3-23-2619/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. juulil 2024 Tallinnas

Haldusasja number

3-23-2619

Haldusasi

Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 19. oktoobri 2023. a

otsuse tühistamiseks ja ameti kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Agne Niido

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 19. oktoobri 2023. a otsus

nr 4.2-1/12233-1. Kohustada ametit Xi 28. augusti 2023. a taotlust uuesti läbi vaatama.

2. Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt Xi kasuks välja menetluskulu 20 eurot.

3. Asendada kaebaja ja tema vanemate elukoha aadressid otsuse avaldamisel tähe-

märkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 19. augustil 2024 (halduskohtu-

menetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib

esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal

seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuur väljastas 13. veebruaril 2020 Xile

relvaloa, millele on kantud turvalisuse tagamise otstarbel (enese ja vara kaitseks) vintraudne

püstol Walther-P-22, kaliiber 5,6×15 R.

2. 19. veebruaril 2020 väljastas PPA kaebajale paralleelrelvaloa, millele kanti turvalisuse

tagamise otstarbel vintraudne püstol Glock-19, kaliiber 9×19. Paralleelrelvaluba kehtis kuni

28. augustini 2023.

3-23-2619

2(8)

3. Kaebaja esitas 28. augustil 2023 PPA-le relvasoetamisloa taotluse (nr DL50045693) kahe

vintraudse püstoli soetamiseks enese ja vara kaitse otstarbel.

4. PPA jättis 19. oktoobri 2023. a otsusega nr 4.2-1/12233-1 kaebaja taotluse rahuldamata.

4.1. PPA küsis taotlust menetledes kaebajalt selgitust, miks ta vajab turvalisuse tagamiseks veel

kaht relva. Kaebaja vastas, et olemasolevat relva Walther-P-22 kasutab ta lasketiirus laskmiseks

ja harjutamiseks, et enda oskusi säilitada ja täiendada. Oma kodu kaitseks on otstarbekam ja

tõhusam kasutada relva Glock-19. Kaebaja soovib omandada oma vennale kuuluvaid relvi.

Kaebaja kasutab erinevatel aadressidel asuvat kinnisvara. Ta hoiab vajaduse korral eri relvi eri

elukohtades. Nii ei ole tal vaja igapäevaselt tulirelva kaasas kanda.

4.2. Relvaseaduse (RelvS) § 32 lg 4 järgi antakse soetamisluba üksnes seda liiki relva

soetamiseks, mis vastab otstarbele, milleks relva taotletakse. RelvS § 28 lg 1 sätestab füüsilisele

isikule lubatud relvade otstarbe. Seaduses ei ole sätestatud arvulist piirangut relvade kogusele,

kuid on sätestatud, millisel otstarbel võib relvi vallata ja kasutada. PPA kontrollib loamenetluse

käigus, kas taotluses nimetatud otstarve on põhjendatud.

4.3. Tulirelv on piiratud tsiviilkäibega ese, mille käitlemine on eriõigus. Tulirelv ei ole tarbeese,

mida võib endale hankida juurde mugavusest. Relvaomanik peab suutma põhjendada, miks tal

on samal otstarbel vaja veel teist ja kolmandat relva. Kaebaja ei ole esitanud veenvaid

põhjendusi. See, et kaebajal oli taotletud relvade kasutamiseks varem paralleelrelvaluba, ei anna

automaatselt alust uut luba anda. PPA on varem väljastanud relvalube liiga kergekäeliselt. Täna

see enam nii ei ole. Maailm muutub. Ei saa eeldada, et PPA praktika relvaluba väljastamisel

püsib aastaid samasugune.

4.4. Kaebaja ei ole selgitanud, miks talle ei piisa turvalisuse tagamiseks olemasolevast relvast,

mis tema sõnul sobib lasketiirus käimiseks ja harjutamiseks. Kaebaja ei põhjendanud, millises

olukorras oleks Glock-19 tal juba olemasolevast relvast otstarbekam ja tõhusam. Ka ei

selgitanud ta kolmanda relva vajadust. Laskeoskuse treening on vajalik, kuid selleks ei pea

omama mitut relva. Lasketiirus saab käia ka ilma isikliku relvata. Relvaomanik peab oskama

just seda relva hästi käsitseda, mida ta enda kaitseks kasutama hakkab. Kui olemasolev relv ei

täida oma eesmärki, on kaebajal võimalik sellest loobuda.

4.5. Asjakohane pole põhjendus, mille kohaselt mitut relva saab hoida erinevatel aadressitel, nii

et neid ei pea igapäevaselt kaasas kandma. Kui kaebaja soovib hoida enese ja vara kaitseks

soetatud tulirelvi erinevatel aadressitel ega näe vajadust relva igapäevaselt kaasas kanda, jääb

arusaamatuks, milleks tal on üldse relva vaja. Hädakaitse olukord võib tekkida ka väljaspool

relva hoiukohta. Kui relv asub teises kohas, ei ole kaebajal võimalik seda kasutada.

4.6. Ka igapäevaselt patrullival politseiametnikul on ainult üks tulirelv. Seejuures on ilmselge,

et oma töö eripära tõttu satub ta igapäevaselt kordades sagemini olukordadesse, kus esineb

võimalik oht tema elule ja tervisele ning ta peab olema valmis end või teist inimest tulirelvaga

kaitsma.

5. X esitas 18. novembril 2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus PPA otsuse

tühistada ja kohustada ametit otsustama kaebaja taotluse üle uuesti.

5.1. PPA otsus on põhjendamata. Selles pole märgitud õiguslikku ega faktilist alust (haldus-

menetluse seaduse (HMS) § 56 lg 2). PPA on jätnud kaalutlusõiguse teostamata (HMS § 56

lg 3). Otsus riivab kaebaja põhiseaduslikku õigust omada ja kasutada tulirelvi enda ja vara kaitse

eesmärgil. PPA pole hinnanud piirangu sobivust, mõõdukust ja proportsionaalsust.

3-23-2619

3(8)

5.2. RelvS § 32 lg 4 nõue on täidetud: mõlemad taotletud relvad sobivad selleks otstarbeks,

milleks kaebaja neid taotleb. Varem on kaebajal olnud õigus omada mitut tulirelva.

5.3. RelvS § 36 lg-s 1 on toodud olukorrad, mil relva soetamiseks luba ei anta. Sama paragrahvi

lg-s 4 on toodud alused, mil loa andmisest võib keelduda kaalutlusõiguse alusel. Ühtki neist

alustest kaebaja puhul ei esine. Sellest hoolimata on PPA asunud leiutama uusi aluseid,

põhjendades seda sellega, et maailm ei ole muutumatu. PPA võib oma praktikat muuta, kuid ei

tohiks seejuures asuda seadusandja rolli. Kehtivast relvaseadusest ei tulene piirangut omada

enese ja vara kaitse otstarbel kolme tulirelva.

5.4. PPA rikkus kaebaja õigust olla ära kuulatud. PPA ei vastanud kaebaja küsimusele selle

kohta, milline on kavandatava otsuse õiguslik alus (4. ja 11. septembri 2023. a päringud). Ära-

kuulamisõigust saab tõhusalt teostada, kui on piisavalt täpselt teada, millise sisu ja

põhjendustega haldusakti välja anda plaanitakse (Riigikohtu halduskolleegiumi 15. mai 2013. a

otsus asjas nr 3-3-1-76-12, p 10 ja 31. oktoobri 2023. a otsus asjas nr 3-15-2023, p 12). PPA ei

taganud kaebajale võimalust väljaselgitatud asjaolude ja kavandatava keelduva otsuse põhjuste

kohta vastuväiteid ja selgitusi esitada. Tegu on olulise menetlusveaga.

5.5. PPA rikkus ka selgitamiskohustust. Kaebaja palus PPA-l selgitada, kuidas on muutunud

tema kohta antud ohuhinnang võrreldes ajaga, mil tal olid relvaload kolmele relvale (28. august

2023). Kaebaja palus PPA-l ka selgitada, millised oleksid ameti hinnangul sobivad tingimused

ja põhjendused, mille puhul oleks võimalik omada enam kui üht relva. PPA kaebajale selgitusi

ei andnud.

5.6. Otsuse õigusliku alusena on viidatud HMS §-le 6, § 38 lg-tele 1 ja 3, § 43 lg-le 2 ja lg 4 p-

le 2. Tegu on menetlusnormidega. Kohtupraktikas on selgitatud, et relvasoetamisloa andmise

otsus põhineb mh prognoosil. Arvestada tuleb taotleja isikut, eluviisi ja käitumist nii positiivselt

kui ka negatiivselt iseloomustavaid asjaolusid. Nende põhjal tuleb esitada selged ja konkreetsed

põhjendused, miks esineb tema puhul kaitstava õigushüve kahjustamise oht. PPA on jätnud

välja selgitamata kõik nimetatud tähtsust omavad olulised asjaolud, rääkimata neile õige

hinnangu andmisest. PPA otsus põhineb ainult etteheidetel kaebaja esitatud põhjendustele.

Viited HMS § 43 lg-le 2 ja § 43 lg 4 p-le 2 on asjassepuutumatud.

5.7. PPA-l ei ole pädevust kaebaja asemel otsustada, mitut tulirelva ta enese ja vara kaitseks

vajab. Põhjendus, et patrullpolitseinikul on ainult üks relv, ei ole asjakohane. Politseiametnike

teenistusrelvade eesmärk erineb oluliselt füüsilise isiku tulirelva omast. Tulirelvade omamine

on üks lubatud enese ja vara kaitsmise viisidest. See kuulub põhiseaduse (PS) § 19 lg-s 1

sätestatud üldise vabaduspõhiõiguse kaitsealasse. PPA pole sellega arvestanud.

5.8. Relvaseaduses ei ole keeldu omada erinevat kinnisvara, elada erinevates elukohtades ning

hoida tulirelvi seal, kus on tagatud kehtestatud nõuetele vastavad hoiutingimused. Relvaseadus

ei kohusta tulirelva iga päev kaasas kandma. Kaebajal on endal õigus otsustada kas, millal ja

kui mitut tulirelva ta kaasas kannab. Kaebaja toimetab igapäevaselt hajaasustuse piirkonnas.

Väljakutse korral reageerib lähim politseipatrull 65 km kauguselt. Kaebaja ei pea vajalikuks

analüüsida kuritegevuse statistika kasvutrende.

5.9. PPA on märkinud, et relvasoetamisloa väljastamise automaatseks aluseks ei saa olla

asjaolu, et kaebajale oli samadele relvadele varem väljastatud paralleelrelvaluba. PPA on

tõlgendanud õigusnorme arusaamatul viisil. RelvS sätestab soetamisloa andmist välistavad

asjaolud, kuid ei näe ette automaatseid aluseid soetamisloa väljastamiseks.

3-23-2619

4(8)

5.10. Kaebaja nõustub, et tulirelva käitlemine on eriõigus. Kaebaja ei nõustu aga PPA seisu-

kohaga, et ta peab asuma haldusorgani asemel kaalutlusi esitama. Kaebaja põhjendas haldus-

menetluses korduvalt oma taotlust ja vastas PPA esitatud küsimustele. Asjakohatu on PPA

seisukoht, et ta soovib relvi hankida mugavusest.

6. PPA esitas vastuse, milles palus kaebuse rahuldamata jätta. Vaidlustatud otsus on nii

vormilt kui ka sisult õiguspärane. Lisaks varem esitatud põhjendustele leidis PPA järgmist.

6.1. Menetleja püüdis kaebajale viiel korral selgitada, milliseid argumente on vaja esitada, et

veenda ametit kaebaja vajaduses relva soetada. Menetleja selgitas, et mida napimad on kaebaja

põhjendused, seda keerulisem on ametil kaalumisotsust teha. Kaebaja ei põhjendanud, miks tal

on tal vaja uusi relvi samal otstarbel, kui ta tegelikult kõiki neid selleks ei kasuta. Ei ole eluliselt

usutav, et teist liiki relvaga harjutades oleks võimalik parendada laskeoskusi relvaga, mille

kasutamist kaebaja ei treeni.

6.2. PPA ei nõustu, et otsuses pole märgitud selle õiguslikku alust. RelvS § 28 lg 1 loetelu on

ammendav. Muul otstarbel, sh üksnes laskeharjutuste läbiviimiseks, pole alust relva soetada.

RelvS ei sea otseselt piiranguid lubatud relvade arvule, kuid nimetab, millistel tingimustel ja

millisel otstarbel võib relvaluba ja soetamisluba taotleda. Kui menetluses selgub, et taotletav

relva liik, otstarve ja tegelik vajadus ei lange kokku, ei ole PPA-l õigust luba anda.

6.3. PPA ei pidanud HMS § 40 lg 1 järgimiseks edastama kaebajale otsuse eelnõud. Kaebajat

ei jäetud ära kuulamata. PPA andis talle koguni viiel korral võimaluse selgitusi anda. Otsus ei

olnud kaebaja jaoks üllatav. PPA selgitas talle, millised tagajärjed kaasnevad menetleja nõuete

täitmata jätmisega.

6.4. Igasugune sekkumine PS §-ga 19 tagatud vaba eneseteostuse õigusesse ei tähenda veel

selle õiguse rikkumist. Riive on lubatav, kui see on formaalselt ja materiaalselt põhiseadusega

kooskõlas (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 26. märtsi 2009. a otsus asjas

nr 3-4-1-16-08, p 25). PPA on kaalutlusõiguse teostamisel arvesse võtnud kõiki menetluse

käigus tuvastatud asjaolusid. PPA andis neile õiglase kaalu, arvestades seejuures ka kaebaja

vaba eneseteostuse õigusega.

6.5. Siseministeerium esitas 29. detsembril 2023 vastuse Eesti Relvaomanike Liidu

pöördumisele. Ministeerium leidis, et Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis nr 2021/5552

relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta on sätestatud mõjuva põhjuse tingimus (art 6

lg 1). Vastuses rõhutatakse, et loa väljastamisest keeldumise alused ei ole ammendavalt

loetletud RelvS §-s 36. Relvaseadust tuleb vaadelda tervikuna. Nii pole RelvS §-s 36 nimetatud

ka RelvS §-des 29–31 sätestatud nõudeid ja relvaeksami või täiendava laskekatse sooritamise

kohustust. Relvaseaduses on määratletud lubatud relva liigid, otstarve, relvaluba taotleda võiva

isiku vanus ja kodakondsus. Need sätted ei oleks põhjendatud, kui taotleja vastavust neile

tingimustele, relva soetamise otstarvet, relva omamise tegelikku vajadust ning eesmärgipärast

kasutamist ei kontrollitaks.

6.6. RelvS § 32 lg 4 kohaselt antakse soetamisluba ainult seda liiki relva soetamiseks, mis

vastab otstarbele, milleks relva taotletakse. Tegemist on nn mõjuva põhjuse tingimusega

direktiivi nr 2021/5552 tähenduses.

7. Kaebaja esitas seisukoha, milles selgitas järgmist.

7.1. Kaebaja vanemad elavad xxxxxxxxx. Kaebaja viibib seal koos perega sageli, käies

vanemaid hooldamas ja abistamas. Kaebaja pere kasutuses on vanemate maja teine korrus.

Talus on tagatud nõuetekohased tingimused relvade hoidmiseks. Kaebaja isal oli varem

relvaluba. Ka kaebaja enda elukohas xxxxxxxx on tagatud tingimused relvade turvaliseks

3-23-2619

5(8)

hoidmiseks. PPA on need üle vaadanud ja heaks kiitnud kaebajal olemasoleva relvaloa

menetluse raames.

7.2. Glock-19 kaliiber on 9 mm. Tegu on palju võimsama relvaga, kui Walther-P-22, mille

kaliiber on 5,6 mm. Glock-19 peatamisjõud on ohu korral tunduvalt suurem. 5,6 mm padrunil

on palju väiksem algkiirus ja vähem energiat kui 9 mm padrunil, kuna püssirohu kogus on

väiksem. 5,6 mm padruni kuul on väiksema kineetilise energiaga, kuna kuuli mass on väiksem.

Hädakaitse olukorras tekitab tabamus relvast Glock-19 ründajale šoki, mis teeb ta kahjutuks ka

juhul, kui tegu ei ole surma põhjustava haavaga. Tabamus relvast Walther-P-22 ründajale šokki

ei tekita. Seetõttu tuleks ründe peatamiseks selle relvaga tekitada ründajale surmavaid vigastusi.

Sel põhjusel ei kasuta ka jõuametkonnad 5,6 mm relva üldjuhul teenistusrelvana.

7.3. Walther-P-22 on tiirus harjutamiseks palju mugavam: tekitab vähem lärmi, on väiksema

tagasilöögiga ja laskmiskiirus on suurem. Oluline on ka padrunite hinnavahe: Walther-P-22

padrun maksab 16 senti tükk, Glock-19 padrun 50 senti tükk.

7.4. Kaebajal oli kuni 28. augustini 2023 paralleelrelvaluba tema vennale Y kuuluvale relvale

Glock-19. Kaebajale endale kuuluvale relvale Walther-P-22 on 13. veebruaril 2020 väljastatud

relvaluba DL50006997. Kolmandale relvale, samuti kaebaja vennale kuuluvale Margolin

MЦM, ei ole kaebajal olnud relvaluba ega paralleelrelvaluba.

8. PPA esitas seisukoha, milles selgitas järgmist.

8.1. Kaebaja väide, et ta vajab mitut relva selleks, et hoida neid erinevates hoiukohtades, on

vastuolus tema taotluses esitatuga. Taotluses on kaebaja märkinud hoiukohaks üksnes oma

elukoha. RelvS § 46 lg 1 järgi peab füüsiline isik hoidma relva hoiukohas, mis asub tema

elukohas või tema määratud aadressil asuvas hoiukohas, mis on kooskõlastatud PPA-ga. Lisaks

võib relva hoida kuni kahes eri aadressil asuvas ajutises hoiukohas, mis on kooskõlastatud PPA-

ga. Sellist taotlust kaebaja PPA-le esitanud ei ole.

8.2. Kaebaja väide, et tema vanemate kodus xxxxxx on olemas tingimused relvade turvaliseks

hoidmiseks, on paljasõnaline ega ole puutumuses praeguse vaidlusega. Kui kaebaja isal

tõepoolest oli kunagi relvaluba, kontrollis PPA tingimusi toona. Kuna kaebaja pole esitanud

taotlust hoida seal omi relvi, ei ole PPA praeguse menetluse raames neid tingimusi kontrollinud.

8.3. PPA keeldus kaebajale relvaluba väljastamast, kuna vaatamata menetleja korduvatele

päringutele ei põhjendanud kaebaja uute relvade soetamise vajadust. Selleks, et lasketiirus

harjutada, pole kaebajal PPA hinnangul teist relva vaja.

8.4. Vaidlust pole selle üle, et soetamisloa väljastamisest ei ole alust keelduda põhjusel, et

taotlejal on juba samal otstarbel relv olemas. Praegusel juhul on keeldumise aluseks asjaolu, et

kaebaja on taotluses märkinud relva kasutamise otstarbeks enese ja vara kaitse, kuid soovib

lisarelva hoopis treenimise otstarbel. Seda, et kaebaja vajaks turvalisuse tagamiseks mitut eri

relva mitmes erinevas viibimiskohas, ei ole haldusmenetluse käigus tuvastatud.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. RelvS § 28 lg 1 p 3 järgi võib füüsiline isik relva soetada, omada ja vallata turvalisuse

tagamiseks (enese ja vara kaitseks). Kaebaja õigus soetada ja omada relva on hõlmatud PS §-s

19 nimetatud õigusega vabale eneseteostusele. Seda õigust võib piirata seadusega või seaduse

alusel igal põhjusel, mis ei ole põhiseadusega vastuolus (vt Riigikohtu üldkogu 11. oktoobri

2001. a otsus asjas nr 3-4-1-7-01, p 13 ja põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 18. juuni

2019. a otsus asjas nr 5-19-26, p 41).

10. Seaduslikkuse põhimõttest tulenevalt peab avaliku võimu tegevus rajanema seadustel (vt

PS § 3 lg 1 esimene lause; Riigikohtu halduskolleegiumi 17. detsembri 2014. a otsus asjas nr 3-

3-1-70-14, p 18 ja üldkogu 26. aprilli 2016. a otsus asjas 3-2-1-40-15, p 54). Riik ei tohi võimu

3-23-2619

6(8)

teostada meelevaldselt (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 20. detsembri

2016. a otsus asjas nr 3-4-1-3-16, p 199). Kõik avalik-õiguslike ülesannete täitjad peavad

lähtuma seaduslikkuse põhimõttest kogu oma tegevuses.

11. Füüsilisele isikule soetamisloa andmist välistavad asjaolud on sätestatud RelvS §-s 36.

Selle paragrahvi lg 1 näeb ette imperatiivsed alused soetamisloa andmisest keeldumiseks ja lg 4

loetleb olukorrad, mil PPA-l tuleb loa andmine või sellest keeldumine otsustada kaalutlusõiguse

alusel. Vastustaja pole neile alustele tuginenud.

12. Vastustaja tugines kaebaja taotlust rahuldamata jättes RelvS § 28 lg-le 1 ja § 32 lg-le 4.

RelvS § 28 lg-s 1 on sätestatud otstarbed, milleks füüsiline isik võib relva soetada, omada ja

vallata. Selle sätte alusel tuleb vastustajal kontrollida, kas taotletud relv sobib kasutamiseks

otstarbel, milleks seda on taotletud. Aluse keelduda märgitud otstarbeks sobimatu relva

soetamisest annab RelvS § 32 lg 4. Ka tuleb PPA-l soetamisloa andmisest keelduda, kui inimene

taotleb relva otstarbel, mida RelvS § 28 lg-s 1 ei ole nimetatud. Kui inimene taotleb relva

otstarbel, mis on RelvS § 28 lg-s 1 nimetatud, kuid PPA teeb kindlaks, et ta soovib relva

tegelikult kasutada mõnel muul, seaduses nimetamata või varjatud eesmärgil, annab aluse

keelduda soetamisloa andmisest RelvS § 36 lg 1 p 9.

13. Relvaseaduses ei ole määratud, kui palju relvi võib inimesel mingil otstarbel kasutamiseks

olla. Seaduses on nõue, mille järgi juhul, kui üksnes turvalisuse tagamise eesmärgil soovitakse

soetada enam kui kaheksa relva, lisandub relvaomanikule kohustus hoida relvi relvahoidlas

(RelvS § 29 lg 11 ja § 25 lg 7). Seega on seadusandja pidanud võimalikuks, et füüsilisel isikul

on turvalisuse tagamise otstarbel ka kaheksa ja enam relva.

14. Direktiivi 2021/555 art 6 lg 1 järgi lubab liikmesriik relva omada üksnes mõjuval põhjusel.

RelvS § 28 lg-s 1 on sätestatud põhjused, mida Eesti seadusandja on pidanud piisavalt

mõjuvateks. Kui inimene taotleb relva mõjuvaks loetud põhjusel, relv sobib sellel otstarbel

kasutamiseks ja pole alust arvata, et ta sooviks relva tegelikult omandada mõnel muul,

lubamatul põhjusel, ei lähe talle relvaloa andmine ka direktiivi nõuetega vastuollu.

15. PPA on kohtule 4. juulil 2024 esitatud seisukohas tõdenud: „Vaidlust ei ole selles, et

soetamisloa väljastamisest ei ole alus[t] keelduda põhjusel, et taotlejal on juba samal otstarbel

relv olemas“ (digitoimiku leht (dtl) 54). Kohus nõustub PPA-ga. Praeguse seisuga võimaldab

seadus keelduda loa andmisest juhul, kui PPA näitab ära, et inimene soovib lisarelva soetada

tegelikult mõnel muul otstarbel, kui ta taotluses on märkinud. PPA on muutnud oma varasemat

halduspraktikat relvalubade andmisel, nähes vajadust piirata tsiviilkäibes olevate relvade hulka.

Kui PPA meelest oleks sel eesmärgil vajalik norm, mille alusel uue relva soetamisloa andmisest

oleks võimalik keelduda ka juhul, kui inimesel on juba samal otstarbel kasutamiseks relv

olemas, tuleks tal sellest seadusandjale märku anda.

16. PPA leiab, et soetamisloa andmisest tuli praegusel juhul keelduda, kuna kaebaja

põhjendustest nähtub, et ta soovib tegelikult ühte relva treenimiseks ja teist relva turvalisuse

tagamise eesmärgil. RelvS § 28 lg 1 ei näe ette võimalust soetada relva üksnes treenimise

eesmärgil. Lisaks leiab PPA, et kaebaja pole taotlenud luba hoida relvi erinevates asukohtades.

17. Kaebaja selgitas PPA-le 30. augustil 2023 saadetud e-kirjas, et kasutab tal olemasolevat

relva Walther-P-22 lasketiirus laskmiseks ja harjutamiseks. Oma kodu kaitseks on otstarbekam

kasutada relva Glock-19 (dtl 15). 31. augustil 2023 saadetud e-kirjas selgitas kaebaja PPA-le,

et kasutab erinevatel aadressitel asuvaid elamispindu. Ta soovib hoida vajaduse korral erinevaid

relvi erinevates elukohtades. Nii ei ole tal vaja igapäevaselt relva kaasas kanda (dtl 14). Kohtu-

menetluses täpsustas kaebaja, et tema teiseks elukohaks on tema vanemate talu xxxxxxxx.

3-23-2619

7(8)

18. PPA selgitas kaebajale 31. augustil 2023 saadetud e-kirjas (dtl 13): „Teil on deklareeritud

ainult üks relva hoiukoht, seega muudes kohtades relva hoida ei tohi ja ei tohtinud.“ Kaebaja ei

esitanud PPA sellele tähelepanekule vastust ega taotlenud PPA-lt kooskõlastust relva

hoidmiseks ka vanematekodus (vt RelvS § 46 lg 1).

PPA selgitas samas e-kirjas, et relvaomanikul on õigus käia turvalisuse tagamiseks soetatud

relvaga lasketiirus treenimas. Turvalisuse tagamise otstarbega ei lähe PPA hinnangul aga kokku

see, kui inimene soovib relva peamiselt lasketiirus treenimise eesmärgil.

19. Kohus ei nõustu PPA seisukohaga, et sageli erinevates asukohtades viibimine pole piisav

põhjus soetada turvalisuse tagamiseks mitu relva, kuna relvaomanik saab ka üht relva mitme

asukoha vahel liigutada. Inimese soov hoida turvalisuse tagamiseks relvi oma mitmes elu- või

viibimiskohas ning neid pidevalt mitte kaasas kanda ei ole seaduse eesmärkidega vastuolus.

Inimene võib ise otsustada, millal ja kus liikudes relva kaasas kanda ja millal hoida relva oma

elu- või viibimiskohas paigal. Relva pidevalt kaasaskandmine on tülikas. Lisaks võib see

tulirelvadest lähtuvaid ohte oluliselt suurendada. Kuigi vajadus end kaitsta võib tekkida ka

väljaspool kodu, sõltub selle olukorra ilmnemise tõenäosus sellest, kus, millal ja kelle seltsis

inimene liigub. Kui ta liigub lihtsalt näiteks oma kodust vanematekoju, on tee peal ohuolukorra

ilmnemise tõenäosus äärmiselt madal. Seetõttu pole veenev PPA põhjendus, et kui inimene

relva pidevalt kaasas ei kanna, pole seda võimalik otstarbekohaselt kasutada. Asjakohane pole

ka PPA võrdlus patrullipolitseinikuga. Erinevalt patrullivast politseinikust ei viibi tsiviilisikust

relvaomanik pidevalt olukorras, kus võib sageli ilmneda relvaga tõrjumist vajav oht.

20. PPA põhjendused seoses relvade hoidmisega eri asukohtades on seega üksnes osaliselt

asjakohased. Tõsi on see, et kaebaja ei esitanud haldusmenetluses selgitusi ega avaldusi seoses

PPA osundanud probleemiga, et ta pole teist asukohta relvade hoiustamiseks PPA-ga koos-

kõlastanud. Ka ei olnud kaebaja märkinud teist relva hoiukohta soetamisloa taotlusesse (dtl 51).

Samas tulenes PPA argumentidest, et ta poleks mitme relva soetamist selleks, et hoida neid

erinevates asukohtades, nagunii põhjendatuks pidanud.

21. Kaebaja selgitused, miks ta peab turvalisuse tagamiseks vajalikuks kahte erinevate

omadustega relva, on kohtu hinnangul asjakohased. Väiksema kaliibriga relvaga Walther-P-22

on lasketiirus odavam ja mugavam laskmisharjutusi teha. See võimaldab kaebajal oma laske-

oskusi säilitada või arendada. See on nii kaebaja enda kui ka kolmandate isikute turvalisuse

tagamiseks oluline. Sellest ei saa järeldada, et väiksema kaliibriga relv ei sobiks kaebaja ja tema

vara kaitseks ja et kaebaja relva sel eesmärgil ei valdaks.

Kaebaja on arusaadavalt põhjendanud, miks ta soovib soetada ka teise, suurema kaliibriga relva,

mis on tema hinnangul ohuolukorras tõhusam. Eeltoodu ei tähenda omakorda, et kaebaja peaks

treenima üksnes relvaga Glock-19 ning et teise relvaga harjutamine oleks tarbetu. Kaebaja

selgitused ei tekita kahtlust selles, et ta valdaks mõlemat relva, nii Glock-19 kui ka Walther-P-

20 turvalisuse tagamise eesmärgil.

22. Kolmanda taotletud relva kohta on haldus- ja kohtumenetluses esitatud vähe infot. Kaebaja

selgitused seoses kolmanda relvaga on olnud ebamäärased ja vastuolulised. Kaebaja 4. juuni

2024. a seisukoha järgi on tegu varem tema vennale kuulunud relvaga Margolin MЦM. Kaebaja

väitis haldusmenetluses, et kuni 28. augustini 2023 oli tal mõlema soetada taotletud relva

paralleelrelvaluba ja õigus kasutada kolme relva (vt relvasoetamisloa taotlus, dtl 51, 31. augusti

ja 4. septembri 2023. a e-kirjad, dtl-d 12–14). 4. juuni 2024. a-l kohtule esitatud vastuses selgitas

kaebaja aga, et kolmandale relvale Margolin MЦM tal varem relvaluba ega paralleelrelvaluba

pole olnud.

3-23-2619

8(8)

Kui kaebaja esitab asjakohased selgitused, millest saab järeldada, et ta kasutaks ka kolmandat

relva turvalisuse tagamise otstarbel (näiteks et tagada relva olemasolu tema erinevates elu-

kohtades), siis võib taotlus ka selle relva puhul põhjendatud olla.

23. Kaebaja leiab, et PPA rikkus tema õigust olla ära kuulatud (HMS § 40 lg 1), jättes vastamata

kaebaja korduvalt esitatud küsimusele selle kohta, milline on kavandatava otsuse õiguslik alus

(4. ja 11. septembri 2023. a päringud, dtl 11–13). Kavandatava keeldumise õigusliku aluse kohta

küsis kaebaja ka 15. septembri 2023. a e-kirjas (dtl 10). PPA selgitas e-kirjavahetuses kaebajale

kavandatava otsuse eeldatavat sisu ja selle põhjendusi. PPA ei selgitanud kaebajale seda, milline

õigusnorm annaks aluse soetamisloa andmisest keelduda. Kohus nõustub kaebajaga, et selline

selgitus oleks võimaldanud kaebajal tõhusamalt oma positsiooni kaitsta. Siiski oli kaebajal

piisavalt võimalusi oma seisukohta PPA-le selgitada, arvestades ka PPA antud infot

kavandatava otsuse ja selle põhjenduste kohta. Seetõttu ei rikkunud PPA praegusel juhul HMS

§ 40 lg-t 1.

24. Eeltoodu põhjal rahuldab kohus kaebuse ja tühistab vaidlustatud otsuse. PPA-l tuleb

kaebaja soetamisloa taotluse üle uuesti otsustada, arvestades kohtu selgitusi. PPA-l tuleb

kontrollida kaebaja eesmärki kolmanda relva soetamisel. PPA-l tuleb anda kaebajale soovi

korral võimalus kooskõlastada vanematekodus asuv relvahoiukoht ametiga.

25. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja palus

kaebuses jätta menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja pole esitanud menetluskulude

nimekirja ja kuludokumente (HKMS § 109 lg 1). See ei takista kaebaja tasutud riigilõivu

vastustajalt välja mõistmist (Riigikohtu halduskolleegiumi 16. jaanuari 2018. a määrus asjas

nr 3-17-1206, p 7 ja seal viidatud kohtupraktika). Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja

mõista 20 eurot.

26. Kaebaja ja tema vanemate elukoha aadressid (xxxxxxxxx ja xxxxxxxxx) tuleb otsuse

avaldamisel asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/