2-23-139968/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Geidi Sile

Kohtuasja number

2-23-139968

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. juuli 2024, Tallinn

Kohtuasi

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagiavaldus A. S. vastu

rahalises nõudes

Tsiviilasja hind

486,62 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood

14304235), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: A. S. (isikukood xxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamise viis

kirjalik (liht)menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi A. S. vastu osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 246,05 eurot ning viivis alates 26.04.2023

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.

3. Jätta maakohtu menetluskuludest 71,5% kostja kanda ja 28,5% hageja kanda.

4. Mõista A. S.lt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja menetluskulud 228,80

eurot. Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

5. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus

edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada

apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning ringkonnakohus

võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

2-23-139968

2/6

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist..

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja A. S. sõlmisid 24.07.2022 järelmaksulepingu nr

711889601, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga maksumusega

246,05 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma esialgsele võlausaldajale vastavalt lepingus

kokku lepitud maksegraafikule.

2. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, ütles hageja lepingu 25.04.2023

avaldusega üles. Hageja nõuab põhivõla tasumist summas 246,05 eurot, intressi 67,89 eurot,

võla sissenõudmiskulu 30 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud

viivist 52,58 eurot ning viivist alates 25.11.2023 kuni põhivõla tasumiseni 36,62% põhivõlalt

aastas.

3. Kohus toimetas hagi kostjale avalikult kätte. Kostja hagile vastanud ei ole.

4. Hageja on hagiavalduse punktis 1.6 kirjeldanud, kuidas toimus kostja krediidivõime

hindamine lepingu sõlmimisel. Krediidiandja lähtus kostja taotlusest ning tegi päringud

pensioniregistrisse ja maksehäireregistrisse. Maksehäireid ei tuvastatud, pensioniregistri

andmetel oli kostja sissetulek järelmaksu taotlemise ajal 1100 eurot kuus. Kogutud andmeid

analüüsides jõudis krediidiandja järelduseni, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline

tasuma oma igakuisest sissetulekust 10,15 euro suuruseid kuumakseid.

5. Maakohus andis hagejale 14.06.2024 võimaluse esitada nõude ümberarvestus, kuivõrd laenu

väljastamisel võidi rikkuda vastutustundliku laenamise põhimõtet.

6. Hageja esitas 20.06.2024 alternatiivse nõude arvestuse, juhuks, kui kohus peaks asuma

seisukohale, et järelmaksu võimaldamisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kostja ei ole teinud tagasimakseid. Seega alternatiivselt nõuab hageja põhivõla tasumist

246,05 eurot ning viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates

26.04.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

7. Hageja menetluskulude nimekiri on esitatud hagiavaldusele lisatuna, mille kohaselt on

hageja menetluskulud 498 eurot (riigilõiv 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot

2-23-139968

3/6

ja lepingulise esindaja kulu 338 eurot). Hageja taotleb kostja kohustamist tasuma

väljamõistetud menetluskuludelt viivist.

8. Kostja menetluses ei osalenud ning menetluskulude nimekirja ei esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingujärgse põhivõla

246,05 eurot ja viivise alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 26.04.2023

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostjale järelmaksu võimaldamisel rikuti

vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt muid

tasusid.

10. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja A. S. sõlmisid 24.07.2022 järelmaksulepingu nr

711889601 (dtl 36-42), mille alusel kostja sai järelmaksuga kauba maksumusega 246,05

eurot. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest

isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.

11. Krediidiandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse

põhikohustuse ning laenu välja maksnud. Kostjal oli kohustus laen vastavalt lepingus kokku

lepitud maksegraafikule tagasi maksta. Laenu krediidi kulukuse määr oli 41,30%, mis ei

ületanud laenu väljastamise ajal VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära.

Sarnase tulemuse (43,44%) annab Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi

kulukuse määra kalkulaator.

12. Hagiavalduse p 2.1 kohaselt ei ole kostjalt hagejale ühtegi laekumist toimunud. Hageja

nõuab põhivõla (246,05 eurot), intressi (67,89 eurot), sissenõudmiskulude (30 eurot),

hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise (52,58 eurot) tasumist ning

viivist alates 25.11.2023 kuni põhivõla tasumiseni 36,62% põhivõlalt aastas.

13. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).

14. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on

enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte

kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et

tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja

(TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).

15. Hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest ilmneb, et lepingu sõlmimise otsustamise käigus

läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

15.1. Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja laenutaotlusest, mille kohaselt oli

kostja igakuine sissetulek 1100 eurot ja olemasolevad kohustused 250 eurot.

Krediidiandja lähtus kostja antud teabest ja tegi päringu pensioniregistrisse ja

maksehäireregistrisse. Kostjal puudusid varasemad ja kehtivad maksehäired.

Kogutud andmeid analüüsides jõudis krediidiandja järelduseni, et kostja on

krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust 10,15 euro

2-23-139968

4/6

suuruseid kuumakseid. Hageja arvutuste kohaselt pidi kostjale jääma reservi

849,85 eurot.

15.2. Krediidiandja

lähtus

taotleja

esitatud

ankeedist

ning

tegi

päringud

pensioniregistrisse ja maksehäireregistrisse, mida ei saa lugeda piisavaks

krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS §

4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas

tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma

ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja

hinnata teavet.

15.3. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist

välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema

teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud,

samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49

lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud

enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja väljaminekute, majapidamiskulutuste

ega finantskohustuste suurust. 15.4. Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet.

KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja

kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse

konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks. Maksehäirete puudumine ei ole selle sätte

tähenduses piisav muu teave. Maksehäirete puudumine ei näita tarbija

sissetulekute ega väljaminekute suurust. Üldjuhul tuleb vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto

väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema

krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast

küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna

sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest

nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4

tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi tarbija

kohustuste suuruse kohta.

15.5. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet

nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub

nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises.

Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada järelmaksu taotlemisel tõeseid

andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke

jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a,

nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.

16. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

17. Maakohus mõistab VÕS § 108 lg 1 ja pooltevahelise lepingu alusel kostjalt välja tasumata

põhivõla 246,05 eurot.

2-23-139968

5/6

18. Hageja 20.06.2024 seisukoha kohaselt taotleb ta viivise väljamõistmist alates lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus

ei tuvastanud asjaolusid, mille alusel väita, et laenulepingu ülesütlemine 25.04.2023

avaldusega olnuks tagajärjetu. Pooltevahelise lepingu üldtingimuste punkti 5.6.1 kohaselt

tekkis krediidiandjal õigus leping üles öelda, kui kostja viivitas kolme järjestikuse

osamaksega. Seetõttu lähtub maakohus 10.04.2023 hoiatusest ja 25.04.2023 avaldusest ning

asub seisukohale, et leping öeldi 25.04.2023 avaldusega üles. Võlausaldajal on õigus nõuda

viivist alates ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 26.04.2023.

19. Maakohus rahuldab hageja viivisenõude VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel.

Kostjal tuleb tasuda hagejale viivist põhivõlalt (246,05 eurot) alates 26.04.2023 VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

20. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab

menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning

seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.

21. Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt

põhivõla tasumist 246,05 eurot, intressi 67,89 eurot, sissenõudmiskulude 30 eurot,

hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 52,58 eurot ning viivist

alates 25.11.2023 kuni põhivõla tasumiseni 36,62% põhivõlalt aastas, summad kokku

343,94 eurot (sissenõutavaks muutunud viivist arvestamata). Maakohus mõistab kostjalt

välja tasumata põhivõla 246,05 eurot ja viivise seadusjärgses määras alates 26.04.2023.

22. Nõude rahuldamise ulatus on 71,5%, arvestuse aluseks olev tehe on järgmine: 246,05 /

343,94 * 100% = 71,5%. Seega jäävad menetluskulud 71,5% ulatuses kostja kanda ning 28,5%

ulatuses hageja kanda.

23. Hageja on taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist summas 498 eurot

(riigilõiv 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 338

eurot).

24. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud suuruses (140 eurot).

25. Lisaks nõuab hageja 20 euro hüvitamist maksekäsu kiirmenetluse kuluna, mis on TsMS §

4842 alusel põhjendatud. 26. Hageja lepingulise esindaja kulu on 338 eurot ning menetluses

tehtud toiming on järgmine: täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs,

hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine,

dokumentide esitamine kohtule ajalise arvestusega 2 tundi, tunnitasuga 169 eurot

(käibemaksu ei lisandu).

27. Maakohus on seisukohal, et kirjeldatud toiming on olnud vajalik ning sellele kulunud

aeg ei ole ilmselgelt ülemäärane. Maakohus loeb põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja

ajakuluks 2 tundi.

28. Küll aga vähendab maakohus hageja lepingulise esindaja tunnitasu. Mitteadvokaadist

esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel

lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Arvestades, et käesolev asi

ei olnud õiguslikult keeruline ega sisuliselt (asjaolude või tõendite poolest) mahukas ning

2-23-139968

6/6

sarnaste nõuete esitamine on hageja lepingulise esindaja tavaline tegevus, on maakohtu

hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks 80 eurot. Maakohtu hinnangul on hageja lepingulise

esindaja tasu põhjendatud ja vajalik 2 * 80 = 160 euro ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Hageja ei

taotle menetluskuludelt arvestatud käibemaksu hüvitamist.

29. Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 140 + 20 +160 = 320 eurot. Kohus

jättis menetluskuludest 71,5% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

0,715 * 320 = 228,80 eurot. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei tekkinud tal

menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista ning kohus hagejalt kostja kasuks midagi välja ei

mõista. 30. Kostjal tuleb hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest.

31. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud avalikult

12.03.2024 määruses toodud põhjendustel. Ka maksekäsuosakonnal ei õnnestunud kostjale

menetlusdokumente kätte toimetada. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud,

kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on

seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab

kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

/allkirjastatud digitaalselt/

Geidi Sile kohtunik