2-22-6246/62 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik, Kaija Kaijanen ja Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

23. juuli 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-6246

Kohtuasi

X hagi Y vastu kaasomandi lõpetamiseks

Y vastuhagi X vastu kaasomandi lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28. aprilli 2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Ero Liivik

Kostja (apellant) Y (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Senny Pello-Lepik

Menetlustoiming

Kompromissi

kinnitamine

ja

tsiviilasja

menetluse

lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada X ja Y vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1. Jagada kaasomandis olev kinnisasi aadressil XXX (registriosa nr XXXXXXX,

katastritunnus XXXXXXX) selliselt, et kinnisasi jääb Y ainuomandisse.

Pooled

käsitlevad

käesolevat

kompromissi

asjaõiguslepinguna

asjaõigusseaduse § 641 tähenduses, mille notariaalset tõestamist asendab

kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina.

1.2. Y kohustub tasuma Xle p-s 1.1 märgitud kinnisasja omandi kaotamise eest

hüvitist

50 000

eurot

X

Swedbank

AS

arvelduskontole

nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX hiljemalt 3 kalendripäeva jooksul peale

kinnistusraamatus omanikukande muudatuse tegemist.

1.3. Y ja X on kinnisasja aadressil XXX (registriosa nr XXXXXXX, katastritunnus

XXXXXXX) omandi üleandmises kokku leppinud. Y lubab ja X avaldab soovi

kustutada kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr XXXXXXX

teises jaos senine kanne omaniku kohta ning ainuomanikuna sisse kanda Y

(isikukood XXXXXXXXXXXX). Jõustunud kohtumäärus kompromissi

kinnitamise kohta asendab X nõusoleku omaniku kande muutmiseks.

1.4. Kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest on Y kohustuseks tasuda

ainuisikuliselt Swedbank AS-iga sõlmitud laenulepingust nr XXXX tulenevat

laenukohustust (laenujääk 9. juuli 2024. a seisuga 62 317,20 eurot) ning X on

solidaarvõlgnikevahelistes

suhetes

täielikult

laenukohustuse

täitmisest

2-22-6246

2 (5)

vabastatud ja X laenukohustuse ülevõtmine Y poolt on osa kaasomandi

kaotamise hüvitisest.

1.5. Kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest on Yl kohustus teha kõik

endast olenev, et muuta Swedbank AS-iga sõlmitud laenulepingut nr XXXX

ning vabastada X laenulepingus nr XXXX laenusaaja kohustustest Swedbank

AS-i ees hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul peale kompromissi kinnitava

kohtumääruse jõustumist. X kohustub omalt poolt tegema igakülgset koostööd

Y ja Swedbank AS-iga, et võimaldada laenulepingu Yle üle andmist.

1.6. X annab Yle üle X valduses oleva kinnistut puudutava dokumentatsiooni

hiljemalt seitsme päeva jooksul peale p-s 1.2 märgitud hüvitise tasumist.

Juhul, kui X viivitab dokumentide üleandmisega, on Yl õigus nõuda Xlt

leppetrahvi 0,024% p-s 1.2 sätestatud hüvitiselt iga viivitatud päeva eest.

1.7. Pooled kinnitavad, et nad loevad kompromissist tulenevate kohustuste

täitmisega tsiviilasja nr 2-22-6246 aluseks olevast õigussuhtest tulenevad

vaidlused kokkuleppel lahendatuks ning neil puuduvad teineteise suhtes

kaasomandi ja laenukohustusega seonduvalt tsiviilasja nr 2-22-6246 ja

kompromissi esemeks olnud vara osas mistahes varalised või mittevaralised

nõuded.

2. Edastada määrus Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale määruse resolutsiooni p-

des 1.1 ja 1.3 sätestatud asjaõigusliku kokkuleppe ja kinnistamisavalduse alusel

kinnistusraamatu kannete tegemiseks.

3. Tühistada Harju Maakohtu 28. aprilli 2023. a otsus ja lõpetada tsiviilasja nr 2-22-

6246 menetlus.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Tagastada Yle apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o

210 eurot, Y arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX (Swedbank AS).

Edasikaebamise kord

Poolte kokkuleppel võib kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule kolme

tööpäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse

esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas 27. aprillil 2022 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu kaasomandi

lõpetamiseks.

Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja kinnisasja asukohaga XXX (registriosa

nr XXXXXXX, edaspidi ka kinnisasi) kaasomanikud. Hageja ei soovi jätkata kaasomandiga

ning palus kaasomand lõpetada selliselt, et panna kinnisasi enampakkumisele, maksta tagasi

laenujääk ning jagada ülejäänud raha poolte vahel võrdselt.

2. Kostja vaidles vastu kaasomandi lõpetamisele hagis taotletud viisil ning esitas 25. novembril

2022 vastuhagi, milles taotles kaasomandi lõpetamist kinnisasja omandi üleandmisega kostjale

hagejale makstava hüvitise vastu. Kaasomand on kostja ja poolte ühiste laste kodu ning

kinnisasja võõrandamine avalikul enampakkumisel ei ole õiglane ega vasta kostja ja poolte

ühiste laste huvidele.

3. Hageja vaidles vastuhagis taotletud kaasomandi lõpetamise viisile vastu.

2-22-6246

3 (5)

4. Harju Maakohus rahuldas 28. aprilli 2023. a otsusega hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata.

Maakohus lõpetas kinnisasja kaasomandi selliselt, et kinnisasi müüakse avalikul

enampakkumisel. Kinnisasja müügist saadud raha arvelt tasutakse enampakkumise läbiviimise

kulud, seejärel täidetakse poolte ja Swedbank AS-i vahel sõlmitud laenulepingust nr XXXX

tulenevad kohustused ning peale nimetatud kohustuste täitmist kannab kohtutäitur ülejäänud

tulemi võrdsetes osades poolte arvelduskontodele. Kohus märkis, et kohtuotsuse täitmiseks

tuleb pöörduda kohtutäituri poole. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis

kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1020 eurot. Kohus märkis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus:

1) maakohtu otsuse tühistada;

2) kohaldada hea usu põhimõtet ja jätta hagiavalduses nõutud kaasomandi jagamise nõue

kaasomandi avalikul enampakkumisel võõrandamise osas rahuldamata;

3) jagada poolte kaasomandis olev kinnisasi ja jätta see täielikult kostja ainuomandisse;

4) asendada hageja tahteavaldus kinnisasja omanikukande muutmisel ning kohustada hagejat

andma nõusolek kinnisasja omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega

kantakse kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse kostja;

5) jätta kaasomandi lõpetamisel hagejale hüvitis välja mõistmata või alternatiivselt

tasaarvestada kostja menetlusliku tasaarvestusena esitatud nõuded välja mõistetava hüvitisega;

6) jätta menetluskulud hageja kanda.

6. Pooled sõlmisid kompromissilepingu ja esitasid ringkonnakohtule 10. juulil 2024 taotluse

kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks. Pärast ringkonnakohtu 16. juuli 2024.

a selgitusi esitasid pooled 22. juulil 2024 täpsustatud kompromissilepingu ja taotluse selle

kinnitamiseks.

6.1. Kompromissilepingu kohaselt on pooled leppinud kokku siinse tsiviilasja lõpetamises

kompromissiga järgmistel tingimustel (kompromiss):

1) Jagada kaasomandis olev kinnisasi aadressil XXX (registriosa nr XXXXXXX,

katastritunnus XXXXXXX) selliselt, et kinnisasi jääb kostja ainuomandisse. Pooled

käsitlevad käesolevat kompromissi asjaõiguslepinguna asjaõigusseaduse (AÕS) § 64¹

tähenduses, mille notariaalset tõestamist asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu

kinnitatud kompromissina tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 6 järgi.

2) Kostja kohustub tasuma hagejale p-s 1 märgitud kinnisasja omandi kaotamise eest

hüvitist

50 000

eurot

X

Swedbank

AS

arvelduskontole

nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX hiljemalt 3 kalendripäeva jooksul peale

kinnistusraamatus omanikukande muudatuse tegemist.

3) Kostja ja hageja on kinnisasja aadressil XXX (registriosa nr XXXXXXX, katastritunnus

XXXXXXX) omandi üleandmises kokku leppinud. Kostja lubab ja hageja avaldab

soovi kustutada kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr XXXXXXX teises

jaos senine kanne omaniku kohta ning ainuomanikuna sisse kanda kostja. Jõustunud

kohtumäärus

kompromissi

kinnitamise

kohta

asendab

hageja

nõusoleku

(kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 8, TsMS § 594) omaniku kande muutmiseks.

4) Pooled on kokku leppinud, et kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest on

kostja kohustuseks tasuda ainuisikuliselt Swedbank AS-iga sõlmitud laenulepingust

nr XXXX tulenevat laenukohustust (laenujääk 9. juuli 2024. a seisuga summas

2-22-6246

4 (5)

62 317,20 eurot) ning hageja on solidaarvõlgnikevahelistes suhetes täielikult

laenukohustuse täitmisest vabastatud ja hageja laenukohustuse ülevõtmine kostja poolt

on osa kaasomandi kaotamise hüvitisest.

5) Pooled on kokku leppinud, et kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest on

kostja kohustus teha kõik endast olenev, et muuta Swedbank AS-iga sõlmitud

laenulepingut nr XXXX ning vabastada hageja laenulepingus nr XXXX laenusaaja

kohustustest Swedbank AS ees hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul peale kompromissi

kinnitava kohtumääruse jõustumist. Hageja kohustub omalt poolt tegema igakülgset

koostööd kostja ja Swedbank AS-iga, et võimaldada laenulepingu kostjale üle andmist.

6) Hageja annab kostjale üle hageja valduses oleva kinnistut puudutava dokumentatsiooni

hiljemalt seitsme päeva jooksul peale p-s 2 märgitud hüvitise tasumist. Juhul, kui hageja

viivitab dokumentide üleandmisega, on kostjal õigus nõuda hagejalt leppetrahvi 0,024%

p-s 2 sätestatud hüvitiselt iga viivitatud päeva eest.

7) Pooled kinnitavad, et nad loevad kompromissist tulenevate kohustuste täitmisega

tsiviilasja nr 2-22-6246 aluseks olevast õigussuhtest tulenevad vaidlused kokkuleppel

lahendatuks ning neil puuduvad teineteise suhtes kaasomandi ja laenukohustusega

seonduvalt tsiviilasja nr 2-22-6246 ja kompromissi esemeks olnud vara osas mistahes

varalised või mittevaralised nõuded.

6.2. Kompromissilepingus sisaldub ka poolte kokkulepe, et kompromissileping jõustub

kompromissilepingut kinnitava kohtumääruse jõustumisel. Kui kohus kompromissilepingut ei

kinnita või kui kompromissilepingut kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei oma

kompromissileping tervikuna ega ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus ega kokkulepe

mingit õiguslikku tähendust ning pooled loevad kompromissilepingu sel juhul algusest peale

kehtetuks.

6.3. Pooled

esitasid

kompromissi

kohtule

kinnitamiseks,

paluvad

kompromissi

kohtumäärusega kinnitada ning lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-6246. Pooled avaldasid,

et nad ei pea vajalikuks kompromissi kinnitamist kohtuistungil, ja palusid, et kohus kinnitaks

kompromissi kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses.

6.4. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud seadusest tulenevatest nõuetest kohtuliku

kompromissi sõlmimisele ja et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 kohaselt kuuluvad

tsiviilasjades jõustunud kohtumäärustest tulenevad nõuded sundtäitmisele. Pooled on aru

saanud kompromissi sisust ja kompromissi tingimused vastavad poolte tahtele.

6.5. Kostja palub kohtul tagastada TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel apellatsioonkaebuselt tasutud

riigilõivust pool, s.t 210 eurot, kostja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX

(Swedbank AS).

6.6. Pooled taotlevad menetluskulude jätmist poolte endi kanda ning lühendavad kompromissi

kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega kolme tööpäevani.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada. Maakohtu 28. aprilli 2023. a

otsus tuleb TsMS § 430 lg 1, § 431 lg 2 ja § 645 lg 1 alusel tühistada ning tsiviilasja menetlus

TsMS § 428 lg 1 p 4 ja § 645 lg 1 alusel lõpetada.

8. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks

kompromissi kinnitamist. Kompromiss ei ole kinnitatavas osas vastuolus heade kommete ega

seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromissilepingut võimalik täita.

2-22-6246

5 (5)

9. Asjaõigusseaduse § 641 kohaselt on kinnisomandi üleandmiseks nõutav õigustatud isiku ja

teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine

kinnistusraamatusse. AÕS § 120 lg 1 teise lause kohaselt võib asjaõigusleping sisalduda ka

kohtulikus kompromissis. TsMS § 430 lg 6 järgi kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud

kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. Siinsel juhul sisaldub poolte

sõlmitud kompromissis nende asjaõiguslik kokkulepe jätta kinnisasi kostja ainuomandisse.

Kompromissi kinnitamise korral on asjaõiguslepingule ette nähtud vorminõue täidetud. Poolte

kompromiss sisaldab ka kinnistamisavaldust (KRS § 34) ja hageja kui puudutatud isiku

nõusolekut kinnistusraamatus kinnisasja omanikukande muutmiseks (KRS § 341).

10. Pooled kinnitasid kompromissi kinnitamise taotluses, et nad on teadlikud seadusest

tulenevatest nõuetest kohtuliku kompromissi sõlmimisele ja et kohtu poolt kinnitatud

kompromiss on täitedokument TMS § 2 lg 1 p 1 mõttes. Täiendavalt selgitab ringkonnakohus,

et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu

vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on

lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse

lõpetamisel kohtuotsusega (TsMS § 432).

11. Pooled taotlesid kohtule esitatud menetlusdokumendis, et menetluskulud jäävad poolte endi

kanda. Selline menetluskulude jaotus vastab ka TsMS § 168 lg-s 3 sätestatule.

12. Kompromissiga samas menetlusdokumendis sisaldus kostja taotlus tagastada temale pool

apellatsioonkaebuselt

tasutud

riigilõivust

kostja

arvelduskontole

nr XXXXXXXXXXXXXXXX (Swedbank AS). Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 ja kostja

taotlusele tuleb tagastada kostjale pool kaebuse esitamisel tasutud riigilõivust ehk 210 eurot.

13. TsMS § 433 lg 1 järgi saab praeguse määruse peale esitada määruskaebuse. Pooled

lühendasid kooskõlas TsMS § 661 lg-ga 4 kompromissi kinnitava kohtumääruse peale

määruskaebuse esitamise tähtaja kolme tööpäevani.

(allkirjastatud digitaalselt)