2-22-138915/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ahti Kuuseväli

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.07.2024 Tallinna kohtumaja (Lubja tn 4, Tallinn)

Tsiviilasja number

2-22-138915

Tsiviilasi

Osaühing Europark Estonia hagi W-E K vastu

leppetrahvidest tuleneva võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

105 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing Europark Estonia (registrikood

10811490), Lepinguline esindaja: E A

Kostja: W-E K (isikukood xxx), Lepinguline esindaja: T

M

Menetlusliik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus summas 105 eurot, millest 90

eurot on leppetrahvide võlgnevus ja 15 eurot on sissenõudekulud.

3. Jätta menetluskulud kostja kanda.

4. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis 670 eurot.

5. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks määrava

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

HAGEJA NÕUDED

1. Hageja Osaühing Europark Estonia taotleb välja mõista kostjalt W-E Klt hageja kasuks

leppetrahvide võlgnevus summas 90,00 eurot ning sissenõudmiskulud 15,00 eurot.

2. Hagiavalduse kohaselt on kostja sõidukite xxx ja xxx omanik/vastutav kasutaja.

Sõidukeid pargiti korduvalt hageja opereeritavale parkimisalale. Hageja tuvastas

kontrollimisel, et sõidukeid oli pargitud parkimistingimusi rikkudes. Parkimistingimuste

avaldamisega esitas hageja omapoolse pakkumuse, mida hageja on selgelt

parkimistingimustes väljendanud (dtl 44-83). Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele,

mistõttu sõidukite parkimisega tekkis lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on

kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Parkimislepingu

rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõuded on käesoleva ajani tasumata. Hagejal on

esitanud ka sissenõudekulude väljamõistmise nõude.

4. Alljärgnevatel kuupäevadel olid sõidukid xxx ja xxx pargitud hageja opereeritavale

parkimisalale:



12.11.2020, Mustamäe tee 3/3a Woho parkla, leppetrahvinumber 1781 2112 0133

1520, maksetähtaeg 26.11.2020, võlgnevuse summa 30 eurot.



15.05.2020, Roseni majad (EP5), leppetrahvinumber 1481 5020 0162 7460,

maksetähtaeg 29.05.2020, võlgnevuse summa 30 eurot.



05.06.2020, Kristiine keskus, leppetrahvinumber 1480 5062 0190 4400, maksetähtaeg

19.06.2020, võlgnevuse summa 30 eurot.

Kõikidel eelpooltoodud kuupäevadel ja parkimisaladel ei olnud sõiduki parkimise eest

tasutud, sõiduki armatuurlaual ei olnud vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või

parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud

päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Järelikult parkis kostja

parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata.

KOSTJA VASTUVÄITED

5. Kostja esitas 11.09.2023 vastuse hagiavaldusele, milles viitab, et ei tunnista enda vastu

esitatud nõudeid. Kostja leiab, et:



Fotodest ei ole võimalik tuvastada kas konkreetne foto on tehtud hageja hallataval

parkimisalal.



Kostja hinnangul ei anna käsitsi fotodele kuupäeva ja kellaaja märkimine sellist

teadmist, et oleks võimalik tõsikindlalt tuvastada hageja väidetud asjaolusid.



Väidetavad parkimised on toimunud aastal 2020. Kostja ei ole kindel, et oleks hagis

toodud ajahetkel hagis toodud kohas parkinud.

6. Hageja on 26.09.2023 2 seisukohaga esitanud GPS-koordinaadid kostja sõidukist tehtud

fotode tegemise asukohast (25.09.2023 seisukoht, dtl 112 jj), samuti kuvatõmmised Google’i

kaardirakendusest, näidates ära, kuhu fotode tegemise asukoht kaardil paigutub.

2 (8)

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava

osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS

§ 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et

TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise

ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses

sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande

all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu

poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta

(Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas

asjas luba otsuse edasikaebamiseks.

8. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab

ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte

faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning

lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud

väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

9. Riigikohus on 26.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 22 leidnud, et

parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele

võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja

(üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.

10. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg

2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse

rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus

nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108.

VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt

kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab

kahjustatud lepingupoole huvides tegema.

11. Leppetrahvinõude edukaks esitamiseks peavad olema täidetud järgmised üldised

eeldused:

a)

poolte vahel on kehtiv leping, sh peab olema poolte vahel sõlmitud kehtiv

leppetrahvikokkulepe (VÕS §-d 9, 16 ja 20);

b) võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100);

c) võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku

teistsugune vastutusstandard (VÕS §-d 103 ja 160);

d) võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast

rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2);

Kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel hagejal.

3 (8)

12. Kohtul tuleb seega analüüsida järgmist: (I) kas kostja on sõlminud hageja poolt näidatud

kuupäevadel parkimislepingud (sh kas kostja parkis hageja opereeritaval parkimisalal ning

kas ja/või millised parkimistingimused kehtisid nimetatud kuupäevadel vaidlusalustel

parkimisaladel) (II); kas kostja on parkimislepingut rikkunud (III); kas hageja on esitanud

kostjale leppetrahvinõude ja kas nõue on esitatud mõistliku aja jooksul pärast rikkumise

tuvastamist (IV); samuti, kas on alust leppetrahvi vähendamiseks (V).

Kohus analüüsib järgnevalt kõiki kolme leppetrahvi eraldi.

Leppetrahv nr 1781 2112 0133 1520, koostamise aeg

12.11.2020

, Mustamäe tee 3/3a Woho

parkla, summa 30,00 eurot, sissenõutavaks muutunud 26.11.2020;

13. Kohus loeb tõendatuks, et aadressil Mustamäe tee 3/3a (Woho maja), Tallinn asub hageja

opereeritav parkimisala. Hageja on selle tõendamiseks esitanud fotod (dtl 45-50 dtl 69-71),

mille kohaselt asuvad parklas ning parkimisalale sissesõiduteel infotahvlid

parkimistingimustega. Eeltoodu alusel tekib parkimisalale sõitjal kohustus VÕS § 8 lg 1, 2, §

76 lg 1, 2, § 271 järgi maksta hagejale tasu Woho parkimisalal parkimise eest. Sõiduki

parkimisega sõlmiti poolte vahel parkimisleping, millel on VÕS § 271 tunnused (Riigikohtu

26. jaanuari 2017. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-82-16, p 22). VÕS § 8 lg 2 järgi on leping

täitmiseks kohustuslik. VÕS § 158 järgi võib lepingut rikkunud poolelt nõuda kokkulepitud

leppetrahvi tasumist. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et hagejal on enda

opereeritavas parklas asukohaga Mustamäe tee 3/3a Woho parkla õigus nõuda leppetrahvi

parkimistingimuste rikkumise korral.

Parkimistingimused Woho parkimisalal on esitatud tõendi kohaselt loetavad ning seostatavad

parkimisala asukohaga (fotodelt nähtub äratuntavalt Mustamäe tee 3/3a Woho ärimaja esine

ning üle tee asuv hoone). Parkimist korraldavatel märkidel on näidatud ära, et sisenetakse

Europark poolt opereeritavale alale. Samuti on näha infotahvel sõiduki parkimiskoha ees, mis

ei saanud juhil parkides jääda märkamatuks. Parkimistingimused on parkimisalal sissesõidul

nähtavad (dtl 69), fotol ei ole parkimistingimused küll loetavad ning puudub GPS

koordinatsioonid, kuid leppetrahvi summa parkimistingimuste rikkumise korral on siiski välja

toodud parkimiskoha ees oleval infotahvlil, kus on fotol ka GPS koordinaadid. Võib eeldada,

et keskmine mõistlik inimene otsiks peale parkimiskoha ees infotahvli lugemist üles ka

tüüptingimustega infotahvli, et veenduda suunistes. Hageja parkimistingimuste (dtl 71) p 1

kohaselt sõlmitakse sõiduki sisenemisel parklasse sõidukijuhi ja parklakorraldaja vahel

leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustele vastavalt.

Tingimuste p 4 kohaselt peab olema parkimist lubav dokument nähtaval kohal (v.a kui

parkimise eest on tasutud mobiilselt) ning p 5 kohaselt on parklakorraldajal õigus nõuda

parkimislepingu rikkumise korral leppetrahvi 35 eurot. Hageja on oma leppetrahvi nõudnud

kostjalt 30 eurot, kuid see on hageja enda otsustusõigus langetada sissenõutavat summat 30

eurole, jäädes sellega oma sätestatud leppetrahvi suurusmäära raamidesse. Kohus ei loe

leppetrahvi summa väiksemat määra vastuoluliseks.

Kostja pole vaidlustanud, et parkimistasu oli maksmata ning et ta ei olnud 12.11.2020 sõiduki

xxx vastutav kasutaja. Samuti pole kostja väitnud ega tõendanud, et sõidukit parkis keegi

teine. Fotodelt on näha, et trahvinõue on paigutatud sõiduki esiklaasile (dtl 48-50), mis on

tavapärane ja kohtupraktikas toetatud leppetrahvinõude esitamise viis TsÜS § 70 mõttes.

Sõidukist tehtud fotode võrdluse põhjal pole põhjust kahelda, et kõnealune foto on tehtud

sõidukist xxx leppetrahvi väljastamise ajal (piltidel on nähtav nende tegemise kellaaeg ja

kuupäev(dtl 48-50). Lisaks on hageja esitanud tõendina fotode algandmed, sh GPS-andmed

(dtl 113), mis kinnitavad hageja väiteid sõiduki asukoha ja piltide tegemise aja osas. Kohus

4 (8)

loeb seega tõendatuks, et hageja nõudis leppetrahvi tasumist lepingu rikkumise päeval ega ole

sellega viivitanud. Sõiduki paiknemine, värvus, kerekuju ja puhtusaste on sama kõigil fotodel.

Seega loeb kohus tõenditega tuvastatuks, et kostja sõiduk parkis leppetrahvi väljastamise ajal

Mustamäe tee 3/3a Woho parklas.

Eelnevast tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud kehtiv

parkimisleping. Kostja ei ole vaidlustanud parkimislepingute tingimusi. Vaidlusaluse

parkimislepingu kohaselt oli hagejal õigus parkimistingimuste rikkumise korral nõuda

leppetrahvi 35 eurot. Käesolevas asjas ei ole kostja tõendanud, et leppetrahvide määramine oli

alusetu (nt seetõttu, et kostja ei rikkunud parkimisel kokkulepitud parkimistingimusi, st

parkimise eest oli tasutud). Kostja ei ole tõendanud, et esile toodud parkimisaladel on

teistsugused parkimistingimused või, et parkimisalale pääseb ja seal on võimalik parkida ka

parkimistingimustest teada saamata

Kuivõrd kostja parkis hageja poolt opereeritavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes

on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist ja leppetrahvi tasumist VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja parkimislepingu rikkumise eest ettenähtud

leppetrahvi summas 30 eurot.

Leppetrahv nr 1481 5020 0162 7460, koostamise aeg 15.05.2020, Roseni majad (EP5),

summa 30,00 eurot, sissenõutavaks muutunud 29.05.2020;

14. Kohus loeb tõendatuks, et asukohas Roseni majad, Tallinn asub hageja opereeritav

parkimisala (EP5, 1006). Hageja on selle tõendamiseks esitanud fotod (dtl 54-59 ja dtl 72-78),

mille kohaselt asuvad parklas ning mõlemalt poolt parkimisalale sissesõiduteel infotahvlid

parkimistingimustega. Eeltoodu alusel tekib parkimisalale sõitjal kohustus maksta hagejale

tasu Roseni majad parkimisalal parkimise eest. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks,

et hagejal on enda opereeritavas parklas asukohaga Hobujaama 4 (Roseni majad) õigus nõuda

leppetrahvi parkimistingimuste rikkumise korral.

Parkimistingimused Roseni majad parkimisalal on esitatud tõendi kohaselt loetavad ning

seostatavad parkimisala asukohaga (fotodelt nähtub äratuntavalt Kaks Kokka restorani logo ja

Pub Scotland Yard logo). Hageja esitatud tõenditest nähtub, et parkimistingimusi kajastavatel

piltidel erinevad ilmaolud 15.05.2020 (millal toimus parkimine) piltidel nähtavatest

ilmaoludest. Kuna tegemist on tüüptingimustega ja neid kasutatakse olukordades, kus

sõlmitakse palju ühetaolisi lepinguid, siis on veenev hageja väide, et ta ei vaheta oma

parkimistingimusi sageli. Kui kostja leiab, et sõiduki parkimise kuupäevadel kehtisid

teistsugused parkimistingimused, oleks ta pidanud seda tõendama. Selle kohaselt loeb kohus

tõendatuks, et hageja poolt esitatud parkimistingimused kehtisid ka kuupäeval 15.05.2020.

Parkimist korraldavatel märkidel on näidatud ära ala EP5 ja parkimistingimused on

parkimisalal nähtavad mitmes kohas, samuti on olemas makseautomaat, mis annab aimdust

tasulisest parkimisest. Parklasse siseneval sõidukijuhil on võimalik parkimistingimustega

tutvuda. Hageja parkimistingimuste (dtl 76) p 1 kohaselt sõlmitakse sõiduki sisenemisel

parklasse sõidukijuhi ja parklakorraldaja vahel leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht

kasutama parklat parkimistingimustele vastavalt. Tingimuste p 3 kohaselt peab olema

parkimist lubav dokument nähtaval kohal (v.a kui parkimise eest on tasutud mobiilselt) ning p

7 kohaselt on parklakorraldajal õigus nõuda parkimislepingu rikkumise korral leppetrahvi 60

eurot.

5 (8)

Hageja on oma leppetrahvi nõudnud kostjalt 30 eurot, kuid see on hageja enda otsustusõigus

langetada sissenõutavat summat 30 eurole, jäädes sellega oma sätestatud leppetrahvi

suurusmäära raamidesse. Kohus ei loe leppetrahvi summa väiksemat määra vastuoluliseks.

Kostja vastuväitele, et piltidel ei nähtu parkimisalal GPS koordinatsioonid on hageja esitanud

omapoolsed tõendid (dtl 117). Kostja on väitnud, et kuivõrd kõnealune parkimine toimus ligi

kolm aastat tagasi pole ta kindel, et sellel ajahetkel ta antud asukohas parkis. Hageja on teinud

kõik endast oleneva, et tõestada kostja parkimist 15.05.2020 kuupäeval Roseni majad

parkimisalal. Juhul kui kostja sõiduki vastutava isikuna pole kindel, et ta sellel kuupäeval seal

parkis ja vaidleb vastu hageja esitatud tõenditele, siis lasub kostjal tõendamiskoormis, et tema

seal ei parkinud.

Kostja pole esitanud täiendavaid tõendeid, mis välistaks asjaolu, et tema oli 15.05.2020

sõiduki xxx vastutav kasutaja või omanik. Samuti pole kostja väitnud ega tõendanud, et

sõidukit parkis keegi teine. Fotodelt on näha, et trahvinõue on paigutatud sõiduki esiklaasile

(dtl 58), mis on tavapärane ja kohtupraktikas toetatud leppetrahvinõude esitamise viis TsÜS §

70 mõttes. Sõidukist tehtud fotode põhjal on selgelt näha, et kõnealune sõiduk xxx parkis

hageja opereeritaval parkimisalal ning, et tüüptingimused olid sõidukist vaid paari meetri

kaugusel olemas (dtl 56).

Sõidukist tehtud fotode võrdluse põhjal pole põhjust kahelda, et kõnealune foto on tehtud

sõidukist xxx leppetrahvi väljastamise ajal (piltidel on nähtav nende tegemise kellaaeg ja

kuupäev (dtl 54-59). Lisaks on hageja esitanud tõendina fotode algandmed, sh GPS-andmed

(dtl 117), mis kinnitavad hageja väiteid sõiduki asukoha ja piltide tegemise aja osas. Kohus

loeb seega tõendatuks, et hageja nõudis leppetrahvi tasumist lepingu rikkumise päeval ega ole

sellega viivitanud. Sõiduki paiknemine, värvus, kerekuju ja puhtusaste on sama kõigil fotodel.

Seega loeb kohus tõenditega tuvastatuks, et kostja sõiduk parkis leppetrahvi väljastamise ajal

hageja hallataval Roseni majad parkimisalal.

Eelnevast tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud kehtiv

parkimisleping. Kostja ei ole vaidlustanud parkimislepingute tingimusi. Käesolevas asjas ei

ole kostja tõendanud, et leppetrahvide määramine oli alusetu (nt seetõttu, et kostja ei rikkunud

parkimisel kokkulepitud parkimistingimusi, st parkimise eest oli tasutud). Kostja ei ole

tõendanud, et esile toodud parkimisaladel on teistsugused parkimistingimused või, et

parkimisalale pääseb ja seal on võimalik parkida ka parkimistingimustest teada saamata.

Kuivõrd kostja parkis hageja poolt opereeritavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes

on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist ja leppetrahvi tasumist VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja parkimislepingu rikkumise eest ettenähtud

leppetrahvi summas 30 eurot.

Leppetrahv nr 1480 5062 0190 4400, koostamise aeg 05.06.2020, Kristiine keskus, summa

30,00 eurot, sissenõutavaks muutunud 19.06.2020;

15. Kohus loeb tõendatuks, et asukohas Kristiine keskus, Tallinn asub hageja opereeritav

parkimisala (1542). Hageja on selle tõendamiseks esitanud fotod (dtl 123-125 ja dtl 142-148),

mille kohaselt asuvad parklas ning mõlemalt poolt parkimisalale sissesõiduteel infotahvlid

parkimistingimustega. Eeltoodu alusel tekib parkimisalale sõitjal kohustus maksta hagejale

tasu Kristiine keskuse parkimisalal parkimise eest. Sõiduki parkimisega sõlmiti poolte vahel

parkimisleping ja leping on täitmiseks kohustuslik.

Hagejal on õigus kostjalt nõuda lepingu rikkumisest tulenevalt kokkulepitud leppetrahvi

tasumist. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et hagejal on enda opereeritavas

parklas asukohaga Endla 45 (Kristiine keskus) õigus nõuda leppetrahvi parkimistingimuste

6 (8)

rikkumise korral. Parkimistingimused Kristiine keskuse parkimisalal on esitatud tõendi

kohaselt loetavad ning seostatavad parkimisala asukohaga. Hageja 06.07.2023 esitatud Lisa 6

sisalduvatelt fotodelt nähtub, et Kristiine keskuse parkimisalale saab siseneda kolmest

erinevast suunast. Hageja on esitanud kõikidest sissepääsudest pildid ning iga sissepääsu

juures on näha viide tasulisele parkimisele. Parkimistingimused asuvad küll asukohas, kus

mootorsõidukijuhil ei ole võimalik koheselt parkimistingimustega tutvuda, kuid hageja

esitatud tõenditest nähtub, et nendega on võimalik tutvuda peale auto parkimist keskusesse

sisenemisel. Fotodel on kujutatud Kristiine keskusesse sissepääsu uks, mille kohal on

Kristiine keskuse logo ning seinal asetsevad parkimistingimused. Samuti on näha eelnevalt

mainitud Lisa 6-st et parkimislepingu tingimused on välja toodud ka sissesõitude juures.

Hageja on paigutanud märgised tasulisest parkimisest parkimismaja seintele, keskuse

sissepääsu uste juurde. Ei ole eluliselt usutav, et kostjal jäid kõik hageja paigaldatud

teabetahvlid märkamata ning ta ei olnud teadlik tasulisest parkimisest ja sellest tuleneva

lepingu sõlmimisega. Samuti ei ole kostja oma väidetes tuginenud, et sai alusetult trahvi kuna

läks parkimistingimustega tutvuma.

Kohus möönab, et parkimistingimused mis on hageja välja toonud (dtl 81) on kohtule

loetamatud, samuti on parkimistingimused (dtl 144) kehvasti loetavad, kuid tuginedes

eelnevalt välja toodud Tallinna Ringkonnakohtu praktikale siis on usutav, et hageja ei muuda

oma parkimistingimusi tihti.

Hageja parkimistingimuste (dtl 144) p 1 kohaselt sõlmitakse sõiduki sisenemisel parklasse

sõidukijuhi ja parklakorraldaja vahel leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama

parklat parkimistingimustele vastavalt. Tingimuste p 4 kohaselt peab olema parkimist lubav

dokument nähtaval kohal (v.a kui parkimise eest on tasutud mobiilselt) ning p 5 kohaselt on

parklakorraldajal õigus nõuda parkimislepingu rikkumise korral leppetrahvi 40 eurot (dtl

144). Hageja on leppetrahvi nõudnud kostjalt 30 eurot, kuid see on hageja enda otsustusõigus

langetada sissenõutavat summat 30 eurole, jäädes sellega oma sätestatud leppetrahvi

suurusmäära raamidesse. Kohus ei loe leppetrahvi summa väiksemat määra vastuoluliseks.

Fotodelt on näha, et trahvinõue on paigutatud sõiduki esiklaasile (dtl 66), mis on tavapärane ja

kohtupraktikas toetatud leppetrahvinõude esitamise viis TsÜS § 70 mõttes. Sõidukist tehtud

fotode võrdluse põhjal pole põhjust kahelda, et kõnealune foto on tehtud sõidukist xxx

leppetrahvi väljastamise ajal (piltidel on nähtav nende tegemise kellaaeg ja kuupäev (dtl 61-

67). Lisaks on hageja esitanud tõendina fotode algandmed, sh GPS-andmed (dtl 121), mis

kinnitavad hageja väiteid sõiduki asukoha ja piltide tegemise aja osas. Kohus loeb seega

tõendatuks, et hageja nõudis leppetrahvi tasumist lepingu rikkumise päeval ega ole sellega

viivitanud.

Eelnevast tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud kehtiv

parkimisleping. Kostja ei ole vaidlustanud parkimislepingute tingimusi. Vaidlusaluse

parkimislepingu kohaselt oli hagejal õigus parkimistingimuste rikkumise korral nõuda

leppetrahvi 40 eurot. Käesolevas asjas ei ole kostja tõendanud, et leppetrahvide määramine oli

alusetu (nt seetõttu, et kostja ei rikkunud parkimisel kokkulepitud parkimistingimusi, st

parkimise eest oli tasutud). Kostja ei ole tõendanud, et esile toodud parkimisaladel on

teistsugused parkimistingimused või, et parkimisalale pääseb ja seal on võimalik parkida ka

parkimistingimustest teada saamata.

Kuivõrd kostja parkis hageja poolt opereeritavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes

on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist ja leppetrahvi tasumist VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja parkimislepingu rikkumise eest ettenähtud

leppetrahvi summas 30 eurot.

7 (8)

16. Hageja esitas taotluse võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 15 eurot.

Sissenõudekulud on täiendav kulu seoses päringutega Transpordiametile ja

rahvastikuregistrisse ning meeldetuletuskirjade saatmisega. Eeltoodud tegevused on tasulised.

Kohus loeb hageja sissenõudmiskulude nõude summas 15 eurot põhjendatuks.

Menetluskulude jaotus

17. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt

kostja kanda.

18. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja on pöördunud

võlgnevuse sissenõudmiseks kohtu vahendusel EFTA Legal OÜ poole. Lepingulise esindaja

töötasu on 110 eurot/h. Hageja on märkinud oma menetluskuludeks: riigilõiv summas 100

eurot; menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot; lepingulise esindaja

õigusabikulud 5 tunni eest summas 550 eurot. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on

seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega.

19. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja on taotlenud

menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu 100 eurot. Hagilt

tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik kulu. Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu

kiirmenetluses tekkinud menetluskulu 20 eurot. Hageja esitas enne hagi esitamist maksekäsu

kiirmenetluse avalduse. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu

kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9 ls 3). Hagejale tuleb

hüvitada maksekäsu menetluskulu 20 eurot (TsMS § 4842).

Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks õigusteenuse osutamisel kokku 5 tundi.

Hageja esitatud menetlusdokumentide maht koos tõenditega vastab kohtu hinnangul viiele

tunnile õigusabile. Hageja on esitanud kolm sisulist menetlusdokumenti koos lisadega. Kohtu

hinnangul saab praegusel juhul tunnitasu suurust 110 eurot pidada tavapäraseks ja

põhjendatuks. Hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud on kokku 670 eurot.

20. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse

tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas

asjas kohtuotsuse tegemist.

21. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ahti Kuuseväli

Kohtunik

8 (8)