1-23-4539/42 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 24. juuli 2024. a, Tallinn

Kriminaalasja number

1-23-4539

Kohtukoosseis

Janika Kallin, Orvi Koik ja Inna Ombler

Kriminaalasi

Silver Susi süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 118 lg 1 p-

de 1 ja 7 järgi üldmenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja 8. aprilli 2024. a otsus

üldmenetluses

Apellandid

Süüdistatava Silver Susi kaitsja Rünno Roosmaa

Prokurör

Eliisa Sommer

Kaitsja

Rünno Roosma

Süüdistatav

Silver Susi (isikukood 39204153525, ülejäänud isikuandmed

maakohtu otsuses, kd II tlk 97-98).

Kannatanud

C, Y, F, Q, W

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 8. aprilli 2024. a otsus kriminaalasjas nr 1-23-4539

muutmata.

2. Jätta süüdistatava Silver Susi kaitsja apellatsioon rahuldamata.

3. Määrata Advokaadibüroo Roosmaa vandeadvokaadi Rünno Roosma poolt

süüdistatavale Silver Susile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest

makstava põhjendatud tasu suuruseks kokku 351,36 eurot (sisaldab käibemaksu)

ning mõista see summa Silver Susilt Eesti Vabariigi kasuks välja.

Edasikaebamise kord

Ringkonnakohtu otsuse peale saab esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva

jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu

otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi

vahendusel.

Esitatud süüdistus ja maakohtu otsus vaidlustatud osas.

1. Silver Susile esitati süüdistus KarS § 118 lg 1 p-de 1 ja 7 järgi, sest ta lõi 11. juunil 2022. a

kella 03.44 ajal Pärnus Mere pst 22 asuva Kuursaali juures tahtlikult ja mistahes raskusega

tervisekahjustuste tekitamise eesmärgil Zle ühe korra rusikaga näkku. Z kukkus löögist selg ees

pikali,

peaga

vastu

asfalteeritud

kõnniteed.

Silver

Susi

põhjustas

kannatanule

tervisekahjustused, milles osa olid eluohtlikud (s.o pea kinnine tömp trauma, mille tagajärjel

tekkis ulatuslik ajukahjustus). Lisaks põhjustas Silver Susi ettevaatamatusest Z surma, sest

kannatanu suri teadvusele tulemata haiglas 17. juulil 2022. a kella 05.00 paiku. Surma

põhjuseks oli rusikalöögi tagajärjel tekkinud laialdane ajukahjustus ning alajäseme süvaveeni

tromboos, mis tüsistus vasaku kopsuarteri trombembooliaga.

2. Pärnu Maakohtu 8. aprilli 2024. a otsuse alusel tunnistati Silver Susi talle esitatud süüdistuses

KarS § 118 lg 1 p-de 1 ja 7 järgi süüdi ning teda karistati vangistusega 6 aastat. Kuivõrd Silver

Susi karistati pärast 11. juunil 2022. a toime pandud kuritegu Tartu Maakohtu 15. novembri

2022. a otsuse alusel 1 aasta ja 8 kuu pikkune vangistusega, moodustas kohus liitkaristuse KarS

§ 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel. Üksikkaristustest suurendati raskemat ning liitkaristuseks mõisteti

süüdistatavale 6 aasta ja 3 kuu pikkune vangistus. Sellest arvati maha eelmise kohtuotsuse

alusel kantud karistus (5 aastat 9 kuud ja 12 päeva vangistust) ning kandmisele kuuluvaks

karistuseks jäi 5 aasta 6 kuu ja 25 päeva pikkune vangistus. Kohus rahuldas osaliselt Z lähedaste

tsiviilhagid ning määras kindlaks ja mõistis süüdistatavalt välja menetluskulud. Maakohtu

motiivid olid lühidalt järgmised.

3. Prokuratuur muutis süüdistust kooskõlas KrMS § 268 lg 2 sätestatuga, sest kohtulikul

uurimisel selgus, et Zl oli suust üks esihammas puudu juba enne seda, kui süüdistatav teda lõi.

4. Kriminaalasjas pole vaidlust ja on tõendatud, et 11. juunil 2022. a kell 03.44 lõi Silver Susi

Pärnus Kuursaali juures Z ühe korra rusikaga näkku. Saadud löögist kukkus Z selg ees, peaga

vastu asfalti. Pärast kukkumist Z enam iseseisvalt ei tõusnud ning sündmuskohale kutsutud

kiirabi viis kannatanu haiglasse. Z langes koomasse ning ca kuu aega hiljem kannatanu suri. Z

surma põhjus oli pea kinnise tömbi trauma tagajärjel tekkinud ulatuslik ajukahjustus ja

alajäseme süvaveeni tromboos, mis tüsistus vasaku kopsuarteri trombembooliaga.

5. Eksperdi ütlustega on tõendatud, et kannatanu peavigastus oli eluohtlik. Trauma tõttu tekkis

massiivne kõvakelmealune verevalum, mis tekitas ajupitsumise. Peaaju sai väga suurel määral

kahjustada ja see ei taastunud enam. Raske peatrauma võib lisaks kukkumisele tekkida ka

rusikalöögist. Kannatanu langes trauma tagajärjel koomasse ning oli seejärel veidi üle kuu aja

voodis pikali. Sellistel patsientidel tekib sageli tüsistusena veritromboos, mis viib surmani.

Ekspert oli seisukohal, et Z surma oleks ühel hetkel iseseisvalt põhjustanud ka peatrauma, kuna

ajukahjustus oli suur.

6. Põhjuslik seos Silver Susi teo ja saabunud tagajärje vahel on ilmselge: kui süüdistatav ei

oleks löönud Z peapiirkonda, siis poleks kannatanul löögi tagajärjel tekkinud eksperdi

tuvastatud vigastusi ja ohtu elule ning Z ei oleks surnud. Järelikult on KarS § 118 lg 1 p 1 ja 7

objektiivne koosseis täidetud, sest Silver Susi tekitas Zle tervisekahjustuse ning põhjustas

sellega ohu elule ja kannatanu surma.

7. KarS § 118 lg 1 p 1 ja 7 subjektiivne koosseis on samuti täidetud. Kaitsja taotlus

kvalifitseerida Silver Susile etteheidetud tegu KarS §-de 121 lg 1 ja 117 lg 1 järgi tuleb jätta

rahuldamata, sest süüdistatava tahtlus ulatus lisaks tervisekahjustuse tekitamisele eluohtliku

seisundi põhjustamiseni.

8. Silver Susi lõi Z kavatsetult, sest talle jäi mulje, et kannatanu on tema naist löönud. Löögiga

kaasnenud eluohtliku tervisekahjustuse tekitas Silver Susi Zle vähemalt kaudse tahtlusega KarS

§ 16 lg 4 järgi. Esiteks oli löök ootamatu ja väga tugev ning süüdistatav kukkus vastupanu

osutamata sirgelt asfaldile. Maha kukkumine ei olnud tingitud kannatanu alkoholijoobest -

kuigi Z veres olnud alkoholisisaldus vastab raskele joobele, suutis ta enne maha kukkumist

iseseisvalt ringi liikuda. Süüdistatava löök oli suunatud kannatanu peapiirkonda ja

kohtupraktikas on selle kohta öeldud, et lööja peab aru saama, et võib nii teisele inimesele

põhjustada raskeid, sealhulgas ka eluohtlikke vigastusi. Ohtu elule või surma saabumist

peapiirkonda löömise tagajärjel ei saa pidada löömise ebatüüpiliseks tagajärjeks, kuna inimese

peas asuvad elutähtsad organid, mille normaalsest funktsioneerimisest kõrvalekalde korral

kaotab inimene kontrolli oma keha üle. Üldise elukogemuse põhjal saab pidada võimalikuks ja

tõenäoliseks, et inimest peapiirkonda lüües võib vallanduda kausaalahel, mis päädib ohuga

elule või kannatanu surmaga. Keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale on arusaadav ka see, et

teist inimest rusikaga vastu pead lüües võib inimene kukkuda peaga vastu kõva pinda ja saada

kukkumise tõttu raskeid tervisekahjustusi. Kuivõrd Silver Susit on varem, 2. juuli 2019. a

kohtuotsusega, karistatud selle eest, et ta lõi tänaval teist inimest rusikaga näo piirkonda nii, et

too kaotas tasakaalu ja kukkus, siis pidi süüdistatavale olema ettenähtav, et peaga vastu asfalti

kukkumine võib kaasa tuua raske peatrauma. Z surma Silver Susi ei tahtnud, seda lootis ta oma

kohusetundetuse tõttu vältida.

9. Silver Susi süü on alla keskmise ja selle suurusele vastab 6 aasta pikkune vangistus.

Mõistetud vangistus tuleb reaalselt ära kanda vaatamata sellele, et süüdistatava ülalpidamisel

on kolm alaealist last. Varem mõistetud vangistus pole Silver Susi käitumist positiivselt

mõjutanud. Kuivõrd pärast 11. juuni 2020. a tegu karistati Silver Susit 15. novembri 2020. a

Tartu Maakohtu otsuse alusel 1 aasta ja 8 kuu pikkuse vangistusega, tuleb süüdistatavale KarS

§-de 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 6 aasta ja 3 kuu pikkune vangistus. Kui

sellest arvata maha juba ärakantud karistus, jääb Silver Susil kanda 5 aasta 6 kuu ja 25 päeva

pikkune vangistus.

Silver Susi kaitsja apellatsioon.

10. Süüdistatava kaitsja taotleb Pärnu Maakohtu 8. aprilli 2024. a otsuse tühistamist Silver Susi

süüdi tunnistamises KarS § 118 lg 1 p 1 ja 7 järgi. Kaitsja palub Silver Susi süüdi tunnistada

KarS §-de 121 lg 1 ja 117 lg 1 järgi, karistada teda vangistusega, mis piirdub süüdistatava poolt

vahi all viibitud ajaga ehk 2 kuud ja 18 päeva ning lugeda karistus kantuks. Oma taotlusi

põhjendab apellant kokkuvõtlikult järgmiselt.

11. Silver Susi on öelnud, et ta lõi Z, järelikult on kohane kohtu arutluskäik, mis puudutab

põhjuslikku seost süüdistatava teo ja saabunud tagajärje vahel. Õige pole kohtu järeldus, mis

puudutab seda, et Silver Susi möönis, et tekitab Z lüües kannatanule eluohtliku

tervisekahjustuse. Esiteks ei olnud Silver Susi löök nii tugev nagu maakohus väidab. Tunnistaja

Ü rääkis, et löök tuli tema selja tagant, üle parema õla. See asjaolu vähendab löögi tugevust.

Kohtule esitati fotod Silver Susi kätest, millel ei ole mitte ühtegi löögijälge. Kohus ei

arvestanud, et Zl tuvastati raske joove, mistõttu ei olnud kannatanu asfaldile kukutamiseks

tugevat lööki vajagi. Siin tuleb arvestada ka tunnistajate Ü ja M ütlusi selle kohta, et süüdistatav

tuikus ja kaotas tasakaalu, kui ta Kuursaalist välja tõugati. Kui kannatanu poleks end raskesse

joobesse viinud, oleks ta tõenäoliselt jäänud pärast süüdistatava lööki püsti. Ka on oluline, et

Silver Susi ei teadnud Z joobe suurust.

12. KarS § 118 lg 1 subjektiivne teokoosseis eeldab tervisekahjustuse olemasolu. Kohtus leidis

tõendamist, et Zl oli juba Kuursaali minnes üks ülemine esihammas puudu ja sel põhjusel

muutis prokuratuur süüdistust nii, et esialgses tekstis sisaldunud viide hamba puudumisele ja

ülalõualuu luulisele defektile asendati nina või suu limaskestade vigastustega. Viimast väidet

ei toeta eksperdi arvamus ning seega pole muudetud süüdistus põhjendatud. Samas on tegu

olulise detailiga, sest kui Silver Susi löögi tagajärjel ei tekkinud Zle mitte ühtegi

tervisekahjustust, siis põhjustasid kannatanu surma asfaldile kukkumisest saadud vigastused

ning KarS § 118 lg 1 p 1 subjektiivne teokoosseis pole täidetud. Kohtu tõdemus, et Silver Susi

lõi Z kavatsetult kuna soovis kannatanule õppetunni anda, ei põhine süüdistatava ütlustel.

Kokkuvõtlikult tuleb Silver Susi tegu kvalifitseerida KarS § 121 lg 1 ja § 117 lg 1 järgi.

13. Silver Susile reaalset vangistust mõistes ei arvestanud kohus järgmiste asjaoludega. Süü

tunnistamine ja tehtu kahetsemine ning varalise kahju vabatahtlik hüvitamine on karistust

kergendavad asjaolud KarS § 57 lg 1 p-de 2 ja 3 mõttes. Mööda ei saa vaadata ka sellest, et

raskes joobes kannatanu ründas garderoobis süüdistatava abikaasat. Silver Susi on abielus, tal

on perekond ja peres kasvab kolm alaealist last, keda süüdistatav peab ülal pidama.

Süüdistataval on kindel elu- ja töökoht. Silver Susi hoolitseb laste eest siis, kui süüdistatava

abikaasa on töö tõttu 3-4 korda nädalas kodunt eemal. Süüdistatav on pärast oma tegu osalenud

teraapias ja sotsiaalprogrammis ning pärast kriminaalmenetluse esemeks olevat sündmust on

tema elu kulgenud vahejuhtumiteta.

14. Apellatsiooni võib läbi vaadata kirjalikus menetluses.

Prokuratuuri kirjalik seisukoht.

15. Prokuröri hinnangul tuleb süüdistatava ja kaitsja apellatsioonid jätta rahuldamata ning

Pärnu Maakohtu 8. aprilli 2024. a otsus muutmata. Oma seisukohta põhjendab prokurör

kokkuvõtlikult järgmiselt.

16. Õige pole apellandi väide, et Silver Susi löök ei olnud tugev. Süüdistatava löögitrajektooril

ei olnud takistusi, mis vähendanuks löögi tugevust. Fakt, et Silver Susi kätel ei olnud vigastusi,

ei ütle löögijõu kohta mitte midagi, sest nahapinnale on omane elastsus. Tunnistajad M ja Ü

ütlesid, et süüdistatava löök vastu kannatanu nägu tekitas heli ning see kinnitab jõu

intensiivsust. Lisaks on süüdistatavat sarnase käitumise eest varemgi karistatud. Sellest, et

süüdistatav sai aru oma käitumise ohtlikkusest, räägib tema teojärgne muretu olek. Saabunud

tagajärg - kannatanu kukkumine ja pikali jäämine - ei olnud Silver Susi jaoks ootamatu.

17. Kaitsjaga pole võimalik nõustuda osas, mis puudutab kannatanu joovet ja põhjust, miks

süüdistatav Z lõi. Inimese seisundit ei saa hinnata ainult joobenäidu põhjal. Ka ekspert selgitas,

et iga inimene talub alkoholi erinevalt. Tunnistaja M ütlustega on tõendatud, et Z küll kõikus ja

kaotas korraks tasakaalu pärast seda, kui turvatöötaja ta õue lükkas, kuid jäi püsti. Järelikult oli

Zl hoolimata joobeastmest säilinud vastupanuvõime tema suhtes rakendatud jõule. Seda, et löök

oli tingitud arusaamast, et kannatanu lõi tema naist, möönis süüdistatav ise.

18. Süüdistuse muutmine oli põhjendatud ja kooskõlas kohtus uuritud tõenditega. Tunnistajad

Ü ja M andsid ütlusi, et süüdistatava löök tabas kannatanu põsesarna ning Zl hakkas ninast ja

suust verd jooksma. Kannatanu ninaverejooksu tõkestamine nähtub ka sündmuskohale tõtanud

politseiametniku vormikaamera salvestiselt. Järelikult tekitati Zle rusikaga nina või suu

limaskestade vigastus, millest tekkis verejooks. Haiglasse saabumisel fikseeriti Z ninas

kuivanud veri ja suus verejäljed. Eksperdi ütlustega on tõendatud, et lahang toimus rohkem kui

kuu aega hiljem ning selleks ajaks olid vigastused juba paranenud ja võib-olla pole neid ka

uuritud, sest sel hetkel on oluline elu päästmine. Ekspert selgitas, et kukkumisel ninaverejooksu

pigem ei teki.

19. Selgepiiriliselt tuleb eristada karistuse mõistmist ja sellest vabastamist. Silver Susile

mõistetud karistuse pikkus välistab kehtiva kohtupraktika järgi tema tingimusliku vabastamise.

20. Prokuratuur ei taotle asja lahendamist kohtuistungil.

Ringkonnakohtu seisukoht.

21. Maakohtus toimunud kriminaalasja kohtulikul arutamisel kaitsja faktilisi asjaolusid ei

vaidlustanud ega tee seda ka apellatsioonimenetluses. Kolleegium võtab asja lahendamisel

aluseks maakohtu otsuse lk 5 ja 9 kirjeldatud faktid (vt ka käsiloleva otsuse p 4 toodu).

Maakohus nentis nii enne kui ka pärast tõendite refereerimist (selle kohta vaata viimati

RKKKm 1-23-1212 p 9), et sündmuste käik 11. juuni 2022. a varahommikul oli üldjoontes

selline nagu väidab prokuratuur Silver Susile esitatud süüdistuses. Sellega on põhjust nõustuda,

sest nii süüdistatav koos abikaasaga kui ka kannatanuga koos aega veetnud lähedased ja nende

sõbrad andsid maakohtus ütlusi selle kohta, et Silver Susi ja Z olid 11. juuni 2022. a

varahommikul Pärnu rannarajoonis asuvas meelelahutusasutuses Kuursaal (vt M ütlused kd I

tlk 79-89, Ü ütlused kd I tlk 89-93, Ü ütlused kd I tlk 93-99, K. Susi ütlused kd I tlk 191-197 ja

S. Susi ütlused kd II tlk 49-59). Silver Susi abikaasal ja Zl tekkis garderoobis sõnavahetus ja

rüselus ning konflikti eskaleerumise tõttu otsustasid turvatöötajad meesterahva ehk kannatanu

Kuursaalist välja saata. Õues suitsetanud Silver Susi mõistis situatsiooni nii, et Z visati välja

tema naise ründamise pärast (vt tunnistajate R, T ja U ütlused kd II tlk 12-14, kd I tlk 72-74,

181-188, asitõendi vaatlusprotokoll koos sellele lisatud videosalvestisega kd I tlk 62-69 ja

asitõendi vaatlusprotokoll koos sellele lisatud helisalvestisega kd I tlk 30-33) ning lõi Z

rusikaga näopiirkonda. Kannatanu kukkus saadud löögist sirgelt, selg ees peaga vastu asfalti,

kaotas teadvuse ning viidi kiirabiga haiglasse (vt M ütlused kd I tlk 79-89, Üa ütlused kd I tlk

89-93, Ü ütlused kd I tlk 93-99, T ütlused kd I tlk 72-74, U ütlused kd I tlk 181-188). Z suri 17.

juulil 2022. a, tema surma põhjuseks oli 11. juunil 2022. a saadud pea kinnine tömp trauma

koos oimuluumurru ja parempoolse kõvakelmealuse verevalumiga, mille tagajärjel tekkis

ulatuslik peaajukahjustus ning koomas viibimisest põhjustatud alajäseme süvaveeni tromboos,

mis tüsistus vasaku kopsuarteri trombembooliaga (vt eksperdi arvamuse p 11, kd I tlk 34-49).

22. Apellant ei vaidlusta KarS § 118 lg 1 p 1 ja 7 objektiivset koosseisu, s.o asjaolu, et Z sai

süüdistatava antud rusikahoobi tõttu maha kukkudes eluohtlikke tervisekahjustusi ja suri.

Kaitsja hinnangul eksis maakohus Silver Susi teo subjektiivse koosseisu sisustamisel ning

kliendi tegu tuleks sel põhjusel kvalifitseerida KarS §-de 121 ja 117 järgi. Esiteks pole apellandi

arvates õige maakohtu seisukoht, et Silver Susi andis kannatanule kavatsetult tugeva ja

mingisuguseid tervisekahjustusi põhjustanud rusikahoobi. Teiseks ei saanud süüdistatav kaudse

tahtluse tasandil võimalikuks pidada, et kannatanu saadud löögi tõttu kukub ja saab nii

eluohtlikud tervisekahjustused. Ringkonnakohus kaitsjaga ei nõustu ja Silver Susi kaitsja

apellatsioon jääb rahuldamata, sest kriminaalkolleegiumi hinnangul oli Silver Susil tahtlus nii

Zle tervisekahjustuse tekitamiseks KarS § 121 lg 1 alt 1 mõttes kui ka eluohtliku seisundi

põhjustamiseks KarS § 118 lg 1 p 1 kohaselt.

23. Maakohtuga on põhjust nõustuda, et Silver Susi lõi Z kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes.

Apellandi väide, et maakohus tõlgendas seda väites tõendeid loominguliselt ehk meelevaldselt,

ei pea paika. Vaidlustatud otsuse järgi leidis kriminaalasjas tuvastamist, et Silver Susi lõi Z, sest

ta arvas, et Z oli löönud tema naist“. Sellest järeldas kohus, et Silver Susi eesmärk oli Zle n.ö

füüsiline õppetund anda“ (vt maakohtu otsuse lk-d 11-12). Kolleegiumi hinnangul on

maakohtul õigus, sest sellist järeldust kinnitavad kriminaalasjas esitatud ja uuritud tõendid.

Seda, et Kuursaali garderoobis koperdas alkoholijoobes Z Silver Susi abikaasale esmalt otsa

ning seejärel suunas turvatöötaja kannatanu konflikti eskaleerumise vältimiseks ennetavalt

meelelahutusasutusest välja, on öelnud tunnistajad L (kd I tlk 191-197), O (kd I tlk 72-74), U

(kd I tlk 181-188) ja V (kd II tlk 12-14). Lisaks jäädvustas lokaali garderoobis toimunud

vahejuhtumi Kuursaali turvakaamera (kd I tlk 62-69). Kannatanu Kuursaalist n-ö välja

viskamist nägid pealt ka Ü (kd I tlk 93-99), E (kd II tlk 14-16) ning B (kd I tlk 197-201).

Kuursaali turvatöötajad O ja U selgitasid, et L abikaasa Silver Susi tegi sel hetkel, kui Z

Kuursaalist välja juhatati, välisukse juures suitsu. Kuivõrd alkoholijoobe tõttu sündmusi

mõnevõrra lünklikult mäletanud tunnistaja A (ütlused kd II tlk 20-21 ja maakohtu hinnang

maakohtu otsuse lk 7 selle kohta, et tunnistaja ütlused häirekeskusesse helistamise aja kohta

pole usaldusväärsed) helistas teadmata põhjusel Häirekeskusesse veidi aega enne Z n-ö välja

viskamist, on sündmuste edasisest käigust ka helisalvestis (kd I tlk 33). Salvestis tõendab

vastuvaidlematult asjaolu, et löök oli tingitud süüdistatava arusaamast, et turvamehed juhatasid

Z välja, sest ta lõi tema abikaasat. Kuivõrd kavatsetus tähendab väga lihtsustatult seda, et

inimene tahab panna toime süüteokoosseisus kirjeldatud tegu, on selgitatud asjaolude põhjal

tegelikult võimatu öelda, et süüdistataval oli kannatanut rusikaga näkku lüües mõni muu, valu

või tervisekahjustuse põhjustamisest erinev eesmärk.

24. Kolleegiumi hinnangul on tõendatud, et Silver Susi tahtis põhjustada ja tema rusikalöök

põhjustaski kannatanule ka selliseid tervisekahjustusi, mida süüdistus kirjeldab kui kergemaid

nina- või suu limaskestade vigastusi ning mis tekitasid Z suus või ninas verejooksu. Kuigi

kaitsja on seisukohal, et tõendid süüdistusversiooni paikapidavust ei toeta, ei ole

ringkonnakohtu arvates apellandil õigus.

25. Vastab tõele, et surnu ekspertiisiakti koostanud eksperdi TP sõnul (vt kd I tlk 173-181) on

kannatanu pehmete kudede vigastuste kohta keeruline midagi täpsemalt öelda, sest neid ei

dokumenteeritud. Eksperdi arvates võis terviseandmete puudulik kajastamine olla tingitud

sellest, et prioriteediks oli raskemate vigastuste fikseerimine ja inimese elu päästmine. Lahangu

tegemise ajaks võisid kõik kergemad vigastused olla juba paranenud, sest Z suri kuu aega

hiljem. Vaatamata eeltoodule märkis ekspert seda, et üldjuhul kaasnevad rusikaga näkku

löömisega siiski mingisugused vigastused löögipiirkonnas, pehmete kudede turse, nahaalused

verevalumid, võimalikud põrutushaavad. Eksperdiga nõustuvalt ei ole ringkonnakohtu

hinnangul eluliselt usutav, et süüdistatava poolt kannatanu näopiirkonda sihitud ja ka antud

tugev rusikahoop (löögi intensiivsuse kohta vaata käsiloleva otsuse p 28) ei tekitanud Zle mitte

mingisuguseid silmaga nähtavaid tervisekahjustusi. Käsilolevas kaasuses ongi tuvastatud, et

vahetult pärast löögist maha kukkumist immitses Z ninast verd. Seda kirjeldas näiteks tunnistaja

Y, kes ütles, et isa ninast jooksis verd (kd I tlk 82). Tunnistaja Ü meenutas samuti, et maas

lamava Z suust purskas ja ninast tilkus verd (kd I tlk 96). Mis puudutab ninaverejooksu

võimalikku tekkepõhjust, siis siin ütles ekspert, et tegu pole kukkumise tüüptagajärjega, pigem

tekib see ninapiirkonna trauma tõttu. Järelikult esitati asjas küllaldaselt tõendeid, mis kogumis

võimaldavad öelda, et süüdistatava löök põhjustas Zl vähemalt nina limaskestade vigastuse ja

verejooksu.

26. Ringkonnakohtu hinnangul ulatus süüdistatava tahtlus kannatanut rusikaga lüües kooskõlas

KarS § 16 lg 4 Zle eluohtlike tervisekahjustuste tekitamiseni. Kehtiva kohtupraktika järgi

langeb kaudse tahtluse ja kergemeelsuse puhul nende subjektiivse külje kahe vormi

intellektuaalne element (tagajärje ettenägemine) kokku ning kaudset tahtlust ja kergemeelsust

saab eristada üksnes voluntatiivse (tahtelise) elemendi abil. Kaudse tahtluse puhul möönab isik

tagajärje saabumise võimalikkust ja soostub sellega. Kergemeelsuse puhul aga loodab isik seda,

et tagajärg ei saabu, ning see lootus peab tuginema isiku poolt äratuntud asjaoludele, mis

lubavad tal mõistlikult uskuda, et tema loodud oht ei realiseeru tagajärjes. Lootus tagajärje

mittesaabumisele peab olema tõsimeelne, s.o peab toetuma konkreetsetele asjaoludele ega tohi

olla sõltuvuses isiku poolt mittekontrollitavast juhuslikkusest (vt RKKKo nr 3-1-1-79-15).

27. Käsiloleval juhul räägib väline teopilt sellest, et keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale on

üheselt arusaadav, et sarnase teoga võib kannatanule kaasneda raske tagajärg. Süüdistatava

rusikahoop käivitas sündmused, mille edasist kulgu ta ei kontrollinud.

28. Esiteks jagab ringkonnakohus maakohtu seisukohta, et teist inimest kõvasti rusikaga õrna

peapiirkonda lüües peab lööja pidama võimalikuks, et võib nii teisele tekitada tervisekahjustusi,

mis võivad olla ka eluohtlikud. Käsilolevas kriminaalasjas on paraku tõendatud, et Silver Susi

rusikahoop oli jõuline ja suunatud Z peapiirkonda. Kuigi kaitsja hinnangul ei olnud löök tugev

ja selle poolt räägib apellandi arvates ka süüdistatava kätel vigastuste puudumine (vt kd II tlk

24-25), ei kummuta tõend sündmuskohal viibinud tunnistajate riimuvaid ütlusi. Pealegi võisid

jäljed (nt verevalumid) süüdistatava käel tekkida ka hiljem, pärast käte vaatlust ja pildistamist,

samuti on õigus prokuratuuril, et inimese nahale on omane elastsus. Lisaks toodule nägi Z

löömist vahetult pealt arvestatav hulk tunnistajad. Y, Ü, Ü ja O väidavad kõik riimuvalt, et

Silver Susi rakendas löömisel jõudu. Ringkonnakohus märgib, et kahtlemata on teise inimese

löömist pealt näinud tunnistaja üldjuhul võimeline kirjeldama seda, kas üldse mingisugune löök

kannatanu pihta suunati ja kas see tabas või mitte. Peale selle on võimalik, et tunnistaja tajub

löögi intensiivsust. Siin tuleks pealtnägijal tajutut avada ehk lähemalt selgitada, mis põhjusel ta

väidab, et löök oli tugev. Seda on ringkonnakohtu hinnangul tunnistajad nõutavas ulatuses ka

teinud. Eranditult kõik lööki näinud inimesed ütlesid, et löök oli väga tugev. Tajutut sisustasid

tunnistajad esiteks sellega, et süüdistatav andis löögi rusikas käega. Kolleegium märgib, et käe

rusikasse surumine näitabki erinevalt lahtise käega löömisest lööja soovi rakendada mõnevõrra

suuremat jõudu. Teiseks on tunnistajad riimuvalt kirjeldanud seda, et kannatanu kaotas löögi

tõttu tasakaalu, astus paar sammu tagasi ja räntsatas selili. Tunnistaja Y kasutas nähtu

kirjeldamisel suisa väljendit isa kukkus nagu pulk pikali. Kuigi ringkonnakohus nendib, et

kindlasti mängis kukkumisel rolli ka kannatanu poolt tarvitatud alkohol (vt selle kohta edaspidi)

näitab fakt, et kannatanu ei suutnud kõigele vaatamata tasakaalu säilitada, et tegu ei olnud

kergemapoolse löögiga. Kolmandaks on osa sündmuskohal olnud ja lööki pealt näinud inimesi

kirjeldanud ka seda, mida nad kuulsid. Kuigi Y on öelnud, et pauk oli tingitud löögist, kirjeldas

tunnistaja tõenäoliselt siiski Z kukkumist vastu asfalti (vt siinkohal Ü ja Üi ütlusi). Heli, mida

Y, Ü ja Ü oma ütlustes mainisid, on tõepoolest kuulda ka 11. juuni 2022. a Häirekeskusesse

tehtud kõne salvestiselt. Kolleegium nendib, et seega kannatanu ei vajunud või kukkunud

asfaldile, vaid paiskus sinna. Viimane näitab paraku seda, et kannatanu kehale mõjunud ja selle

liikumist suunanud jõud oli intensiivne. Kuivõrd süüdistatava arusaamise järgi lõi Z tema naist

ehk Silver Susi oli vihane ja ärritunud ning ta soovis kätte maksta, ei ole kõike eeltoodut

kogumis silmas pidades võimalik öelda, et süüdistatav ei rakendanud löömisel jõudu või tegi

seda väga vähesel määral. Ringkonnakohus lisab omalt poolt, et tunnistajate ütlustega on

tõendatud ka see, et Silver Susi löök oli ootamatu. Seda ütlesid lööki pealt näinud tunnistajad

M ja Ü ning see on kuulda ka häirekeskusesse tehtud kõne salvestiselt (vt andmekandja kd I tlk

33). Kui kõigele eeltoodule lisada maakohtu tuvastatud fakt, et Silver Susile on omane tugev

löögijõud, sest ta on varemgi ühe löögiga inimese pikali löönud (vt maakohtu otsuse lk 12), ei

saanud süüdistatav mitte kuidagi eeldada ka seda, et kannatanu säilitab ootamatu ja tugeva löögi

tagajärjel tasakaalu.

29. Kaitsja on seisukohal, et kannatanu kukkumist võis soodustada raske alkoholijoove. Vastab

tõele, et maakohus on kannatanu joovet käsitlenud mõnevõrra optimistlikus võtmes (vt

maakohtu otsuse lk 10) ütlemata sealjuures selgelt välja, mida kohus sellest arutluskäigust

järeldab. Ringkonnakohtu hinnangul jätab maakohus kannatanu joovet kirjeldades välja nii

mõnegi olulise asjaolu. Nii näiteks ütles tunnistaja Ü seda, et turvatöötajad lükkasid Z Kuursaali

uksest välja ning ta sai kannatanust kinni haarata (kd I tlk 94). Vajadus Z järgi haarata võis olla

tingitud sellest, et kannatanu koordinatsioon oli häiritud (vt siinkohal ka Mi ütlused selle kohta,

et isa nagu kaotas korraks tasakaalu, kui turvamehed ta uksest välja lükkasid, kd I tlk 80).

Tunnistaja Mõningaid järeldusi Z joobe raskuse kohta aitab teha Häirekeskusesse tehtud kõne

salvestis, millel on kuulda kõnelemas ka kannatanut. Kolleegium nendib, et kuigi Z kõne on

artikuleeritud, venitab ta silpe ja tema hääles on joobnule iseloomulik alatoon (mida näiteks ei

ole kuulda süüdistatava jutus). Eeltoodu tõttu ei saa kuulajal kordagi tekkida kahtlust selles, et

sel viisil rääkija on eelnevalt alkoholi tarvitanud ning teinud seda üpris ohtralt. Kuivõrd seda,

kuidas Z rääkis, kuulis ka tema vahetus läheduses olnud süüdistatav, pidi ta sarnaselt keskmise

mõistliku kõrvalseisjaga tekkima arusaam, et kannatanu on päris purjus. Vaatamata eeltoodule

märgib ringkonnakohus järgmist. Teadupärast pärsib ja mõjutab alkoholijoove mh ka inimese

reaktsioone ning seda enam ei pruugi alkoholijoobes inimene pärast ootamatut ja tugevat lööki

püsti jääda, sest tal võib niisamagi olla raskusi kohase ning õigeaegse reageerimise ja tasakaalu

hoidmisega. Ka sel põhjusel ei võinud süüdistatav arvestada, et kannatanu jääb peale ootamatut

ja jõulist lööki püsti. Peaks aga sündmuskohal olema mingisuguseid teravaid nurki või maas

asfalt, on keeruline öelda, et lööja saab loota, et jõulise löögi tõttu maha paiskumine kukkujale

endaga raskeid tagajärgi kaasa ei too. Käsilolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et sündmuskoht

oli kaetud kõva asfaltkattega. Mis puudutab süüdistatava teojärgset käitumist, siis siin on

maakohus õigesti viidanud, et Silver Susi käitus ükskõikselt ja muretult. Kuigi kannatanule juba

kutsuti kiirabi ja osutati abi, pole asjas mitte ühtegi tõendit, mis näitaks, et süüdistatav oleks Z

seisundi vastu kasvõi korraks huvi ilmutanud.

30. Kokkuvõtlikult jääb apellandi taotlus Silver Susi teo ümber kvalifitseerimiseks

rahuldamata. Kriminaalasjas tuvastatud asjaolud võimaldavad väita, et süüdistatav nägi teo

toimepanemise ajal võimaliku tagajärjena ette seda, et Z saab eluohtlikke tervisekahjustusi ja

kiitis selle ka sisimas heaks (vt ka RKKKo 3-1-1-76-16, p 17). Maakohtu järeldusi süüdistatava

tahtluse astme kohta osas, mis puudutab Z surma, pole kaitsja vaidlustanud.

31. Kaitsja leiab, et süüdistatavale mõistetava karistuse võiks jätta tingimisi kohaldamata. Selle

kasuks räägivad apellandi hinnangul nii arvukad karistust kergendavad asjaolud kui ka fakt, et

Z surmaga päädinud sündmuste käik sai alguse sellest, et kannatanu ründas Kuursaali

garderoobis süüdistatava abikaasat. Kolleegium apellandiga ei nõustu.

32. Valitseva arvamuse järgi tuleb edasikaebemenetluses maakohtu mõistetud karistusse

sekkuda üksnes erandjuhtudel siis, kui on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik

rikkumine (nt RKKKo 1-17-1629). Ringkonnakohus ei näe apellatsioonis maakohtu

kaalutlusotsustuse tühistamist tingivaid argumente (vt ka RKKKo 1-19-4150). Selle kohta, mis

toimus Kuursaali garderoobis enne Z välja viskamist, andis kohtus ütlusi tunnistaja V. Tema

ütlused kummutavad apellatsioonis esitatud väite süüdistatava abikaasa ründamisest. V selgitas,

et Z oli purjus ja koperdas Lle otsa. Selle peale L vihastas, lükkas või tõukas meest ning hüüdis

midagi vihaga, sai vihaseks (kd II tlk 13). Kolleegiumi hinnangul ei nähtu tunnistaja ütlustest

midagi, mida oleks võimalik käsitada Silver Susi karistust kergendava asjaoluna. Kõik

ülejäänud apellatsioonis loetletud ja apellandi arvates süüdistatava leebemat kohtlemist

õigustavad asjaolud olid maakohtule karistuse mõistmisel teada. Maakohus mõistis Silver

Susile KarS § 118 lg 1 p-de 1 ja 7 järgi kvalifitseeritud kuriteo eest karistuseks 6 aasta pikkuse

vangistuse. Kolleegium märgib, et KarS § 118 lg 1 sanktsiooniraamid on avarad, ulatudes 4

aasta pikkusest vangistusest 12 aasta pikkuse vangistuseni, kuna lg-tes 1-7 on sätestatud

erinevad koosseisulised tagajärjed. Maakohus tuvastas kaks kergendavat asjaolu (siiras

kahetsus ja kahju osaline ehk varalise kahju vabatahtlik hüvitamine) ning mõistis süüdistatavale

alla sanktsiooni keskmist määra jääva karistuse olukorras, kus tema tegu täitis kaks

kvalifitseerivat tunnust, sh raskeima ehk kuriteo tagajärjel saabus teise inimese surm. Sealjuures

on Silver Susit varem kehalise väärkohtlemise eest kriminaalkorras karistatud. On kiiduväärt,

et süüdistatav otsis oma emotsioonide paremaks ohjamiseks ja vihahoogudega toime tulemiseks

viimaks kõrvalist abi, kuid see asjaolu oli teada ka maakohtule. Kolleegium möönab, et Silver

Susi perekond peab oma elu ümber korraldama, kuid selleks olid sunnitud ka Z lähedased. Mis

puudutab süüdistatava tingimuslikku vabastamist, siis esiteks on süüdistatava karistusest

tingimuslik vabastamata jätmine selline diskretsiooniotsus, mida kohus ei pea eraldi

põhjendama (RKKKo nr 3-1-1-116-12). Teiseks on kohtupraktika väga järjekindel selles,

tingimisi vabastatu katseaeg peab olema mõistetud vangistusest pikem ning KarS §-de 73 ja 74

alusel ei saa tingimisi karistusest vabastada isikuid, kellele on mõistetud karistuseks pikem

vangistus kui 5 aastat.

33. Kõike eeltoodut silmas pidades jääb Pärnu Maakohtu 8. aprilli 2024. a kohtuotsus

kriminaalasjas nr 1-23-4539 kooskõlas KrMS § 337 lg 1 p 1 muutmata ja Silver Susi kaitsja

apellatsioonkaebus rahuldamata.

34. Süüdistatava Silver Susi kaitsja Rünno Roosmaa esitas taotluse riigi õigusabi kulude

kindlaks määramiseks ja hüvitamiseks. Taotluse järgi tutvus kaitsja maakohtu otsusega ning

koostas ja esitas apellatsiooni. Toimingutele kulus kokku 240 minutit, mis on 4 tundi ehk pool

tööpäeva. See ajakulu ning sellest tulenevalt ka taotletav tasu 351,36 eurot (koos käibemaksuga)

on kolleegiumi arvates mõistlik. Eeltoodu tõttu määrab ringkonnakohus Advokaadibüroo

Roosmaa

vandeadvokaadi

Rünno

Roosmaa

poolt

süüdistatavale

Silver

Susile

apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks kokku 351,36

eurot (sisaldab käibemaksu). Kooskõlas KrMS § 185 lg 2 jäävad menetluskulud selle isiku

kanda, kelle huvides apellatsioon esitati, kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1

p 1 nimetatud lahend. Järelikult tuleb Silver Susilt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista 351,36

eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/