2-22-147021/14 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gea Lepik, liikmed Kaija Kaijanen ja Siret

Siilbek

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. juuli 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-147021

Kohtuasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu võlgnevuse,

intressi, viivise, haldustasu ja sissenõudmiskulude

hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27. mai 2024. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

1816,03 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (endine Osaühing

Aktiva Finants; registrikood 10746479), lepingulised

esindajad SR ja AJ

Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus tsiviilasjas nr 2-22-147021

Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.

2. Lahendada asi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.

3. Tühistada Harju Maakohtu 27. mai 2024. a otsus ja saata asi samale maakohtule

uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

4. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

2-22-147021

2 (6)

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse X (kostja) vastu

tarbijakrediidilepingust tulenevates nõuetes. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond tegi

võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada,

mistõttu maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja anti hageja nõuded kostja vastu Harju Maakohtule

menetluse jätkamiseks.

2. Hageja esitas 30. jaanuaril 2023 kohtule hagiavalduse, mida täiendas 13. veebruaril 2023.

Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõla 1394,97 eurot, intressi 76,21 eurot, haldustasu

31,10 eurot, sissenõudmiskulud 20 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 42,65 eurot,

samuti edasiulatuva viivise lepingu nr C85004529227 järgselt põhinõudelt 499,49 eurot

määraga 18% aastas ja lepingu nr L89008712117 järgselt põhinõudelt 895,48 eurot määraga

18% aastas alates 31. jaanuarist 2023 kuni põhinõuete täitmiseni.

2.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Inbank AS ja kostja 30. novembril 2020

tarbijakrediidilepingu nr C85004529227, mille alusel anti kostjale laenu krediidilimiidiga 500

eurot. Lepingu ülesütlemise seisuga 29. novembril 2022 oli kostjal tähtajaks tagastamata

krediidilimiit summas 499,49 eurot. Lepingus leppisid pooled kokku intressimääras 18% aastas.

Lepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi igakuiselt kalendrikuu viimasel päeval või

sellele järgneval pangapäeval. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata intress

summas 28,89 eurot. Vastavalt lepingule oli kostja kohustatud tasuma lepingu haldamise tasu

2,50 eurot kuus. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata laenuhaldustasu summas

7,50 eurot. Hageja on arvestanud viivist põhivõlalt 499,99 eurolt ajavahemiku 30. november

2022 kuni 30. jaanuar 2023 eest määraga 18% aastas, kokku summas 15,27 eurot.

2.2. Inbank AS ja kostja sõlmisid 31. jaanuaril 2022 väikelaenu lepingu nr L89007655644,

mille alusel sai kostja laenu 2000 eurot. 24. mail 2022 sõlmisid lepingupooled kokkuleppe

väikelaenu lepingu nr L89007655644 muutmiseks, mis kannab edaspidi numbrit

L89008712117. Kokkuleppe sõlmimise hetkeks oli kostjal tagastamata laenu põhiosa summas

1034,79 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama kokkuleppes kokku lepitud maksegraafiku

alusel ajavahemikul 15. juuni 2022 kuni 15. mai 2023. Kostjalt on toimunud laenuandjale

põhiosa katteks laekumisi summas 1104,52 eurot. Seega on kostjal lepingust nr L89008712117

tulenev põhivõlg summas 895,48 eurot. Lepingus on kokku lepitud intressimääras 18% aastas.

Kostjal on intressivõlgnevus alates 13. osamaksest, s.o 15. maist 2018 kuni ülesütlemisele

eelnenud 15. osamakseni (16. juuli 2018) summas 47,32 eurot. Lepingu kohaselt oli kostja

kohustatud tasuma lepingu haldamise tasu 5,90 eurot kuus. Lepingu ülesütlemise seisuga 29.

novembril 2022 oli kostjal tasumata laenuhaldustasu summas 23,60 eurot. Hageja on

arvestanud viivist põhivõlalt 895,48 eurolt ajavahemiku 30. november 2022 kuni 30. jaanuar

2023 eest määraga 18% aastas, kokku summas 27,38 eurot.

2-22-147021

3 (6)

Kostja seisukoht

3. Maakohus toimetas kostjale hagimaterjalid väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte 13.

aprillil 2023. Kostja hagile vastust ei esitanud.

Menetluse käik

4. Maakohus määras 11. märtsi 2024. a määrusega hagejale tähtaja täienduste esitamiseks kuni

1. aprillini 2024 ja kostjale võimaluse esitatule vastata kuni 17. aprillini 2024. Maakohus palus

hagejal:

-

esitada selged faktiväited, millised olid igast lepingust tulenevad lepingupoolte

peamised kohustused ning milliseid kohustusi ja mis viisil kostja rikkus;

-

täpsustada, kas ja millal sai kostja ülesütlemisavalduse kätte. Ühtlasi tegi kohus hagejale

ettepaneku esitada tõendeid selle kohta, et kostja sai ülesütlemisavalduse kätte;

-

täpsustada, millal laenusummad kostja kasutusse anti, ning esitada selle tõendamiseks

ka tõendid;

-

välja tuua, kas krediidivõimelisuse hindamiseks küsiti iga lepingu sõlmimisel kostja

konto väljavõtet. Kui jah, tegi kohus ettepaneku esitada nimetatud väljavõtted asja

juurde tõendina; kui mitte, tuleb hagejal välja tuua ja tõendada, missugust muud piisavat

teavet kostja krediidivõimelisuse, sh temal juba olemas olevate kohustuste kohta koguti;

-

esitada lepingujärgsete tagasimaksete ümberarvestus võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg

7 tähenduses;

-

tuua sissenõudmiskulude nõude osas välja, milline kulu seoses iga väidetud

sissenõudmistoiminguga kaasnes, ning esitada selle kohta ka tõendeid.

5. Hageja kohtule hagi täiendusi ei esitanud.

Maakohtu otsus ja selle põhjendused

6. Maakohus jättis 27. mai 2024. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Maakohus märkis, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

6.1. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud:

-

Inbank AS ja kostja sõlmisid 30. novembril 2020 Inpay makselahenduse lepingu nr

C85004529227, mille kohaselt võimaldati kostjal kasutada krediidilimiiti 500 eurot

intressimääraga 18% aastas. Krediidikulukuse määr oli 35,27% aastas;

-

Inbank AS ja kostja sõlmisid 31. jaanuaril 2022 väikelaenulepingu nr L89007655644,

mille alusel kostja sai laenu 2000 eurot intressimääraga 18% aastas. Krediidikulukuse

määr oli 27,94% aastas. Kostja kohustus laenu tagastama kuue kuu jooksul vastavalt

lepingus kokku lepitud maksegraafikule;

-

16. mail 2022 sõlmisid Inbank AS ja kostja kokkuleppe väikelaenulepingu nr

L89007655644 muutmiseks. Nimetatud kokkuleppe kohaselt oli võlgnevuse summaks

1034,79 eurot ja kostja kohustus selle tasuma 12 kuu jooksul vastavalt kokkuleppes

kokku lepitud maksegraafikule. Intressimäär oli 18% aastas ja krediidikulukuse määr

40,46% aastas. Kokkuleppe kohaselt kannab väikelaenuleping nr L89007655644 alates

lepingu muutmise kokkuleppe jõustumisest numbrit L89008712117;

-

nõude loovutamise teatistest nähtuvalt on Inbank AS loovutanud eespool nimetatud

laenulepingutest tulenevad nõuded kostja vastu 30. novembril 2022 hagejale.

2-22-147021

4 (6)

6.2. Maakohus viitas VÕS § 402 lg-le 1 ja leidis, et hageja ei ole tõendanud lepingute nr

C85004529227 ja L89007655644 alusel kostjale laenu andmist. Kohus on hagejale 11. märtsi

2024. a määruses selgitanud, et tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude rahuldamise eelduseks

on muu hulgas, et krediit on tarbija kasutusse antud, ja palunud hagejal hiljemalt 1. aprillil 2024

täpsustada, millal laenusummad kostja kasutusse anti ja esitada selle tõendamiseks ka tõendid.

Hageja ei ole kohtu määratud tähtajaks vastanud. Kuna hageja ei ole vaatamata kohtu

nõudmisele laenusummade kostja kasutusse andmist tõendanud, jättis kohus hageja nõuded

kostja vastu rahuldamata.

6.3. Kuna hagi jäi rahuldamata, jättis maakohus menetluskulud tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Kuna kostja menetluses sisuliselt ei osalenud,

ei saanud tal menetluskulusid tekkida. Seega hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

Apellatsioonkaebus

7. Hageja esitas 27. juunil 2024 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada

ja saata asi uueks läbivaatamiseks tagasi Harju Maakohtule. Hageja palub anda talle tähtaeg 11.

märtsi 2024. a kohtunõudele vastamiseks. Poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus palub

hageja jätta kostja kanda.

7.1. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- ja

menetlusõiguse norme. Maakohus on rikkunud TsMS § 436 lg-d 1 ja 3 ning teinud kohtuotsuse,

mis on menetlusosalistele üllatuslik.

7.2. Maakohus tegi 11. märtsil 2024 kohtumääruse, millega andis hagejale tähtaja täiendava

seisukoha ja tõendite esitamiseks hiljemalt 1. aprillil 2024. Määrust ei toimetatud pooltele kätte,

vaid tehti e-toimikus nähtavaks. Hageja on avanud määruse alles pärast kohtuotsuse tegemist

31. mail 2024. Kuna hageja ei olnud 11. märtsi 2024. a kohtumäärusele vastanud, jättis kohus

hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

7.3. TsMS § 306 lg 1 kohaselt on menetlusdokumendi kättetoimetamine dokumendi

üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguste teostamiseks ja

kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Siinsel juhul ei ole hageja seda teha saanud. Hageja viitas

Tallinna Ringkonnakohtu lahenditele tsiviilasjades nr 2-22-5688 ja nr 2-21-109802.

8. Hageja esitas 4. juulil 2024 apellatsioonkaebuse täienduse, milles märkis, et asja

materjalidest

nähtuvalt

oli

hageja

menetlusdokumentides

märgitud

e-postiks

jurist@julianus.ee. Hagejale ei ole sellele e-postile tulnud teateid tähtaja määramisest või

dokumendi nähtavaks tegemisest. Hagejale ei ole teada, millisele e-posti aadressile maakohus

teate edastas, ning see ei nähtu hagejale ka e-toimikust. Kohtule endale peaks olema nähtav,

kuhu teated on edastatud. Tegemist on hageja jaoks negatiivse asjaoluga, s.t hagejal ei ole

võimalik tõendada, et teateid ei edastatud e-postile jurist@julianus.ee. Olukorras, kus hageja

oli hagiavalduses märkinud menetlusposti aadressina jurist@julianus.ee, ei olnud põhjendatud

saata kohtumäärust hageja esindaja e-posti aadressile, mida hageja ega tema esindaja ei olnud

praeguses asjas kohtule avaldanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta TsMS § 638 lg 1 alusel menetlusse.

Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada ning maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi

2-22-147021

5 (6)

olulise rikkumise tõttu TsMS § 646 ja § 656 lg 1 p 1 ning lg 2 alusel tühistada. Asi tuleb saata

samale maakohtule asja uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

10. Menetlusökonoomia kaalutlustel lahendab ringkonnakohus asja TsMS § 646 alusel üksnes

apellatsioonkaebuse põhjal, sest maakohus rikkus asja lahendades menetlusõiguse norme viisil,

mis toob vältimatult kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses ja asja saatmise

maakohtule uueks läbivaatamiseks.

11. Maakohus jättis hagi rahuldamata, kuna hageja ei olnud vaatamata maakohtu 11. märtsi

2024. a määruses esitatud selgitustele sama määrusega antud tähtajaks (1. aprilliks 2024)

täpsustanud ja tõendanud, et laenusummad anti kostja kasutusse. Apellatsioonkaebuses tugineb

hageja peamiselt sellele, et ta ei ole maakohtu 11. märtsi 2024. a määrust kätte saanud ning talle

ei ole tema menetlusdokumentides märgitud e-postiaadressile jurist@julianus.ee tulnud ka

teateid tähtaja määramise või dokumendi nähtavaks tegemise kohta.

12. Tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulenenud maakohtule kohustust 11. märtsi 2024. a

määrust hagejale kätte toimetada (TsMS § 306 lg 5, § 466 lg 1 esimene lause). Määrus, mida ei

pea menetlusosalisele kätte toimetama, edastatakse menetlusosalisele kohtu valitud viisil

(TsMS § 466 lg 1 teine lause, § 310 lg 1). Ringkonnakohus on seisukohal, et tehes määruse,

millega kohus täidab selgitamiskohustust ja annab hagejale tähtaja täiendavate selgituste ja

tõendite esitamiseks, mille esitamata jätmise tagajärjeks võib olla hagi rahuldamata jätmine,

tuleb valida määruse edastamiseks viis, mis eelduslikult tagab hagejale tegeliku võimaluse

määrusega tutvuda ning seeläbi saada teada kohtu selgitustest ja talle määratud tähtajast (vt ka

TlnRnKm 13.09.2021, 2-21-109802, p 10; TlnRnKm 13.10.2022, 2-22-5688, p 9). Seadus ei

keela kohtul toimetada sellist määrust hagejale kätte ka TsMS 6. osas sätestatud korras ja seada

täiendavate selgituste ja tõendite esitamise tähtaja algust sõltuvaks menetlusdokumendi

kättetoimetamisest.

13. Praeguses asjas tegi maakohus vaidlusaluse määruse 11. märtsil 2024. Samal kuupäeval

tegi kohus määruse hagejale ning hageja lepingulistele esindajatele AŽle ja IMle e-toimiku

infosüsteemis nähtavaks. Avaliku e-toimiku halduri Riigi IT Keskuse 5. juuli 2024. a vastuse

ringkonnakohtu päringule ja selle 9. juuli 2024. a täpsustuse kohaselt edastati teavitus siinses

tsiviilasjas maakohtu 11. märtsi 2024. a määruse nähtavaks tegemise kohta AŽle e-

postiaadressile XXX ja IMle e-postiaadressile XXX, Aktiva Finance Group OÜ-le (hageja)

dokumendi nähtavaks tegemise kohta teavitust ei saadetud. Asja materjalidest ei nähtu, et

hageja (esindaja) oleks teavituse või määruse kättesaamist kinnitanud. Samuti ei nähtu, et

maakohus oleks püüdnud hagejale määrust mõnel muul viisil edastada.

14. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu valitud viis 11. märtsi 2024. a määruse edastamiseks

ei olnud praeguse asja asjaoludel sobiv.

14.1. Üksnes määruse hagejale ja tema lepingulistele esindajatele e-toimikus nähtavaks

tegemisest selle edastamiseks ei piisa. Isikut tuleb määruse nähtavaks tegemisest ka teavitada,

sest vastasel juhul ei pruugi ta selle olemasolust teada saada. Üldjuhul ei saa isikutelt eeldada,

et nad regulaarselt e-toimikut kontrolliksid.

14.2. Ehkki praegusel juhul saadeti määruse e-toimikus nähtavaks tegemise kohta teavitus

hageja lepinguliste esindajate e-postiaadressidele, ei olnud see asjaolusid arvestades kohane

teavitamise viis. Üldjuhul tuleks menetlusdokumendi või teate edastamiseks kasutada neid

kontaktandmeid, mille menetlusosaline või tema esindaja on ise kohtule avaldanud. Asja

materjalidest nähtuvalt oli hageja esitatud nii maksekäsu kiirmenetluse avalduses, 30. jaanuari

2-22-147021

6 (6)

2024. a hagiavalduses kui ka 13. veebruari 2024. a hagi täpsustuses oma e-postiaadressina

jurist@julianus.ee. Selles olukorras ei olnud kohane edastada teadet 11. märtsi 2024. a määruse

kohta hageja esindajate teistele e-postiaadressidele, mida hageja ega tema esindajad ei olnud

praeguses asjas kohtule avaldanud (sh kasutanud neid e-postiaadresse kohtuga suhtlemiseks).

Saates teavituse kohtule avaldatust erinevale e-postiaadressile, ei saa kohus olla kindel, et

teavitus ka tegelikult õigeaegselt adressaadini jõuab. Selliselt saadetud teavituse saab

ringkonnakohtu hinnangul lugeda nõuetekohaselt edastatuks juhul, kui adressaat kinnitab

kohtule teavituse kättesaamist või kui kohtule on muude asjaolude põhjal ilmne, et adressaat on

teate kätte saanud. Praegusel juhul selliseid asjaolusid asja materjalidest ei nähtu. Hageja väitel

on ta avanud maakohtu 11. märtsi 2024. a määruse alles 31. mail 2024, s.o pärast vaidlustatud

otsuse tegemist.

15. Eelnevast tulenevalt ei olnud maakohus 11. märtsi 2024. a määrust enne vaidlustatud otsuse

tegemist hagejale nõuetekohaselt edastanud. Seetõttu ei olnud maakohtu 11. märtsi 2024. a

määruses esitatud selgitused hagejani jõudnud ning hagejal polnud võimalik maakohtu palutud

küsimustes seisukohti ja tõendeid esitada. Seega oli vaidlustatud otsus, millega maakohus jättis

hagi 11. märtsi 2024. a määruses nõutud selgituste esitamata jätmise tõttu rahuldamata, hagejale

üllatuslik. Eelnevaga on maakohus oluliselt rikkunud õigusliku ärakuulamise põhimõtet (TsMS

§ 656 lg 1 p 1) ja rikkunud eelmenetluse ülesandeid (TsMS § 392 lg 1 p-d 3 ja 4), tehes asjas

otsuse enne seda, kui asja oli arutatud ammendavalt ja asi oli lõpliku lahendi tegemiseks valmis

(TsMS § 435 lg 1). Eeltoodud rikkumised on olulised menetlusõiguse normi rikkumised TsMS

§ 656 lg 1 p 1 ja lg 2 teise lause mõttes ning toovad kaasa maakohtu otsuse tühistamise ja asja

maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise eelmenetluse staadiumis. Kuna asjas on

eelmenetlus nõuetekohaselt läbi viimata ja maakohus ei ole vaidlustatud otsuses kontrollinud

muid hagi rahuldamise eelduseid peale selle, kas laen on antud kostja kasutusse, ei saaks

ringkonnakohus praegusel juhul maakohtu rikkumisi ise kõrvaldada. Asja uuel läbivaatamisel

tuleb maakohtul anda hagejale võimalus esitada seisukoht maakohtu 11. märtsi 2024. a

määruses käsitletud küsimustes.

16. Kuna maakohtu otsus tühistatakse asja sisulise lahendamise osas, tuleb see tühistada ka

menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.

17. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks

läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate

menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus

vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus

vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks kohtuotsuses või

menetlust lõpetavast määruses või mõistliku aja jooksul pärast nimetatud lahendi jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)