3-24-1743/12 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

19. juuli 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1743

Haldusasi

XX kaebus Rahapesu Andmebüroo 10. mai 2024. a

ettekirjutuse nr 3-1/301-2 ja 6. juuni 2024. a ettekirjutuse

nr 3-1/374-2 tühistamiseks või alternatiivselt nende

õigusvastasuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 27. juuni 2024. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – XX, esindajad v.adv Liis Könn ja v.adv Grete-

Kai Teeäär

Vastustaja – Rahapesu Andmebüroo, esindaja Sirle

Kalma

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX ja Rahapesu Andmebüroo määruskaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 27. juuni 2024. a

määruse haldusasjas nr 3-24-1743 resolutsiooni punktide 1–3 peale.

2. Jätta XX määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 27. juuni 2024. a

määruse haldusasjas nr 3-24-1743 resolutsiooni punktid 1–3 muutmata.

3. Võtta menetlusse Rahapesu Andmebüroo määruskaebus Tallinna Halduskohtu

27. juuni 2024. a määruse haldusasjas nr 3-24-1743 resolutsiooni punkti 4 peale.

4. Rahuldada Rahapesu Andmebüroo määruskaebus osaliselt.

5. Muuta Tallinna Halduskohtu 27. juuni 2024. a määruse haldusasjas nr 3-24-1743

resolutsiooni punkti 3.2 ning sõnastada see järgmiselt:

„3.2. dokumendi nr 3-1/301-1 punkti 2 viimased neli lauset, punktid 3, 6, 7, punkti

8 neljas lause, punkti 9 kolm viimast lauset, punkt 10, punkti 11 neljas lause,

punktid 13 ja 14 ning dokumendi lk 5 allmärkustes avaldatud info, samuti

dokumendi koostanud Rahapesu Andmebüroo ametniku andmed;“

6. Ülejäänud osas jätta Rahapesu Andmebüroo määruskaebus rahuldamata ning

halduskohtu määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

3-24-1743

2(9)

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 88 lg 5, § 235 lg 1, § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rahapesu Andmebüroo (RAB) kohustas 10.05.2024 ettekirjutusega nr 3-1/301-2

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 57 lg 1 alusel SwissBorg

Solutions OÜ-d kehtestama XX (xxx) kasutajakontol (User ID: xxx) oleva vara summas

4,729,289.107879112 USDT suhtes käsutuspiirangu 30 kalendripäevaks.

2. XX esindaja palus 16.05.2024 e-kirjaga RAB-l esitada ettekirjutuse faktilisi asjaolusid

kajastav RahaPTS § 55 lg-tes 2 ja 3 märgitud dokument (10.05.2024 dokument nr 3-1/301-1).

RAB edastas 24.05.2024 vastusega nr 3-1/323-5 taotlejale 10.05.2024 dokumendi nr 3-1/301-

1, milles oli suur osa andmetest RahaPTS § 53 lg 4 ning § 55 lg 3 p-de 1 ja 2 alusel kinni kaetud.

XX esindaja taotles 03.06.2024 tutvumist dokumendi tsenseerimata versiooniga. RAB keeldus

07.06.2024 vastusega nr 3-1/323-9 RahaPTS § 55 lg 3 p-de 1 ja 2 alusel ettekirjutuse faktilisi

asjaolusid kajastava dokumendi tutvustamisest suuremas mahus, kui on taotlejale juba

väljastatud.

3. RAB kohustas 06.06.2024 ettekirjutusega nr 3-1/374-2 RahaPTS § 57 lg 3 alusel

SwissBorg Solutions OÜ-d pikendama XX kasutajakontol oleva vara suhtes seatud

käsutuspiirangut 60 kalendripäeva võrra. Ettekirjutus kuulus täitmisele alates varasema

käsutuspiirangu lõppemisest, s.o alates 09.06.2024. Ettekirjutuse kohaselt ei ole vara valdaja

või omaniku poolt RAB-le esitatud dokumendid ja selgitused tõendanud vara legaalset päritolu

ning jätkuvalt on põhjendatud vara säilimise tagamine.

4. XX esindaja palus 07.06.2024 e-kirjaga RAB-l esitada ettekirjutuse faktilisi asjaolusid

kajastav RahaPTS § 55 lg-tes 2 ja 3 märgitud dokument (06.06.2024 dokument nr 3-1/374-1).

5. XX esitas Tallinna Halduskohtule 10.06.2024 kaebuse tühistada RAB-i 10.05.2024

ettekirjutus nr 3-1/301-2 ja 06.06.2024 ettekirjutus nr 3-1/374-2 ning 07.06.2024 haldusakt nr

3-1/323-9. Kaebaja palus ühtlasi esialgse õiguskaitse korras peatada RAB-i 06.06.2024

ettekirjutuse kehtivus ning kohustada RAB-i tutvustama kaebajale 10.05.2024 ja 06.06.2024

ettekirjutuste faktilisi asjaolusid kajastavaid dokumente (10.05.2024 dokument nr 3-1/301-1 ja

06.06.2024 dokument nr 3-1/374-1).

6. Tallinna Halduskohus võttis 14.06.2024 määrusega XX kaebuse menetlusse nõuetega

tühistada RAB-i 10.05.2024 ettekirjutus nr 3-1/301-2 ja 06.06.2024 ettekirjutus nr 3-1/374-2

või alternatiivselt tuvastada nende õigusvastasus. Kohus märkis, et RAB-i 07.06.2024 vastus

nr 3-1/323-9ei ole haldusakt, vaid menetlustoiming, mida ei ole vaja eraldi vaidlustada. Kaebaja

õiguste kaitseks piisab, kui kohus nõuab vastustajalt need dokumendid välja ja hindab, mil

määral saab neid kaebajale avaldada.

7. RAB palus 19.06.2024 vastuses jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

RAB esitas halduskohtule 06.06.2024 dokumendi nr 3-1/374-1 osaliselt kinni kaetud kujul

edastamiseks kaebajale (lisa 3) ning kohtule tutvumiseks 10.05.2024 dokumendi nr 3-1/301-1

ja 06.06.2024 dokumendi nr 3-1/374-1 terviktekstid (lisad 1 ja 2). RAB palus kuulutada vastuse

lisade 1 ja 2 osas haldusasja menetlus kinniseks ning piirata kaebaja juurdepääsu nimetatud

dokumentidele.

8. Tallinna Halduskohus jättis 27.06.2024 määrusega XX esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning rahuldas osaliselt RAB-i taotluse piirata kaebaja

3-24-1743

3(9)

juurdepääsu RAB-i 19.06.2024 vastusele ja selle lisadele 1 ja 2 (resolutsiooni p 2). Halduskohus

seadis XXle juurdepääsupiirangu ja keelas dokumentidega tutvumise järgmise teabe osas:

RAB-i 19.06.2024 vastuse p-d 4.14–4.16 (resolutsiooni p 3.1); 10.05.2024 dokumendi nr 3-

1/301-1 p-d 3, 6, 7, p 9 kaks viimast lauset, p-d 10, 13 ja 14 ning lk 5 allmärkused, samuti

dokumendi koostanud RAB-i ametniku andmed (resolutsiooni p 3.2); 06.06.2024 dokumendi

nr 3-1/374-1 p 3 kaks viimast lauset ning p-d 6 ja 8, samuti dokumendi koostanud RAB-i

ametniku andmed (resolutsiooni p 3.3). Muus osas jättis halduskohus RAB-i taotluse

juurdepääsupiirangu seadmiseks rahuldamata (resolutsiooni p 4). Määruse resolutsiooni p-de 2,

3 ja 4 jõustumisel tuleb RAB-l 15 päeva jooksul esitada dokumendid nr 3-1/301-1 ja 3-1/374-

1 halduskohtule viisil, kus kinni on kaetud üksnes teave, mille osas kohus juurdepääsupiirangu

taotluse rahuldati (resolutsiooni p 5).

Kuna menetlusse on võetud nõuded RAB-i 10.05.2024 ja 06.06.2024 ettekirjutused tühistada

või alternatiivselt tuvastada nende õigusvastasus, ei käsitle kohus esialgse õiguskaitse taotluse

lahendamisel taotlust kohustada RAB-i tutvustama kaebajale ettekirjutuste faktilisi asjaolusid

kajastavaid dokumente. See küsimus lahendatakse juurdepääsupiirangu seadmise raames.

Kaebaja viitab, et tal on esialgse õiguskaitse vajadus, sest käsutuspiirangu alune vara on saadud

laenuna, mille kaebaja võttis eesmärgiga teha kinnisvarainvesteeringuid Dubais. Ettekirjutuste

tõttu ei ole kaebaja saanud kahe kuu vältel varaga tehinguid teha (SwissBorg Solutions OÜ on

vara käsutamist piiranud alates 17.04.2024). Kahju on pöördumatu, sest riigivastutuse seaduse

(RVastS) § 13 lg 2 kohaselt saamata jäänud tulu üldjuhul ei hüvitata. Lisaks võib kaebaja üldse

kaotada võimaluse kinnisvarainvesteeringuid teha, sest käsutuspiirangu tõttu ei ole tal võimalik

seda teha õigeaegselt. Kaebajale tekib ka otsene varaline kahju, sest ta on kohustatud tasuma

laenult intressi 3,99% aastas ja leppetrahvi 30 000 eurot päevas alates 22.06.2024. Kuna varale

on seatud käsutuspiirangud, siis on laenu tagasimaksed hetkel 25.04.2024 laenulepingu lisaga

peatatud. Ettekirjutused põhjustavad rahalist kahju ka laenuandjale, sest tal on õigus saada 75%

kinnisvarainvesteeringutest saadavast tulust. Kuigi kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, ei

nähtu samas, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esineks sedavõrd ülekaalukas vajadus, mis

tingiks RAB-i 06.06.2024 ettekirjutuse täitmise või kehtivuse peatamise, eriti kui kõrvutada

kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust avalike huvidega. Praeguses menetlusstaadiumis ei saa

kaebust pidada ilmselgelt perspektiivituks, kuid selle eduväljavaated ei ole ka ülemäära suured.

Ettekirjutuste kohaselt on käsutuspiirangute seadmine olnud vajalik, et veenduda vara päritolu

legaalsuses. RAB-i 06.06.2024 ettekirjutuse põhjal on vara legaalne päritolu senini tõendamata

ja haldusmenetlus asjaolude kindlakstegemiseks kestab. Käsutuspiirang on ajutise mõjuga ja

see kehtib kuni 08.08.2024. Kohtupraktikas on leitud, et kõrvaldamata rahapesukahtlusega vara

majanduskäibesse lubamine kahjustaks oluliselt avalikku huvi tõkestada Eesti majandusruumi

kasutamist rahapesuks (vt RahaPTS § 1 lg 1). Seega esineb asjas kaalukas avalik huvi tagada

RahaPTS eesmärkide saavutamise võimalikkus. Kaebaja ei ole toonud taotluses välja selliseid

pöördumatuid tagajärgi, mis kaaluks üles avaliku huvi. Viited takistustele teha kavandatud

kinnisvarainvesteeringuid ja teenida seeläbi tulu on üldsõnalised ja nende põhjal ei ole võimalik

tuvastada, et kaebaja huvi oleks ülekaalukam kui avalik huvi takistada rahapesukahtlusega vara

ringlusse laskmist. Kuigi kaebaja viitab mh kohustusele tasuda intressi ja leppetrahvi, on samas

esitatud tõend, et laenu tagasimaksed on varale seatud käsutuspiirangute tõttu hetkel peatatud.

Puuduvad kaebajat vähem koormavad vahendid, mis tagaksid vara säilimise. Kuna kehtestatud

käsutuspiirang on ajutise iseloomuga, tähendaks 06.06.2024 ettekirjutuse kehtivuse peatamine,

et kaebaja saavutab esialgse õiguskaitse kohaldamisega sisuliselt juba oma kaebuse eesmärgi.

Sellist olukorda tuleks esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel pigem vältida. RAB-i esitatud

asjaolud annavad piisava aluse kahelda kaebaja kasutuskontol oleva vara legaalses päritolus.

Kaebaja on esitanud omapoolsed selgitused ja tõendid, mida ei ole võimalik asuda analüüsima

esialgse õiguskaitse küsimuse lahendamisel. Seejuures hindab kohus üksnes seda, kas RAB-i

3-24-1743

4(9)

tuvastatud asjaolud olid piisavad vara käsutamise piiramiseks ning ei anna hinnangut, kas vara

pärineb tegelikult kuritegelikust tegevusest.

RAB on palunud piirata kaebaja juurdepääsu 19.06.2024 vastuse ning lisade 1 ja 2 terviklikele

versioonidele. Sarnastes asjades tuleb esmalt hinnata, kas RAB-i varjatud teave on vältimatult

vajalik kaebajale oma õiguste kaitseks (vt Riigikohtu 23.05.2024 määrus nr 3-23-671). RAB

on soovinud kaitsta oma infoallikaid ja infovahetuse sisu ning teavet enda uurimisvõimekuse

ja -taktika kohta (RahaPTS § 55 lg 3 p-d 1 ja 2). Taotlus tuleb rahuldada osaliselt. RAB-i vastuse

terviktekst ei ole kaebaja õiguste kaitseks vältimatult vajalik, kuna see ei sisalda uut teavet raha

arvatava kuritegeliku päritolu kohta. Põhjendatud on piirata kaebaja juurdepääsu teabele, mille

teatavaks saamine võib ohustada rahapesu tõkestamist, sest isik saaks teabe põhjal teha järeldusi

eeskätt selle kohta missuguse teabe alusel on rahapesukahtlus loetud piisavaks. See võiks aidata

kaebajal moonutada või varjata oma andmeid või tegevuse ümber korraldada viisil, mis võib

omakorda takistada rahapesu tõkestamist. Lisaks on õigustatud varjata dokumendid koostanud

RAB-i ametniku andmeid (RahaPTS § 53 lg 4), sest see ei saa mõjutada kaebaja võimalust oma

õigusi kaitsta. Varjata ei ole vaja 10.05.2024 dokumendi nr 3-1/301-1 p-des 2, 5, 8, 9 (v.a kaks

viimast lauset), 10 ja 11 toodud teavet ning lk 4 allmärkusi. Neis kirjeldatakse valdavalt teavet,

mida kaebaja on ise eelnevalt andnud või viitavad avalikest allikatest kaebaja kohta kogutule.

Sama dokumendi p 15 on kokkuvõttev üldsõnaline järeldus, mida RAB on kirjeldanud ka

kaebajale avaldatud 19.06.2024 vastuses. Kaebajale võib avaldada ka 06.06.2024 dokumendi

nr 3-1/374-1 lk 2 allmärkused ning p-d 7 ja 9. Allmärkused sisaldavad pigem üldist laadi

selgitusi rahapesule iseloomulike tunnuste kohta ning nende avaldamine ei kahjusta kuidagi

vastustaja võimalusi rahapesu tõkestamiseks. Punkt 7 viitab avalikule allikale ja ei ava eelneva

ettekirjutuse faktiliste asjaolude sisu. Punktis 9 on soovitud varjata ühte kokkuvõtva

tähendusega lauset, mille varjamise vajadus ei ole äratuntav.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. XX palub 12.07.2024 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 27.06.2024

määruse resolutsiooni p-d 1–3 ning uue määrusega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus ning

jätta rahuldamata RAB-i taotlus piirata kaebaja juurdepääsu 19.06.2024 vastuse ja selle lisade

1 ja 2 tervikversioonidele, v.a dokumendi koostaja nimi. Kaebaja jääb ka varasemate

seisukohtade juurde ja palub nendega arvestada.

Halduskohus lähtus esialgse õiguskaitse taotlust lahendades ebaõigetest alustest ning hindas

kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust ebaõigesti. Kohus nõustus põhimõtteliselt, et ettekirjutus

võib põhjustada kaebajale kahju, sest ta ei saa oma rahalisi vahendeid kasutada. Õige ei ole aga,

et kaebaja õiguste riive ei kaalu üles avalikku huvi ettekirjutuse kehtima jäämise vastu. Kohus

märkis õigesti, et kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu, kuid asus seejärel ebaõigesti hindama

seda, kui suured võiksid kaebuse edulootused olla n-ö põhivaidluses (vt Riigikohtu 27.06.2017

määrus nr 3-3-1-19-17, p 15). Kaebaja möönab, et avalik huvi esineb ja RAB peab kontrollima

raha päritolu. Samas ei ole avalik huvi absoluutne ning üksnes selle tõttu ei saa jätta esialgse

õiguskaitse taotlust rahuldamata. RAB on kogu menetluse vältel olnud passiivne ning ei ole

täitnud seadusest tulenevaid kohustusi korrektselt (sh keeldus igasuguste selgitustes andmisest,

kuigi kaebaja on avaldanud valmisolekut teha igakülgset koostööd). Kui haldusorgan ei vii läbi

kiiret ja efektiivset haldusmenetlust, ei saa avalikku huvi pidada olulisemaks kaebaja huvidest

ja omandiõigusest. Kaebaja on tõendanud raha seaduslikku päritolu ning rahapesukahtlus ei ole

kõrvaldamata. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral võib kaebaja lõplikult kaotada

kinnisvarainvesteeringu tegemise võimaluse. Piirangualune vara on saadud laenuna, mis võeti

eesmärgiga teha kinnisvarainvesteeringuid Dubais, mida ei ole saanud ca kolme kuu vältel teha.

Kuna saamata jäänud tulu RVastS § 13 lg 2 järgi üldjuhul ei hüvitata, siis on kahju pöördumatu.

3-24-1743

5(9)

Kaebaja võimalused kinnisvarainvesteeringuid teha võivad üldse lõppeda, kuna neid ei saanud

teha õigeaegselt. Kaebajale tekib ka otsene varaline kahju, sest ta on kohustatud maksma laenult

intressi 3,99% aastas ja leppetrahvi 30 000 eurot päevas. Kuigi kaebaja ei pea alates 25.04.2024

tegema graafikujärgseid laenu tagasimakseid, ei tähenda see kahju puudumist, sest kaebajal on

siiski kohustus tasuda leppetrahvi.

Kaebaja ei vaidlusta juurdepääsu piiramist RAB-i ametnike andmetele, kuid ülejäänud osa

dokumenditest tuleks avaldada, et kaebajal oleks võimalik vastustaja põhjendamatud kahtlused

ümber lükata. Ettekirjutuste põhjendusi ei kajastata eraldi dokumendis selleks, et neid isiku eest

varjata (Tallinna Ringkonnakohtu 14.07.2023 määrus nr 3-23-476, p 13). Kohtuotsus ei peaks

põhinema asjaoludel ja dokumentidel, millega menetlusosalisel ei ole olnud võimalik tutvuda

ja mille suhtes ta pole saanud oma seisukohta avaldada (Riigikohtu 23.05.2024 määrus nr 3-

23-671, p 12). Menetlusosalisel on õigustatud huvi omada ülevaadet asjas esitatud tõenditest.

Halduskohus ei ole põhjendanud, mis kaalub üles kaebaja huvi materjalidega tutvuda. RAB-i

seadusest tuleneva ülesande täitmine ei saa olemuslikult olla tähtsam kui kaebaja omandiõigus.

Kaebaja peab oma huvide kaitseks saama tõhusalt realiseerida seaduses ettenähtud võimalusi.

Haldusorgan ei saa muuta vara päritolu tõendamist isiku jaoks sisuliselt võimatuks. Arusaadav

ei ole, kuidas saaks kaebajal pärast ettekirjutuste faktilisi asjaolusid kajastavate dokumentidega

tutvumist tekkida võimalus asjaolusid moonutada. Kaebajal ei ole ka sellist kavatsust ning ta

on praeguseks esitanud nii RAB-le kui ka kohtule mahukad selgitused koos tõenditega, mida ei

saa tagantjärele muuta. Kuna vastustaja põhjendusi kaebaja eest varjatakse, siis ei ole kaebajal

võimalik neile vastata ega neid ümber lükata. Kaebaja on menetluse vältel avaldanud korduvalt

valmisolekut teha vastustajaga igakülgset koostööd.

10. RAB palub 12.07.2024 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 27.06.2024

määruse resolutsiooni p 4 ning uue määrusega piirata täiendavalt kaebaja juurdepääsu ja keelata

kaebajal dokumentidega tutvumine järgmise teabe osas: 10.05.2024 dokumendi nr 3-1/301-1 p

2 neli viimast lauset, p 4 tervikuna, p 8 neljas lause, p 9 kuues lause ja p 11 neljas lause. Punkti

2 viimased neli lauset on seotud p-s 3 sisalduvate järeldustega, mida ei ole kaebajale avaldatud.

Kõigi toodud lausete osas kohalduvad RahaPTS § 55 lg 3 p-d 1 ja 3, sest tegemist on RAB-i

selgitustega ja selle pinnalt tehtud järeldustega ning RAB-i töömeetodeid avava teabega (sh

milliseid allikaid kasutatakse analüüsimisel). Sellise infoga tutvumine võimaldaks kaebajal teha

järeldusi selle kohta, missuguse teabe alusel on rahapesukahtlus loetud piisavaks. Vastustaja

analüüsi avaldamine annaks varaga seotud isikule ülevaate, miks ei ole tema põhjendused raha

päritolu kohta olnud usutavad ega hajutanud RAB-i kahtlusi. Kaitseõiguse teostamiseks ei ole

selline teave vältimatult vajalik, sest see ei võta isikult õigust ega piira tema võimalust esitada

omapoolseid selgitusi ja tõendeid, mis kinnitaksid vara legaalset päritolu. Kaebajale on teada

RAB-i kahtluse põhiolemus (vt Riigikohtu 23.05.2024 määrus nr 3-23-671, p 12). Juurdepääsu

võimaldamine avaldaks mõju laiemalt kui ainult kaebaja tegevusele, sest ka teised kuritegeliku

kavatsusega isikud saaksid seda teavet arvestades oma tegevusi kavandada ja varjata. Rahapesu

tõkestamine kaitseb eelkõige kehtiva majanduskorra normaalset, reeglipärast toimimist. RAB-i

taotletavate täiendavate juurdepääsupiirangute seadmine on vajalik, et tagada rahandussüsteemi

seaduspärane toimimine ja takistada võimalike kuritegelikul teel omandatud finantsvahendite

legitimeerimist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Esialgne õiguskaitse

3-24-1743

6(9)

11. Esialgne õiguskaitse on HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt ajutine abinõu, mida kohaldatakse

kaebaja õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse

ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud siis, kui kaebajat ähvardab tagajärg,

mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult

raske. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk on hoida üksnes ära kaebaja oluliste õiguste

pöördumatu kahjustamine kohtumenetluse ajal, mitte tekitada kaebajale täiendavaid õigusi.

Esialgset õiguskaitset tuleb kohaldada vaid sel määral, kui see on kaebaja õiguste kaitseks

hädavajalik (nt Riigikohtu 08.02.2021 määrus nr 3-20-915, p 20; 13.11.2020 määrus nr 3-20-

349, p 12). Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestama

kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi kaebajale, avalikule huvile ja

kolmandatele isikutele (nt Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15). Kohus ei pruugi

määruse tagajärgi tuvastada tõendite alusel, kuid faktilised asjaolud peavad olema põhistatud

ja prognoosid peavad olema põhjendatud (nt Riigikohtu 25.11.2021 määrus nr 3-21-2241, p

15). Vajaduse korral tuleb esialgset õiguskaitset kohaldada mh siis, kui pöördumatute

tagajärgede saabumine ei ole kindel (nt Riigikohtu 11.12.2020 määrus nr 3-20-605, p 11).

Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ei ole välistatud ka olukorras, kus kaebaja saavutaks

sellega sisuliselt oma eesmärgi (sh osaliselt) juba enne asja sisulist lahendamist, kuid sel juhul

peaks esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esinema ülekaalukas vajadus ning samas ei tohiks

pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine tekitada avalikule huvile või

kolmandatele isikutele olulist kahju (nt Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 19).

12. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, et kaebajal on esialgse õiguskaitse

vajadus. Kuivõrd kaebaja kasutajakontol oleva vara käsutamine on vaidlustatud ettekirjutustega

piiratud alates 10.05.2024 ja käsutuspiirang kehtib kuni 08.08.2024, siis ei ole kaebajal sellel

ajal võimalik piirangualust vara käsutada ega kasutada seda tulu teenimiseks. Kuigi 16.03.2024

laenulepingule koostatud 25.04.2024 lisast 2 nähtuvalt on poolte kokkuleppel muudetud laenu

tagasimaksegraafikut (vt laenulepingu art 3.1) selliselt, et tagasimaksed on peatatud kuni uue

kokkuleppeni, ei välista see kahju tekkimist, kui võimalik kinnisvarainvesteering (mille kohta

on esitatud vaid üldsõnalised väited) jääb tegemata või lükkub edasi. Varalise kahju hilisema

hüvitamise võimalusest ei järeldu, et tegemist poleks HKMS § 249 lg 1 tähenduses pöördumatu

tagajärjega (nt Riigikohtu 21.12.2001 määrus nr 3-3-1-67-01, p 5). Kaebaja väited tekkiva kahju

suurusest on ilmselt ülepaisutatud. Kuna laenulepingu muutmise tingis asjaolu, et kaebajal on

käsutuspiirangute tõttu olnud raskusi kogu laenusumma kättesaamisel ning muudatuse kohaselt

on peatatud tagasimaksegraafik tervikuna, tuleb järeldada, et tagasimaksete peatamine hõlmab

nii põhisummat kui ka intressi. Kaebaja viited kohustusele tasuda alates 22.06.2024 leppetrahvi

30 000 eurot päevas on arusaamatu, sest esitatud tõenditest nähtub, et 22.03.2024 sõlmitud

leppetrahvi kokkuleppe järgi tuli hoopis laenuandjal (Allied Investment Company) tasuda

kõnealust leppetrahvi laenusaajale (XX). Leppetrahvi kokkuleppe 25.04.2024 lisa kohaselt

peatati päevatrahvi kogunemine kuni 22.06.2024, misjärel see jätkub, kui raha jääb endiselt

blokeerituks. Ka sellest kokkuleppest ei nähtu, et leppetrahvi peaks maksma kaebaja, vaid seda

makstakse talle. Viited laenuandja õiguste kahjustamisele ei ole asjassepuutuvad, sest

laenuandja ei ole kaebust esitanud ja kaebaja ei saa pöörduda kohtusse kolmanda isiku õiguste

kaitseks (vt HKMS § 44 lg-d 1 ja 2).

13. Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebust ei ole alust pidada ilmselgelt perspektiivituks,

kuid selle eduväljavaated ei ole ka ülekaalukalt suured. Ehkki kaebajal on põhimõtteliselt õigus

selles, et esialge õiguskaitse kohaldamise välistab üksnes kaebuse eduväljavaadete puudumine

(s.o ilmselge perspektiivitus), mitte nende vähesus, ei järeldu sellest siiski, et hinnang kaebuse

rahuldamise tõenäosusele ei omaks üldse tähtsust. Praegusel juhul on halduskohus asjakohaselt

viidanud, et kuna RAB-i 06.06.2024 ettekirjutus nr 3-1/374-2 kehtib üksnes kuni 08.08.2024,

siis saavutaks kaebaja ettekirjutuse kehtivuse peatamisega sisuliselt oma kaebuse eesmärgi, sest

3-24-1743

7(9)

asjas tehtav kohtuotsus ei saaks selgelt jõustuda enne 08.08.2024. Esialgse õiguskaitse abinõu

kohaldamist ei välista iseenesest see, et kaebaja saavutaks sellega vähemasti osaliselt (ajutiselt)

kaebuse eesmärgi juba enne vaidluse sisulist lahendamist. Küll peaks sellisel juhul esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks esinema ülekaalukas vajadus ning seejuures ei tohiks pöördumatute

õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine põhjustada olulist kahju avalikule huvile või

kolmandatele isikutele (nt Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 19). Nagu märgitud,

peab kohus esialgse õiguskaitse taotlust lahendades hindama erinevate lahenduste tagajärgi

kaebajale, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (nt Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-

1-19-17, p 15). Kui esialgse õiguskaitse kohaldamine võiks oluliselt riivata tungivat avalikku

huvi, siis saaks esialgse õiguskaitse kohaldamine olla õigustatud juhul, kui selleta kaasneksid

kaebajale väga rasked tagajärjed ja kaebusel on arvestatavad eduväljavaated.

14. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi tõhusa toimimise vastu esineb

väga kaalukas avalik huvi (vt RahaPTS § 1 lg 1). Asjaolu, et RAB on kaebaja hinnangul olnud

haldusmenetluses passiivne, ei tähenda, et 06.06.2024 ettekirjutusega kehtestatud 60-päevane

käsutuspiirang ei oleks avalike huvide kaitseks vajalik. Kaebaja etteheiteid RAB-i tegevusele

ning väidet, et käsutuspiirangu aluse vara seaduslik päritolu on tõendatud ja rahapesukahtlus

kummutatud, tuleb hinnata kaebuse sisulise läbivaatamise käigus. Ringkonnakohus juhib samas

tähelepanu, et RahaPTS § 57 lg 3 p-st 1 tulenevalt peakski 30-päevase piirangu kehtivusajal

eeskätt vara valdaja või omanik ise koguma ja esitama tõendid, mis kinnitaksid vara legaalset

päritolu, mistõttu on RAB-i roll selles menetlusetapis juba olemuslikult mõneti passiivset laadi.

RAB-i 10.05.2024 dokumendist nr 3-1/301-1 ja 06.06.2024 dokumendist nr 3-1/374-1 nähtub,

et RAB ei ole pidanud kaebaja esitatud tõendeid rahapesukahtluse kõrvaldamiseks piisavateks,

sest suuremahulise laenu andmisega seotud asjaolud on eluliselt ebausutavad. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu järeldusega, et RAB-i 06.06.2024 ettekirjutuse kehtivus ei too kaebajale

kaasa selliseid pöördumatuid tagajärgi, mis saaksid õigustada esialgse õiguskaitse kohaldamist,

sõltumata kaaluka avaliku huvi tõenäolisest kahjustamisest, ning vara säilimist ei ole võimalik

tagada kaebaja õigusi vähem koormava meetmega.

15. Eeltoodu põhjal jääb kaebaja määruskaebus esialgse õiguskaitse küsimuses rahuldamata

ja Tallinna Halduskohtu 27.06.2024 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

Toimikule juurdepääs

16. Kaebaja on toimikule juurdepääsu puudutavas osas jätkuvalt seisukohal, et põhjendatud

ei ole piirata kaebaja juurdepääsu RAB-i 19.06.2024 vastuse ning 10.05.2024 dokumendi nr 3-

1/301-1 ja 06.06.2024 dokumendi nr 3-1/374-1 terviktekstidele, v.a ettekirjutuste aluseks olnud

faktilisi asjaolusid kajastavate dokumentide koostajate andmetele. RAB on määruskaebuses

halduskohtuga osaliselt nõustunud, et ettekirjutuste faktilisi asjaolusid kajastavaid dokumente

on kaebajale võimalik tutvustada mõnevõrra suuremas ulatuses, kui RAB on seni teinud, kuid

peab siiski vajalikuks täiendavalt varjata mõnda osa 10.05.2024 dokumendist nr 3-1/301-1.

17. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks praeguses määruses korrata menetlusosalise toimikuga

tutvumise õiguse piiramise üldisi põhimõtteid ega varasemas praktikas välja toodud tingimusi

halduskohtus vaidlustatud RAB-i ettekirjutuse faktilist põhistust sisaldava RahaPTS § 55 lg-s

2 märgitud dokumendiga tutvumiseks, millele juurdepääsu andmisel tuleb täiendavalt arvestada

RahaPTS § 55 lg-s 3 sätestatut (vt selle kohta nt Riigikohtu 23.05.2024 määrus nr 3-23-671;

Tallinna Ringkonnakohtu 14.07.2023 määrus nr 3-23-476, p 13).

18. Kaebaja seisukohtadest võib aru saada, et kaebaja hinnangul ei oleks tal ilma RAB-i kõigi

põhjenduste ja kogu haldusmenetluses kogutud teabega tutvumata võimalik oma õigusi tõhusalt

3-24-1743

8(9)

kaitsta. Sellega ei saa nõustuda. RahaPTS § 57 lg-te 1 ja 3 alusel kehtestatud käsutuspiirangute

vaidlustamisel (ega ka RAB-i läbiviidavas haldusmenetluses) ei nõuta kaebajalt mitte RAB-i

kahtluste (või nende aluseks oleva teabe) ümberlükkamist, vaid tõendite ja selgituste esitamist

piirangualuse vara päritolu seaduslikkuse või varakäsutuse seadusliku eesmärgi kohta. Selleks,

et tõendada vara legaalset päritolu, ei vaja kaebaja vältimatult kogu teavet selle kohta, milliste

andmete või asjaolude pinnalt on RAB-l tekkinud kahtlus, et vara võib olla seotud rahapesu või

terrorismi rahastamisega. Kui vara päritolu seaduslikkus leiab tõendamist, siis ei ole piirangute

jätkamiseks alust (RahaPTS § 57 lg 10). Kui juba enne vaidlustatud ettekirjutuse tegemist olid

RAB-le esitatud tõendid, millest pidanuks RAB järeldama vara päritolu seaduslikkust, siis oli

ettekirjutus vara käsutamise piiramiseks õigusvastane. RahaPTS § 55 lg-s 2 toodud dokumendi

kaebajale tutvustamist olukorras, kus esinevad RahaPTS § 55 lg 3 p-des 1–3 sätestatud alused

dokumendile juurdepääsu piiramiseks, ei saa iseseisvalt õigustada mh kaebaja lubadus, et ta ei

kavatse RAB-i ülesannete täitmist kuidagi takistada, vaid teeb igakülgselt koostööd. Iseenesest

on õige, et kaebaja ei saaks tagantjärele muuta toimunud sündmusi ja esitatud selgitusi, kuid

täielik ülevaade RAB-l olemas olevast teabest, annaks talle võimaluse luua endale sobivaid uusi

tõendeid või esitada täiendavaid selgitusi. Samuti võimaldaks ülevaade RAB-i töömeetoditest

kaebajal või ka teistel isikutel oma kahtlust äratavaid tegevusi varjatumalt korraldada.

19. RAB esitas 10.05.2024 dokumendi nr 3-1/301-1 nn tsenseeritud versiooni kaebajale oma

24.05.2024 kirjaga. Halduskohus leidis, et dokument on kinni kaetud põhjendamatult suurel

määral. RAB on määruskaebuses nõustunud, et kaebajale avaldatakse täiendavalt p 2 alguses

ja keskel kinni kaetud kaks lauset, kuid peab vajalikuks varjata p 2 lõpus kinni kaetud lauseid,

kuna need võimaldavad teha järeldusi, miks on rahapesukahtlus loetud piisavaks. Halduskohus

möönis, et selliste järelduste tegemist võimaldava teabe varjamine on põhjendatud, kuid märkis

üldistavalt, et p 2 sisaldab valdavalt kaebaja esitatud või avalikest allikatest kogutud teavet. See

ei ole õige, sest p 2 lõpuosas ei ole kajastatud uusi faktilisi asjaolusid, vaid RAB-i hinnanguid

esitatud tõenditele. Ringkonnakohus leiab, et p 2 lõpuosa (täpsemalt viimased 3,5 lauset, sest

ühe lause esimene pool on avaldatud) varjamine on põhjendatud ning selles osas tuleb RAB-i

määruskaebus rahuldada. Samadel argumentidel on põhjendatud varjata RAB-i hinnanguid

10.05.2024 dokumendi p 8 neljandas lauses ja p 11 neljandas lauses. RAB-i on lisaks palunud

kaebaja eest varjata 10.05.2024 dokumendi p 9 kuuendat lauset, kuid ringkonnakohtu hinnangul

ei ole vastustaja põhjendused seostatavad mitte p 9 kuuenda lausega („Teenusepakkujale ...“),

vaid pigem p 9 seitsmenda lausega („Tähelepanuväärne ...“). Viimati märgitud lause varjamine

oleks mh kooskõlas halduskohtu aktsepteeritud p 9 kahe viimase lause kinnikatmisega. Kuna

p 9 kuues lause sisaldab faktilisi asjaolusid ja p 9 seitsmes lause RAB-i hinnanguid, siis eeldab

ringkonnakohus, et RAB taotleb kaebaja juurdepääsu piiramist just viimati nimetatud lausele

ja see on ka põhjendatud (st p-s 9 tuleks kinni katta viimased kolm lauset). Täiendavalt on RAB

määruskaebuses taotlenud 10.05.2024 dokumendi p 4 tervikuna kinnikatmist, kuid see jääb

ringkonnakohtule arusaamatuks, sest dokumendi p 4 on olnud kinni katmata juba kaebajale

24.05.2024 saadetud versioonis. Kui ka eeldada, et RAB pidas silmas dokumendi p 5 varjamist,

ei ole see põhjendatud, sest kõnealune punkt ei kajasta mingeid RAB-i hinnanguid, vaid üksnes

kaebaja esindaja selgitusi.

20. RAB-i 06.06.2024 dokument nr 3-1/347-1 esitati kaebajale tutvustamiseks osaliselt kinni

kaetud kujul koos RAB-i 19.06.2024 vastusega (lisa 3). Halduskohus leidis, et kaebajale võib

nimetatud dokumenti tutvustada mõnevõrra suuremas ulatuses, kuid pidas samuti põhjendatuks

varjata kaebaja eest dokumendi neid osasid, mis sisaldasid RAB-i hinnanguid või välisriigist

laekunud teavet. RAB ei ole määruskaebuses esitanud vastuväiteid 06.06.2024 dokumendi

kaebajale tutvustamisele halduskohtu määratud ulatuses.

3-24-1743

9(9)

21. Eelnevat arvestades jääb toimikule juurdepääsu piiramise osas kaebaja määruskaebus

rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.06.2024 määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3 muutmata.

RAB-i määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt ning halduskohtu määrust muuta selliselt, et

piirata täiendavalt kaebaja ja tema esindajate juurdepääsu RAB-i 10.05.2024 dokumendi nr 3-

1/301-1 p 2 viimasele 3,5 lausele, p 8 neljandale lausele, p 9 seitsmendale lausele ja p 11

neljandale lausele.

(allkirjastatud digitaalselt)