4-24-1658/12 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H TU O TS U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg 24.07.2024 Väärteoasja number 4-24-1658 Kohtunik Anne PALMISTE Väärteoasi R.C väärteoasi Liiklusseaduse §22 järgi

7 lg.2

Kaebuse esitaja

R.C sünd. 18.05.1973, isikukood XXX, elukoht xxx, töökoht XXX Kohtuväline menetleja

A

rtur VÄLJA Ida Prefektuuri patrullpolitseinik

Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §120, §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus

O T S U S T A S :

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri patrullpolitseinik

Jõhvi politseijaoskonna Artur VÄLJA 29.04.2024 kiirmenetluse

otsus nr.10220192192382 R.C

7 lg.2 rahatrahviga 100 karistamise osas Liiklusseaduse §22 järgi trahviühiku ulatuses, s.o. summas 400 (nelisada) eurot – tühistada osaliselt, s.o.

rahatrahvi suuruse osas.

Mõista R.C-le Liiklusseaduse §227 lg.2 alusel karistuseks rahatrahv 70 (seitsmekümne) trahviühiku ulatuses, s.o. summas 280 (kakssada kaheksakümmend) eurot.

R.C kaebus

jätta rahuldamata.

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult

30 päeva jooksul alates otsuse teatavakstegemisest.

Kohtuotsusega on vahetult peale selle kuulutamist. Viru Maakohtus võimalik tutvuda

Asjaolud ja menetluse varasem käik

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik Artur Välja

koostas 29.04.2024 kiirmenetluse otsuse nr.10220192192382 R.C kohta selles, et viimane juhtis 29.04.2024 kell 16.03 Ida-Virumaal

Lüganuse – mootorsõidukit vallas Tallinn Narva maantee 146-ndal kilomeetril Toyota C- XXXXXX) asula teel kiirusega 126 +/- 4 km/h. HR (registreerimismärk välisel

Suurim lubatud sõidukiirus sellel teel on 0 km/h. Seega ületas juht suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui km/h võrra.

Sellega rikkus R.C Liiklusseaduse §15 lg.1 p. sätteid ja pani toime väärteo Liiklusseaduse §227 lg. järgi.

Sama kiirmenetluse otsusega määrati R.C-le karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 400 eurot.

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi III patrullpolitseinik Artur Välja 30.04.2024 Ebaselguste lahendamise määrusega loeti õigeks trahviühikute summa 100 ja trahvisumma 400 eurot.

Menetlusalune isik R.C esitas 14.05.2024 Viru Maakohtu kaebuse. le

Tegemist oli puudustega kaebusega, mistõttu Viru Maakohtu määrusega 28.05.2024 jäeti kaebus käiguta ning selle esitajale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.

Menetlusalune isik R.C esitas 10.06.2024

Viru Maakohtule täiendatud kaebuse, milles palub

vähendada trahvisummat. Kaebuse kohaselt tunnistab selle esitaja kiiruse ületamise fakti, kuid osutab leevendavatele asjaoludele, mis esinesid rikkumise hetkel – kiiruse ületamise lühidus; olukord, kus lubatud kiirusega sõitmine või aeglustamine oleks võinud põhjustada avarii; puudus kavatsus rikkuda ja eesmärgiks oli tagada ohutus. Kiiruse ületamine toimus kahest veoautost möödasõidu ajal, mis liikusid muutuva kiirusega ja oluliselt aeglustasid liiklust. Möödasõidu ajal ilmus vastassuunavööndisse auto, mistõttu oli turvalisem ja kontrollitum lõpetada manööver, suurendades lühiajaliselt kiirust. Vahetult peale manöövri lõpetamist vähendas kaebuse esitaja kiiruse lubatud määrani. Kaebuse esitaja

ei soovinud kohtuistungist osa võtta.

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuur oma 27.06.2024 kirjalikus vastuses nr.3.1-

1.1/6875-5 nõustus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ning pal kohtuvälise us menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. jätta Kirjaliku vastuse kohaselt on menetlusaluse isiku süü õigusrikkumise toimepanemises tõendatud ja määratud karistuse suurus põhjendatud. Kohtuvälise menetleja esindaja ei ole kaebuses olevate põhjendustega nõus. Möödasõit ei ole oma olemuselt liikluses kohustuslik manööver. Selle otsuse, kas teostada möödasõit või mitte, otsustab juht ainuisikuliselt. Kui juht otsustab teostada möödasõidu, peab ta täitma Liiklusseaduse §51 lg.3 sätestatud nõudeid. Enne möödasõitu peab juht arvestama väga paljude asjaoludega. Kui suurendada kiirust 1/3 võrra, suureneb pidurdusmaa 2 korda. Käesoleval juhul pidi menetlusalusel isikul olema teadmine, et õigusrikkumise toimepanemise korral võib karistus olla eelnevast rangem ja võidakse piirata ka tema juhtimisõigust. Kiirmenetluse otsuse koostamisel arvestas kohtuvälise menetleja esindaja kõikide kogutud tõenditega, isiku süüd kergendavate ja raskendavate asjaoludega ja seda, et teo toimepanemise hetkel oli isikul kehtiv karistus samalaadse rikkumise eest. Antud juhtumi puhul otsustas menetleja määrata järjekordse rikkumise eest karistuseks veelkord rahatrahvi, mitte juhtimisõiguse peatamise, seekord maksimaalses määras. Pannes toime järjekordse kiiruse ületamise näitab, et menetlusalune isik ei ole vajalikke järeldusi teinud. Karistusregistri andmetel on isikule peale käesolevat juhtumit määratud veel üks rahatrahv kiiruse ületamise eest. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku kaebusega ei ole lisandunud täiendavaid asjaolusid, mida saaks otsuse tegemisel arvesse võtta.

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud R.C käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis, et kaebus ei ole sisuliselt ei kuulu sisuliselt rahuldamisele.

põhjendatud ja

Küll on aga kohtuvälise menetleja poolt rikutud menetlusnorme.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Käesolevas väärteoasjas nähtub menetlusaluse isiku poolt maakohtule esitatud kaebusest, et menetlusalune isik . ei soovinud kohtuistungist osa võtta

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri 27.06.2024 kirjalikust vastusest nr.3.1-

1.1/6875-5 Viru Maakohtu 14.06.2024 -24-1658

päringule nr.4 nähtub, et kohtuväline menetleja nõus väärteoasja tub lahendamisega kirjalikus menetluses.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused.

Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on karistus määratud Liiklusseaduse §227 lg.2 alusel.

Liiklusseaduse §22 näeb ette vastutuse mootorsõiduki

7 lg.2 juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 - 40 kilomeetrit tunnis.

Seega tuleb käesolevas väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas lubatud suurimat sõidukiirust ületades lubatud suurima sõidukiiruse ületamine

, kas

oli kindlaks tehtud seaduse kohaselt ning kas määratud karistus vastab menetlusalusele isikule ja toimepandud väärteole.

Nagu nähtub 29.04.2024 koostatud kiirmenetluse otsusest nr.10220192192382, on menetlusalune isik rikkunud Liiklusseaduse § nõudeid.

15 lg.1 p.1

Liiklusseaduse §15 lg.1 p. sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on

90 kilomeetrit tunnis.

Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusaluse isiku suhtes 29.04.2024 koostatud kiirmenetluse otsuse nr.10220192192382 kohaselt juhtis ta samal päeval kell 16.03 Tallinn Narva maantee 146-ndal kilomeetril

– mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 126

- 4 km/h. +/

Käesolevas väärteoasjas ei ole eelneva üle vaidlust. Nimetatud asjaolu on menetlusalune isik ise ja koheselt tunnistanud kohapeal, märkides omakäeliselt

selle kiirmenetluse otsusesse. Samuti on ta väärteo toimepanemist tunnistanud ka maakohtule esitatud kaebuses.

Käesoleva väärteoasja materjalidele lisatud LaserCam4 nr.LE3244 videosalvestiselt nr.000618 nähtub samuti kiiruse ületamine menetlusaluse isiku poolt kiirmenetluse otsuses viidatud ajal ja kohas.

Maakohus leiab, et eeltooduga on lubatud suurima sõidukiiruse ületamine menetlusaluse isiku kindlaks tehtud seaduse kohaselt. poolt juhitud mootorsõidukil Asjaolusid, et menetlusalune isik ei juhtinud mootorsõidukit kiirmenetluse otsuses nimetatud ajal ja kohas ning et lubatud suurima sõidukiiruse ületamine ei olnud tema suhtes tuvastatud seaduse kohaselt, ei ole vaidlustanud ka menetlusalune isik ise.

Väärteo toimepanemise tunnistamist ja kahetsust on menetlusalune isik kinnitanud ka maakohtule esitatud kaebuses.

Eeltoodu alusel ja hinnates kõiki tõendeid kogumis leiab maakohus, et menetlusalust isikut on põhjendatult karistatud Liiklusseaduse §227 lg.2 alusel, kuna ta rikkus

Liiklusseaduse § nõudeid. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses

15 lg.1 p.1 toodud seisukohtadega väärteo toimepanemise osas ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt tõendite ka maakohtu esitatud le

kontrollimisega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit lubatud suurimat sõidukiirust ületades, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd ja õigusvastasust välistava d asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Sõiduki juhtimist suurimat sõidukiirust lubatud ületades ei ole vaidlustanud ka menetlusalune isik korduvalt ise.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus menetlusaluse isiku karistamise osas jätta muutmata.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Liiklusseaduse §22 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 00 trahviühikut või

7 lg.2

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt kiirmenetluse otsuses määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 400 €, mida hiljem on Ebaselguste lahendamise 30.04.2024 määrusega korrigeeritud matemaatiliselt – kiirmenetluse otsuses on valesti märgitud trahviühikute suurus, kuna rahatrahvi summa 400 € moodustab 100 trahviühikut, mitte 50 trahviühikut.

Nagu nähtub Liiklusseaduse §22 sanktsioonist, on kohtuvälise menetleja poolt

7 lg.2 menetlusalusele isikule karistusena kohaldatud põhikaristusena – kergem karistuse liik rahatrahv.

Maakohus nõustub siinkohal kohtuvälise menetleja otsustusega karistuse liigi osas ja leiab, et rangema karistuse liigi

– juhtimisõiguse äravõtmine – määramine ei ole käesolevas väärteoasjas antud menetlusaluse isiku puhul põhjendatud. Nagu maakohus juba eespool märkis, tuleb isaks isiku süüle l vastavalt Karistusseadustiku §56 arvestada erija üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma . süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt. ka Riigikohtu 17.05.2013 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-52-13).

Käesoleva väärteoasja materjalide Karistusregistri väljavõttest nähtub, et le lisatud menetlusalusel isikul on 2 neist on liiklusalaste kehtivat väärteokaristust, mõlemad väärte t ja mõlemad on seotud kiiruse ületamisega gude toimepanemise ees . 08.08.2023 toimepandud väärteo eest määrati menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv trahviühiku ulatuses, karistuse täitis menetlusalune isik 20.09.2023 Käesolevas . kohtuasjas menetletava kiiruse ületamise pani menetlusalune isik toime 29.04.2024, s.o. vaid 7 kuu möödumisel peale eelmise rahatrahvi tasumist. 29.04.2024 kiirmenetluse otsuse vaidlustamiseks esitas menetlusalune isik maakohtule kaebuse 14.05.2024. Karistusregistri väljavõtte kohaselt pani menetlusalune isik 30.05.2024 toime järjekordse samalaadse väärteo, s.o. kiiruse ületamine. Maakohus nendib, et menetlusaluse isiku puhul on tegemist sellise kiiruse ületajaga, kes oma varasematest karistustest ei tee mingeid järeldusi, jätkates väärtegude toimepanemist ka enda poolt algatatud menetluse ajal. ga selles osas, et Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja menetlusaluse isiku varasem käitumine annab alust arvata, et karistuseks taaskord rahatrahvi määramine sanktsiooni keskmises või alla selle määras ei ole enam piisav meede, vältimaks uute süütegude toimepanemist tema poolt. Sellises suuruses rahatrahvi näol on antud menetlusaluse isiku puhul tegemist karistusega, mis ei avalda talle mingit karistuslikku ega eripreventiivset mõju. Põhikaristusena sanktsiooni keskmisest määrast kõrgem rahatrahvi suurus on antud menetlusaluse isiku puhul vajalik, et tagada tema . Menetlusaluse isiku seadusekuulekas käitumine suhtumist liiklusreeglitesse ilmestab ka tema omakäeline seletus kiirmenetluse otsuses: (tsitaadi algus) ületasin lubatud kiirust kahest veokist möödasõidul … rikkumine ei olnud tahtlik

(tsitaadi lõpp).

Möödasõit on reguleeritud Liiklusseaduse §51. Vastavalt selle paragrahvi lg.3 peab juht enne möödasõidu alustamist veenduma, et -

ükski tema järel sõitva sõiduki juht pole alustanud temast möödasõitu -

samal sõidurajal ees sõitva sõiduki juht pole andnud märku vasakpöördeks -

möödasõit ei ohusta ega takista teisi liiklejaid -

sõidurada, millele juht suundub, on piisavas ulatuses vaba - sõiduki, millest alustatakse möödasõitu, suhteline kiirus võimaldab sellest mööda sõita piisavalt lühikese ajaga - tal on võimalik tagasi reastuda, ohustamata ja takistamata juhti, kelle sõidukist mööda sõidetakse. Sama paragrahvi lg.4 sätestab, et kui möödasõidu ajal ilmneb takistus või liiklusoht, mida juht ei saanud ette näha või ei osanud õigesti hinnata enne möödasõidu alustamist, tuleb möödasõit katkestada.

Käesolevas väärteoasjas tegemist eluohtliku ja kiiruse ületamist ei olnud ilmselgelt vältimatult vajava olukorraga. Vastupidi, möödasõidu manöövri teostamine on alati juhi enda otsustada ning selle ohutuses veendumine samuti.

Mootorsõiduki juhtimine suurima sõidukiiruse piirmäära ületades lubatud

, s.h. ka möödasõidu teostamisel, on alati tahtlik tegu, mille puhul on sõiduk liikluses kõrgendatud ohu allikas. sõidukit Juhtides lubatud suurimat sõidukiiruse piirmäära ületades, on igal juhul tegemist ohuga nii enda kui teiste elule, tervisele ja varale. Lubatud s ning uurima sõidukiiruse ületamine on igati taunitav, lubamatu ja ohtlik see mõjutab nii liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust kui selle raskusastet. Tegemist on otsese tahtlusega toimepandud väärteoga. Maakohus leiab, et menetlusaluse isiku süü on suur. Käesolevas väärteoasjas tuleb tähelepanu osutada ka asjaolule, et tegemist oli asula teega ning menetlusaluse isiku kaebuse kohaselt liikus talle välise

vastassuunavööndis vastu sõiduk. Sõidukiiruse valik ja manöövrite teostamine liikluses on alati juhi enda otsustada. Kaebuses viitas menetlusalune isik sellele, et ületas kiirust, kuna leidis, et manöövri lõpetamine lühiajaliselt kiirust ületades oli turvalisem. Maakohus leiab, et see asjaolu ei anna kuidagi alust kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks, vastupidi, see asjaolu näitab taaskord menetlusaluse isiku suhtumist kehtestatud kiirusepiirangutesse. Kui ka lähtuda asjaolust, et menetlusalune isik ületas lubatud sõidukiirust vaid lühiajaliselt, siis näitab see, et menetlusalune isik lihtsalt

ei järgi kehtestatud kiirusepiiranguid, kuna tema poolt juhitud sõiduki kiiruseks mõõdeti vähemalt 122 km/h. Nagu maakohus juba varasemalt käesolevas kohtuotsuses varasemalt märkis, on Liiklusseaduse §15 lg.1 p.1 alusel suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 km/h.

Ülaltoodud asjaolud kogumis ei anna alust kaebuse rahuldamiseks ja rahatrahvi summa vähendamiseks.

Küll aga peab maakohus vajalikuks eraldi hinnata karistuse ja selle suuruse määramist kiirmenetluse otsuses.

Käesolevas väärteoasjas ei tohi tähelepanuta jätta asjaolu, et isikut on varem väärteokorras . Karistuse mõistmise loogika kohaselt peaksid karistused karistatud minema ikka järjest rangemaks ja seda põhjusel, et eelnevad karistused ei ole olnud järelikult piisavad, mõjutamaks isikut edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Kohus ei saa nõustuda sellise karistuspraktikaga, kus isikut, kes paneb järjepidevalt toime s.h. samalaadseid, süütegusid, koheldakse iga korraga leebemalt või ei ole temale kohaldatav karistus oluliselt rangem. Selline karistusõiguslik kohtlemine pigem tekitab isikus karistamatusetunde, kui tahtmise edaspidi süütegude toimepanemisest loobuda. Seetõttu on oluline, et menetlusalune isik saaks aru, et edasine samalaadne käitumine ja väärtegude toimepanemine on lubamatu. Tegemist ei ole menetlusaluse isiku esimese L . iiklusseaduse nõuete rikkumisega Käesolevas väärteoasjas oli ületatud kiiruse määr väga suur, mille puhul on reaalne oht, et juht ei suuda õigeaegselt ja adekvaatselt erinevates olukordades reageerida. Põhikaristusena sanktsiooni keskmisest määrast suurem rahatrahv on antud menetlusaluse isiku puhul vajalik, et välistada tema poolt uute süütegude toimepanemine.

Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis seda keskmist määra ületavana. Iga järgnev karistus peab tavaolukorras olema suurem ja rangem eelnevast. Karistus peab olema selline, mis ei ole mugav ning mis piirab menetlusaluse isiku igapäevast elu ja tegevust. Kergema karistusliigi ammendumisel tuleb kohaldada raskemat karistusliiki.

Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt karistust raskendavad asjaolud puudusid ning karistust kergendava asjaoluna on kohtuväline menetleja arvestanud süü vaid tunnistamist.

Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule kiirmenetluse otsuses rahalises summas

määranud karistuse sanktsiooni maksimaalses määras ja trahviühikute summat hiljem korrigeerinud

. Oma

27.06.2024 kirjalikus vastuses nr.3.1-1.16875-5 , et

on kohtuväline menetleja viidanud kiirmenetluse otsuse koostamisel arvestas kohtuväline menetleja kõikide kohtuvälise menetluse käigus kogutud tõenditega, s.h. isiku süüd kergendavate ja raskendavate asjaoludega, ka sellega, et isikul oli antud rikkumise toimepanemise hetkel kehtiv karistus samalaadse rikkumise eest. seda Maakohus nendib, et käesolevas väärteoasjas tehtud ei ole. Nimelt ei nähtu kiirmenetluse otsusest kuidagi, et selle koostamisel oleks arvestatud varasema kehtiva väärteokaristusega. Ka rahatrahvi summast ei nähtu, et selle suuruse hindamisel oleks arvestatud süü tunnistamisega, kuna tegemist on maksimaalses määras võimaliku rahatrahvi suurusega.

Maakohus arvestab ise

siinkohal menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamist karistust kergendava asjaoluna alates menetluse algusest ning leiab, et seega kuulub karistusmäär muutmisele.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus menetlusalusele isikule määratud karistuse liigi osas

jätta muutmata. Maakohus nõustub igati kohtuvälise menetleja otsuse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid siinkohal uuesti korrata. Küll aga leiab maakohus, et arvestades menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamist väärteo toimepanemisest alates, on seaduslik alus vähendada karistuse suurust.

Maakohus leiab, et põhjendatud on Liiklusseaduse §227 lg. alusel mõista menetlusalusele isikule karistuseks , s.o. summas 280 rahatrahv 70 trahviühiku ulatuses €. Maakohus arvestab siinkohal nii konkreetse väärteo toimepanemise asjaoludega kui ka menetlusalust isikut iseloomustavate asjaoludega

, millele kõigele on viidatud juba käesolevas kohtuotsuses eespool.

Kaebuse kohaselt leidis menetlusalune isik, et möödasõidu lõpetamine ajutiselt kiirust ületades oli ohutum manööver, mistõttu on tegemist leevendava asjaoluga. Maakohus ei nõustu selle väitega. Olles varasemalt karistatud Liiklusseaduse §224 lg.2 järgi ja pannes nüüd lühikese aja jooksul peale eelmise rahatrahvi tasumist toime taaskord samalaadse o väärte , näitab see üheselt menetlusaluse isiku suhtumist Liiklusseadusega kehtestatud reeglitesse. Arvestades ka varasemalt viidatud asjaolu, et peale kaebuse esitamist maakohtule pani menetlusalune isik toime taaskord samalaadse väärteo, leiab maakohus, et tegemist on

süstemaatilise ja ühte liiki Liiklusseaduse rikkujaga.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus menetlusaluse isiku karistamise osas Liiklusseaduse §227 lg. järgi tühistada karistuse suuruse osas ning teha selles osas uus otsus, mõistes talle karistuseks rahatrahvi 70 trahviühiku ulatuses.

Kuna menetlusalune isik taotles oma kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist rahatrahvi suuruse osas, arvestades kaebuse põhjendusi, jääb menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata. Kohtuvälise menetleja poolt koostatud kiirmenetluse otsus kuulub osaliselt tühistamisele menetlusnormide rikkumise tõttu.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik