2-24-9583/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Määruse avalikult tegemise aeg

ja koht

22. juuli 2024, Pärnu Maakohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-24-9583

Tsiviilasi

S O maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti välja kuulutamine ja võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: S O (ik XXX; elukoht XXX; RR-järgne elukoht

XXX)

Usaldusisik: pankrotihaldur Andrus Õnnik (ph. tunnistus

nr 36/22.06.2004 OÜ Pärnu Pinker Albert, asukoht Lai 10,

Pärnu linn, tel 443 1313, e-post pinker@hot.ee

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada S O maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja S O (isikukood XXX) pankrot 22. juuli 2024 kell 11.00 ja algatada S O

kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada S O pankrotihalduriks Andrus Õnnik (OÜ Pärnu Pinker Albert, asukoht Lai 10,

Pärnu linn, tel 4431313, e-post pinker@hot.ee pankrotihalduri tunnistus nr 36). Pankrotihalduril

koostada ja esitada kohtule hiljemalt 05.08.2024 võlgniku vara- ja võlanimekiri.

4. Määrata S O (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 07.08.2024 kell 9.00

Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas (Rüütli 19, III korrus, saal nr 4). Pankrotihaldur osaleb

võlausaldajate esimesel koosolekul virtuaalselt.

5. Kohustada võlgnik S O (pankrotis) ilmuma vande andmiseks vara, võlgade ja majandus-

või kutsetegevuse kohta 07.08.2024 kell 9.00 Pärnu Maakohtusse (aadressil Rüütli tn 19, Pärnu

linn, III korrus, saal 4). Võlgniku ilmumata jäämisel võib kohus teda trahvida või kohaldada

tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.

6. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab S O kohustustest vabastamise menetluses

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest

vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.

Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes peab esitama võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta igal aastal aruande 22. juuliks, esimene aruanne esitada 22. juuliks 2025.

2-24-9583

2 (7)

7. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud,

pöörata sissenõuet võlgniku varale.

8. Avaldada viivitamatult pankroti algatamise kohta teadaanne väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse

tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele

oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise

tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule

võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

9. S O võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik

avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses

märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on

mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja

taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab

selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt

võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei

ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral

rahuldatakse

pärast

õigeaegselt

esitatud

tunnustatud

nõuete

rahuldamist.

Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist

vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

10. Pankrotiavalduse tagamiseks keelata võlgnikul vara käsutamine ilma pankrotihalduri

nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

11. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

12. Jätta menetluskulud võlgniku S O kanda ning anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku

tasu hüvitamiseks.

13. Määrata usaldusisiku Andrus Õnniku tasu suuruseks 1120 eurot, millele lisandub

käibemaks 246,40 eurot, so kokku 1366,40 eurot, millest 300 eurot ja lisanduv käibemaks 66

eurot mõista välja usaldusisiku kasuks võlgnikult pankrotivara arvelt ning 820 eurot ja

lisanduv käibemaks 180,40 eurot hüvitada usaldusisikule menetlusabi korras Eesti Vabariigi

vahenditest. Summad tuleb kanda OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo (arvelduskonto EEXX

SEB Pangas) mille kaudu haldur tegutseb.

14. Võlgnik S O on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: 1) tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; 2)

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara, 3) samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FIMS § 47 lg 1, 2).

15. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

tehes selle kohta määruse (FIMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata

võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise

üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem

kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).

Edasikaebamise kord

2-24-9583

3 (7)

Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna

Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei

vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte

toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva

möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. S O (avaldaja, võlgnik) esitas 20.06.2024 Pärnu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse,

milles palub pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

1.1. Avalduse kohaselt on võlgnik vallaline, ülalpeetavaid ei ole. Esitatud varanimekirja kohaselt

on võlgniku varaks roller – Lingbet LB50QT-38 (rg-märk XXX, rolleri asukoht teadmata, endise

elukaaslase oma). Võlgnikul on kohustused üheteist võlausaldaja ees (Holm Bank AS, OK Incure

OÜ (esialgne võlausaldaja LHV), Julianus Inkasso OÜ (esialgsed võlausaldajad Coop, Inbank),

Bondora AS, Bigbank AS, LHV Finance AS, TF Bank, Coop, Monefit, Creditex, Mogo, Elisa /

Creditreform) kogusummas vähemalt 39 496,24 eurot. Võlgnikult on võlausaldajate kasuks tehtud

kaheksa lahendit (2-24-107729, 2-24-114390, 2-24-114097, 2-23-152180, 2-23-152182, 2-24-

121566, 2-24-120617, 2-24-113314). Võlgnik on puuduva töövõimega ning tema sissetulekuks on

sotsiaaltoetus 576 eurot kuus, väljaminekud kuus on 650 eurot.

1.2. Makseraskuste põhjuste osas võlgnik selgitab, et tal on tekkinud finantskohustused, mis

ületavad tema maksevõime. Esimese laenu võttis võlgnik siis, kui tal oli töökoht. Laenud võttis

selleks, et ajakohastada oma eluruume (üürile võetud korterit). Võlgnik kaotas laenumaksete üle

ülevaate ning selleks, et tekkinud probleeme lahendada, proovis makseid tasuda uute kohustuste

võtmisega. Enda arust tegi kogu aeg häid otsuseid, aga kuu lõpus oli ikkagi majanduslik

seis miinuses. Võlgnik kaotas 13.06.2023 töö seoses juhatusega tekkinud eriarvamustega.

Töökaotus mõjus võlgnikule väga rängalt nii majanduslikult kui ka psüühiliselt. Võlgnik on alates

sellest ajast olnud 3 korda psühhiaatrias ravil ning hoolimata pidevatest tööotsingutest ei ole

võimalik olnud uut töökohta leida. Seoses palga ära langemisega kukkus võlgniku maksevõime

lõplikult kokku. Võlgnikule on määratud puuduv töövõime.

2. Kohus 28.06.2024 määrusega võttis võlgniku avalduse menetlusse ning nimetas usaldusisikuks

pankrotihalduri Andrus Õnniku.

3. Usaldusisik Andrus Õnnik esitas 17.07.2024 kohtule võlgade ja varade nimekirja ning hinnangu,

mille kohaselt tuleks välja kuulutada võlgnik S O pankrot ning algatada võlgniku kohustustest

vabastamise menetlus järgmiste asjaolude põhjal:

3.1. Võlgade ja varade nimekirja järgi moodustavad võlgniku teadaolevad kohustused kümne

võlausaldaja ees kokku 49 973,67 (sh põhiosa võlg 44 849,54 eurot ja kõrvalnõuded 5124,13 eurot),

millest suurem enamus on muutunud sissenõutavaks. Võlgniku suhtes on tehtud kaks

kohtuotsust/määrust, 2 maksekäsku ja 2 makseettepanekut ning veel vähemalt ühes asjas on

võlausaldaja pöördunud kohtu poole. Võlgniku suhtes on avatud üks täitetoimik.

3.2. Septembris 2021 võttis võlgnik välja oma II samba osakud ning tema kontole laekus sellest

kokku 3991,38 eurot. Võlgniku sõnul kasutas ta raha 6 kuud hiljem ostetud korteri remondiks.

Usaldusisiku hinnangul võis raha osaliselt kuluda ka korteri ostuks. 03.03.2022 lepingu alusel ostis

võlgnik XXX asuva korteriomandi, registriosa XXX, suurusega 50,4m2. Korteri ostuhind oli 9900

eurot ja selle tasus võlgnik müüjatele läbi notari deposiitkonto. Võlgniku sõnul vajas korter remonti.

04.07.2023 lepinguga müüs võlgnik korteri hinnaga 5000 eurot. Lepingu kohaselt oli müügihind

tasutud sularahas enne notariaalse lepingu sõlmimist. Viimase viie aasta jooksul on võlgnik

võõrandanud üksteist sõidukit. Sõidukite liiki (mitmeid rollereid), vanust ja võlgniku selgitusi

arvestades ei ole tagasivõitmine otstarbekas. 30.06.2022 sõlmis võlgnik Primero Finance OÜ-ga

laenu- ja tagatisloovutamise lepingu. Lepingu alusel sai ta laenu 7000 eurot sõiduauto KIA Sorento,

rg-märk XXX, 2008 vl, soetamiseks ning lepingu alusel vormistati ostetav sõiduk laenu tagatiseks

2-24-9583

4 (7)

ning see jäi laenuandja nimele. Laenuleping sõlmiti tähtajaga 10.07.2028 (6 aastat), igakuise makse

suurusega 82,22 eurot. Registri andmetel on sõiduki omanik Primero Finance OÜ, vastutav kasutaja

S O, kehtivad liikluskindlustus ja tehnoülevaatus (kuni 08.2024). Võlgniku sõnul on auto

varuosadena maha müüdud. 05.07.2022 sõlmis võlgnik liisingulepingu nr XXX AB Kreditex AS-

iga. Liisinguesemeks oli sõiduauto Toyota Prius, rg-märk XXX, hinnaga 7000 eurot. Lepingu

tähtaeg on 10.07.2028. ja igakuise makse suurus 172 eurot. Seoses AB Kreditex AS tegevuse

ümberkujundamisega on 23.10.2023 liisinguleping XXX üle antud Eestihoius HLÜ-le. Registri

andmetel on sõiduki omanik Eestihoius HLÜ, vastutav kasutaja S O, kehtiv liikluskindlustus

puudub, tehnoülevaatus kehtib kuni 11.2024. Auto ärandati 2023 suvel ja sõideti katki. Auto on

varuosadena müüdud. Seega haldurile ei ole teada, et S Ol oleks turuväärtust omavat vara.

3.3. Maksu- ja Tolliameti teatel on võlgniku deklareeritud tulu keskmiselt kuus 2021 aastal 1623

eurot, 2022 aastal 1606 eurot, 2023 esimesel kuuel kuul 1752 eurot. Alates 2023 juuli võlgnik

maksustatavat tulu ei ole saanud ja tema sissetulekuks on töövõimetus 560-620 eurot ja

sotsiaaltoetus 42 eurot. Laenukohustusi tasus võlgnik mais 2022 summas 576 eurot, kuid näiteks

juba augustis 2022 oli laenumaksete suuruseks 1200 eurot, ehk üle 70% sissetulekust. Võetud laene

kasutas võlgnik lihtsalt tarbimiseks ja tegelikult oli tema sissetulek selline, mille arvelt oleks

mõistliku majandamise korral olnud võimalik ka asju soetada ilma laenude ja järelmaksudeta.

3.4. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes, kuna tal puuduvad

vara ja vahendid sissenõutavaks muutunud kohustuste tasumiseks. S O maksejõuetuse peamiseks

põhjuseks on maksevõimet ületavate kiirlaenude võtmine igapäevaseks tarbimiseks ja varasemate

laenude tasumiseks. S O oli muutunud maksejõuetuseks juba 2022 aasta keskel, kui tema igakuised

laenumaksed moodustasid sissetulekust 70% ning laenumaksetest jäi üle igapäevaste kulude

katmiseks 400-500 eurot.

3.5. Usaldusisik jõudis järeldusele, et tuleb välja kuulutada S O´i pankrotimenetlus ja algatada

kohustustest vabastamise menetlus ning nimetada S O’le pankrotihaldur (oma nõusoleku on A.

Õnnik selleks andnud).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et võlgniku S O maksejõuetusavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada pankroti

väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

Pankroti väljakuulutamine

5. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti

väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui

füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab

kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu,

kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole

võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata

füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb

usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või

kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus

põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.

6. Võlgnik S O on seisukohal, et ta on maksejõuetu ning samale seisukohale on jõudnud ka

usaldusisik. Võlgnikul on teadaolevaid täitmata kohustusi 49 973,67 euro ulatuses, millest suurem

enamus on muutunud sissenõutavaks. Kõik kohustused on tagamata. Võlgnikul ei ole sellist

sissetulekut ja vara, mille arvelt on võimalik võlausaldajate nõudeid tasuda. Võlgniku igakuised

laenumaksed ületavad võlgniku sissetulekut. Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga, et S O

maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on oma maksevõimet ületavate laenude võtmine. Kohus loeb

tuvastatuks, et S O on maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Alusesid pankroti

väljakuulutamata jätmiseks asjas hetkeseisuga ei esine.

2-24-9583

5 (7)

7. Tuginedes PankrS § 31 lg-tele 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega

(pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus

pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti

(PankrS § 36 lg 1). Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva

seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest (PankrS § 35 lg 2).

Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1). Pankroti väljakuulutamisega loetakse

võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti

(PankrS § 42). Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid

võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1). Pankroti

väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha,

pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku

§-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli

kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.

8. Pankrotihaldur Andrus Õnnik on kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest.

Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Andrus Õnnik on usaldusväärne isik pankrotihalduriks

nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FIMS § 46 lg 1 esimese

lause kohaselt.

9. Kohus kuulutab võlgniku S O pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Andrus Õnniku

ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. Kohus on võlausaldajate esimese koosoleku

toimumise aja halduriga kooskõlastanud. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib kohustada

võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või

kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate

esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 31 lg 7

kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada

ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

10. FIMS § 45 lg 2 näeb ette, et kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus

menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist,

kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise

menetluse. S O on kohustustest vabastamise menetluse algatamist taotlenud. Andmeid kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud aluste olemasolu

kohta asjas ei esine. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

11. FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub

kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus võib

nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole

kantud usaldusisikute nimekirja. Kohtule ei ole esitatud võlgniku vastuväiteid sellele, et haldur

täidab ühtlasi tema usaldusisiku ülesandeid. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Andrus Õnnik

on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks.

12. FIMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik

kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta

tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku

pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta,

tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb

usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 22.07.2025, et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue.

2-24-9583

6 (7)

13. Kohus selgitab võlgnikule järgmist:

−

Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4).

−

Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise

menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FIMS § 44).

−

Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule

ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara;

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja

vara kohta (FIMS § 47 lg-d 1, 2).

−

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes

selle kohta määruse (FIMS § 49).

−

Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise

järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda.

See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).

14. Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1 - 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud

kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete

esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja

koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.

Menetluskulud

15. FIMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. FIMS § 54 lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise

lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu

ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike

kulutuste hüvitise FIMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu

usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja

usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FIMS § 54 lg 4).

Vastavalt FIMS § 59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata

büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

16. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks

ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised

kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3

kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 164 eurot.

Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust.

17. Usaldusisik on välja toonud, et ülesannete täitmiseks on kulunud 12,5 tundi, mis arvestusega

130 eurot tund teeb koos käibemaksuga tasu suuruseks 1982,50 eurot. Kuna võlgnikul puuduvad

vahendid usaldusiski tasu maksmiseks, palub usaldusisik kinnitada usaldusisiku tasu summas 1120

eurot, millele lisandub käibemaks 246,40 eurot (kokku 1366,40 eurot), millest 820 eurot, millele

lisandub käibemaks 180,40 eurot (kokku 1000,40 eurot) hüvitada riigi vahenditest ja 300 eurot,

millele lisandub käibemaks 66 eurot (kokku 366 eurot) hüvitada pankrotivara arvelt.

2-24-9583

7 (7)

18. Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja

põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu.

Tunnitasu määr 130 eurot (+ käibemaks) jääb mõistlikult alla seaduses sätestatud ülempiiri, on

kooskõlas täidetud ülesannete sisule ja mahuga.

19. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu

pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus

lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid

võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja

kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel

kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud

käibemaks). 2024 on kuutasu alammääraks 820 eurot. Kuivõrd füüsilise isiku maksejõuetuse

avalduse läbivaatamisel ei jätku võlgniku varast usaldusisiku tasuks vajalikeks väljamakseteks ning

tulenevalt FIMS § 54 lg 2 tuleb antud menetlusstaadiumis kohaldada ajutise halduri tasu sätteid,

kohaldub ka PankrS § 23 lg 4.

20. PankrS § 65 lg 1¹ sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud

käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks.

Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on

Andrus Õnniku Õigusbüroo OÜ (registrikood 10016048) käibemaksukohustuslane (number

EE100121575). Kuna tasu määratakse büroole ning Andrus Õnniku Õigusbüroo OÜ on

käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi

22 protsenti (KMS § 15 lg 1).

21. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku poolt taotletavat

tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas 820

eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot, kokku 1000,40 eurot menetlusabi korras riigi

vahenditest ning ülejäänud tasu pankrotivara arvelt. FIMS § 54 lg 9 alusel tuleb summad välja

maksta vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so OÜ-le Andrus

Õnniku Õigusbüroo.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

kohtunik