1-23-7199/18 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg

11.06.2024

Kriminaalasja number

1-23-7199 (22244000913)

Kohtunik

Anne PALMISTE

Kohtuistungi sekretär

Jane VÄLI

Prokurör

ringkonnaprokurör Paul PIKMA

Kaitsja

vandeadvokaat Madis MAHLAPUU

vandeadvokaat Ilya ZUEV

Asja läbivaatamise kuupäev

09.05.2024

Kriminaalasi

Marek ARUSOO süüdistus Karistusseadustiku

§199 lg.2 p.7, 8 järgi

Edvin MASSALINI süüdistus Karistusseadustiku

§199 lg.2 p.7, 8, 9 järgi

lühimenetluses

Süüdistatavad

Marek ARUSOO

sünd. 20.04.1993, isikukood 39304203717, Eesti

Vabariigi kodanik, xxxharidus, emakeel eesti keel,

elukoht xxx, töökoht xxx, varem kriminaalkorras

karistamata

Edvin MASSALIN

sünd. 27.03.1992, isikukood 39203272521, Eesti

Vabariigi kodanik, xxxharidus, emakeel eesti keel,

elukoht xxx, töökoht Soome Vabariigis, varem

kriminaalkorras karistatud

-

Viru Maakohtu 29.05.2018 otsusega KarS §25

lg.2 – §199 lg.2 p.7 järgi rahalise karistusega

400 €

Oli kahtlustatavana kinni peetud 26.08.2022 –

28.08.2022

Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku §233 lg.1, §238 lg.1 p.4 ja lg.2, §313, §315

lg.4, §318 lg.1 ja lg.3 p.2 ning §319, maakohus

O T S U S T A S :

Mõista Marek ARUSOO süüdistuses Karistusseadustiku §199 lg.2 p.7, 8 järgi õigeks.

Mõista Edvin MASSALIN süüdistuses Karistusseadustiku §199 lg.2 p.7 järgi õigeks.

Süüdi tunnistada Edvin MASSALIN Karistusseadustiku §199 lg.2 p.8, 9 järgi ning

mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Kriminaalmenetluse seadustiku §238 lg.2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra ja mõista Edvin MASSALINILE lõplikuks karistuseks 4 (neli)

kuud vangistust.

Karistusseadustiku §68 lg.1 alusel arvata Edvin MASSALINI karistuse hulka tema

eelvangistuses viibitud aeg ja lõplikult kuulub Edvin MASSALINIL kandmisele 3

(kolm) kuud 27 (kakskümmend) seitse päeva vangistust

Karistusseadustiku §73 lg.1 alusel määrata, et mõistetud karistust 3 (kolm) kuud 27

(kakskümmend) seitse päeva vangistust ei pöörata Edvin MASSALINI suhtes

täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane kohtu määratud katseajal toime uut

tahtlikku kuritegu.

Karistusseadustiku §73 lg.3 alusel määrata katseajaks 1 (üks) aasta.

Karistusseadustiku §78 p.1 alusel hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva

kohtuotsuse kuulutamisest.

Võlaõigusseaduse §1045 lg.1 p.5 ja §127 alusel välja mõista Edvin MASSALINILT

tsiviilhagide katteks

-

EEMELI AS (registrikood 10176664, asukoht Pargi 27A Jõhvi linn Ida-

Virumaa, a/a nr.XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS) kasuks 863

(kaheksasada kuuskümmend kolm) 84 senti

-

ELMER MESSER GAAS OÜ (registrikood 10488333, asukoht Kopli 103

Tallinn Harjumaa, a/a nr.XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS) kasuks 387

(kolmsada kaheksakümmend seitse) eurot 82 senti.

Asitõendid: 2 gaasiballooni, mis asuvad 10.07.2021 vallasasja hoiulevõtmise akti ja

20.01.2022 asitõendi hoiule võtmise akti nr.22ATH15755 alusel Ida Prefektuuris –

tagastada kohtuotsuse jõustumisel Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.2 alusel

Xle (isikukood xxxxxxxxxxx).

Asitõendid: roheline gaasiballoon plommiga nr.00002609 ja hall gaasiballoon

plommiga nr.00002602, mis asuvad 07.11.2022 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise

akti nr.22ATH20593 alusel Ida Prefektuuris – tagastada kohtuotsuse jõustumisel

Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.2 alusel Edvin MASSALINILE.

Rahuldada vandeadvokaat Madis MAHLAPUU taotlus, määrata tema poolt Marek

ARUSOOLE osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest

ja mõista välja riigituludest 318 (kolmsada kaheksateist) eurot 42 senti.

Kriminaalmenetluse seadustiku §181 lg.1 alusel jätta Marek ARUSOO kaitsjatasud

kohtueelses menetluses (vandeadvokaat Madis MAHLAPUU) summas 218 (kakssada

kaheksateist) eurot 16 senti ja kaitsjatasud kohtulikus menetluses (vandeadvokaat

Madis MAHLAPUU) summas 713 (seitsesada kolmteist) eurot 70 senti Eesti

Vabariigi kanda.

Rahuldada vandeadvokaat Ilya ZUEVI taotlus, määrata tema poolt Edvin

MASSALINILE osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise

eest ja mõista välja riigituludest 630 (kuussada kolmkümmend) eurot 74 senti.

Välja mõista Edvin MASSALINILT Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2

alusel sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega 1,5 kuupalga ulatuses,

s.o. summas 1230 (üks tuhat kakssada kolmkümmend) eurot, Kriminaalmenetluse

seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaat Ilya ZUEV) kohtueelses

menetluses makstud tasu eest 129 (ükssada kakskümmend üheksa) eurot 60 senti ja

kaitsjale (vandeadvokaat Ilya ZUEV) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 612

(kuussada kaksteist) eurot 44 senti riigituludesse.

Jätta kaitsjale (vandeadvokaat Ilya ZUEV) makstud tasu summas 18 (kaheksateist)

eurot 30 senti Eesti Vabariigi kanda.

Sundraha ja menetluskulud tuleb Edvin MASSALINIL tasuda Maksu- ja Tolliameti

arvelduskontole:

SEB pangas nr EE351010052031000004

Swedbank nr EE522200221013264447

Luminor Bank nr EE401700017002872300

LHV pangas nr EE957700771001523585.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 99924700017008 ning selgitus „Edvin

MASSALIN 1-23-7199 kriminaalmenetluse kulud“.

Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu

Ringkonnakohtule.

Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 19.07.2024.

Süüdistused

Marek Arusoo on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et ta võttis 25.08.2022 kell

23.15 grupis ja kooskõlastatult koos Edvin Massaliniga ära ebaseadusliku omastamise

eesmärgil Jõhvi linnas Pargi tänava majas nr.27A asuvalt Eemeli AS-ile kuuluvalt

territooriumilt sissetungimisega aia lõhkumise ja ebaseadusliku piiratud territooriumile

sisenemisega kaks 20-liitrilist argooni gaasiballooni.

Edvin Massalin valmistas varguse ette 23.08.2022 kell 23.06, kui ta lõikas läbi Jõhvi linnas

Pargi tänava maja nr.27A territooriumi piirava võrkaia ja varjates tekitatud võrkaia

kahjustuse. 25.08.2022 kell 23.13 tuli Edvin Massalin koos Marek Arusooga Jõhvi linnas

Pargi tänava maja nr.27A territooriumi piirava võrkaia juurde. Edvin Massalin sisenes

territooriumile ja tõmbas oma näo varjamiseks seljas oleva T-särgi üle pea ning võttis

territooriumilt kaks 20-liitrist argooniga täidetud gaasiballooni ning andis need läbi

võrkaeda lõigatud ava Marek Arusoole. Marek Arusoo võttis gaasiballoonid vastu ja

tõmbas need läbi võrkaeda tehtud ava. Edvin Massalin ja Marek Arusoo lahkusid

sündmuskohast, kandes kumbki üht varastatud gaasiballoonidest.

Oma tegevusega said Edvin Massalin ja Marek Arusoo vara väärtuses 698,40 € ja tekitasid

Eemeli AS-ile kahju summas 863,84 € (varastatu väärtus ja aia taastamine).

Seega süüdistatakse Marek Arusood KarS §199 lg.2 p.7, 8 järgi kvalifitseeritava tahtliku

kuriteo toimepanemises – s.o. võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise

eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt ja sissetungimisega.

Edvin Massalin on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema varem ehk Viru

Maakohtu 29.05.2018 otsusega KarS §199 lg.2 p.7 järgi karistatud isikuna, võttis uuesti

tahtlikult ja süstemaatiliselt 03.07.2021 kell 02.00 aadressil Tartu mnt. 23 Jõhvi linnas

asuvalt Elme Messer Gaas AS-le kuuluvalt territooriumilt sissetungimisega aia lõhkumise

ja ebaseadusliku piiratud territooriumile sisenemise teel ära ebaseadusliku omastamise

eesmärgil täidetud 50-liitrilise argooniballooni. Oma tegevusega sai Edvin Massalin vara

vähemalt 132,50 € (50 L argooni hind vastavalt Elme Messer Gaas AS teenuse hinnale) ja

tekitas kannatanule kahju kogusummas 387,82 € (237,88 € ballooni rendi eest saamata

jäänud tulu ja 149,94 € aia taastamine). Gaasiballoon leiti kriminaalmenetluse käigus

läbiotsimisel aadressil xxx ja tagastati omanikule.

Samuti võttis Edvin Massalin 25.08.2022 kell 23.15 tahtlikult ja süstemaatiliselt aadressil

Pargi tänava majas nr.27A Jõhvi linn asuvalt Eemeli AS-ile kuuluvalt territooriumilt

sissetungimisega aia lõhkumise ja ebaseadusliku piiratud territooriumile sisenemisega

kooskõlastatult ja grupis koos Marek Arusooga ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil

kaks 20-liitrilist argooniballooni.

Edvin Massalin valmistas varguse ette 23.08.2022 kell 23.06, kui ta lõikas läbi Jõhvi linnas

Pargi tänava maja nr.27A territooriumi piirava võrkaia ja varjates tekitatud võrkaia

kahjustuse. 25.08.2022 kell 23.13 tuli Edvin Massalin koos Marek Arusooga Jõhvi linnas

Pargi tänava maja nr.27A territooriumi piirava võrkaia juurde. Edvin Massalin sisenes

territooriumile ja tõmbas oma näo varjamiseks seljas oleva T-särgi üle pea ning võttis

territooriumilt kaks 20-liitrist argooniga täidetud gaasiballooni ning andis need läbi

võrkaeda lõigatud ava Marek Arusoole. Marek Arusoo võttis gaasiballoonid vastu ja

tõmbas need läbi võrkaeda tehtud ava. Edvin Massalin ja Marek Arusoo lahkusid

sündmuskohast, kandes kumbki üht varastatud gaasiballoonidest.

Oma tegevusega said Edvin Massalin ja Marek Arusoo vara väärtuses 698,40 € ja tekitasid

Eemeli AS-ile kahju summas 863,84 € (varastatu väärtus ja aia taastamine).

Seega süüdistatakse Edvin Massalinit KarS §199 lg.2 p.7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava

tahtliku kuriteo toimepanemises – s.o. võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega ja

süstemaatiliselt.

Kohtulik uurimine maakohtus

Süüdistatav Marek Aru ennast süüdi ei tunnistanud.

Kaitsja vandeadvokaat Madis Mahlapuu leidis, et käesolevas asjas puuduvad

igasugused tõendid süüdistatava süüdimõistmiseks.

Süüdistatav Edvin Massalin ennast süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav märkis, et Tartu

mnt. episoodis figureeris küll tema auto, ent seda ei saa temaga seostada ning

sarnaseid gaasiballoone on võimalik osta. Süüdistatav lisas, et Pargi tänava episoodi

puhul oli ta terve öö koos seltskonnaga kontserdimaja juures.

Kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuev leidis, et süüdistus ei ole põhjendatud ning

käesolevas asjas ei saa tuvastada, et etteheidetavad teod pani toime süüdistatav

Edvin Massalin.

Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi tekstis KrMS) §296 lg.3 lause 2

võttis maakohus kohtuotsuse tegemisel aluseks kõik süüdistusakti p.17 nimetatud

tõendid, mida hindab käesolevas kohtuotsuses allpool.

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud

menetlusosalised, leidis, et kohtueelses menetluses kogutud ning kohtulikul uurimisel

avaldatuks loetud tõendid kogumis kinnitavad alljärgnevat.

Marek Arusoole on esitatud süüdistus KarS §199 lg.2 p.7, 8 järgi.

KarS §199 lg.2 p.7, 8 näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt ja

sissetungimisega.

Kokkuvõtlikult süüdistatakse Marek Arusood selles, et võttis 25.08.2022 kell 23.15

koos Edvin Massaliniga ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil Jõhvi linnas Pargi

tänava majas nr.27A asuvalt Eemeli AS-ile kuuluvalt territooriumilt sissetungimisega

aia lõhkumise ja ebaseadusliku piiratud territooriumile sisenemisega kaks 20-liitrilist

argooni gaasiballooni.

Esmalt tuvastab maakohus faktilised asjaolud.

Eemeli AS hagiavaldusest koos hinnapakkumistega nähtub, et 25.08.2022 kell 23.15

varastati Eemeli AS territooriumilt aadressil Pargi 27A Jõhvi 2 argooni gaasiballooni

ja lõhuti ka kinnistu piirdeaed ning tekitati seega kahju kokku 863,84 €.

Kannatanu Eemeli AS esindaja Y 26.08.2022 ütlustest nähtub, et 25.08.2022 kell

23.15 helistati talle turvafirmast ja teavitati vargusest. Sündmuskohal selgus, et aed

on rikutud ja ära on varastatud 2 argooni gaasiballooni. Kannatanu esindaja vaatas

turvakaamera salvestisi ja märkas, et samal päeval kell 23.15 ilmusid kaamera

vaatevälja 2 meesterahvast. Ühel mehel oli seljas halli värvi T-särk ja jalas musta

värvi lühikesed püksid ning teisel oli seljas musta värvi särk valge kirjaga.

Salvestistelt nähtus, et hallis särgis mees ronis üle aia, võttis 2 ballooni ja andis

need aia alt teisele mehele. Sealjuures selgus, et aed oli varem läbi lõigatud.

Tegemist oli halli värvi argooni gaasiballoonidega. Kannatanu esindaja tuvastas

videosalvestistelt, et 23.08.2022 kell 23.20 tulid aia juurde samasugused mehed, kellel

olid seljas samasugused riided ning kes lõikasid aia läbi ja selle augu ära varjasid.

26.08.2022 sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabelitega nähtub, et vaadeldi

sündmuskohta aadressil Pargi 27A Jõhvi linn. Sündmuskohal on näha kahjustatud

aed ning plats, kus asuvad erinevad gaasiballoonid. Gaasiballoonid on paigutatud 3x4

ritta, kuid Ar (argooni) gaasi reast on 2 ballooni puudu.

Eeltoodust tulenevalt ei ole vaidlust selles, et 25.08.2022 kell 23.15 võeti aia

lõhkumisega Eemeli AS territooriumilt aadressil Pargi 27A Jõhvi linn ära 2 argooniga

täidetud gaasiballooni.

Järgnevalt analüüsib maakohus peamiseks tõendiks olevat turvakaamera salvestist.

Siinkohal sedastab maakohus, et kuivõrd keegi menetlusosalistest ei seadnud

videosalvestise autentsust kahtluse alla ja ka maakohus ei tuvastanud selle vahetul

vaatlemisel manipuleerimise märke, on tegemist usaldusväärse tõendiga.

31.10.2022 asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabelitega nähtub, et vaadeldi Pargi

27A Jõhvi linn asuva Eemeli AS asuva turvakaamera salvestist 23.08.2022 ja

25.08.2022. 23.08.2022 kell 23.06 lõikab meesterahvas (vaatlusprotokollis märgitud

kui Edvin Massalin) aia alumist äärt ja asetab seejärel selle kohale puuoksa.

25.08.2022 kell 23.13:15 ilmub kaadrisse meesterahvas halli värvi T-särgi ja

tumedate lühikeste pükstega (vaatlusprotokollis märgitud kui Edvin Massalin). Kell

23.13:31 tuleb paremalt poolt teine meesterahvas, kellel on seljas musta värvi püksid

ja valge kolmnurgaga musta värvi T-särk (vaatlusprotokollis märgitud kui Marek

Arusoo). Kell 23.15:38 siseneb üle pea tõmmatud halli T-särgiga meesterahvas

territooriumile ja annab seejärel balloonid läbi aiaaugu teisele meesterahvale.

Maakohus leiab, et eelnimetatud videosalvestise põhjal ei ole võimalik tuvastada, et

meesterahvas, kes aitas gaasiballoonid ära viia, oli Marek Arusoo.

Maakohtu istungil leidis ringkonnaprokurör Paul Pikma, et videosalvestiselt on

nähtavad Marek Arusoo näojooned ja habemepiir, mis langevad kokku tema

dokumendifotoga.

Maakohus selle seisukohaga ei nõustu, sest videosalvestis ei ole maakohtu jaoks

piisavalt selgelt tuvastatava kvaliteediga, et sellisele järeldusele jõuda. Küll aga

nõustub maakohus kaitsja vandeadvokaat Madis Mahlapuu seisukohaga selles, et

videosalvestise põhjal ei saa kindlalt öelda, et tegemist on just Marek Arusooga ning

väliselt sarnaseid isikuid võib Jõhvi linnas olla veel mitmeidki. Niisamuti nõustub

maakohus kaitsja väitega sellega, et käesolevas asjas pole ka kaudseid tõendeid, mis

osutaksid Marek Arusoole kui kuriteo toimepanijale ning tegemist on varem

kriminaalkorras karistamata isikuga, mis iseloomustab süüdistatavat kui üldjoontes

seadusekuulekat isikut.

Niisamuti ei kinnita esitatud süüdistust kahtlustatav Marek Arusoo 18.10.2022 enda

ütlused, millest nähtub, et ta ei tunnista ennast kuriteo toimepanemises süüdi ning ta

teab Edvin Massalinit vaid läbi ühiste tuttavate ega tea, et viimane vargustega

tegeleks.

Rohkem tõendeid Marek Arusoo seotuse kohta nimetatud vargusega käesolevas asjas

ei ole ning kuivõrd maakohus ei saa teha tõsikindlat järeldust, et videosalvestisel on

kujutatud just Marek Arusoo ja kuna vastavalt KrMS §7 lg.3 tõlgendatakse

kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlused süüdistatava kasuks, tuleb Marek Arusoo

temale esitatud süüdistuses KarS §199 lg.2 p.7, 8 järgi õigeks mõista.

Edvin Massalinile on esitatud süüdistus KarS §199 lg.2 p.8, 9 järgi selles, et tema

varem ehk Viru Maakohtu 29.05.2018 otsusega KarS §199 lg.2 p.7 järgi karistatud

isikuna, võttis uuesti tahtlikult ja süstemaatiliselt 03.07.2021 kell 02.00 aadressil

Tartu mnt. 23 Jõhvi linnas asuvalt Elme Messer Gaas AS-le kuuluvalt

territooriumilt sissetungimisega aia lõhkumise ja ebaseadusliku piiratud territooriumile

sisenemise teel ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil täidetud 50-liitrilise

argooniballooni.

KarS §199 lg.2 p.8, 9 näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ja

süstemaatiliselt.

Esmalt tuvastab maakohus faktilised asjaolud.

Elme Messer Gaas AS 06.07.2021 avaldusest nähtub, et inventuuri tulemusena selgus,

et ettevõtte territooriumilt varastati 1 argooni gaasiballoon.

Elme Messer Gaas AS 28.10.2022 hagiavaldusest koos Fagel Automaatika OÜ

hinnapakkumise ja Elme Messer Gaas AS teenuse hinnaga nähtub, et Elme Messer

Gaas AS territooriumil lõhuti ära aed ning võeti kaasa gaasiballoon, millega tekitati

Elme Messer Gaas AS-le kahju summas 387,82 €.

Tunnistaja W 05.07.2021 ütlustest nähtub, et tunnistaja oli Elme Messer Gaas AS-is

02.07.2021 kuni kella 16.13ni tööl, misjärel pandi territoorium valve alla. 05.07.2021

kell 08.30 märkas tunnistaja, et mööda asfaltkatet läheb valget värvi lohistamisjälg,

mis viib tagumise värava juurde. Sealjuures oli piirdeaia võre kahjustatud ja sellesse

oli lõigatud ava. Tunnistaja avastas, et ettevõtte territooriumilt oli kadunud 50-liitrine

balloon, mis sisaldas ilmselt argooni.

20.09.2022 läbiotsimismäärusest nähtub, et Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör

Kristiina Erte andis loa toimetada läbiotsimine m.h. Edvin Massalini kasutuses

olevas garaažiboksis aadressil xxx, et leida Elme Messer Gaas AS-ilt varastatud

gaasiballoon. Kohtunik Deniss Minzatovi 21.09.2022 pealdisega tunnistati

läbiotsimine lubatavaks.

20.09.2022 läbiotsimisprotokollist koos fototabelitega nähtub, et 20.09.2022 kell 13.42

teostati läbiotsimine m.h. garaažiboksis aadressil xxx, kus võeti kaasa gaasiballoon,

mis tähistati plommiga nr.00002610.

Kirjavahetusest Elme Messer Gaas AS-iga nähtub, et Edvin Massalin ei ole nende

ettevõtte klient ning tegemist on ettevõttele kuuluva gaasiballooniga.

31.10.2022 üleandmise-vastuvõtmise aktist nähtub, et uurija andis hall/rohelise

gaasiballooni plommiga nr.00002610 üle Wle.

Eeltoodust tulenevalt ei ole käesolevas asjas vaidlust selles, et aadressil Tartu mnt.

23 Jõhvi linnas asuvalt Elme Messer Gaas AS-le kuuluvalt territooriumilt võeti aia

lõhkumisega ära 50-liitriline argooni gaasiballoon, mis leiti hiljem Edvin Massalini

kasutuses olevast garaažiboksist ja tagastati Elme Messer Gaas AS-ile.

Vaidlus seisneb käesolevas asjas selles, et kas gaasiballooni varastas süüdistatav

Edvin Massalin.

Käesolevas asjas on peamisteks tõenditeks turvakaamerate videosalvestised.

Maakohus märgib siinkohal taaskord, et kuivõrd keegi menetlusosalistest ei seadnud

videosalvestiste autentsust kahtluse alla ja ka maakohus ei tuvastanud nende vahetul

vaatlemisel manipuleerimise märke, on tegemist usaldusväärsete tõenditega.

20.07.2021 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldi 2. Tartu põik 5 Jõhvi linn

asuva valgustusposti küljes oleva turvakaamera videosalvestisi. Videosalvestiselt

nähtub kuidas 03.07.2021 kell 02.57:51 – 02.57:58 sooritab valget värvi Citroen C4

Kaare tänavalt parempöörde 2. Tartu põik tänavale ja seejärel vasakpöörde 2. Tartu

põik asuvate laohoonete poole. Kell 03.01:40 ilmub sama sõiduk taas turvakaamera

vaatevälja ja suundub tuldud teed tagasi.

19.07.2021 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldi 03.07.2021 kell 02.55 –

03.03 (võttes sealjuures arvesse, et salvestistel märgitud kellaaeg erineb tegelikust

ühe tunni võrra vähemana) Jõhvi linnas 2. Tartu põik 2H laohoone turvakaamera

salvestisi. Kell 03.07.2021 kell 01.57:55 sõidab valge Citroen C4 (musta värvi

katusega) laohoone poole. Kell 01.58:41 tagurdab sõiduk 2. Tartu põik 2H ja 2J

vahele ning kaob kaamera vaateväljast. Kell 02.01:01 sõidab sõiduk laohoonete

vahelt välja ja sõidab territooriumilt minema 2. Tartu põik 5 hoone poole.

20.07.2021 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldi Puru tee 1 Jõhvi linn

turvakaamera salvestisi 03.07.2021 kell 02.55 – 03.05. Salvestiselt nähtub kuidas

03.07.2021 kell 02.59:00 liigub valget värvi musta katusega sõiduauto mööda Puru

teed ja suundub ringristmikult Kaare tänavale. Kell 03.04:05 nähtub, kuidas sama

sõiduauto tuleb tagasi ja suundub Pargi tänava poole.

27.05.2022 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldi Jõhvi kontserdimaja

(Pargi 40 Jõhvi linn) turvakaamera salvestisi 03.07.2021. Videosalvestiselt nähtub,

kuidas valge sõiduk sõidab kell 02:59:21 Jõhvi kontserdimajast mööda edasi Viru

jalaväepataljoni poole.

21.07.2021 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldi aadressil Pargi 55 Jõhvi

linn asuva Viru jalaväepataljoni videosalvestisi. Videosalvestiselt nähtub, et valget

värvi musta katusega Citroen C4 sõitis 03.07.2021 ajavahemikus kell 03.04:00 –

03.12:28 korduvalt Viru jalaväepataljonist mööda.

Sirene ja Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna uurija Kaur Väikene kirjavahetusest

nähtub, et Soome registreerimismärgiga XXXXXX valget värvi sõiduk Citroen C4

kuulub Edvin Massalinile. Sõidukile ei ole kasutajaid registreeritud.

Eeltooduga leidis maakohtu hinnangul kinnitamist, et Edvin Massalinile kuuluv

sõiduk Citroen C4 sõitis 03.07.2021 Jõhvi linnas ringi ning sõitis s.h. süüdistuses

märgitud ajal Elme Messer Gaas AS territooriumile. Seda asjaolu ei vaidlustanud ka

süüdistatav – süüdistatav oli seisukohal, et teda ei saa sel hetkel tema autoga

seostada.

Maakohtu istungil uuriti vahetult ka Circle K Eesti AS videosalvestist, millest

nähtub, et sama sõiduk saabus 02.07.2021 kell 23.38 Jõhvi linnas Tartu maanteel

asuvasse Circle K tanklasse. Kell 23.40 siseneb tanklasse Edvin Massalin, kes ostab

pudeli vett ja lahkub seejärel.

Siinkohal peab maakohus taunimisväärseks, et kohtuliku uurimise käigus teatas

ringkonnaprokurör vastuseks maakohtu küsimustele, et selle asitõendi (Circle K

videosalvestis) vaatlusprotokoll asub süüdistusakti p.3 märgitud loetelus, ent

tegelikkuses seda nendelt lehekülgedelt ei nähtu. Samas on maakohus seisukohal, et

kuivõrd videosalvestist uuriti maakohtu istungil vahetult ja selle lubatavuse osas ei

olnud pooltel etteheiteid, siis on tegemist lubatava tõendiga.

Maakohus leiab, et arvestades asjaolusid, et:

-

Edvin Massalinile kuuluv sõiduk sõitis süüdistuses märgitud ajal Elme

Messer Gaas AS laohoone lähedusse vaid mõneks minutiks, kus varastati

gaasiballoon ja lahkus seejärel otsekohe linnast

-

varastatuga sarnane gaasiballoon leiti hiljem Edvin Massalini kasutuses

olevast garaažiboksist

-

süüdistatav oli sama sõiduki roolis mõned tunnid varem ja keegi teine tema

sõidukit ei kasuta,

siis saab järeldada, et Edvin Massalin võttis 03.07.2021 kell 02.00 aadressil Tartu

mnt. 23 Jõhvi linnas asuvalt Elme Messer Gaas AS-le kuuluvalt territooriumilt aia

lõhkumisega ära 50-liitrise argooniballooni.

Süüdistatav Edvin Massalin väitis maakohtu istungil, et neid gaasiballoone müüakse

ka käest-kätte. Maakohus on seisukohal, et kui see ka nii on, siis selle väite

kontrollimiseks ei ole süüdistatav esitanud ühtegi tõendit.

Edvin Massalinile on esitatud süüdistus ka KarS §199 lg.2 p.7, 8, 9 järgi selles, et ta

võttis 25.08.2022 kell 23.15 tahtlikult ja süstemaatiliselt aadressil Pargi tänava majas

nr.27A Jõhvi linn asuvalt Eemeli AS-ile kuuluvalt territooriumilt sissetungimisega aia

lõhkumise ja ebaseadusliku piiratud territooriumile sisenemisega kooskõlastatult ja grupis

koos Marek Arusooga ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaks 20-liitrilist

argooniballooni.

Nagu maakohus viitas juba eespool, ei ole käesolevas asjas vaidlust selles, et

25.08.2022 kell 23.15 võeti aia lõhkumisega Eemeli AS territooriumilt aadressil Pargi

27A Jõhvi linn ära 2 argooniga täidetud gaasiballooni.

Järgnevalt analüüsib maakohus taaskord peamiseks tõendiks olevat turvakaamera

salvestist.

31.10.2022 asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabelitega nähtub, et vaadeldi Pargi

27A Jõhvi linn asuva Eemeli AS asuva turvakaamera salvestist 23.08.2022 ja

25.08.2022. 23.08.2022 kell 23.06 lõikab meesterahvas (vaatlusprotokollis märgitud

kui Edvin Massalin) aia alumist äärt ja asetab seejärel selle kohale puuoksa.

25.08.2022 kell 23.13:15 ilmub kaadrisse meesterahvas halli värvi T-särgi ja

tumedate lühikeste pükstega (vaatlusprotokollis märgitud kui Edvin Massalin). Kell

23.13:31 tuleb paremalt poolt teine meesterahvas, kellel on seljas musta värvi püksid

ja valge kolmnurgaga musta värvi T-särk (vaatlusprotokollis märgitud kui Marek

Arusoo). Kell 23.15:38 siseneb üle pea tõmmatud halli T-särgiga meesterahvas

territooriumile ja annab seejärel balloonid läbi aiaaugu teisele meesterahvale.

Maakohus leiab, et eelnevalt videosalvestiselt on kõige tähtsam tähele panna üle pea

tõmmatud T-särgiga meesterahva jalanõusid. Nimelt on videosalvestiselt nähtav, et

jalanõude tagaosas on punane aas ning tumedatel jalanõudel on all valge äär.

28.08.2022 isiku läbivaatuse protokollist nähtub, et Edvin Massalinil olid

kinnipidamise hetkel jalas samasugused punase aasa ja valge äärega jalanõud ning

seljas halli värvi T-särk ja tumedad lühikesed püksid.

Niisamuti nähtub eelpool viidatud Circle K Eesti AS videosalvestiselt, et ka seal on

Edvin Massalinil jalas samasugused jalanõud, millel on punane aas ning valge äär.

Eeltoodust tulenevalt leiab maakohus, et kuna süüdistatav Edvin Massalini jalanõud

on samasugused, kui videos oleva isiku jalanõud, ta kandis ka kinnipidamise hetkel

samasuguseid jalanõusid ning nii 03.07.2021 kui ka 25.08.2022 pandi vargus toime

aia lõhkumise teel, siis oli just süüdistatav Edvin Massalin see, kes võttis 25.08.2022

kell 23.15 aadressil Pargi tänava majas nr.27A Jõhvi linn asuvalt Eemeli AS-ile

kuuluvalt territooriumilt ära kaks 20-liitrilist argooniballooni.

Maakohtu veendumust ei väära ka süüdistatava väide selle kohta, et ta viibis samal

ajal kontserdimaja juures terve öö seltskonnaga, sest eelviidatud videosalvestise

põhjal tuvastas maakohus, et tegemist on just süüdistatavaga.

Järgnevalt kontrollib maakohus, kas Edvin Massalini tegu on õigesti kvalifitseeritud.

Edvin Massalini teo objektiks oli mõlemas osateos vallasasi (gaasiballoon)

Tsiviilseadustiku Üldosa seaduse §50 lg.1, 2 mõistes. Gaasiballooni äraviimisega jättis

süüdistatav nende eelmised valdajad (kannatanud ehk Elme Messer Gaas AS ja

Eemeli AS) tegelikust võimust ilma, kehtestades asjadele enda valduse. Kuivõrd

gaasiballoonide omand ei kuulunud süüdistatavale Asjaõigusseaduse §68 lg.1 mõistes,

oli nende näol tema jaoks võõraste esemetega. Tegemist oli väheväärtuslike asjadega

KarS §218 lg.1 mõistes. Seega täitis süüdistatav KarS §199 lg.1 objektiivse

koosseisu, milleks on võõra vallasasja äravõtmine.

Grupis toime pandud vargus KarS §199 lg.2 p.7 moodustub varguse

kaastäideviijatest. Kuivõrd maakohus analüüsis eespool, et Marek Arusoo tuleb talle

esitatud süüdistuses õigeks mõista, tuleb ka süüdistatav Edvin Massalin süüdistuses

KarS §199 lg.2 p.7 järgi õigeks mõista, sest üksi ei ole võimalik toime panna grupi

järgi kvalifitseeritavat vargust.

Sissetungimisega vargus KarS §199 lg.2 p.8 tähenduses on selline, mille puhul

tungitakse ebaseaduslikult piirdega alale. Piirdega ala on iga territoorium, kuhu

inimene saab siseneda ja mis on varustatud vähemalt osaliselt inimeste loodud

takistustega, mis peab ära hoidma mitteõigustatud isikute sissetungimise.

Sissetungimiseks peetakse sisenemist viisil, mis ei ole ette nähtud õiguspäraseks

sisenemiseks. Kuivõrd Edvin Massalin lõhkus kannatanute aiad, et territooriumile

pääseda ja sealt ebaseaduslikult gaasiballoonid ära võtta, täitis ta KarS §199 lg.2 p.8

objektiivse koosseisu.

Süstemaatiline vargus KarS §199 lg.2 p.9 tähenduses on selline, mille puhul on toime

pandud vähemalt kolm vargust ning need on omavahel seotud. Süstemaatiline võib

olla vargus, kui isik on varem varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või

kui need on tuvastatud ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Samuti on tähtis, et

tegevus oleks järjekindel ja pidevalt korduv.

Käesoleval juhul heidetakse Edvin Massalinile ette, et teda oli varem Viru Maakohtu

29.05.2018 otsusega karistatud KarS §199 lg.2 p.7 järgi ning ta pani toime uue

süstemaatilise varguse. Võttes arvesse varasemat karistatust ning 03.07.2021 ja

25.08.2022 osategu, täitis Edvin Massalin süstemaatilise varguse koosseisu õigusliku

retsidiivsuse mõistes KarS §199 lg.2 p.9 järgi.

Süüteokoosseis KarS §199 lg.2 p.8, 9 järgi on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt

kaudse tahtlusega ning teab või vähemalt möönab, et tegemist on vallasasjaga, mis

on temale võõras ja kellegi teise valduses.

Vastavalt KarS §16 lg.2 paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks

süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt

peab seda võimalikuks. Seega on kavatsetuse puhul oluline, et isik tahab toime

panna süüteokoosseisule kirjeldatud tegu, s.t. et isik soovis oma teo tagajärge.

Maakohus leiab, et kuivõrd süüdistatav pani mõlemad osateod toime väga lühikese

aja jooksul ja tema tegevuse eesmärk oli ilmselgelt saada enda valdusesse talle

mittekuuluvad gaasiballoonid, siis tegutses ta kavatsetult. Pealegi tuvastas maakohus

25.08.2022 osateos, et süüdistatav valmistas kuriteopaiga eelnevalt ette (lõikas aia

läbi).

Eeltoodust tulenevalt on leiab maakohus, et süüdistatava tegu on õigesti

kvalifitseeritud.

Maakohus ei tuvastanud süüdistatava käitumises tema õigusvastasust ega süüd

välistavaid asjaolusid.

Vastavalt KarS §2 lg.2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Vastavalt KarS §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid. Vangistust võib karistuseks mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole

võimalik saavutada kergema karistusega.

Maakohus peab oluliseks, et karistuse mõistmisega edastatakse süüdimõistetule

ühiskonna sõnum, et süütegu ei jää ilma karistamiseta. Seega kaitstakse õiguskorda

üldises mõttes. Oluline on ka see, et karistus ja karistamine avaldaksid

süüdimõistetule vastavat ja õiget mõju.

Karistuse mõistmisel tuleb karistuse liigi ja määra mõistmisel arvestada nii üld- kui

eripreventiivseid eesmärke. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel

kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja

raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava

sätte sanktsiooni piires ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse

eripreventiivseid eesmärke (vt. ka Riigikohtu 16.05.2007 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-

14-07 ja 24.10.2011 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-77-11).

Karistuse mõistmisel võetakse kõigepealt arvesse toimepandud kuriteo asjaolusid ja

siis süüdistatava isikut. Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud

esmajoones teole, mitte aga täideviijale. Karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks

on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on

esmajoones isiku süü (vt. ka Riigikohtu 14.06.2006 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-43-

06). Kuigi karistuse mõistmine rajaneb süüpõhimõttel ja esmajoones tuleb lähtuda

süüteo toimepanemise asjaoludest (vt. ka Riigikohtu 12.12.2012 lahend kohtuasjas

nr.3-1-1-113-12), tuleb karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvestada

ka süüdistatava isikut.

Karistusseadustiku §199 lg.2 p.8, 9 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni

viieaastase vangistuse.

Kohtukõnes leidis ringkonnaprokurör, et kuna süüdistatav on varem karistatud ja

jätkab endiselt varguste toimepanemisega, ta pani toime 2 osategu ja kuna tema

varasemad väärteokaristusteks määratud rahatrahvid on tasumata, tuleb talle mõista

karistuseks vangistus.

Kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuev palus süüdistatav Edvin Massalini õigeks mõista.

Kuigi käesoleva paragrahvi sanktsioon näeb ühe võimaliku karistusena ette rahalise

karistuse, leiab maakohus, et rahalise karistuse mõistmine Edvin Massalinile ei ole

kuidagi põhjendatud ja nõustub selles osas ringkonnaprokuröriga. Rahalise karistuse

mõte on süüdlase mõjutamine varaliste vahendite vähendamise ja seega igapäevase

tegevuse piiramise kaudu. Kuivõrd Edvin Massalinit on ka varem varguse eest

rahalise karistusega karistatud ning see jäi täitmata (vastavalt Viru Maakohtu

20.09.2023 määrusele asendati rahaline karistus üldkasuliku tööga) ja ka tema

väärteokaristusteks määratud rahatrahvid on vastavalt asja materjalides asuva

Karistusregistri väljavõtte järgi tasumata, oleks selline karistus ebaefektiivne. Suure

tõenäosusega jääks see taaskord tasumata ja täitmata rahaliste vahendite ebapiisavuse

tõttu olenemata asjaolust, et süüdistatav töötab väidetavalt välisriigis. Pealegi tuleb

arvesse võtta ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevaid kriminaalmenetluse kulusid

ning ka asjaolu, et kui ühel korral polnud rahaline karistus isiku mõjutamiseks

piisav, siis tuleb järgmisel korral kohaldada rangemat karistust.

Kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse suuruse mõistmisel arvesse sanktsiooni

keskmine määr, mida siis kergendavate ja raskendavate asjaolude ilmnemisel kas

suurendatakse või vähendatakse.

Käesolevas kriminaalasjas ei tuvastanud maakohus karistust kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid. Selliseid asjaolusid ei toonud välja ka ringkonnaprokurör.

Kohtukõnes märkis ringkonnaprokurör, et Edvin Massalinile tuleb KarS §199 lg.2 p.7,

8, 9 järgi karistuseks mõista 1 aasta 6 kuud vangistust, mida tuleb KrMS §238 lg.2

sätteid kohaldades vähendada 1 aastani. Ringkonnaprokurör leidis, et karistusest tuleb

maha arvata eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva ja lõplikult kandmisele kuuluv

karistus 11 kuud 27 päeva vangistust tuleb jätta KarS §73 lg.1, 3 sätteid kohaldades

tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 2 aastat. Ringkonnaprokurör leidis, et

süüdistatav ei ole ühiskonnale ohtlik, ent palus tema süü suuruse määramisel arvesse

võtta, et süüdistatav on varem kriminaalkorras karistatud, ta ei tunnistanud ega

kahetsenud oma tegu ning tegemist oli 2 osateoga.

Maakohus nõustub ringkonnaprokuröriga selles, et Edvin Massalini süüd suurendab

asjaolu, et ta on varem kriminaalkorras karistatud ning ta pani toime 2 osategu.

Pealegi pani ta mõlemad vargused toime sissetungimisega ning ta ei tunnistanud

ennast süüdi ega avaldanud kahetsust. Samas võtab maakohus süüd vähendava

asjaoluna arvesse, et tegemist on väheolulise kuriteoga, süüdistatav ei ole ühiskonnale

ohtlik, kannatanule ei tekitatud vargustega suurt kogukahju ning ühel juhul sai

kannatanu oma gaasiballooni tagasi.

KarS §199 lg.2 p.8, 9 karistuse keskmine määr on 2 aastat 6 kuud vangistust.

Eeltoodust tulenevalt määratleb maakohus Edvin Massalini süüd keskmisest oluliselt

väiksemana ja mõistab süüdistatavale KarS §199 lg.2 p.8, 9 järgi karistuseks 6 kuud

vangistust. Maakohtu hinnangul ei ole ringkonnaprokuröri pakutud karistusmäär

vastavuses süüdistatava tegude ja tema isikuga ning oleks liialt range. Pealegi

mõistis maakohus süüdistatava ühe kvalifikatsiooni järgi õigeks.

Vastavalt KrMS §238 lg.2 vähendab kohus süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses

tehes süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra.

Eeltoodu alusel tuleb süüdistatavale mõista lõplikuks karistuseks 4 kuud vangistust.

Vastavalt Isiku kahtlustatavana kinnipidamise 26.08.2022 protokollile peeti Edvin

Massalin kahtlustatavana kinni 26.08.2022 kell 17.15 ja vabastati 28.08.2022 kell

15.05. Vastavalt Riigikohtu 10.06.1997 lahendile kohtuasjas nr.3-1-1-69-97

arvutatakse eelvangistusaja arvestamisel eelvangistuse algus- ja lõpupäev karistusaja

hulka eraldi päevadena. Seega tuleb KarS §68 lg.1 alusel arvata karistusest maha

Edvin Massalini eelvangistuses viibitud aeg perioodil 26.08.2022 – 28.08.2022, s.o. 3

päeva ning lõplikult kuulub Edvin Massalinil kandmisele 3 kuud 27 päeva

vangistust.

Riigikohus on oma lahendites (vt. ka Riigikohtu 20.02.2007 lahend kohtuasjas nr.3-

1-1-99-06 ja 13.05.2004 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-40-04) korduvalt väljendanud

seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peab olema

konkreetse kuriteo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetud karistus, on võimalik

järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võib tulla süüdistatava tingimuslik

karistusest vabastamine. Karistusest tingimuslik vabastamine ei ole iseseisev karistuse

liik, seetõttu ei tohi selline võimalus mõjutada esmast karistuse liigi ja määra

valikut. Tegemist on toimepandud kuriteo eest mõistetud põhikaristuse ühe võimaliku

individualiseerimise viisiga. Karistusest tingimusliku vabastamise kaalumisel tuleb

arvestada kuriteo toimepanemise asjaolude ja süüdistatavate isikute eripära. Need

asjaolud ei pea mõlemad olema oluliste erisustega. Karistusest tingimisi vabastamise

korral tuleb aluseks võtta kuriteo toimepanemise asjaolud ja süüdistatava isik, millest

kas üks või mõlemad koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise

ebaotstarbekaks.

Kuigi süüdistatav on varem kriminaalkorras karistatud, puuduvad maakohtul andmed

selle kohta, et ta oleks pärast 25.08.2022 osateo toimepanemisest uusi

seaduserikkumisi toime pannud, mistõttu saab tema käitumist hinnata üldjoontes

õiguskuulekaks. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades ka teisi käesolevas kohtuotsuses

viidatud karistuse mõistmise põhjendusi leiab maakohus, et reaalse vangistuse

kandmine süüdistatava puhul ei ole käesoleval juhul otstarbekas ja teda on võimalik

vabastada vangistuse kandmisest tingimisi, kui ta ei pane katseajal toime uut

kuritegu. Niisiis leiab maakohus, et käesoleval juhul on võimalik kohaldada KarS

§73 sätteid, kuna süüdistatava käitumises ja isikus ei ole täheldada selliseid

asjaolusid, mida oleks vaja katseaja vältel vajalik toetada kriminaalhoolduse läbi või

vajaks ta pidevat kontrolli. Seega leiab maakohus, et süüdistatav Edvin Massalinile

käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistus 3 kuud 27 päeva vangistust tuleb KarS

§73 sätteid kohaldades jätta täielikult täitmisele pööramata.

Riigikohus on oma 20.02.2007 lahendis kohtuasjas nr.3-1-1-99-06 viidanud ka

sellele, et karistusest tingimuslikult vabastamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et

tingimuslikult vabastatu katseaeg peab olema mõistetud vangistusest pikem.

Maakohus leiab, et eeltoodud Riigikohtu lahendist johtuvalt tuleb süüdistatava

katseaja pikkuseks tuleb määrata 1 aasta. Ringkonnaprokuröri poolt pakutud 2 aasta

pikkune katseaeg ei ole põhjendatud.

Vastavalt KrMS §306 lg.1 p.11 lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel muuhulgas

küsimuse, kas ja millises ulatuses rahuldada tsiviilhagi või avalik-õiguslik

nõudeavaldus või hüvitada kuriteoga tekitatud kahju ja vastavalt §310 lg.1 kui kohus

teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi või avalik-õigusliku

nõudeavalduse täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata.

Käesolevas kriminaalasjas on koos süüdistusaktiga esitatud maakohtule järgnevad

tsiviilhagid:

- Eemeli AS esindaja Y 28.10.2022 tsiviilhagi summas 863,84 €

- Elme Messer Gaas AS esindaja V 28.10.2022 tsiviilhagi summas 387,82 €.

Maakohtu istungil leidis ringkonnaprokurör Paul Pikma, et kannatanute tsiviilhagid

on põhjendatud.

Kaitsjad vandeadvokaat Ilya Zuev ja vandeadvokaat Madis Mahlapuu leidsid, et

tsiviilhagid tuleb jätta rahuldamata.

Vastavalt Võlaõigusseaduse (edaspidi tekstis VÕS) §127 lg.1 on kahju hüvitamise

eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane

olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat

asjaolu ei oleks esinenud, vastavalt sama paragrahvi lg.4 peab isik kahju hüvitama

üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises

seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg.

VÕS §128 lg.1 tulenevalt kuulub hüvitamisele kuuluva kahju alla varaline kahju ning

sama sätte lg.4 alusel hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või

hävinud vara väärtuse.

VÕS §127 lg.4 alusel peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema

vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle

asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

VÕS §1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud

isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab

kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

VÕS §1045 lg.1 p.5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane kui see tekitati

kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

Maakohus analüüsis juba eespool, et just süüdistatav Edvin Massalini süülise

tegevuse tagajärjel jäid kannatanud oma gaasiballoonidest ilma ning neil tuli teha ka

kulutusi lõhutud aia taastamiseks. Seega tuleb süüdistatav Edvin Massalinil

kannatanutele need summad hüvitada.

- Eemeli AS esindaja Y 28.10.2022 tsiviilhagi summas 863,84 €

Reilent Keretööd OÜ 26.10.2022 eelkalkulatsioonist nähtub, et aiapaneeli maksumus

koos vahetuse ja abimaterjalidega oli 165,44 €.

Airok OÜ 27.10.2022 hinnapakkumisest nr.2747-22LV0 nähtub, et 2 gaasiballooni

maksumus koos gaasiga oli 698,40 €.

Seega on Eemeli AS tsiviilhagi summas 863,84 € põhjendatud.

- Elme Messer Gaas AS esindaja V 28.10.2022 tsiviilhagi summas 387,82 €.

Fagel Automaatika OÜ 28.10.2022 hinnapakkumisest nr.202200817 nähtub, et

aiapaneeli maksumus koos vahetusega oli 149,94 €.

Elme Messer Gaas AS kahjunõudest nähtub, et gaasiballooni maksumus koos rendiga

perioodil 06.07.2021 – 28.10.2022 oli 237,88 €.

Seega on Elme Messer Gaas AS tsiviilhagi summas 387,82 € põhjendatud.

Vastavalt KrMS §306 lg.1 p.13 lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel küsimuse,

kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või

konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega.

Maakohtu istungil leidis ringkonnaprokurör Paul Pikma, et asja materjalides asuvad

salvestised tuleb jätta toimiku juurde, aktis nr.15755 olev gaasiballoon tagastada

omanikule ning aktis nr.0593 olevad gaasiballoonid tagastada Edvin Massalinile.

Ringkonnaprokurör lisas, et asitõendite osas tuleks rakendada ka KrMS §126 lg.12

sätestatud põhimõtet, mille kohaselt olukorras, kus asitõendit pole omanik 6 kuu

jooksul alates tagastamisotsuse teadasaamisest ära viinud, võib selle võõrandada või

hävitada.

Kaitsjad vandeadvokaat Madis Mahlapuu ja vandeadvokaat Ilya Zuev asitõendite

kohta midagi öelda ei soovinud.

Maakohus märgib esmalt, et kuna kriminaalasja materjalide juures olevate salvestiste

näol on tegemist KrMS §1601 lg.2 alusel kohtutoimiku osaga, siis selle kriminaalasja

materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust. Ühtlasi ei ole sellise salvestise

puhul tegemist KrMS §126 lg.3 p.1 nimetatud kuriteojäljega asja, dokumendi või

kuriteojäljest valmistatud jäljendi või tõmmisega ega KrMS §126 lg.5 nimetatud muu

kriminaalmenetluses ära võetud objektiga (vt. ka Riigikohtu 11.06.2021 lahend

kohtuasjas nr.1-18-5732).

Järgnevalt nõustub maakohus ringkonnaprokuröriga selles, et kuivõrd gaasiballoonide

kuuluvust ei ole vaidlustatud, tuleb need omanikele tagastada.

Seega tuleb asitõenditega toimida järgnevalt:

-

2 gaasiballooni, mis asuvad 10.07.2021 vallasasja hoiulevõtmise akti ja

20.01.2022 asitõendi hoiule võtmise akti nr.22ATH15755 alusel Ida

Prefektuuris – tagastada kohtuotsuse jõustumisel KrMS §126 lg.3 p.2 alusel Xle

(isikukood xxxxxxxxxxx)

-

roheline gaasiballoon plommiga nr.00002609 ja hall gaasiballoon plommiga

nr.00002602, mis asuvad 07.11.2022 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti

nr.22ATH20593 alusel Ida Prefektuuris – tagastada kohtuotsuse jõustumisel

KrMS §126 lg.3 p.2 alusel Edvin Massalinile.

Maakohus ei nõustu ringkonnaprokuröri seisukohaga selles, et kohaldada tuleb ka

KrMS §126 lg.12 sätteid, sest maakohus ei ole otsuse tegemisel seotud edasise

täitmise korraldamisega.

Vastavalt KrMS §306 lg.1 p.14 lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel küsimuse,

millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad.

Vastavalt KrMS §180 lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu.

Vastavalt KarS §4 lg.3 on KarS §199 lg.2 p.8, 9 järgi kvalifitseeritav kuritegu teise

astme kuritegu.

Vastavalt KrMS §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha

suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 08.12.2023 määrusele nr.113 on töötasu alammäär

2024 summas 820 €.

Eeltoodu alusel kuulub Edvin Massalinilt väljamõistmisele riigituludesse sundraha

1230 €.

Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.4 kuuluvad kriminaalmenetluse kulude hulka määratud

kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohtuvaidlustes tegi ringkonnaprokurör Paul Pikma maakohtule ettepaneku kõik

menetluskulud süüdistatavatelt välja mõista.

Kaitsjad vandeadvokaat Madis Mahlapuu ja vandeadvokaat Ilya Zuev menetluskulude

kohta midagi öelda ei soovinud.

Süüdistatav Marek Arusoo kaitsjaks oli kohtueelses menetluses vandeadvokaat Madis

Mahlapuu, kes esitas 13.06.2023 tasutaotluse summas 218,16 €. Taotlus on

rahuldatud täielikult Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristiina Erte

14.06.2023 riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määrusega.

Marek Arusoo kaitsjaks kohtulikus menetluses oli samuti vandeadvokaat Madis

Mahlapuu, kes esitas 05.02.2024 tasutaotluse summas 395,28 €. Tasutaotlus on

rahuldatud täielikult Viru Maakohtu 09.02.2024 määrusega.

Marek Arusoo kaitsja vandeadvokaat Madis Mahlapuu esitas 09.05.2024 tasutaotluse

summas 318,42 € (s.h. 09.05.2024 kohtuistungil osalemine 96 €, 11.06.2024

kohtuistungil osalemine 36 €, sõidukulud Tallinn-Jõhvi-Tallinn 99 €, tasu sõidule

kulutatud aja eest 30 €, käibemaks 57,42 €). Maakohus peab kaitsja taotlust

kaitsekulu hüvitamiseks kohtulikus menetluses põhjendatuks, rahuldab selle täielikult

ja mõistab kaitsja kasuks riigituludest välja.

Seoses Marek Arusoo õigeksmõistmisega tuleb kõik tema kaitsjatasud kohtueelses

menetluses summas 218,16 € ja kohtulikus menetluses summas 713,70 € jätta KrMS

§181 lg.1 alusel Eesti Vabariigi kanda.

Süüdistatav Edvin Massalini kaitsjaks oli kohtueelses menetluses vandeadvokaat Ilya

Zuev, kes esitas 27.03.2023 tasutaotluse summas 129,60 €. Taotlus on rahuldatud

täielikult Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristiina Erte 27.03.2023 riigi

õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määrusega.

Maakohus leiab, et seoses Edvin Massalini süüdimõistmisega tuleb kaitsjatasu

kohtueelses menetluses summas 129,60 € temalt välja mõista.

Edvin Massalini kaitsjaks kohtulikus menetluses oli samuti vandeadvokaat Ilya Zuev,

kes esitas 09.05.2024 tasutaotluse summas 630,74 € (s.h. 27.01.2024 süüdistusaktiga

tutvumine ja kaitseakti koostamine 72 €, 01.05.2024 kohtuistungiks ettevalmistamine

288 €, 05.02.2024 kohtuistungil osalemine 10 €, 09.05.2024 kohtuistungil osalemine

96 €, 11.06.2024 kohtuistungil osalemine 36 €, 09.05.2024 tasu sõidule kulutatud aja

eest 15 €, käibemaks 113,74 €). Maakohus peab kaitsja taotlust kaitsekulu

hüvitamiseks kohtulikus menetluses põhjendatuks, rahuldab selle täielikult ja mõistab

kaitsja kasuks riigituludest välja.

Seoses süüdistatav Edvin Massalini süüdimõistmisega kuuluvad temalt

väljamõistmisele kõik kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasud, v.a tasu sõidule

kulutatud aja eest, s.o. kokku summas 612,44 € (tasud 502 € + käibemaks 110,44 €).

Kohtulikus menetluses tekkinud tasu sõidule kulutatud aja eest summas 18,30 €

tuleb jätta riigi kanda (kulud 15 € + käibemaks 3,30 €).

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne PALMISTE

kohtunik