2-24-10385/4 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Määruse avalikult tegemise aeg

ja koht

23. juuli 2024, Pärnu Maakohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-24-10385

Tsiviilasi

E.E.i maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Menetlusse võtmine, pankroti välja kuulutamine ja võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik:

E.E.

(isikukood

xxxxxxxxxxx;

elukoht

Xxxxxxxxxxx; e-post: xxxxxxxxxxx)

Pankrotihaldur/usaldusisik Andrus Õnnik (ph. tunnistus

nr 36/22.06.2004 OÜ Pärnu Pinker Albert, asukoht Lai 10,

Pärnu linn, tel 443 1313, e-post pinker@hot.ee

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse ja rahuldada E.E.i maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja E.E.i (E., isikukood xxxxxxxxxxx) pankrot 23. juuli 2024 kell 11.30 ja

algatada E.E.i kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada E.E.i pankrotihalduriks Andrus Õnnik (OÜ Pärnu Pinker Albert, asukoht Lai 10,

Pärnu linn, tel 4431313, e-post pinker@hot.ee pankrotihalduri tunnistus nr 36). Pankrotihalduril

koostada ja esitada kohtule hiljemalt 07.08.2024 võlgniku vara- ja võlanimekiri.

4. Määrata E.E.i (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 09.08.2024 kell 9.00

Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas (Rüütli 19, III korrus, saal nr 4). Pankrotihaldur osaleb

võlausaldajate esimesel koosolekul virtuaalselt.

5. Kohustada võlgnik E.E.it (pankrotis) ilmuma vande andmiseks vara, võlgade ja majandus-

või kutsetegevuse kohta 09.08.2024 kell 9.00 Pärnu Maakohtusse (aadressil Rüütli tn 19, Pärnu

linn, III korrus, saal 4). Võlgniku ilmumata jäämisel võib kohus teda trahvida või kohaldada

tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.

6. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab E.E.i kohustustest vabastamise menetluses

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest

vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.

Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes peab esitama võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta igal aastal aruande 23. juuliks, esimene aruanne esitada 23. juuliks 2025.

2-24-10385

2 (5)

7. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud,

pöörata sissenõuet võlgniku varale.

8. Avaldada viivitamatult pankroti algatamise kohta teadaanne väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse

tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele

oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise

tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule

võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

9. E.E.i võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik

avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses

märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on

mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja

taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab

selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt

võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei

ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral

rahuldatakse

pärast

õigeaegselt

esitatud

tunnustatud

nõuete

rahuldamist.

Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist

vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

10. Pankrotiavalduse tagamiseks keelata võlgnikul vara käsutamine ilma pankrotihalduri

nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

11. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

12. Võlgnik E.E. on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: 1) tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; 2)

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara, 3) samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FIMS § 47 lg 1, 2).

13. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

tehes selle kohta määruse (FIMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata

võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise

üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem

kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).

Edasikaebamise kord

Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse

esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Kui teade või menetlusdokument tuleb

kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva

möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest.

ASJAOLUD

2-24-10385

3 (5)

1. E.E. (avaldaja, võlgnik) esitas 08.07.2024 Pärnu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse,

millise kohus jättis 09.07.2024 määrusega käiguta. Avaldaja esitas 22.07.2024 vorminõuetega

kooskõlas maksejõuetusavalduse, milles palub pankroti väljakuulutamist ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamist.

1.1. Avalduse kohaselt on E.E. vallaline ja tal on kaks ülalpeetavat. Esitatud varanimekirja kohaselt

kuulub võlgnikule kaks kinnisvara (registriosad 1250532 ja 2453832) hinnangulise väärtusega 5000

eurot ja sõiduauto Volkswagen Transporter Doka väärtusega 150 eurot. Kohustused on kaheteist

võlausaldaja ees (Bigbank AS, Omaraha OÜ, Ferratum OÜ, Coop Pank AS, Inbank Finance AS,

AKTSIASELTS JETOIL, PLACET GROUP AS, ESTO AS, AS LHV Finance, Telia eesti AS, ühe

võlausaldaja nime osas info puudub) kogusummas vähemalt 46 960,99 eurot. Võlgniku

sissetulekuks on töötasu 1003 eurot. Pärast igapäevaste kulutuste kandmist jääb kohustuste

tasumiseks 34,78 eurot kuus.

1.2. Makseraskuste põhjuste osas võlgnik selgitab, et tema rahaline olukord on süvenenud

ootamatute elusündmuste tõttu, sealhulgas töökaotus ja terviseprobleemid. Lisaks perekondlikud

kohustused ja lapsevanema rolli täitmine, mis on nõudnud palju aega ja energiat, mistõttu on olnud

keeruline leida lisasissetuleku allikaid.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

2. Kohus, tutvunud võlgniku maksejõuetusavaldusega, on seisukohal, et võlgniku avaldust tuleb

menetleda füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) ja pankrotiseaduse (PankrS) sätete alusel.

Kohus leiab, et puuduvad avalduse menetlusse võtmisest keeldumise alused, maksejõuetusavaldus

on põhjendatud ning tuleb rahuldada pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamiseks.

3. FIMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse

läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses

ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on

maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku

maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise

alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku

nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise

kohustuse täitmiseks. FIMS § 15 lg 9 kohaselt, et kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik ja

ta on taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, võib

kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta usaldusisiku nimetamata ja kümne päeva jooksul

maksejõuetusavalduse saamisest arvates pankroti välja kuulutada vastavalt pankrotiseaduse §-

s 31 sätestatule või pankroti välja kuulutada ja algatada võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule.

4. Võlgnik E.E. on seisukohal, et ta on maksejõuetu. Võlgnikul on teadaolevaid täitmata kohustusi

vähemalt 46 757,09 euro ulatuses. Võlgnikul ei ole sellist sissetulekut ja vara (vara väärtus on

võlgniku hinnangul 5150 eurot), mille arvelt on võimalik võlausaldajate nõudeid tasuda. Kohus

kontrollis avalikest andmebaasidest (e-äriregister, e-kinnistusraamat, liiklusregister, Eesti

väärtpaberite keskregister) võlgnikul vara olemasolu. Vara olemasolu nähtus e-kinnistusraamatust

ja liiklusregistrist võlgniku poolt avalduses näidatud koosseisus. E-täitisest ei nähtu, et võlgniku

suhtes oleks täitemenetlusi algatatud või võlgnik oleks täitemenetluses sissenõudja. Kohus loeb

tuvastatuks, et E.E. on maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Alusesid pankroti

väljakuulutamata jätmiseks asjas hetkeseisuga ei esine.

5. Tuginedes PankrS § 31 lg-tele 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega

(pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus

pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti

2-24-10385

4 (5)

(PankrS § 36 lg 1). Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva

seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest (PankrS § 35 lg 2).

Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1). Pankroti väljakuulutamisega loetakse

võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti

(PankrS § 42). Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid

võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1). Pankroti

väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha,

pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku

§-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli

kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.

6. Pankrotihaldur Andrus Õnnik on kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest.

Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Andrus Õnnik on usaldusväärne isik pankrotihalduriks

nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FIMS § 46 lg 1 esimese

lause kohaselt.

7. Kohus kuulutab võlgniku E.E.i pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Andrus

Õnniku ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. Kohus on võlausaldajate esimese

koosoleku toimumise aja halduriga kooskõlastanud. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib

kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja

majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne

võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS

§ 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa

peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

8. FIMS § 45 lg 2 näeb ette, et kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus

menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist,

kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise

menetluse. E.E. on kohustustest vabastamise menetluse algatamist taotlenud. Andmeid kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud aluste olemasolu

kohta asjas ei esine. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

9. FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub

kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus võib

nimetada uue usaldusisiku.

10. FIMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik

kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta

tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku

pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta,

tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb

usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 23.07.2025, et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue.

11. Kohus selgitab võlgnikule järgmist:

−

Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4).

−

Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise

menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FIMS § 44).

2-24-10385

5 (5)

−

Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule

ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara;

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja

vara kohta (FIMS § 47 lg-d 1, 2).

−

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes

selle kohta määruse (FIMS § 49).

−

Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise

järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda.

See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).

12. Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1 - 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud

kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete

esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja

koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.

Menetluskulud

13. Praeguses menetlusstaadiumis hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

kohtunik