2-24-8025/12 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus Tartu Maakohus Kohtunik Tanel Pürn Otsuse tegemise aeg ja koht 19.07.2024 Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-8025 Tsiviilasi

S. P. v hagi A. P. vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Hageja: S. P. (isikukood xxxxxxxxxx, E-post: xxxxxxxxxxxxx@xxxxxxxxx) Kostja Kostja: A. P. (isikukood xxxxxxxxxxx, Elukoha aadress: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx/xxx(xx-xxx), xxxx) Kohtuistung 17.07.2024

RESOLUTSIOON

1. Lahutada S. P. ja A. P. abielu.

2. Taastada A. P. varem kantud perekonnanimi „C. “.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

4. Edastada jõustunud kohtuotsus registrikande tegemiseks vallavalitsusele.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

2 (3) Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud

S. P. esitas hagi A. P. vastu abielu lahutamiseks, sest pooled ei ole 9 kuud koos elanud. Kostja on 16.07.2024 e-kirjaga teatanud, et soovib abielu annulleerimist, sest nad ei elanud koos nagu mees ja naine. Samuti teatas kostja korduvalt, et on teadlik istungist, ei saa küll kohale tulla, kuid saab virtuaalselt osaleda.

Kohtuistungil jäi hageja lahutamise nõude juurde. Kostja istungile ei ilmunud ning kostjaga ühendust saada ei õnnestunud. Pärast istungit ilmnes, et kostja on kohtu numbrile tagasi helistanud. Telefonikõne käigus selgitas kostja, et olid probleemid internetiühendusega ning ta ajas ka (ilmselt teise ajavööndi tõttu) istungiaja segamini. Kostja ei soovinud abielu jätkumist, kuid eelistas endiselt selle annulleerimist.

Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 63 sätestab, et abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 1 sätestab, et abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 sätestab, et abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kuigi pooled ei ole veel kahte aastat eraldi elanud, on mõlemad kinnitanud abielusuhete lõppemist ning leppimisaega ei soovinud. Kohus veendus, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning lahutab abielu. Kostja ei esitanud hoolimata kohtu selgitustest ka pärast istungit argumente, mis viitaksid abielu tühisusele (PKS § 10) ega võimalikule kehtetusele (PKS § 9). Abielu kehtetuks tunnistamine toimub vastava hagi alusel, kuid seda pole esitatud. Samuti ei ole kostja ise ühegi nõudega kohtusse pöördunud. Seega saab kohus vaid vastavalt esitatud hagile abielu lahutada. Kostja on soovinud enda perekonnanimeks pärast lahutust enda abielueelset nime „C. “. Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 sätestab, et abielu lahutamisel võib kohus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime. NS § 11 lg 2 p 1 sätestab, et taastatav perekonnanimi võib olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Päringust rahvastikuregistrile selgus, et hageja abielu eel viimati kantud perekonnanimi oli C. . Seega on võimalik kostja taotlus rahuldada.

3 (3) PKS § 66 punkti 2 kohaselt lõppeb abielu kohtus lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 456 lg 2 punkti 1 kohaselt jõustub maakohtu otsus eelkõige, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud.

Tulenevalt TsMS § 164 lõikest 1 (hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise) jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. TsMS § 455 lg 2 sätestab, et kui kohtuotsusega on muudetud registrisse kantavaid isikuandmeid, saadab kohus kohtuotsuse ärakirja registripidajale. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 48 lg 1 p 2 sätestab, et abielulahutuse registreerimisel kantakse rahvastikuregistrisse abielueelne nimi, kui abikaasa taastas abielu lahutamisel perekonnanime nimeseaduse kohaselt. Kohus edastab jõustunud kohtulahendi vallavalitsusele kande tegemiseks (PKTS § 3 lg 1; lg 2 p 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Pürn kohtunik