2-22-7627/60 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Siiri Malmberg

Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

24. juuli 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-7627

Tsiviilasi

Mutual OÜ hagi L.M-i vastu võla ja

viivise väljamõistmiseks

L.M-i vastuhagi Mutual OÜ vastu

ettemaksu, leppetrahvi ja viivise nõudes

Hagihind

Hagihind 18 955,88 eurot

Vastuhagi hind 93 631,41 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Mutual OÜ (registrikood 11962877)

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat

Jaanika Reilik-Bakhoff

Kostja L.M (isikukood XXX)

Kostja

lepingulised

esindajad

vandeadvokaat Tarmo Peterson ja advokaat

Ken Kaarel Gross

Kohtuistungite toimumise ajad

08.03.2023, 20.03.2024, 14.06.2024

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Mutual OÜ (registrikood 11962877) hagi L.M-i (isikukood XXX) vastu

osaliselt.

2. Mõista L.M-ilt Mutual OÜ kasuks välja 11 594,80 eurot.

3. Rahuldada L.M-i (isikukood XXX) vastuhagi Mutual OÜ (registrikood 11962877)

vastu osaliselt.

4. Mõista Mutual OÜ-lt L.M-i kasuks välja 30 518,60 eurot.

5. Välja mõista lõplikult vastastikuste nõuete tasaarveldamise korras (kohtuotsuse

resolutsiooni p-s 2 nimetatud kasutuseeliste summa tasaarvestatud kohtuotsuse

resolutsiooni p-s 4 nimetatud summaga) Mutual OÜ-lt L.M-i kasuks 18 923,80

eurot.

6. Mõista Mutual OÜ-lt L.M-i kasuks välja viivis kohtuotsuse resolutsiooni p-s 5

väljamõistetud summa tasumisega viivitamise eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras arvestatuna tasumata põhivõla jäägilt alates 17.06.2022 kuni

põhivõla täieliku tasumiseni.

7. Jätta hagiga seotud menetluskulud 61,17% ulatuses kostja kanda ja 38,83%

ulatuses hageja kanda. Jätta vastuhagiga seotud menetluskulud 34,21% ulatuses

hageja kanda ja 65,79% ulatuses kostja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

KIRJELDAV OSA

1. 07.07.2021 sõlmisid pooled ehituse töövõtulepingu Xxx, Tallinn asuvale kinnistule

elamu ehitamiseks (I kd, tl 6 – 47). Elamu tuli lepingu kohaselt ehitada etapiliselt ja

tasu tuli maksta iga etapi lõppedes (lepingu p-d 1.5.1 – 1.5.3, I kd, tl 41 ja I kd, tl 48-

50). Erandid maksmises oli kokkulepitud lisatööde osas, mis tuli tellida kolmandatelt

isikutelt ja materjali osas (lepingu p 5.5 ja I kd, tl 51-52). Kostja väide, mille kohaselt

koosnesid etapid kolmest osast, s.o maja karp väljast valmis, maja sisetööd ja maja

välitööd, on vale. Sellise kokkuleppe olemasolu ei ole kostja tõendanud. Ehituse

esimese etapi tööd on kirjeldatud lepingu lisaks olevas kalenderplaanis (I kd, tl 41),

millest nähtub, et I etapi tööd lõppevad vundamendi ja sissesõidutee killustikualuse

ehitusega. Ka lepingu lisaks olevast 14.04.2021 hinnapakkumisest nähtub, et ehituse I

etapi moodustab plaatvundament (mitte lintvundament, nagu on väidetud kostja

spetsialisti arvamuses), järgmise kandvad seinad jne. Leping oli oma olemuselt

kestvusleping, kuna kehtis pikka aega (12.07.2021 – 31.10.2023) ja tegelikult ei olnud

isegi lepingu lõpptähtaeg lõplik, sest kostja soovis ehitada vastavalt oma võimalustele

ja vajadustele.

2. Kuna poolte koostöö novembriks 2021 enam ei toiminud, siis ütles hageja 07.07.2021

sõlmitud lepingu 08.02.2022 e-kirja teel erakorraliselt üles (I kd, tl 56-59). Lepingus ei

olnud ülesütlemise avaldusele ette nähtud kohustuslikku kirjalikku vormi.

Alternatiivselt ütles hageja lepingu igal juhul üles oma 17.03.2022 dokumendiga (I kd,

tl 67-74). Hageja ütles lepingu üles VÕS § 196 lg 1, VÕS § 652 lg 2 ja VÕS § 631

koosmõjus. Samuti esinesid alused lepingu ülesütlemiseks VÕS § 116 alusel ilma

kostjale täiendava tähtaja andmiseta VÕS § 116 lg 2 p 4 alusel. Juhul, kui hageja ei

saanud õiguslikult lepingut üles öelda, siis käsitab hageja lepingu lõpetamisele

suunatud avaldusi kui lepingust taganemise avaldusi. Lepingu ülesütlemiseks esinesid

alljärgnevad mõjuvad põhjused:

2.1.Kostja ei pidanud kinni tehtud kokkulepetest ja andis hagejale ebamääraseid juhiseid,

(III kd, tl 57-59). Kirjavahetusest nähtub, et hageja pöördus kostja poole nt

22.11.2021. a ja viitas, et puuduvad detailsed tööjoonised. 24.01.2022. a e-kirjas on

hageja viidanud, et tööjoonised puuduvad jätkuvalt ning et kui omanikujärelevalve ja

kostja jooniste osas kokkuleppele ei jõua, ei saa hageja ehitada. Ka 27.01.2022. a e-

kirjas on hageja viidanud, et omanikujärelevalve ja kostja peavad omavahel kokku

leppima, kuidas töödega edasi minna. Kostja sellisest tegevusest (st hageja palvete ja

nõuete eiramine ning sellest tulenevalt töö takistamine) tulenevalt võis hageja

mõistlikult eeldada, et kostja ei kavatse oma kohustusi täita ka tulevikus.

2.2.Hageja ehitas vastavalt projektile. Elamule oli projekteeritud plaatvundament (III kd,

tl 77 ja 78-95). Kostja muutis ehitamise käigus meelt ja soovis majale projektiga

võrreldes erinevat vundamenti (II kd, tl 96). Probleem ilmnes vundamendi armatuuri

kaitsekihi paksuses. Nii algses projektis kui uues vundamendi joonises on armatuuri

kaitsekihi paksuseks toodud 30 cm (II kd, tl 33). Projekti seletuskiri lubas armatuuri

kaitse minimaalseks paksuseks lausa 25 mm (II kd, tl 35, III kd, tl 149-151). Kuna

eeltoodu enam hagejale ei sobinud, pidi hageja saatma vundamendi joonise tagasi

projekteerijale, et saada sisendit, kas on võimalik vundamendi armatuuri kaitsekihti

tõsta. Kostja projekti muutmise soov seoses vundamendiga on nähtav poolte e-

kirjavahetusest (II kd, tl 96-98). Hageja saatis kostjale muudetud vundamendi

allkirjastamata joonise 01.12.2021, kuid ei saanud kostjalt tagasisidet, kas muudetud

joonise järgi ehitamine on kostjale sobiv. Ka uues joonises ei olnud armauuri

kaitsekihi paksust muudetud. Hageja soovis tellida tööde tegmiseks vajalikku

töödeprojekti ning saatis 15.12.2021 kostjale tööprojekti koostamise hinnapakkumise,

mida kostja keeldus kinnitamast (II kd, tl 94), kuid nõudis 2022 jaanuaris korduvalt

selle tööprojekti esitamist. Hageja palus juhiseid, kuidas töid jätkata ja tegi

ettepanekuid vundamenditööde lõpetamiseks, kuid kostja juhiseid ei andnud (III kd, tl

152, 153, 188). Sellega rikkus kostja lepingu p 2.39 ja 3.9.

2.3.Kostja viivitas arvete tasumisega, s.o konstruktori poolt esitatud arve tasumisega

(vundamendi joonise muutmine) (I kd, tl 53-55, III kd, tl 56). Kostja kohustus arve

tasuma lepingu p 1.1.2.3 ja 1.3.3.2 alusel, seejuures ei ole oluline, kelle nimi on arvel.

X OÜ tegi arve kostja nimele (III kd, tl 60). Kostja tasus konstruktori arve alles

16.02.2022. Asjaolu, et kostja ja konstruktori vahel oli õigussuhe nähtub ka

kirjavahetusest projekteerijaga (III kd, tl 74).

2.4.Kostja viivitas tööde vastuvõtmisega ja/või töö vastuvõtmisest keeldumise põhjuste

esitamisega. Hageja on esitanud korduvalt kostjale I etapi kaetud tööde akte, mis on

oma sisult mõeldud ka üleandmise-vastuvõtmise aktidena, ent kostja ei ole akte omalt

poolt alkirjastanud (II kd, tl 23-27). Kostja ei ole lepingus sätestatud tähtaja jooksul (p

3.5 ja 7.3) esitanud põhjendusi selle kohta, et töös esineksid puudused, v.a

dokumentatsiooniga seonduv ja radoonitõkkekilega seonduv).

2.5.Kostja keeldus tasumast sõlmjooniste, visandite ja tööprojektide eest, mis vastavalt

lepingu p-dele 1.1.2.3 ja 1.3.3.2 kuulusid hageja poolt koostamisele lisatasu eest, kuid

mida kostja ei soovinud tasuda (II kd, tl 94-95) ja mistõttu ei olnud võimalik

tööprojekti tellida. Lepingu p 1.1.2.3 kohaselt pidi tööprojekt koostatama vastavalt

EVS 811: ja EVS 907: (vastavate standartide väljavõtted on III kd, tl 145-147). Kostjal

oleks olnud võimalik ka ise tööprojekt tellida (hageja oleks seda võimaldanud), kuid

kostja seda ei soovinud (III kd, tl 148). Vundamendi uue joonise osana nõudis kostja

kogu maja projekti seletuskirja ümber kirjutamist, kuigi seadus ei nõua tööjoonistele

seletuskirjade lisamist. Kostja nõudmine oleks tähendanud lisakulusid, mida kostja

kanda ei soovinud.

2.6.Kostja takistas töö tegemist, kuna ei suutnud ehitusega seonduvaid küsimusi otsustada.

See tõi hagejale kaasa vajaduse pidevalt koostööpartnritega suhteid siluda, materjalide

tellimusi tühistada ja ümber teha jne. Töö tegemist takistas ka kostja meelemuudatus

vundamendiga seonduvalt ja uue vundamendi joonise kooskõlastamata jätmine.

3. Alternatiivselt oli hagejal õigus leping lõpetada VÕS § 97 lg 5 alusel tulenevalt

ettenägematust materjalide hinnatõustust, mis olid tingitud Vene-Ukraina kriisist, mida

kostja enda kanda võtta ei soovinud ja mille osas kestaksid läbirääkimised hageja

jaoks liiga kaua.

4. Vastavalt lepingu p-s 3.5 ja 7.3 sätestatust tuleb hageja poolt kostjale esitatud, kuid

kostja poolt allkirjastamata aktides kirjeldatud, tööd lugeda kostja poolt vastuvõetuks.

Hageja viitab ka, et töös ei ole esinenud olulisi puudusi, mis takistaks tööde

vastuvõtmist ning nende eest tasumist. Hageja väljastas kostjale tehtud tööde eest arve

nr A270422 summas 11865 eurot (sh käibemaks) (I kd, tl 131), mille tasumisest on

kostja keeldunud (I kd, tl 109). Esitatud arvel kajastud tööd on hõlmatud lepinguga ja

kuuluvad tasumisele:

4.1.Arvel kajastuv sadeveedrenaaži väljaehitamine on lepingust tulenev töö. Täiendava

sadeveedrenaaži väljaehitamine oli tingitud omaniku järelevalve nõudmisest. Hageja

on esitanud kostjale selles osas tööde üleandmise-vastuvõtmie akti nr 1 ning kostja on

sellele vastanud, et omanikujärelevalvel ei ole sadevee tööde osas pretensioone (II kd,

tl 23). Nende tööde osas on kostjale edastatud ka kaetud tööde akt nr 1, mis on kostja

poolt allkirjastamata (III kd, tl 8-31). Sadeveeprojekti tellimise kooskõlastas kostja

10.06.2021 (III kd, tl 189).

4.2.Vundamendi I kihi armatuuride paigaldus ja rangide tegemine/paigaldamine on

lepingust/projektimuudatusest tulenev töö, mis nähtub lepingu lisaks olevas

hinnapakkumises (kandva vundamendiplaaditööde all). Vundamendi alus on

omanikujärelevalve poolt 29.11.2021 kaetud tööde akti nr 3 alusel ka aktsepteeritud

(aktist nähtuvad nii armatuurid kui ka rangid (II kd, tl 77).

4.3.Vee- ja kanalisatsiooni välitrasside ehitus ja kanalisatsioonitrassi soojustamine kahes

kihis on lepingust tulenev töö (II kd, tl 23). Kostja on tehtud tööde osas vastanud, et

omanikujärelevalvel ei ole vee- ja kanalisatsiooni tööde osas pretensioone (v.a

survetestide tegemine). Nende tööde osas on hageja kostjale saatnud ka kaetud tööde

akti nr 2, mis on kostja poolt jäänud allkirjastamata (III kd, tl 32-51). Tööd teostati

vastavalt kostja tellitud S OÜ projektile ja torustiku läbimõõt on 160 mm (III kd, tl 96-

98).

4.4. Vundamendi EPS-i vormide ja 3 kihi soojustuse paigalduse osas on tegemist

projektimuudatusest tuleneva tööga. Asjaolu, et EPS on paigaldatud nähtub

omanikujärelevalve poolt 29.11.2021 kaetud tööde akti nr 3 allkirjastatud piltidel (II

kd, tl 77-88).

4.5.Arvel kajastuv kulu: „Kliendi kasuks tehtud lisatöödega seotud kulu (sadeveeprojekt,

konstruktiivse projekti muudatused, tööjoonistetellimine jm“ 86 tunni ulatuses hõlmas

erinevaid arvukaid ehitusalaseid konsultatsioone ja hinnapakkumiste koostamisi nt

thermoploki, Bauroc`i, lammi maja, Columbia kivi jm teemadel. Lisaks suhtles hageja

kostja palvel ka konstruktoriga ning otsis hageja soovil viimasele uue konstruktori.

Kuna projektis polnud sadeveega seonduvat üldse lahendatud, pidi hageja tegelema ka

sadeveeprojekteerija otsimisega ning hiljem T E OÜ-ga läbirääkimiste pidamisega,

kuna T E OÜ ei nõustunud sadevee pinnasesse immutamisega, nagu soovis algselt

kostja. Lisaks küsis hageja kostja palvel elektritöödele mitmeid pakkumisi, kuna

kostja muutis pidevalt enda kriteeriumeid elektritöödele. Samuti on hageja viidatud

ajakulu sisse arvestanud kostjast tingitud erinevate lepingupõhjade koostamise,

arhitektidega kohtumised, geoloogia uuringu pakkumiste küsimised, kirjavahetused ja

vestlused materjalitootjatega, krundilt vanade betoonplokkide äravedu, kirjavahetuse

pidamine kostjaga, projekti parandamine hagejasse puutumatute tööde osas (nt

projektis ette nähtud seinasisesed uksed seinte sisse ei mahtunud, teise korruse

vannitoa seina sisse ei mahtunud püstak, katuseluuk oli vales kohas, uksed-aknad olid

erinevate mõõtudega jne) jmt. Nimetatud arvel kajastuv rida on kokkulepitud lisatöö,

mille vajaduse, mahu ja ulatuse määras kostja tööde käigus. Lisatöödes lepiti kokku

suuliselt, osaliselt on hagejal võimalik lisatööde kokkulepet tõendada kostja e-kirjaga

(III kd, tl 52). Kostjaga oli eraldi kokku lepitud, et elektri-, ventilatsiooni- ja

maaküttetööde korraldamise eest tasub kostja hagejale projektijuhtimise tasu 3850

eurot (lisandub käibemaks) (III kd, tl 53-54) on osaliselt, nt elektrimaanduse

paigalduse ja ehitusaegse elektrikapiga seonduvalt lisatööde arvestuses arvesse võetud

ka viidatud projektijuhtimise tasu ning ABC Kliimaga suhtlemise/organiseerimise

ajakulu.

5. Hageja taotleb arvel nr A270422 kajastatud summa väljamõistmist kostjalt VÕS § 637

lg 3 ja 4 alusel. Igal juhul on tasunõue sissenõutavaks muutunud lepingu lõppemisega.

Hageja selgitas, et esitas kostjale 02.09.2021 uue hinnapakkumise, mille kostja

aktsepteeris (III kd, tl 156-159). Lisasadeveedrenaaži väljaaehitamise kokkulepet

kinnitab kostja 21.10.2021 e-kiri (III kd, tl 160). Hageja nõuab lisaks arvel kajastatud

summa väljamõistmisele viivise väljamõistmist kostjalt vastavalt lepingu p-s 9.2.1

kokkulepitud määras 0,1% arvel kajastatud summa tasumisega viivitamise eest.

Tehtud tööle vastav osa tasust muutus vastavalt VÕS § 652 lg-le 2 sissenõutavaks

pärast lepingu lõppemist, kuna hageja esitas arve 27.04.2022, mis muutus

sissenõutavaks 05.05.2022.

6. Enne hagiavalduse esitamist kandis hageja kulusid õigusabile summas 2354,35 eurot

(I kd, tl 132-133). Hageja taotleb kantud kulu väljamõistmist kostjalt kahju hüvitamise

sätete (VÕS § 115) alusel. Lisaks esitas hageja kostja vastu viivisenõude seoses kahju

hüvitamise nõudega.

7. Kostjal ei olnud õigus lepingust 26.04.2022 taganeda hagejapoolse olulise

lepingurikkumise tõttu (I kd, tl 85 – 87). Hageja ei ole lepingut oluliselt rikkunud,

millele viitab asjaolu, et kostja soovis veel pärast hagejapoolset lepingu ülesütlemist

lepingu jätkamist (I kd, tl 79-87). Juhul, kui hageja oleks valesti ehitanud, siis ei oleks

kostja eelduslikult soovinud lepingu täitmist. Lisaks sellele, et hageja ei ole lepingut

oluliselt rikkunud, ei ole kostja hagejat töös sisalduvatest puudustest õigeaegselt

teavitanud. Hagejal ei ole töös esinevatele puudustele tuginedes õigus keelduda arve

tasumisest. Hageja seisukoht seoses kostja poolt etteheidetavate rikkumistega on

järgnev:

7.1.Tähtaegadest kinnipidamine. Lepingu lisaks olev kalenderplaan ehituse I etapi kohta (I

kd, tl 41) ei olnud hagejale siduv. Tegemist on hinnangulise plaaniga. Kostja ise ei

olnud kindel ehituse alustamises veel 01.09.2021 (II kd, tl 17), mistõttu venis I etapi

tööde tegemine kostjast ulenevate asjaolude tõttu.

7.2.Hageja kasutas välitrasside torutööde tegemisel alltöövõtjana K OÜ-t, kellel oli tehtud

MTR-s vastav kanne ja registrile oli esitatud pädeva isiku andmed (II kd, tl 18). Lisaks

oli alltöövõtjal võimalik vajadusel kaasta teisi spetsialiste. Hagejal oli olemas T E OÜ

nõusolek (II kd, tl 19) ja omanikujärelevalvet oli torutööde tegemise algusajast

teavitatud (II kd, tl 20). T E OÜ käis objektil kohapeal (II kd, tl 21). Tööd on tehtud

nõuetekohaselt, mida kinnitab T Ee OÜ tagasiside (II kd, tl 21 ja 22). Kui töid ei oleks

nõuetekohaselt teostatud, ei oleks T Ee OÜ lasknud hagejal edasi ehitada.

Dokumentatsioonil ei ole pädeva isiku allkirja, kuna dokumentatstiooni koostamine jäi

hageja poolt lepingu ülesütlemise tõttu pooleli. Dokumentatsiooni vormistamise lõpule

viimine oli takistatud sellest, et talvel ei olnud võimalik läbi viia survestamist

(talveperioodil survestamist ei tehta), lisaks oli krundile viiv trass viga saanud,

mistõttu oli survestamine takistatud ka nimetatud asjaolu tõttu. Kostjat teavitati, et

survestamine viiakse läbi kevadel 2022 ja kostja nõustus sellega (II kd, tl 22, 25, 28).

Vee- ja kanalisatsiooni ning sadeveetrasse ei olnud võimalik T Ee OÜ-le üle anda,

kuna see seisis survetestide tegemise taga (II kd, tl 55-58). Veel 12.04.2022 pakkus

hageja kostjale kompromissi, et ajab välistrassidega seotud kooskõlastused ja

dokumentatsiooni korda, ent kostja ei soovinud seda. Kostja ega tema

omanikujärelevalve ei ole hagejat teavitanud ühestki töös esinevast sisulisest

puudusest. Omanikujärelevalve on kinnitanud, et tal ei ole töö kohta pretensioone. Ette

on heidetud vaid survestustööde tegemata jätmist ja torutöödega seonduva

dokumentatsioonil pädeva isiku allkirja puudumist. Ka kostja poolt esitatud

ekspertiisist nähtub, et hageja töös ei esinenud sisulisi puudusi, kuna hilisemalt tehtud

survetestid olid edukad.

7.3.

Radoonitõkkekile paigaldati omanikujärelevalve soovitusel ja vastavalt

radoonitõkkekile paigaldusestandardile, mis lubab radoonitõkkekile paigaldada kuni

50 mm paksusele tihendatud liivapadjale. Materjalitootaja on kinnitanud, et nimetatud

alusele on materjal sobiv (II kd, tl 60-63). Hageja on kostjale edastanud nii

paigaldusjuhendi kui tootja kinnituse (II kd, tl 64-87). Kuigi hageja tellis L E OÜ-lt

radoonitõkkekile D-R, saadeti müüjalt hagejale teine radoonitõkkekile, s.o Tectis

BlueSeal. Asjaolu, et müüdud toode on radoonitõkkekile, nähtub L E OÜ arvelt (III

kd, tl 72). Kostja esitatud spetsialisti arvamusest nähtub samuti, et tegemist on

radoonitõkkekilega, kuna tegemist 0,04 mm kilega. Tavakasutuses olevad kiled on

kuni 0,2 mm paksustena. Spetsialisti arvamusest ja L E OÜ arve koostoimest nähtub

üheselt, et paigaldatud on radoonitõkkekile ja seda on tehtud korrektselt. Kostja

omanikujärelevalve on allkirjastanud vundamendi alusega seotud kaetud tööde akti.

Omanikujärelevalve ainus argument seoses radoonitõkkekile paigaldusega puudutas

radoonikaevude paigaldamist, kuid vaildusaluele objektie ei olnud projekti järgi ette

nähtud radoonikaevude paigaldamist.

7.4.Kostja väited selle kohta, et vundamendi armeering ei vasta ehitusprojektile, on

ebaõiged. Kostja on kirjalikult kinnitanud, et ta soovib kehtivas ehitusprojektis

ettenähtust teistsugust vundamenti, nt on kostja soovinud põrandakütte paigaldamist,

kuigi ehitusprojektis ei ole seda ette nähtud (II kd, tl 89). Kuna kostja ise ei soovinud

olemasoleva ehitusprojekti järgi vundamenti ehitada, siis ei ole kostjal õigust tugineda

asjaolule, et vundamendi ehitus ei vasta kehtivale ehitusprojektile. Algses projektis oli

ette nähtud 16-ne armatuur, kuid kostja teatas hagejale, et ta ei soovi mõttetut

armatuuri maasse panna. Kostja võttis ühendust edasimüüjaga, kes saatis armatuuri

arvestuslikud mahud ja skeemi. Ka algne konstruktor saatis soovitused uuele

armatuurikogustele. Hageja paigaldas armatuuri vastavalt eeltoodud

armatuurikogustele. Armatuuri kaitsekiht töö käigus ei muutunud. Armatuuri ei olnud

hagejal võimalik lõpuni paigaldada, sest töö jäi selles etapis pooleli tulenevalt kostja

korraldusest. Seetõttu ei olnud kostjal võimalik korrektselt paigaldada ka ülekatteid,

kuna armatuuri teine kiht oli veel paigaldamata.

7.5.Kostjal oli võimalik vundamendi armeeringu tööprojekt saada, kuid ta keeldus selle

küsimisest. Kostja on 20.06.2022 kinnitanud, et ta on projekti siiski kätte saanud.

7.6.Vundament on lõpuni ehitamata, kuna hageja lõpetas lepingu kostjast tulenevate

asjaolude tõttu. Hageja ei ole lõpetamata tööde eest ka kostjale arvet esitanud.

7.7.Hageja juhtis kostja tähelepanu tööde kinnikatmise vajadusele korduvalt ja tegi

ettepaneku tööd kinni katta, kuid kostja viivitas vastuse andmisega nii kaua, kuni töid

ei saanud enam kinni katta maha sadanud lume tõttu (III kd, tl 155, 153). Kostja ei

andnud hagejale juhist tööde kinni katmise kohta, kuna ta soovis tööde kinnikatmise

vajaduse osas konsulteerida omanikujärelevalvega.

7.8.Seoses koguriskikindlustusega (CAR) selgitab hageja, et ehkki lepingu p-st 2.10

tuleneb töövõtjale tõesti selline kohustus, ent kuna kostja otsustamatuse tõttu ei olnud

võimalik täpselt määrata ehitusperioodi ega isegi seda, mida ja kuidas ehitada tuleb, ei

ole sellistel tingimustel kindlustuslepingu sõlmimine võimalik (II kd, tl 90). Kostja oli

nimetatud asjaolust teadlik.

Kostja esitatud asjaolud ja seisukohad

8. Kostja ei vaidlusta hageja väidetud lepingu sõlmimist. Kostja hinnangul on leping

lõppenud mitte hageja poolse ülesütemise avalduse esitamisega vaid kostja 26.04.2022

lepingust taganemise avaldusega hageja olulise lepingurikkumise tõttu. Hageja ei ole

tõendanud endapoolse lepingu ülesütlemise aluseks olevate asjaolude esinemist.

Tegemist ei olnud kestvuslepinguga, mistõttu ei saanud seda üles öelda VÕS § 196

alusel. Kostja seisukoht hageja lepingu ülesütlemise alustele on järgmine:

8.1.Kostja ei ole vundamenditöid peatanud. Hagejal ja omanikujärelevalvel tekkisid

lahkhelid, kuna tööd ei vastanud projektidele ning pädevaid dokumente ei esitatud kas

õigeaegselt või üldse mitte. Hageja poolt 22.11.2021 e-kirjast nähtub, et probleem

tekkis sellest, et omanikujärelevalve soovis pädevaid konstruktiivse osa projekti

jooniseid (I kd, tl 169). Hageja 22.11.2021 e-kirjast nähtub, et joonistel on puudused ja

hageja tühistas betooni tellimuse. Hageja ei saanud hakkama pädevate isikute

koostatud jooniste esitamisega ja peatas seejärel ise betooni tellimuse. Hageja tehtud

vundamendi armeering ei vasta nõuetele (III kd, tl 194).

8.2.Projektdokumentatsiooni tagamine oli hageja kohustus tulenevalt lepingu p-st 1.1.2.2

ja 1.1.2.3. Kostja ei ole võtnud üle dokumentatsiooni koostamise kohustust.

Konstruktiivse osa tööprojekti (plaatvundamendi projekteerimise) arve väljastati

hagejale, mitte kostjale. Hageja saatis arve kostjale edasi, kirjutades, et võib-olla oleks

kostjal mõistlik ise hageja alltöövõtjaga arveldada. Lepingu p 1.1.2.2 ja 1.1.2.3

kohaselt on nõuetekohase täitedokumentatsiooni ja tööprojektide koostamine hageja

kohustuseks. Konstruktiivse osa tööprojekt tellitigi hageja poolt. Kostjal ei olnud X

OÜ-ga õigussuhet. Seega ei olnud kostja arve tasumiseks kohustatud. Kostja ei

kohustunud arvet tasuma ka hagejale, kuna lepingu kohaselt kuulusid tasud (v.a

materjalide osas) maksmisele pärast nõuetekohast tööde aktsepteerimist, mida ei ole

tehtud. Kostja maksis siiski kõnealuse arve ära, kuid ei ole siiani saanud vundamendi

allkirjastatud joonist. Täitedokumendi ja tööprojektide koostamine ja kostjale

üleandmine on lepingu p-de 1.1.2.2 ja 1.1.2.3 järgi hageja kohustuseks, mistõttu ei pea

kostja ise projekteerijalt jooniseid välja nõudma.

8.3.Hageja ei ole sisustanud ega tõendanud oma väidet selle kohta, et ta ei saanud kostjalt

vajalikke juhiseid. Seoses vundamendi tööjoonisega märgib kostja, et tema soov oligi

saada uus tööjoonis ja see saadigi. Kostja ei pidanud andma hagejale iga pisiasja jaoks

juhist. Hageja on professionaalne ehitusettevõtja ja pidi ehitama vastavalt lepingule.

Kostja ei ole venitanud arvete maksmisega ega ole soovinud tasuta tööd. Hageja väited

esimese etapi materjalide kostjale üleandmisest on ebaõiged. Kostja valduses on

üksnes garaažiuks ja EPS plaadid. Õiguslikus mõttes ei ole kostjale antud üle ühtegi

materjali, sh garaažiust ja EPS plaate. Kosjal puudub ülevaade, mida ja mis hinna eest

hageja telinud on. Hageja ja materjalide müüjate vahel sõlmitud lepingud ei ole

kostjale siduvad. Hageja ja kostja vahel ei olnud mistahes kokkuleppeid selleks, et

hageja saaks kostjale vahendada katusefermide ostu. Kostja palus hagejal

katusefermide eest väljastatud arve eeltoodud põhjusel ümber teha. Kostja ei ole

katusefermidest loobunud ega keeldunud teise osamakse tasumisest. Vastupidist ei ole

hageja tõendanud. Erinevate tööde teostamiseks kasutatatud materjalid (nt torud, liiv,

radoonitõkkekile jms) on käsitatavad ehitise olulise osana, mitte kostja valduses oleva

asjana. Paigaldatud materjal on muutunud sisuliselt väärtusetuks, kuna hageja jättis

tööd ilmastikutingimuste eest kaitsmata, mis on kaasa toonud juba teostatud tööde

ning paigaldatud materjalide riknemise. Pooleli oleva vundamendi soojustus on päikse

kiirguse ja sademete käes kollast värvi tõmbunud, mis näitab selgelt selle

kahjustumist, ning vundamendile paigaldatud armatuur on roostes. Samuti on

ilmastikutingimustele avatuna paigaldatud EPS sisse imanud vett, mis on kahjustanud

selle soojapidavust. Lisaks on tänaseks hageja poolt objektile tarnitud (kuid

paigaldamata jäetud) armatuur krundil nö lahtiselt vedelemas, mistõttu on see roostes.

Objektil on puudu kaevuluugid ja torustik on lahti, mistõttu lendab sinna sisse liiva,

puulehti jms. Tööde ja materjalide väärtusetuks muutumist tõendab kostja R E OÜ

puuduste likvideerimise kokkuvõttega (IV kd, tl 1 – 49).

9. Hageja tasunõue on alusetu ja tõendamata, s.o et pooled on arvel kajastatud tööde

tegemises kokku leppinud, samuti ei ole tõendatud tehtud tööde tehtud mahud ja et

poolte vahel oleks kokku lepitud arvel kajastatud hinnastamises. VÕS § 637 lg 1 ei ole

antud juhul kohaldatav, sest pooled olid kokku leppinud nii tehtavas töös kui selle eest

makstavas tasus. Samuti ei ole hageja tõendanud VÕS § 637 lg 1 kohaldamise

eelduseid. Hageja ei ole tõendanud, et tehtud tööd oleksid nõuetekohased. Hageja

tasunõue ei ole ka sissenõutavaks muutunud, sest hageja ei ole töid kostjale üle

andnud ja töid ei saa lugeda ka kostja poolt vastuvõetuks. I etapi tööd kuuluvad

üleandmisele-vastuvõtmisele alles siis, kui I etappi kuuluvad tööd on valminud.

Hageja on tunnistanud ka ise, et I etapi tööd ei ole valminud. Hageja teostatud tööd on

puudustega. Puudustega töid ei pea vastu võtma. Puudustest on teatatud õigeaegselt,

s.o kohe pärast vastavaid töid sisaldavate vaheaktide saamist 29.11.2021 (II kd, tl 108-

109). Hagejal puudub alus tugineda väitele, nagu kostja oleks tuginenud puudustele

hilinemisega.

Hageja

töös

sisalduvad

puudused

on

järgmised.

Sadeveekanalisatsioonisüsteemi

ning

vee-

ja

kanalisatsioonitrasside

teostusdokumentatsioonil puudub pädeva isiku allkiri. Vee- ja kanalisatsiooni ning

sadeveetrasse ei ole T Ee OÜ-le üle antud. Hageja jättis tegemata vee- ja

kanalisatsioonitorustiku surveproovi, mida oleks saanud teha hiljemalt 2021

septembrikuuks (I kd, tl 170-171). Kostja ei ole nõustunud surveproovi tegemisega

2022 kevadel. Objektidele paigaldatud radoonitõkkekile ja hageja poolt esitatud

paigaldusjuhend ei vasta nõuetele. Paigaldatud radoonitõkkekile ei ole tõendatud

toimivusega materjal (I kd, tl 172-173). Vundamendi armeering ei vasta kehtivale

ehitusprojektile. Kostjale ei ole esitatud pädeva isiku (projekteerimiseks vajaliku

kutsetunnistusega isiku) poolt allkirjastatud vundamendi armeeringu tööprojekti (I kd,

tl 174). Teostatud tööd jäid ilmastikutingimuste eest kaitsmata.

10. Hageja tasunõude alus on arusaamatu. Ehituse I etapi tööd ei ole kalenderplaanis

nimetatud tööd. Kokkuleppe kohaselt jagunesid ehituse etapid järgnevalt: majakarp

väljast valmis, maja sisetööd ja maja välistööd (lepingu p-d 1.5.3 ja 5.6). Ehituse I

etapi sisu on kinnitanud ka hageja ise hagiavalduse p-s 1.6. Pooltel on vaidlus ehituse I

etapi I tööosana käsitletavate tööde (välitrasside ja vundamendi ehitus) teostamises ja

nõuetekohases teostamises. Ka I etapi I tööosana käsitatavad tööd ei ole valmis.

Hageja kahjunõue ja viivisenõue on alusetu.

Vastuhagi

Kostja seisukohad

11. Kostja taganes pooltevahelises töövõtulepingust hagejapoolsete oluliste

lepingurikkumiste tõttu. Eelkõige seeõttu, et hageja ei asunud lepingut täitma talle

kostja poolt antud täiendava tähtaja jooksul, s.o 1 kuu jooksul nõudekirja

kättesaamisest. Taganemisavaldus on esitatud mõistliku aja jooksul. Kostja peab lisaks

olulisteks lepingurikkumisteks pädeva isiku allkirja puudumist sadeveekanalisatsiooni

ning vee- ja kanalisatsioonitrasside teostusdokumentatsioonil, vee- ja kanalisatsiooni

ning sadeveetrasside üleandmata jätmist T Ee OÜ-le, vee- ja kanalisatsioonitorustiku

surveproovi tegemata jätmist vastavalt T Ee OÜ tehnilistele tingimustele (I kd, tl 181-

182). Lisaks ei vasta objektile paigaldatud radoonitõkkekile nõuetele, esitamata on

paigaldusjuhendid. Radoonitõkkekile tuli paigaldada vastavalt konstruktiivse osa

põhiprojekti seletuskirjale (I kd, tl 183-200). Paigaldatud radoonitõkkekile ei ole

tõendatud toimivusega materjal. Vundamendi armeering ei vasta kehtivale

ehitusprojektile. Kostjale ei ole esitatud pädeva isiku poolt allkirjastatud vundamendi

armeeringu tööprojekti. Vundament on lõpuni ehitamata, s.o vundamendi armeeringu

teine kiht on paigaldatamata, perimeeter soojustamata ning valu valamata. Juba tehtud

töö jäeti ilmastikutingimuste eest kaitsmata. Kostja jättis sõlmimata lepingu p-s 2.10

kokku lepitud ehituse koguriskikindlustuse, mida kostja nõudis oma 09.12.2021 e-

kirjas (I kd, tl 201). Hageja töös sisalduvad puudused on tõendatud ka J K spetsialisti

arvamusega (II kd, tl 143-155).

12. Kostja esitas hageja vastu VÕS § 189 lg 1 alusel lepingu tagasitäitmise nõude summas

57 918 eurot, mille kostja oli ettemaksuna hagejale tasunud (I kd, tl 202, II kd, tl 158-

162, võrdluses II kd tl 163-195). Kuigi maksekorraldustest nähtuvalt on maksed

teostatud AS A poolt, on äriühingu registrikaardi väljavõttelt nähtuvalt selle ainsaks

juhatuse liikmeks kostja (II kd, tl 113, tl 156-157). Pooltevahelise kokkuleppe alusel

esitas hageja lepingu alusel arved AS-le A (II kd, tl 114-116). Hageja möönab, et osa

hageja poolt teostatud tööde (nt mahamärkimine, kaevetööd) ja paigaldatud

materjalide (nt vundamendi killustik, liivaalus) tagastamine/üleandmine on nende

tööde olemuse tõttu võimatu. Puudustega töödel puudub kostja jaoks väärtus. Seega

igal juhul kuulub hageja poolt kostjale tagastamisele 38 105,33 eurot (II kd, tl 184).

13. Seda, kas ja millises ulatuses peab kostja lepingu tagasitäitmise raames hagejale

tagastama, on hageja tõendamiskoormus, mida hageja teinud ei ole. Osas, milles

kohtuotsuse alusel tuvastatakse, et lepingu raames tellitud materjalid kuuluvad

hagejale (st omand ei ole üle läinud kostjale), ei saa kohus vastavate materjalide

väärtust kostjale väljamõistetavast summast hageja tasaarvestusavalduse alusel maha

arvestada (materjale ei ole VÕS § 189 lg 1 mõttes kostjale üle antud) ega kohustada

kostjat vastavaid materjale hagejale üle andma (kohus on TsMS § 5 lg 1 kohaselt

seotud menetlusosaliste taotlustega ning hageja ei ole nõudnud kostjalt materjalide

tagastamist). R E OÜ poolt koostatud puuduste likvideerimisega seonduvate kulutuste

kokkuvõttest nähtub, et 18 071 euro (lisandub käibemaks) ulatuses on hageja tehtud

tööd muutunud väärtusetuks (III kd, tl 128-131).

14. Lisaks nõuab kostja hagejalt leppetrahvi lepingu p-i 10.8 alusel 23 784,80 eurot.

Lepingu p-de 10.6 ja 10.8 koosmõjus tõlgendades on leppetrahvi nõudeõigus ka juhul,

kui lepingust p 10.6 alustel taganetakse. Kostja on teatanud hagejale

leppetrahvinõudest tähtaegselt. Esimest korda juba 01.04.2022. Leppetrahvi nõudmise

aluseks on asjaolu, et kostja pidi hageja poolse puuduste kõrvaldamisest ja tööde

jätkamisest keeldumise tõttu lepingust taganema.Leppetrahvi summa ei ole

ebamõistlikult suur kulu ega kuulu vähendamisele.

15. Kostja on kohtueelselt teinud kulutusi õigusabile 5642,92 eurot, mille hüvitamist

kostja hagejalt nõuab summas 5156,92 eurot (I kd, tl 203-206).

16. Kostja esitas viivisenõuded kõikidelt vastuhaginõuetelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Hageja seisukohad

17. Hageja vaidles vastuhagile vastu. Kostja lepingust taganemise avaldus ei ole kehtiv,

kuna leping lõppes hagejapoolse lepingu ülesütlemise avaldusega. Alternatiivselt on

kostja kaotanud lepingust taganemise õiguse VÕS § 118 lg 1 p 1 rikkumise tõttu, kuna

ei ole esitanud taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui sai olulisest

lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama. Tööd seisati detsembris 2021

ning juba enne seda pidid kostja poolt puudustena välja toodud asjaolud kostjale teada

olema. Hageja ütles lepingu üles 08.02.2022, kuid kostja esitas taganemisavalduse

alles 26.04.2022, milliseks ajaks oli möödunud mõistlik aeg lepingust taganemiseks.

Lepingust taganemise avalduse esitamine on vastuolus ka lepingu p-ga 10.4.

18. Kostja ei ole teavitanud hagejat R E OÜ aktis sisalduvatest puudustes, mistõttu ei saa

sellega kohtumenetluses arvestada.

19. Kostja on tasunud hagejale enamuse I etapi materjalide eest ja see ei kuulu

tagastamisele. Kostja valduses on juba paigaldatud vee-, kanalisatsiooni- ja

sadeveetorud, kaevud, vundamendi alusesse ja sissesõiduteele paigaldatud liiv,

killustik, geotekstiil, paigaldatud vundamendiplokid, radoonitõkkekile, vundamendi

armatuur. Lisaks tellis hageja kostja soovil ehituse I etappi mittekuuluvaid materjale,

s.o välisseina müüriplokid, katusefermid ja garaažiukse. Kõik materjalid, v.a

müüriplokid, katusefermid ja garaažiuks, on hageja kostjale üle andnud. Hageja

võimaldas kostjal kätte saada ka katusefermid, kuid kostja loobus sellest (I kd, tl 117-

128). Katusefermide osas esitatud kirjavahetus kinnitab, et poolte vahel oli kokkulepe

katusefermide vahendamises kostjale, kuid kostja muutis hiljem meelt ega tunnistanud

enam seda kokkulepet. Müüriplokkide osas andis hageja kostjale edasi T OÜ kontaktid

ja kostja saab oma tooted sealt kätte (I kd, tl 129-130). Kostja väited, et talle ei ole

õiguslikult materjale üle antud, jääb arusaamatuks. Sisuliselt tegutses hageja materjale

tellides kostja esindajana. Hagejale ei ole tellitud materjalid kunagi kuulunud, vaid

need on soetatud otse kostja omandisse vastavalt lepingu p 2.32 ja 5.5.

20. Kostja ei ole tasunud tööde teostamise eest ettemaksu 57 918 eurot. Kostjal ei ole

lepingu tagasitäitmise nõuet. Lepingu tagasitäitmine ei oleks antud olukorras mõistlik,

sest ettemakstud materjal kuulub lepingu kohaselt koheselt kostjale ehk oleks küsitav

kuidas tuleks toimida asjadega, mis on kostja omandis ning mille eest on hagejale

tasutud. Lisaks on hageja teinud arvetel näidatud tööd, mida ei ole samuti võimalik

tagasi täita. Kui tööd ei oleks olnud tehtud, siis ei oleks kostja arveid tasunud. Nii on

kostja tasunud järgmiste tööde eest: sadeveeprojekt, sh kooskõlastused, geodeetilised

välitööd, mahamärkimistööd, kopplaaduri tööd. Kõik loetletud tööd on hageja

teostanud ning seda kinnitab ka kostja enda 06.04.2023. a menetlusdokumendi p-s

2.3.3.1 viidatud kirjavahetus, ehitustööde päevikud, fotod ja mahamärkimistööde akt.

Mahamärkimistööde tegemine on lisaks tõendatud märkimistööde akti (III kd, tl 99-

100) ja ehitustööde päevikuga (III kd, tl 101), kust nähtuvad tehtud ettevalmistustööd

(betoonplokkide ringitõstmine, mulla laiali vedu, pinnase tasandamine, hoone

vundamendialuse, sh sadeveetrassi aluse lahtikaeveprojektis märgitud sügavusele,

tasandustööd, kopp-laaduri teenused). Samuti on kostja saanud arvetel nr A030921-1,

A271021, A081221 ja A010222-1 kajastatud tööd ja tooted. Kostja ise soovis

käibemaksukohustusest

kõrvalehiilimiseks

(vt

kostja

06.04.2023.

a

menetlusdokumendi p 2.3.4) ebavajalikku paberimajandust vältida. Kostja ei

avaldanud ei töövõtulepingu sõlmimisel ega hiljem tööde tegemise käigus kordagi, et

ta soovib iga materjali üleandmise kohta akti, mistõttu on kostjast hea usu põhimõtte

vastane aktide puudumisele tugineda nüüd.

21. Kostja taganemisavalduse lubatavuse korral nõuab hageja VÕS § 189 lg 2 p 2

kohaselt kostjale üleantu väärtuse hüvitamist, sest kostjal ei ole antud juhul võimalik

üleantut tagastada ja/või asja väärtus on hageja jaoks muutunud nullilähedaseks.

22. Hageja esitas ka tasaarvestusavalduse kostja vastuhagile, juhul kui kohus peaks

leidma, et kostja taganemisavaldus on põhjendatud (millega hageja ei nõustu). Hageja

palub eelnevast tulenevalt tasaarvestada tema VÕS § 189 lg 2 p-st 2 tulenev üleantu

väärtuse hüvitamise nõue kostja VÕS § 189 lg-st 1 tuleneva nõudega üleantu

väljaandmiseks.

23. Hageja on paigaldanud objektile või andnud kostjale muul viisil üle materjale

väärtuses 47 054,40 eurot, sh käibemaks ja tööde väärtus 22 729,20 eurot, sh

käibemaks. Seega on kogu tööde ja materjalide väärtus, mis tuleks kostja poolt tagasi

täita 69 783,60 eurot.

24. Hageja ei nõustu leppetrahvi nõudega. Lepingu p 10.6 ei anna kostjale alust lepingust

taganemiseks, kuivõrd taganemise situatsiooni sisu on reguleeritud p-s 10.4. Hageja ei

ole lepingut rikkunud. Leppetrahv on ettenähtud vaid lepingu üles ütlemise korral,

mitte taganemise korral (lepingu p-d 10.8 ja 10.6). Leppetrahvi nõue on esitatud

hilinenult. Lepingu p-i 10.8 kohaselt tuleb leppetravi nõudest teatada teisele poolele

kirjalikult 30 päeva jooksul pärast leppetrahvi nõude aluseks olevast asjaolust

teadasaamist. Kostja viitas leppetrahvi nõudmise kasutamise õigusele alles oma

01.04.2022 nõudekirjas. Selleks hetkeks oli hagejapoolsest lepingu ülesütlemise

avaldusest möödunud pea 2 kuud. Nõutav lepperahvisumma 23 784,80 eurot on

asjaolusid arvestades ebamõistlikult suur. Antud juhul on poolte lepinguliste suhete

lõppemise hageja hinnangul eelkõige ikkagi põhjustanud kostjast tingitud

pooltevahelised suhtlusprobleemid ning kostja suutmatus võtta vastu hageja

lepinguliste kohustuste täitmiseks vajalikke otsuseid. Hageja hinnangul on sellises

ulatuses (st 10% lepingu hinnast) leppetrahvi hagejalt välja mõistmine vastuolus hea

usu põhimõttega. Arvestades ka, et lepingu maksumus ei olnud tegelikult teada ning

hind pidevalt muutus, ei saa võtta aluseks kunagi mitme aasta jooksul teostatavad

tööd, seda enam, et selleks hetkeks oli tehtud töid marginaalses osas. Juhul, kui kohus

peab leppetrahvinõuet põhjendatuks, siis tuleb seda vähendada.

25. Kostja kohtueelsete õigusabikulude nõue on põhjendamatu ja ülepaisutatud. Osa

õigusabikuluarvetel nähtuvatest teenustest ei ole ilmselgelt seotud käesoleva

kaasusega.

Kohtuotsuse põhjendused

26. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

27. Pooled ei vaidle selle üle, et nad sõlmisid 07.07.2024 ehituse töövõtulepingu, mille

alusel kohustus hageja aadressil Xxx, Tallinn ehitama kostjale eramu. Kohus tuvastab,

et vastavalt lepingu p-le 1.1.2 (I kd, tl 6-6 pöördel) leppisid pooled kokku, et

ehitustööd hõlmavad vajalike lammutustööde tegemist, ehituse peatöövõttu „võtmed-

kätte“ põhimõttel eramu ehitusel kuni ehitusprojektis ettenähtud kasutusvalmiduseni

(kasutusloa olemasolu), nõuetekohase täitedokumentatsiooni koostamist ja üleandmist.

Vastavalt lepingu p-le 1.1.2.3 oli hageja kohustuseks tööprojekti koostamine vastavalt

EVS 811: ja EVS 907: toodule. Vastavalt lepingu p-le 1.1.2.4 oli hageja ülesandeks ka

objekti käikuandmiseks ja tulevaseks ekspluateerimiseks vajalike teostusmõõdistuste-,

häälestus-, katsetus-, ja seadistööde tegemine. Lisaks pidi hageja tegema muid töid

töövõtu eesmärgist lähtudes (p 1.1.2.5).

28. Kohus tuvastab, et vastavalt lepingu p-le 1.4.2 pidi tööde alustamise kuupäev olema

12.07.2021 ja lepingu eseme lõplikuks üleandmise kuupäevaks pidi olema 31.10.2023

(lepingu p 1.4.3). Kohus on seisukohal, et pooltevaheline leping ei olnud

kestvusleping. VÕS § 195 lg 3 defineerib kestvuslepinguna lepingut, mis on suunatud

püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele. Riigikohus on leidnud, et

töövõtuleping ei ole üldjuhul oma olemuselt kestvusleping (RKTKO 27.11.2013 otsus

nr 3-2-1-126-13, p 13). Kohus ei nõustu hageja käsitlusega sellest, et leping liigitub

kestvuslepinguks tulenevalt lepingu pikaajalisest kehtivusest. Lepingust nähtub, et

selle eesmärgiks oli kostjale eramu ehitamine ja sellega seonduvad tegevused, s.o

ühekordne eesmärk. Lepingust ei nähtu, et poolte eesmärgiks oleks olnud kokku

leppida püsivas kohustuses või korduvates kohustustes, mis on VÕS § 195 lg 3

kohaselt kestvuslepingu tunnuseks. Pelgalt asjalu, et eramu tuli ehitada ligikaudu kahe

aasta jooksul, ei muuda lepingut kestvuslepinguks.

29. Kohus tuvastab, et pooled on kokku leppinud lepinguga hõlmatud osa tööde hindades

ja materjalide ühikhindades lepingu lisadeks olevates hinnapakkumistes

(hinnapakkumine nr HP110820, mis sisaldab kokkulepitud tööde ja osa materjalide

hindu ja Xxx hinnatabel, mis sisaldab osa materjalide ühikhindu).

30. Pooled vaidlevad selle üle, kas leping lõppes hageja 08.02.2022 e-kirjas (I kd, tl 56-56

pöördel) tahteavaldusega või alternatiivselt hageja 17.03.2022 kirjaliku

tahteavaldusega (I kd, tl 67 – 71) või kostja 26.04.2022 tahteavaldusega (I kd, tl 85-

86).

31. Riigikohus on leidnud, et lepingust taganemisavaldus on ühepoolne tehing TsÜS § 67

lg-te 1 ja 2 mõttes, mis tähendab, et selles peab sisalduma kindla õigusliku tagajärje

kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Taganemisavalduses peab olema väljendatud

selle teinud isiku tahe lepinguline võlasuhe lõpetada (RkTKO 21.10.2020 otsus nr 2-

18-109972, p 12). Kohtu hinnangul puudub mõislik põhjus miks lepingu

ülesütlemisele suunatud tahtavaldust peaks õiguslikult teisiti hindama. TsÜS § 75 lg 1

sätestab, et kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt

tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma.

Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki

teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane

mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Ka lepingu ühepoolseks

lõpetamiseks esitatud avaldus on käsitatav tahteavaldusena.

32. Kohus tuvastab, et 08.02.2022 e-kirjaga ei ole hageja esitanud tahteavaldust lepingu

ülesütlemiseks, vaid on teinud kostjale ettepaneku lepingu lõpetamiseks. Kohus

järeldab seda e-kirja sõnastusest: „Teen ettepaneku poolte vaheliseks kokkuleppeks,

sest me mõlemad mõistame, et sedasi jätkates me ei jõua kuhugi ja vastumeelne

koostöö tekitab vaid veelgi suuremaid pingeid. Või teise variandina lõpeatks lepingu

võlaõigusseaduse § 196 lg 1 kohaselt ning mõjuvaks põhjuseks on üleval loetletud 5

punkti. Kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei näe põhjuseid, miks see

koostöö peaks jätkuma. Loodan, et saad aru ja mõistad.“ E-kirjast nähtub, et hageja

ettepanek hõlmab nii lepingu lõpetamist kokkuleppel kui ka lepingu lugemist

ülesöelduks VÕS § 196 lg 1 alusel. Asjaolu, et mõlemad pooled mõistsid e-kirjas

sisalduvat ettepanekuna, kinnitab poolte edasine kirjavahetus, milles pooled pidasid

läbirääkimisi seoses lepingu kehtivuse jätkumisega (kostja 10.02.2022 e-kiri W.N-ile

(I kd, tl 65), W.N 10.02.2022 e-kiri kostjale (I kd, 64-5), milles W.N pakub endiselt

kostjale võimalust lõpetada leping kokkuleppel, kostja 17.02.2022 e-kiri W.N-ile (I kd,

tl 65 pöördel-66)). Juhul, kui hageja enda tahe oleks olnud 08.02.2022 e-kirjaga leping

üles öelda, siis ei oleks W.N pärast ülesütlemise avalduse esitamist pakkunud kostjale

võimalust leping kokkuleppel lõpetada. Kuna kohus tuvastab, et hageja 08.02.2022 e-

kirjaga ei ole esitatud tahteavaldust lepingu ülesütlemiseks, siis ei hinda kohus kostja

väiteid sellest, et hageja tahtavaldus ei ole esitatud lepingus sätestatud kohustuslikus

vormis.

33. Kohus tuvastab, et hageja esitas 17.03.2022 digiallkirjastatud tahteavalduse lepingu

erakorraliseks ülesütlemiseks (I kd, tl 67-71). Hageja on öelnud lepingu üles põhjustel,

et kostja on viivitanud töö vastuvõtmisega, talle edastatud arvete tasumisega, on

tahtnud tööjooniseid/projekti saada selle eest tasumata, on andnud ebamääraseid

juhiseid, ei ole pidanud kinni kokkulepetest, on keeldunud soetatud ja objektile

tarnitud või juba paigaldatud materjalide tasumisest, on takistanud töö tegemist, on

kaotanud hageja usalduse. Eeltoodu viitab kohtu hinnangul hageja tahtele leping

lõpetada kostjapoolse olulise lepingurikkumise tõttu. Hageja on nimetatud õiguslikule

alusele tuginenud oma 17.03.2022 tahteavalduses. VÕS § 116 lg 1 sätestab, et

lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat

kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Riigikohus on selgitanud, et

kõrvaldatavate puuduste korral on lepingust taganemine lubatud xxx üldjuhul üksnes

siis, kui lepingupool on andnud teisele lepingupoolele täiendava tähtaja kohustuse

täitmiseks (VÕS § 114). Ilma kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega andmata võib

kõrvaldatavate puuduste korral lepingust taganeda erandjuhul. Selliseks erandiks võib

olla nt asjaolu, et rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise

lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu või kui teine lepingupool

teatab, et ta oma kohustust ei täida (VÕS § 116 lg 4 teine lause;vt 12. oktoobri 2010. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-10, p 12). Alljärgnevalt kontrollib kohus kas täidetud olid

lepingust taganemise materiaalsed eeldused.

34. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et lepingust taganemise aluseks saab antud juhul olla

kostja otsustamatus millal ja milliste töödega alustada. Kohus on nimetatud seisukohal

põhjusel, et vaatamata kostja väidetavale otsustamatusele tööde alustamise aja osas,

pidas hageja võimalikuks ehitama hakkamist ja hakkaski ehitama. Seega ei olnud

hageja poolt lepingu täitmisele asumine takistatud kostja tegevusest.

35. Hageja on tuginenud lepingust taganemisel väitele, et kostja ei võtnud hageja tehtud

töid vastu, s.t jättis tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid allkirjastamata. VÕS § 638

sätestab, et tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku

lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka

juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud

mõistliku tähtaja jooksul. Hageja väitel on kostja rikkunud töö vastuvõtmise

kohustust, jättes talle edastatud aktid allkirjastamata. Töö üleandmise ja vastuvõtmise

kohustuse täitmise tagajärjeks eelkõige on töövõtja tasunõude sissenõutavaks

muutumine (VÕS § 637 lg 4). VÕS § 638 sätestatu on mõeldud tagamaks tasu

muutumist sissenõutavaks, kui tellija pahatahtlikult keeldub töö vastuvõtmisest. Seega

isegi juhul, kui eeldada, et kostja jättis tööde üleandmise aktid allkirjastamata, siis ei

ole kohtu hinnangul tegemist olulise lepingurikkumisega, kuivõrd VÕS § 638 tagab

töö vastuvõetuks lugemise, kui tellija jätab tööd pahatahtlikult vastu võtmata.

36. Hageja on lepingust taganemisel tuginenud väitele, et kostja on viivitanud talle

edastatud arvete tasumisega ja sisustanud seda väidet sellega, et lepingust taganemise

hetkel oli tasumata konstruktori arve. Vastavalt lepingu p-le 2.2 kohustus hageja välja

selgitama kostja soovid seoses tehtavate töödega, arvestama kostja juhistega ja kostja

kirjalikul nõudmisel tegema tehtavates töödes jooksvalt vajalikke muudatusi. Kohus

tuvastab, et elamule oli projekteeritud plaatvundament (III kd, tl 77 ja 78-95). Kostja

muutis ehitamise käigus meelt ja soovis majale projektiga võrreldes erinevat

vundamenti (II kd, tl 96). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja soovil tellis hageja

konstruktorilt uue vundamendijoonise ja konstruktor esitas oma töö eest arve. Pooled

ei vaidle ka selle üle, et tegemist oli kokku lepitud lisatööga, mis kuulus eraldi

tasustamisele. Pooled vaidevad selle üle, kas kostjal oli kohustus tasuda konstruktorile

otse või pidi arveldamine toimuma läbi hageja. Kohus tuvastab, et hageja saatis

01.12.2021 kostjale tööjoonise ja andis kostjale juhise leppida arveldamine

konstruktoriga otse kokku. Kohus nõustub kostjaga selles, et kostjal puudus

lepinguline kohustus vabastada hagejat kolmanda isiku ees võetud kohustustest.

Nimetatu tuleneb ka lepingu p-s 12.2. Eeltoodu ei tähenda, et kostja ei pidanud

tööjoonise eest üldse tasuma, kuid arvestades asjas poolte poolt esitatud asjaolusid ja

tõendeid, siis ei järeldu neist kohtu hinnangul, et hageja oleks tegutsenud tööjoonist

tellides kostja nimel ja kostjal oleks tekkinud lepingust taganemise hetkeks kohustust

tasuda konstruktori poolt väljastatud arve. Asjaolud, et kostja suhtles hiljem

konstruktoriga, konstruktor tegi tööjoonise eest arve ümber kostja nimele ja kostja

selle tasus, ei muuda kohtu arvamust sellest. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle

kohta, et lepingust taganemise hetkeks oleks kostjal tekkinud konstruktori ees tasu

maksmise kohustus ja seda oleks rikutud.

37. Kohtu hinnangul ei ole asjas esitatud tõenditest tulenevalt tuvastav, et kostja oleks

keeldunud materjalide eest tasumisest või muul moel takistanud ehitamist. Hageja

hinnang, et kostja oli keeruline klient, ei saa õiguslikult olla lepingust taganemise

aluseks.

38. Hageja on lepingust taganemisel tuginenud väitele, et kostja ei ole pidanud

kokkulepetest kinni ja on andnud ebamääraseid juhiseid. VÕS § 652 lg 1 sätestab, et

kui tellija peab töö tegemiseks tegema mingi teo, muu hulgas muretsema materjali,

andma juhise või aitama muul viisil töö tegemisele kaasa, ja ta viivitab selle

tegemisega, võib töövõtja nõuda talle viivitusega tekitatud kahju hüvitamist. Hüvitise

suuruse määramisel tuleb arvestada viivituse kestust, tasu suurust ning seda, mida

töövõtja seetõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega

omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui

tellija peab töö tegemiseks tegema mingi teo, muu hulgas muretsema materjali, andma

juhise või aitama muul viisil töö tegemisele kaasa, ja ta viivitab selle teo tegemisega

ning rikub sellega ühtlasi oluliselt lepingut, võib töövõtja lepingu üles öelda ning

nõuda tehtud tööle vastavat osa tasust ja nende kulutuste hüvitamist, mis tasus ei

sisaldu. Erialases kirjanduses on leitud, et sätte rakendusalas on need juhtumid, kui

tellija peab aitama kaasa lepingujärgse tulemuse saavutamisele ja ilma tellija kaasabita

ei ole võimalik töövõtjal enda kohustusi kohaselt täita või see on raskendatud.1

39. Lepingu p 2.2 kohaselt kohustus hageja välja selgitama kostja soovid seoses tehtavate

töödega, arvestama kostja juhistega ja kostja kirjalikul nõudmisel tegema tehtavates

töödes jooksvalt muudatusi. Vastavalt lepingu p-le 2.3 kohustus hageja tulenevalt

tehtavate tööde iseloomust küsima kostjalt viivitamatult juhiseid ja kooskõlastusi.

Kohus tuvastab, et vastavalt tellija pakkumuse tehnilisele kirjelduse p-le 3.1 ehitatakse

vundament vastavalt projektile. Pooled ei vaidle selle üle, et projekt oli enne lepingu

sõlmimist olemas ja selle järgi oli võimalik ehitada. Kostja omanikujärelevalve

17.11.2021 e-kirjast (III kd, tl 194) nähtub, et omanikujärelevalve hinnangul tuleb

konstruktiivse osa põhiprojekti seletuskirja lk 17 (III kd, tl 86) tõlgendada selliselt, et

vundamendi armatuuri katsekiht peab vundamendi alumises osas olema vähemalt 35

mm. Kohus tuvastab, et sama dokumendi lk 16 on vundamendi armatuuri minimaalse

kaitsekihina nimetatud 25 mm ja lk 17 on märgitud, et sarruse vajalikud kaitsekihid on

märgitud konstruktsiooni tööjoonisele või vastavalt tähistatud keskkonna ja betooni

1 https://volaoigusseadus-iii.juuraveeb.ee/sisu/51511/_652_tellija_viivitus

tugevusklassile. Kohus tuvastab, et n-ö vana vundamendi tööjoonisel (II kd, tl 33) on

märgitud, et vundamendi armatuuri minimaalne kaitsekiht peab olema minimaalselt 25

mm. N-ö uuel vundamendi tööjoonisel (I kd, tl 54) on märgitud, et armatuuri

minimaane kaitsekiht on 25 mm ja nimikaitsekiht on 35 mm. Seega uue vundamendi

tööjoonise koostamisega armatuuri kaitsekihi paksust ei muudetud, kuna uuel joonisel

on lubatud kaitsekihile vahemik. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus pooled saavad

projektdokumentatsioonist erinevalt aru, hageja oli juba alustanud armeeringu

kaitsekihi paigaldamisega (nimetatud asjaolu nähtub mh J K spetsialisti arvamusest (II

kd, tl 143 - 155) ja arvestades lepingu p-s 2.2 ja 2.3 tulenevaid hageja kohustusi seoses

juhiste küsimisega on põhjendatud hageja poolt kostjalt juhiste küsimine seoses

vundamendi armeeringu kaitsekihi paigaldamise tööde jätkamisega ning lepingu p-s

2.2 ja 2.3 tulenevatele hageja kohustustele korrespondeerub kostja kohustus juhised

anda. Nimetatu tuleneb ka VÕS § 23 lg-st 2 ja lepingu p-st 12.3.

40. Kohus tuvastab, et 18.11.2021 (III kd, tl 152) on hageja pakkunud kostjale

vundamendi armeeringu kaitsekihi küsimuse lahendamiseks erinevaid variante. Kohus

tuvastab, et 23.11.2021 (III kd, tl 153) on hageja pakkunud armatuuri kaitsekihi

küsimuse lahendamiseks veel ühe variandi. Hageja on armatuuri kaitsekihi paksuse

tõstmise osas juhiseid küsinud ka 01.12.2021 e-kirjas (I kd, tl 53). Kohus tuvastab, et

asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks hagejale andnud konkreetset

instruktsiooni seoses vundamendi armeeringu kaitsekihi paigaldamisega. Kohus on

seisukohal, et ilma vastava instruktsioonita ei olnud töö jätkamine mõistlik, sest oleks

seadnud ohtu hilisemalt tööde üleandmise-vastuvõtmise (lepingu p 5.7) ja edasise

ehitamise. Võttes arvesse eeltoodut on kohus seisukohal, et kostja rikkus lepingut,

jättes hagejale juhised andmata seoses vundamendi armeeringu kaitsekihiga. VÕS §

116 lg 2 4 sätestab, et olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui kohustuse

rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine

lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. Hageja küsis esimest korda instruktsioone

18.11.2021. Kostja ei olnud konkreetset seisukohta esitanud kuni 08.02.2022, kui

hageja tegi ettepaneku lepingu lõpetamiseks (ettepanek oli mh seotud kostjalt juhiste

saamata jäämisega) ega teinud seda ka pärast hageja ettepaneku saamist, mistõttu oli

hageja kohtu hinnangul õigustatud eeldama, et kostja ei täida oma kohustust ka

edaspidi. Eeltoodust tulenevalt oli hageja õigustatud lepingust taganema kostjapoolse

olulise lepingurikkumise tõttu oma 17.03.2022 tahteavaldusega.

41. Hageja põhjendas lepingust taganemist väitega, et kostja nõudis tööprojekti,

tööjooniseid jne tasuta. Kohus tuvastab, et lepingu p-i 1.1.2.3 kohaselt kuulus töövõtu

tööjooniste/tööprojekti koostamine lisatasu eest. 15.12.2021 (II kd, tl 94) on hageja

edastanud kostjale tööprojekti koostamiseks alltöövõtja hinnapakkumise

kooskõlastamiseks, millest kostja samal päeval keeldus. Samas nähtub hageja

15.12.2021 e-kirjast, et ta ei pea ise ka tööprojekti tellimist mõistlikuks ja maja saab

ehitada ka ilma tööprojektita. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kuigi

kostja ei võimaldanud hagejal tööprojekti tellida (jättes hinnapakkumise

kooskõlastamata) ja hageja ei saanud seetõttu lepingu p 1.1.2.3 kohustust täita, siis ei

olnud tegemist olulise lepingurikkumisega, kuna eramu ehitamist oli võimalik teostada

ka ilma tööprojektita. Asjas ei ole esitatud tõendeid, et kostja omanikujärelevalve

oleks nõudnud tööde teostamiseks tööprojekti tellimist.

42. Kohus tuvastab, et hageja 22.11.2021 e-kirja (III kd, tl 57) alusel, et hageja hinnangul

on olemasolevad konstruktiivsed joonised ehitamiseks piisavad, kuid

omanikujärelevalve teenuse teostaja soovib tööjooniseid juurde saada ning selleks, et

tööde üleandmisega ei tekiks probleeme, siis tuleks kostjal omanikujärelevalve

teostajaga läbi rääkida, milliseid tööjooniseid on juurde vaja, et need saaks tellida.

Kohus tuvastab 24.01.2022 e-kirja alusel (III kd, tl 58), et hageja on kostjale

indikeerinud, et kostja peaks omanikujärelevalvega läbi rääkima, milliseid

tööjooniseid on vaja tellida, et omanikujärelevalve neid aktsepteeriks ehitamise

alusena, et hageja saaks need ära tellida. 24.01.2022 e-kirjaga on hageja kostjale teada

andnud, et ilma kostja ja omanikujärelevalve kokkuleppeta tööjooniste tellimise osas,

ei ole ehitajal võimalik töid jätkata. 27.01.2022 e-kirja (III kd, tl 58 pöördel) alusel, et

kostja on küsinud hagejalt, kas hageja on omanikujärelevalve teostajaga toimunud

kohtumisel räägitud joonised omanikujärelevalvele esitanud, millele hageja on

vastanud, et omanikujärelevalve ei aktsepteeri hageja esitatud jooniseid ja nõuab

täiendavate jooniste esitamist, kuigi kostja ei ole soovinud täiendavaid jooniseid

tellida ja nende eest maksta. Hageja on küsinud kostjalt juhist, kuidas hageja peab

toimima, s.t kas lisajoonised tellima või mitte. Asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et

kostja oleks hagejale vastava juhise andnud. Kohus on seisukohal, et arvestades poolte

vahel sõlmitud lepingu p-des 2.2 ja 2.3 sätestatut (vt kohtuotsuse p 39) ja asjaolu, et

lepingu p-s 5.7 sätestatut, mille kohaselt kuuluvad akteerimisele ainult kostja

omanikujärelevalve poolt heakskiidetud tööd, siis pidi kostja andma hagejale juhise,

millised tööjoonised on vajalikud tellida, et nende alusel tehtavad tööd oleks võimalik

vastu võtta. Kostja ei olnud konkreetset seisukohta andnud kuni 08.02.2022, kui

hageja tegi ettepaneku lepingu lõpetamiseks (ettepanek oli mh seotud kostjalt juhiste

saamata jäämisega) ega teinud seda ka pärast hageja ettepaneku saamist, mistõttu oli

hageja kohtu hinnangul õigustatud eeldama, et kostja ei täida oma kohustust ka

edaspidi. Eeltoodust tulenevalt oli hageja õigustatud lepingust taganema kostjapoolse

olulise lepingurikkumise tõttu oma 17.03.2022 tahteavaldusega.

43. Kuna kohus tuvastas, et poolte vahel sõlmitud töövõtuleping lõppes hageja 17.03.2022

lepingust taganemise avaldusega VÕS § 116 lg 2 p 4 ja VÕS § 652 lg 2 alusel, siis ei

analüüsi kohus täiendavalt kostja lepingust taganemise avalduse formaalsete ja

materiaalsete eelduste täitmist.

44. VÕS § 652 lg 2 sätestab, et kui tellija peab töö tegemiseks tegema mingi teo, muu

hulgas muretsema materjali, andma juhise või aitama muul viisil töö tegemisele kaasa,

ja ta viivitab selle teo tegemisega ning rikub sellega ühtlasi oluliselt lepingut, võib

töövõtja lepingu üles öelda ning nõuda tehtud tööle vastavat osa tasust ja nende

kulutuste hüvitamist, mis tasus ei sisaldu. Tegemist on eriregulatsiooniga

töövõtulepingu tellijapoolse rikkumise puhuks, kui töövõtja kohustuste täitmine on

takistatud tellijapoolse töövõtulepingust tuleneva kohustuse rikkumise või muu

tellijast tuleneva asjaolu tõttu. Seda sätet saab kohaldada just neil juhtudel, kui ilma

tellija kaasabita ei ole võimalik töövõtjal enda kohustusi kohaselt täita või on see

raskendatud. Tegemist ei ole täitmisnõudega, kuna leping on lõppenud, vaid lepingu

ülesütlemise õigussuhtest tuleneva nõudega VÕS § 652 lg 2 alusel. VÕS § 652 lg 2

alusel tasu nõudmine ei eelda, et tööd oleksid valmis, puudusteta ja tellijale üle antud.

Nimetatud sätte alusel on töövõtjal (hagejal) õigus nõuda tehtud töödele vastavat osa

tasust. See tähendab, et hagejal on õigus nõuda tasu nende tööde eest, mis on tehtud,

isegi kui tööd ei ole lõpetatud ega vasta veel täielikult nõuetele.

45. Kohus tuvastab, et hageja esitas 27.04.2022 kostjale juba tehtud töö eest arve summas

11 865,60 eurot (sh käibemaks 20%) (I kd, tl 96). Arvel nähtub täiendava

sadeveedrenaaži väljaehitamine (tööraha) summas 450 eurot, sadeveedrenaaži

väljaehitamine (tööraha) summas 2355 eurot. Vundamendi I kihi armatuuride

paigaldus ja rangide tegemine/paigaldus (vaastavalt töötundidele, tööraha) summas

1280 eurot. Vee- ja kanalisatsiooni välitrasside ehitus ja kanalisatsioonitrassi

soojustamine XPS300 kahes kihis (ilma survetestita, tööraha) summas 2223 eurot,

vundamendi EPS-i vormide ja kolme kihi soojustuse paigaldus (vastavalt töötundidele,

tööraha) summas 1000 eurot, kliendi kasuks tehtud lisatöödega seotud kulu

(sadeveeprojekt, konstruktiivse projekti muudatused, tööjooniste tellimine jne) 2580

eurot. Kostja on arvele vastu vaielnud. Kohtu hinnangul on hinnakokkulepe nähtav

lepingu dokumentidest. Asjaolu, et täiendava sadeveedrenaaži väljaehitamine lepiti

kokku eraldi ja selle kohta eraldi hinnakokkulepe ei ole tuvastatav, siis saab selles osas

samuti tugineda lepingu dokumentides kajastatud hindadele. Kuna tööd ja hinnad olid

kajastatud ka tööde üleandmise-vastuvõtmise aktides ning kuigi need on ühe erandiga

kostja poolt allkirjastamata, siis nähtub poolte kirjavahetusest, et aktides kajastatud

hindade üle ei ole pooltel kunagi vaidlust olnud.

46. Täiendava sadeveedrenaaži väljaehitamine summas 450 eurot (ilma käibemaksuta).

Hageja väitel oli tegemist omanikujärelevalve nõudmisel teostatud tööga. Kohus

tuvastab, et lisadrenaaži rajamises leppisid pooled kokku 21.10.2021 (III kd, tl 160).

Kohus tuvastab, et hageja esitas nimetatud töö üleandmiseks kirjaliku tööde

üleandmise-vastuvõtmise akti kostjale 09.12.2021 (II kd, tl 23-24). Kostja 09.12.2021

e-kirjast nähtub, et omaniku järelevalvel ei ole sadeveedrenaažitööde osas

pretensioone (II kd, tl 23 pöördel).

47. Sadeveedrenaaži väljaehitamise tööraha 2355 eurot (käibemaksuta). Kostja

09.12.2021 e-kirjast (II kd, tl 23-24) nähtub, et omaniku järelevalvel ei ole

sadeveedrenaažide osas pretensioone. Hageja on saatnud kostjale 09.12.2021 e-kirjaga

tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, millega hageja on soovinud anda kostjale üle

sadeveedrenaažiehitustööd (II kd, tl 23-24). Asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja

oleks akti allkirjastanud.

48. Lepingu p-s 3.5 olid pooled kokku leppinud, et tellija volitatud isik on kohustatud viie

tööpäeva jooksul kooskõlastama töövõtja poolt esitatud üleandmise-vastuvõtmise akti

või esitama sama aja jooksul oma kirjalikult motiveeritud vastuväited juhul, kui tellija

volitatud isik seda ei tee loetakse akt kooskõlastatuks. Asjas ei ole tuvastatav, et

sadeveedrenaažidega seoses oleks kostja või kostja omaniku järelevalve esitanud

pärast aktide esitamist pretensioone või tuginenud töös esinevatele puudustele, mis

oleks õigustanud tööde vastuvõtmata jätmist. Seega tuleb lugeda tööd vastuvõetuks.

49. Vundamendi I kihi armatuuride paigaldus ja rangide tegemine/paigaldus.

Vundamenditööd kuulusid töövõtulepingu hulka, mis nähtub lepingu lisaks olevast

hinnapakkumisest. Hinnapakkumise kohaselt oli vundamenditööde kogumaksumus

1260 eurot. Kohus tuvastab, et vundamendi aluse tööd on omanikujärelevalve poolt

29.11.2021. a kaetud tööde akti nr 3 alusel ka aktsepteeritud ning sellest aktist

nähtuvad ka armatuurid ja vundamendi perimeetris rangid (II kd, tl 77-88). J K

ekspertiisiaktist nähtub, et armeerimistööde valmidus kogu plaatvundamendi mahust

on 50%. Lisaks armeerimistöödele vajab lõpetamist vundamendi soojustustööd.

Eeltoodust järeldub, et vundamendi I kihi armatuuride paigaldus ja rangide/tegemine

paigaldus tehtud mahus on kasutatav (J K ekspertiisiaktist ei nähtu, et tehtud tööd

vajaksid ulatuslikku ümbertegemist ega oleks olulises ulatuses kasutatav), mistõttu on

kohus seisukohal, et hageja tasunõue tehtud töö osas on põhjendatud.

50. Vundamendi EPS-i vormide ja kolme kihi soojustuse paigaldus. Kohus tuvastab, et

tegemist oli lepingus kokkulepitud tööga, mis nähtub lepingu lisaks olevast

hinnapakkumisest (perimeetri soojustus EPS 120 100 mm), mille lepingujärgne hind

oli 590 eurot. EPS-i paigaldus nähtub kaetud tööde akti nr 3 lisaks olevatelt fotodelt (II

kd, tl 78-87). Kostja ei ole väitnud, et nimetatud töö oleks tegemata. Nimetatu ei nähtu

ka kostja poolt esitatud J K ekspertiisiaktist. Seega on tasunõue nimetatud tööde eest

põhjendatud.

51. Vee- ja kanalisatsiooni välitrasside ehitus ja kanalisatsioonitrassi soojustamine (ilma

survetestita). Vee- ja kanalisatsioonitrassid tuli välja ehitada vastavalt lepingule.

Kanali- ja torutööde ning välistrasside ehitustööde kogumaksumus oli lepingujärgselt

5765 eurot (kohus tuvastab nimetatud asjaolu lepingu lisaks oleva hinnapakkumise

alusel). Asjaolu, et tegemist oli lepingujärgse tööga, ei ole ka kostja vaidlustanud.

Poolte vahel puudub vaidlus ka selle üle, et tööd on teostatud, kuid on vaidlus selle

üle, kas tööd on teostatud nõuetekohaselt. Asjas ei ole esitatud tõendeid ega väiteid

selle kohta, et tööd oleksid füüsiliselt puudustega teostatud. Kostja on töös sisalduvaks

puudusteks pidanud seda, et töid teostas isik, kellel ei olnud selleks vastavat

kutsetunnistus ega MTR-i registreeringut, kohus loeb nimetatud asjaolu tuvastatuks (I

kd, tl 166, 167). Välitrasside dokumentatsioon on siiani kostjale esitamata, mille üle

pooled ei vaidle. Vee- ja kanalisatsiooni ning sadeveetrasse ei ole T Ee OÜ-le üle

antud ja tegemata on vee- ja kanalisatsioonitorustiku surveproov, mille üle samuti

pooled ei vaidle. Kohus on seisukohal, et eeltoodud etteheited ei välista hageja

tasunõuet juba tehtud tööde eest. Kostja ei ole väitnud, et kostja poolt tehtud tööde

maksumus oleks hageja arvel märgitust väiksemas väätuses.

52. Kohus on seisukohal, et arvel kajastatud kliendi kasuks tehtud lisatöödega seotud kulu

(sadeveeprojekt, konstruktiivse projekti muudatused, tööjooniste tellimine jne) 2580

eurot on tõendamata kulu ega kuulu rahuldamisele. Asjas esitatud tõenditest ei nähtu

arvel kajastatu osas oleks mistahes poolte kokkulepet. Projektijuhtimise kokkulepe (III

kd, tl 53-54) hõlmas elektrit,ventilatsiooni ja maakütet. Hageja ei ole esitanud

tõendeid, et arvel kajastatu oleks seotud nende töödega või kui oleks osaliselt, siis

millises ulatuses. Sadeveeprojekt, konstruktiivse projekti muudatused ja tööjooniste

tellimus on lepingu kontekstis lisatööks, kuid asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et

lisatöödega seonduvalt oleks hageja kulusid kandnud ega seda et nende kandmises

oleksid pooled kokku leppinud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus nimetatud osas

hageja nõude rahuldamata.

53. Võttes arvesse eeltoodut on hageja rahaline nõue kostja vastu põhjendatud kokku

8769,60 eurot (koos käibemaksuga). Mitte ühegi arvel kajastatud töö osas ei ole kostja

asja materjalidest nähtavalt tuginenud sellistele puudustele, mida ei oleks võimalik

kõrvaldada, s.t tõenditest nähtub, et tehtud tööd on kasutatavad ja funktsionaalsed.

Peamised probleemid on esinenud dokumentatsiooni nõuetekohasuses ja selles, et

hageja töid ei lõpetanud (kuna ta taganes lepingust). Vastavalt VÕS § 646 lg-le 5 kui

tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib

tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike

kulutuste hüvitamist. Kostja ei ole nõudnud hageja töös sisalduvate puuduste

kõrvaldamiseks vajalike kulutuste hüvitamist. Samuti ei ole kostja tuginenud

asjaoludele, millest saaks järeldada, et hageja poolt tehtud tööde väärtus oleks väiksem

arvel kajastatust.

54. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos

kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega

tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei

vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

Riigikohus on oma 09.02.2011 lahendis nr 3-2-1-138-10 asunud seisukohale, et

advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele

ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete

esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid.

Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul

mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka

hüvitatavad. Kohus tuvastas, et pärast 08.02.2022 hageja e-kirja kostjale, millega

hageja tegi kostjale ettepaneku lepingu lõpetamiseks, pöördus hageja õigusabi

saamiseks advokaadi poole, kelle vahendusel peeti kohtueelseid läbirääkimisi kostja

advokaadiga, mh koostas advokaat lepingust taganemise avalduse. Hageja advokaat on

osutanud teenust 140 eurot/h, mis on kohtupraktikas olnud aktsepteeritud tunnitasu

kokku 16 tundi 49 minutit (I kd, tl 132 -133. Kohus on seisukohal, et arvete lisadeks

olevatel spetsifikatsioonidel näidatud tehtud tööd ja mahud on mõistlikud ja

põhjendatud. Arvestades kostja enda advokaadi poolt esitatud arveid kohtueelses

menetluses on kulud advokaatidele võrreldavad. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et

hageja kahjunõue summas 2825,20 eurot, sh käibemaks, on põhjendatud ja kuulub

kostjalt väljamõistmisele.

Vastuhagi

55. Kostja vastuhagi tugineb asjaolule, et kostja taganes lepingust 26.04.2022

taganemisavaldusega. Kuna kohus on seisukohal, et leping lõppes hageja-poolse

17.03.2022 taganemisavaldusega, siis ei pea kohus vajalikuks tuvastada kostja

lepingust taganemise avalduse aluseks olnud asjaolusid, kuna leping oli kostja poolt

taganemisavalduse esitamise hetkeks lõppenud. Kohus on seisukohal, et hinnang,

kumma poole lepingust taganemise avalduse alusel leping lõppes, ei mõjuta kostja

lepingu tagasitäitmise nõuet VÕS § 189 lg 1 tähenduses. VÕS § 189 lg 1 sätestab, et

lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel

üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik

üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt,

kusjuures vastavalt kohaldatakse VÕS §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb

tasuda intressi raha saamisest alates. Riigikohus on oma 24.11.2021 otsuses nr 2-18-

13432 leidnud, et lähtuvalt VÕS § 189 lg-s 1 sätestatud põhimõttest, mille kohaselt on

pooled kohustatud kehtiva taganemise tagajärjel tagastama teineteisele lepingu järgi

üleantu, lasub selle asjaolu tõendamise koormis, et üleantu tagastamine või

väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, poolel, kes sellisele väitele tugineb.

Tuginedes üleantu tagastamise võimatusele VÕS § 189 lg 2 p 1 mõttes, peab kostja

oma väidet tõendama. Kui kohus loeb tõendatuks, et üleantu tagastamine või

väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, peab lepingupool, kellel pole

võimalik saadut tagastada, hüvitama selle asemel üleantu väärtuse. Kui üleantu hind

on lepingus määratud, loetakse see üleantu väärtuseks (VÕS § 189 lg 3). Üleantu

väärtuse kindlakstegemisel tuleb arvestada ka selle lepingule mittevastavusega (vt

Riigikohtu 2. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 26).

56. Kohus tuvastab A AS-i pangakontoväljavõtte alusel, et hagejale on tasutud perioodil

10.08.2021 – 04.02.2022 kokku 57 918 eurot (I kd, tl 202-202 pöördel). Kohus

tuvastab, et poolte kokkuleppel esitas hageja lepingu alusel arved kostjaga seotud A

AS-le ja muutis arvetel kajastatut vastavalt kostja juhistele (II kd, tl 114-116, 195).

57. 03.08.2021 arve nr A030821-2 summas 2544 eurot (koos käibemaksuga) on esitatud

sadeveeprojekti, esimese mahamärkimistöö ja kaevetööde eest (II kd, tl 163-164).

Kohus on seisukohal, et mahamärkimistöid ja kaevetöid ei ole võimalik tööde

iseloomust tulenevalt tagastada. Sadeveeprojekt on kostjale üle antud, sest vastasel

korral ei oleks kostja tõenäoliselt arvet tasunud.

58. Kohus tuvastab, et 03.09.2021 arve nr A030921-1 summas 21 885,97 eurot (II kd, tl

166 pöördel) on kostja tasunud termoplokkide eest. Kohus tuvastab nimetatud asjaolu

hageja 03.09.2021 ja 06.09.2021 e-kirjade alusel (II kd, tl 165, 167-167 pöördel),

millest nähtub, et kostja poolt makstava raha eest soetab hageja termoplokid.

59. Kohus tuvastab, et 27.10.2021 arve nr A271021 summas 13 676,26 eurot koos

käibemaksuga (II kd, tl 173) on ______(?). Kohus tuvastab, et 26.10.2021 saatis

hageja kostjale e-kirja (II kd, tl 172 pöördel), millest nähtub, et vajalik on arveldada

vundamendi ja sissesõidutee alla läinud geotekstiili maksumus 275 eurot, EPS

vundamendi jaoks 3980 eurot, vundamendi armatuur 3020 eurot, radoonitõke koos

vajalike teipidega 380 eurot ja garaažiukse osamakse 845,46 eurot. Kokku 8500,46

eurot, millele lisandub käibemaks 20%, s.o kokku 10 200,55 eurot. Seega ei kattu

arvel näidatud summa selle summaga, mille eest hageja on arve esitanud. Vahe on

3475,71 eurot. Kohus tuvastab, et L.M kirjutas 27.10.2021 hagejale, et hageja lisaks

arvele ka fermide maksumuse (II kd, tl 172), millest järeldub, et 3475,71 eurot oli

mõeldud tasumiseks fermide eest. Asjaolu, et arve kajastas tegelikult vaidlusaluse

Loomuse tn objektiga seotud kulusid, kinnitab kohtu hinnangul ka poolte kirjavahetus

selle kohta, kelle nimele arve vormistada ja mida arvel kajastada (II kd, tl 167-172,

177-180).

60. Kohus tuvastab, et hageja 15.12.2021 arve nr A081221 (II kd, tl 185 pöördel) summas

18 909,60 eurot (koos käibemaksuga) on esitatud ehistusaegse sissesõidutee ehituse,

vundamendi aluse- ja vee-kanalimaterjalide, liiva-kruusa ja rasketehnika rendi eest (II

kd, tl 184). Hageja on kostjale teatanud, et kõik materialid, mida soovitakse arveldada,

on paigaldatud (II kd, tl 18). E-kirjaga koos on esitatud tabel paigaldatud materjalidest

(II kd, tl 18 pöördel). Asjaolu, et tegemist on vaidlusaluse objekti eest esitatud kuluga

nähtub poolte kirjavahetusest (II kd, tl 185-188).

61. Kohus tuvastab, et 01.02.2022 arve nr A010222-1 summas 903,07 eurot (koos

käibemaksuga) (II kd, tl 193) on seotud garaažiukse ja selle transpordi tellimisega

kostja lattu. Asjaolu, et tegemist on Loomuse tn objektiga seotud kuluga on tuvastatav

poolte kirjavahetusest (II kd, tl 190-194).

62. Hageja on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb kohaldada VÕS § 189 lg 2 p-i 2, sest

kostjal ei ole võimalik tehtud tööd ja ehitusse paigaldatud materjale tagastada. Kostja

on tuginenud 06.04.2023 seisukohas sellele, et 07.12.2021 e-kirjaga saatis hageja

kostjale materjalide kulu ja tasumise akti (II kd, tl 184-184 pöördel), millest nähtub, et

kostja on tasunud materjalide eest ette 38 105,33 eurot, mis kuulub igal juhul hageja

poolt kostjale tagastamisele. Kohus on seisukohal, et asjas tuvastatud asjaoludest

nähtub, et ostetud materjalidest saavad olla paigaldamata ainult garaažiuks, fermid ja

termoplokid. Materjalid, mis on soetatud, aga ei ole lepingu lõpetamise hetkeks veel

paigaldatud, on võimalik tagastada. Kuna kostja neid materjale ei soovi, siis on

põhjendatud nende osas nn restitutsiooni toimumine. Hageja on ise kinnitanud, et ta ei

ole müüriplokke ja katuseferme kostjale üle andnud. Asjaolu, et kostja loobus

katusefermidest ei oma kostja nõude lahendamise seisukohalt tähendust.

63. Vastavalt lepingu p-ile 2.1 kohustus hageja teostama lepingu alusel tööd ning hankima

selleks vajaliku tööjõu, materjalid, töövahendid ja ehitusmasinad, et saavutada

lepingus kokkulepitud tööde tulemus. Vastavalt lepingu p-le 5.5 on töövõtjal õigus

küsida tellijalt ettemaksu materjalide tellimiseks ja/või materjalide ettemaksu

tasumiseks, milleks võivad olla nt vahelaepaneelid, konstruktsiooniosad, katuseosad,

aknad-uksed jmt. Ettemaksu korral küsib töövõtja sellistele materjalidele

materjalitootjalt kinnituse, et nimetatud materjal on tellija kasuks tellitud ja kuulub

100% tellijale, mis tagab, et töövõtja ei kasuta nimetatud ettemaksu mingil teisel

otstarbel ja töötab vaid tellija huvides. Kõik ette tellitud ja tasutud materjalid kuuluvad

100% tellijale. AÕS § 92 lg 1 sätestab, et vallasomand tekib vallasja üleandmisega,

kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand

läheb üle omandajale. Eeltoodust nähtub, et poolte vahel oli kokkulepe hageja poolt

lepingu alusel ostetavate materjalide omandi üleminekuks, kuid hageja ei ole

tõendanud, v.a garaažiukse puhul, et tabelis kajastatud ettemakstud materjalid oleksid

üle antud kostjale. Samuti ei ole hageja tuginenud sellele, et poolte vahel oleks

eksisteerinud AÕS § 93 kokkulepe. Hageja väiteid seoses katusefermidega ja

termoplokkidega saab mõista kui ettepanekut kostjale taolise kokkuleppe sõlmimiseks,

kuid asjas ei nähtu, et sellist oleks kokkulepet oleks sõlmitud. Seega kuulub fermide

eest tasutud 3475,71 eurot ja 21 885,97 eurot hageja poolt tagastamisele. Kuna kohtu

hinnangul on garaažiukse omand kostjale üle läinud, siis ei kuulu garaažiukse eest

tasutu tagastamisele kokku summas 903,07 eurot. Kokku on hageja nõue põhjendatud

summas 25 361,68 eurot. Kuna hageja ei ole nimetatud materjale kostjale üle andnud,

siis ei ole kostjal võimalik neid ka tagastada.

64. Kohus tuvastab, et pooltevahelise lepingu p-i 10.8 kohaselt on tellijal õigus nõuda

hagejalt leppetrahvi 10% lepingu hinnast lepingust taganemise korral lepingu p-i 10.6

sätestatud alustel. Kuna kohus tuvastas, et leping lõppes hageja lepingust taganemise

avaldusega, siis ei ole alust leppetrahvinõuet rahuldada, kuna leppetrahvi nõudeõigus

on isikul, kes lepingust p-i 10.6 alusel taganeb.

65. Riigikohus on oma 08.02.2019 otsuses nr 2-10-12908 asunud seisukohale, millest

nähtub, et VÕS § 189 lg 3 sõnastuse kohaselt tuleb juhul, kui üleantu hind on lepingus

määratud, käsitada seda üleantu väärtusena VÕS § 189 lg 2 tähenduses. Nimetatud

sätted ei näe üleantu väärtuse tuvastamisel ette võimalust teha lepingus määratud

hinnast ringkonnakohtu viidatud mahaarvamisi. Kui hagejalt kostjale üleantus esines

puudusi, mille kõrvaldamisega kaasnevad kostjale kulud, ja nende puuduste esinemine

on käsitatav lepingu rikkumisena, võib kostjal olla hageja vastu kahju hüvitamise

nõue, mille ta saab kattuvas osas tasaarvestada hageja nõudega üleantu väärtuse

hüvitamiseks VÕS § 189 lg 2 p 1 alusel. Kostja ei ole hageja vastu kahju hüvitamise

nõuet esitanud. Nimetatule on kostja tähelepanu juhtinud ka hageja, kuid kostja ei

muutnud oma menetluslikku positsiooni. Kuna kostja ei ole esitanud rahalisi nõudeid

seoses CAR-kindlustuse tegemata jätmise, radoonitõkkekilega seonduvate

probleemide, dokumentatsiooni ega muude töös sisalduvate puudustega, mistõttu

kohus neid eraldi ei käsitle ja nendega seoses esitatud tõendeid eraldi ei hinda.

66. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos

kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega

tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei

vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

Riigikohus on oma 09.02.2011 lahendis nr 3-2-1-138-10 asunud seisukohale, et

advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele

ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete

esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid.

Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul

mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka

hüvitatavad. Kohus tuvastab, et pärast 08.02.2022 hageja e-kirja kostjale, millega

hageja tegi kostjale ettepaneku lepingu lõpetamiseks, pöördus ka kostja õigusabi

saamiseks advokaadi poole, kelle vahendusel peeti kohtueelseid läbirääkimisi hageja

advokaadiga. Kostja advokaat on osutanud teenust 150 eurot/h, mis on kohtupraktikas

olnud aktsepteeritud tunnitasu, kokku 28,4 h (I kd, tl 203-206). Kohus on seisukohal,

et arvete lisadeks olevatel spetsifikatsioonidel näidatud tehtud tööd ja mahud on

mõistlikud ja põhjendatud. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et hageja kahjunõue

summas 5156,92 eurot, sh käibemaks, on põhjendatud ja kuulub hagejalt

väljamõistmisele.

67. Kohtuotsuse resolutsioonis tasaarvestab kohus poolte vastastikused nõuded, mille

tulemusena mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja 18 923,80 eurot.

68. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on

ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise

määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks

viivise välja p-s 67 väljamõistetavalt summalt alates vastuhagi esitamise hetkest, s.o

17.06.2022, VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulud

69. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda. Kuna kohus rahuldas nii hagi kui vastuhagi osaliselt, siis jaotab kohus

menetluskulud võrdeliselt kummagi hagi rahuldamise ulatusega. TsMS § 174 lg 4

alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse

jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Siiri Malmberg

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 10.07.2025. a otsusega nr 2-22-

7627