3-24-621/7 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS J õ h v i k o h t u m a j a K OH TU MÄ Ä RU S

Kohtuasja number 3-24-621 Määruse kuupäev

22. juuli 2024 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi X kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses täiendavate julgeolekuabinõude (käeraudade) kohaldamisega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.

2. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vanglas kinni peetav X esitas 5. jaanuaril 2024 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse (registreeritud nr-ga 1-13/24/17-1), milles nõudis vanglalt mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitist 3200 eurot iga päeva eest, mil tema suhtes kohaldati põhjendamatult julgeolekuabinõusid, s.o käeraudasid. Taotleja väitel ei ole ta vanglas kunagi kedagi rünnanud, teda pole selle eest karistatud ning ta ei ole vanglas viibivatele isikutele ega vangla julgeolekule ohtlik. Vangla ei saa oma arvamise põhjal otsuseid teha.

2. Tartu Vangla jättis 1. märtsi 2024. a otsusega nr 1-13/24/17-2 Xa kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.

X suhtes kohaldati Tartu Vangla 26. detsembri 2023. a käskkirjaga nr 2-23/1-2/488 täiendavate julgeolekuabinõudena ohjeldusmeetmeid (käerauad). Ohjeldusmeetmete kasutamine lõpetati 31. jaanuari 2024. a käskkirjaga nr 2-24/1-2/46. Vangla kohaldas täiendavaid julgeolekuabinõusid kehtiva käskkirja alusel ja menetluse käigus ei ilmnenud asjaolusid, mis annaksid alust pidada vangla tegevust õigusvastaseks. Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine on kahju hüvitamise üheks eelduseks. Kuna see eeldus pole täidetud, jääb nõue rahuldamata.

3. X esitas 1. märtsil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, millega taotleb Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebuse kohaselt kasutati 26. oktoobrist 2023 kuni

3-24-621

31. jaanuarini 2024 tema suhtes põhjendamatult ohjeldusmeetmetena käeraudasid, st 98 päeva järjest, päevas 3–4 korda. See tekitas talle valuaistinguid ja ebameeldivusi, kuna käerauad olid tugevalt peale pandud ja soonisid ta käsi. Hüvitis summas 147 000 eurot on igati mõistlik, arvestades, mida ta pidi üle elama. Teda alandati, sest käeraudade paigaldamisel valvurid mõnitasid teda läbi seinatelefoni, kiskusid ta alasti ja võtsid ta riided ära. X taotles kaebuses riigi õigusabi ja menetlusabi andmist, sest tal puudub sissetulek.

4. Kohus jättis 18. juuni 2024. a määruse resolutsiooni p-ga 3 Xa menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata. Sama määruse resolutsiooni p-ga 4 jättis kohus Xa kaebuse käiguta ja andis talle tähtaja riigilõivu tasumiseks summas 350 eurot seitsme päeva jooksul määruse resolutsiooni p 3 jõustumisest arvates.

5. X esitas 19. juunil 2024 kohtule vastuse, milles teatas, et ta jätab riigilõivu tasumata.

KOHTU SEISUKOHT

6. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-des 37–39 sätestatud nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

7. Riigilõivu tasumine või tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise vältimatuks eelduseks (HKMS § 39 lg 1 p 4, § 104 lg-d 1 ja 2). Tartu Halduskohus jättis

18. juuni 2024. a määrusega rahuldamata kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohustas teda tasuma kaebuselt riigilõivu

350 eurot. Kaebaja nimetatud kohtumäärust ei vaidlustanud. Kaebaja sai Tartu Halduskohtu

18. juuni 2024. a määruse kätte 19. juunil 2024 ning määrus jõustus 5. juulil 2024. Riigilõiv tuli tasuda seega hiljemalt 12. juulil 2024. Praeguse seisuga ei ole riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole laekunud. Kaebaja ei ole kohtule teatanud riigilõivu tasumisest ega taotlenud tähtaja pikendamist.

8. Kuna riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse puuduseks, mis takistab asja läbivaatamist, tagastab kohus X kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Siiski tuleb kaebuse esitamisel järgida kaebetähtaega.

9. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen