1-08-11054/11 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U M ÄÄ R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21.07.2011 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-08-11054 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Leonora NÕMMIK Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kohtuasi

Viru Vangla materjalid T.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu T.O

sünd. xxx, isikukood xxx, kodakondsuseta, algharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 04.05.2010 ja lõpp 05.11.2011 RESOLUTSIOON Jätta T.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 05.05.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav T.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

T.O on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 04.05.2010 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.4, 5 järgi ning karistatud KrMS §238 lg.2 ja

KarS §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 6 kuud 21 päeva alates 04.05.2010.

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 8

distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral.

Varasemalt on isikut karistatud katseajaga, kohtuotsus pöörati täitmisele

käitumiskontrollile allumatuse tõttu, kriminaalhoolduse ajal pani kinnipeetav toime

2 uue kuriteo. Kinnipeetav läbis vanglas sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Viha

juhtimine ning temaga viidi läbi motiveerivad intervjuud uimastite kasutamisest loobumiseks. Samuti on kinnipeetav vanglas läbinud toiduvalmistamise ja arvutiõppe

algkursused ning osalenud Convictuse tugigrupi töös. Täitise andmetel on kinnipeetaval rahalisi võlgnevusi summas 600 eurot. Kinnipeetaval on head suhted

ema, vanaema ja vendadega, ema ja üks vendadest on käinud ka vanglas kokkusaamistel. Riskihindamise alusel on kinnipeetav ühiskonnale ohtlik. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetava sotsiaalneja majanduslik

olukord võimaldavad seda. Kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt võib

kinnipeetava puhul uue kuriteo toimepanemise riski maandada käitumiskontrollile allutamise abil ja teeb ettepaneku panna kinnipeetavale järgmised lisakohustused:

asuda tööle või võtta end töötuna arvele kahe nädala jooksul alates vanglast

vabanemisest, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, läbida sotsiaalprogramm Õige hetk, mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Vabanemise

korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama oma pere juurde 2-toalisesse

korterisse, kus käesoleval ajal elavad kinnipeetava ema ja vanaema. Kinnipeetava

pere kuusissetulek on madal, kommunaalkulude tasumiseks vormistab pere sotsiaaltoetuse. Kinnipeetava ema ja vanaema toetavad kinnipeetava vabanemist enne

tähtaega moraalselt ja vastavalt võimalustele ka materiaalselt. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi summas 600 eurot, ülejäänud on kinnipeetava ema ära

tasunud. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, kuid

kinnipeetava ema sõnul osutab nende sugulane töö leidmisel abi. Kinnipeetava eelmine katseaeg lõppes erakorralise ettekandega.

Maakohtu istung

Kinnipeetav T.O taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja kinnitas, et on paranenud ning kahetseb.

Prokuröri abi Sergei Travnikov maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist

vangistusest tingimisi enne tähtaega ei toetanud seoses uute kiritegude toimepanemisega katseajal, distsiplinaarkaristuste olemasolu ja töökoha puudumisega.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Viru Maakohtu 28.01.2005 otsusega karistati kinnipeetavat vangistusega

3 tingimisi katseajaga 3 aastat. Viru Maakohtu 13.08.2007 määrusega pikendati katseaega 6 kuu võrra ja pandi kinnipeetavale täiendav kohustus. Viru Maakohtu 05.03.2008 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja

kinnipeetavale mõistetud karistus pöörati täitmisele. Viru Maakohtu 04.05.2010 otsusega tunnistati kinnipeetav taas süüdi.

Eeltoodust nähtub, et seega on kinnipeetavale juba kord antud võimalus näidata, et ta

suudab täita kõiki käitumiskontrolli nõudeid ning elada edaspidi seaduskuulekalt.

Kinnipeetav seda ei suutnud. Lisaks käitumiskontrolli nõuete rikkumisele pani kinnipeetav kehtival katseajal toime ka uue kuriteo.

Vangistuse ajal on kinnipeetavale määratud 8 distsiplinaarkaristust, neist 2 käesoleval

aastal. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks

vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval ajal ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida.

Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste järgimise kohustusega. Maakohtul puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav seekord on suuteline 1-aastase katseaja läbima nõuetekohaselt ning täitma kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi.

Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Arvestades

kinnipeetavat algharidust, kutseoskuse ja töökogemuse puudumist, ei ole väga

tõenäoline, et kinnipeetaval on vabanemise korral koheselt võimalik leida äraelamiseks piisava sissetulekuga töökoht. Kuna teda on karistatud ka varavastase kuriteo toimepanemise eest, on olemas oht, et materiaalsete raskuste tekkimisel võib kinnipeetav panna toime uue kuriteo. Lisaks arvestab maakohus siinkohal ka seda, et

kinnipeetaval on seoses maksmata rahatrahvidega rahalisi kohustusi.

Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetava pere

materiaalne olukord ei ole hea, pere kuusissetulek on väga väike. Kinnipeetava vabanemine halvendab seda olukorda veelgi.

Elukoha olemasolu ja sotsiaalprogrammide läbimise vanglas loeb maakohus antud asjas positiivseteks, kuid leiab, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine põhjendatud.

Ülaltoodud alustel jätab maakohus kinnipeetava taotluse rahuldamata.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

Anne PALMISTE Kohtunik