3-24-1751/13 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-1751

Määruse kuupäev

18. juuli 2024

Kohtunik

Kadri Palm

Kohtuasi

Sergei Matvejevi (Matvejev) kaebus seonduvalt toime

pandud kuritegudega ning Viru Vangla kohustamiseks

tühistada müüdava kauba kättetoimetamise tasu ja

hüvitada kättetoimetamise tasu nõudmisest tekitatud

kahju

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Sergei Matvejevi kaebus osas, milles

kaebaja nõuab Viru Vangla kohustamist ja

kuriteokaebuste menetlemist.

2. Lõpetada menetlus osas, milles kaebaja nõuab

tekitatud kahju hüvitamist.

3. Jätta kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu

tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse

kättesaamisest.

Muud selgitused

Määrus tõlgituna vene keelde toimetatakse kätte

kaebajale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Viru Vangla kinnipeetav Sergei Matvejev esitas 9. juunil 2024 Tartu Halduskohtule

kaebuse Viru Vangla tegevuse peale. Kaebaja ei nõustu sellega, et Viru Vangla sõlmis

kaebaja selja taga lepingu, mille tulemusel ei ole kaebajale tagatud seadusega ettenähtud

regulaarset sisseostude tegemise võimalus ja kauba kohale toomine vanglasse. Kaebaja annab

vanglale võimaluse teha oma käitumine seaduskuulekaks ning ta nõuab 5 euro suuruse kauba

kohaletoimetamise tasu tühistamist. Sellepärast palub kaebaja kohustada vanglat muutma oma

lepingut kauplusega, mida osutab erafirma.

2. Tartu Halduskohus jättis 12. juuni 2024. a määrusega S. Matvejevi kaebuse käiguta, andes

selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.

3. Kaebaja esitas 24. juunil 2024 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles kaebaja esitas mh

menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

4. Vastusena kohtunõuetele edastas Viru Vangla 2. ja 18. juulil 2024 kohtueelse menetluse

materjalid.

5. Tuginedes kohtule esitatud kaebusele ja puuduste kõrvaldamise avaldusele, millest

viimases on kaebaja rõhutanud, et Viru Vangla direktor on toime pannud kuriteod ning

kaebaja on läbivalt teinud etteheiteid vangla kauplusest kauba ostmisel lisanduvale

kättetoimetamise tasu suurusele, tõlgendab kohus, et kaebaja on praeguses asjas esitanud

kaebuse Viru Vangla kohustamiseks tühistada müüdava kauba kättetoimetamise tasu ning

hüvitada kättetoimetamise tasu nõudmisest tekitatud kahju. Lisaks on kaebaja esitanud

kaebuse seoses Viru Vangla direktori poolt toime pandud kuritegudega.

6. Kohus annab kõigepealt hinnangu esitatud kohustamisnõudele (I) ning kaebaja soovile

alustada kriminaalmenetlus (II). Seejärel võtab kohus seisukoha esitatud hüvitamisnõude osas

(III).

I

7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse

saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 4 ette olukorra, kus

kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust

korrast.

8. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette

kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib

kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt

rahuldatud.

9. Lähtudes vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 5 on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul

õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule HKMS-s sätestatud

alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud

vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või

Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt

lahendamata jätnud.

10. Kaebaja nõuab Viru Vangla kohustamist tühistada müüdava kauba kättetoimetamise tasu.

11. Viru Vangla poolt kohtule esitatud vastustest nähtuvalt esitas kaebaja 26. jaanuaril 2024

vanglale taotluse, milles ta mh soovis vangla kauplusest müüdava kauba kättetoimetamise

tasu suuruse tühistamist. Viru Vangla jättis 2. veebruari 2024. a vastusega nr 6-16/24/17-2

eelnimetatud taotluse rahuldamata. Et vangla sõnutsi ei ole kaebaja 2. veebruari 2024. a

vastuse nr 6-16/24/17-2 peale vaiet esitanud, siis ei saa VangS § 11 lg-st 5 tulenevat

kohustuslikku kohtueelset korda läbituks lugeda.

12. Kohus selgitab, et kui kaebaja soovib, et vangla sooritaks konkreetse toimingu, siis tuleb

tal esmalt esitada sellekohane taotlus vanglale kirjalikult. Kui kaebaja ei nõustu vangla

vastusega, siis tuleb kaebajal esitada vaie. Kohtusse saab kaebaja pöörduda pärast seda, kui

vangla tagastab vaide õigusvastaselt või jätab selle rahuldamata või tähtaegselt lahendamata.

13. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus S. Matvejevi kaebuse osas, milles kaebaja nõuab

Viru Vangla kohustamist tühistada müüdava kauba kättetoimetamise tasu, HKMS § 121 lg 1

p 4 alusel.

14. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega

sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei

ole kohtu menetluses olnud.

II

15. Puuduste kõrvaldamise avalduses on kaebaja märkinud, et esitab kuriteokaebused.

Kaebaja lisas, et kaebaja kaebustele seoses toimepandud kuritegudega ei vastata või neile

vastatakse üksnes lihtkirjaga.

16. Kohus selgitab, et kriminaalmenetlusega seonduvate vaidluste lahendamine ning

kuriteokaebuste lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on

halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei

näe ette teistsugust menetluskorda. Praegusel juhul näeb seadus vaidluse lahendamiseks ette

teistsuguse

menetluskorra.

Uurimisasutuse

tegevuse

vaidlustamine

toimub

kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) sätestatud korras. Kuriteoteateid menetlevad KrMS §

195 lg-st 1 tulenevalt uurimisasutus või prokuratuur.

17. KrMS § 198 lg 1 sätestab, et uurimisasutus või prokuratuur on kohustatud kuriteoteate

saamisest alates kümne päeva jooksul teatama kuriteoteate esitajale kriminaalmenetluse

alustamata jätmisest. Tulenevalt KrMS §-dest 207 ja 208 võib kannatanu esitada

kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate peale kaebuse prokuratuurile. Kui prokuratuur

jätab kaebuse rahuldamata, on kannatanul õigus esitada kaebus Riigiprokuratuurile. Kui ka

Riigiprokuratuur on jätnud kaebuse rahuldamata, võib pöörduda kaebusega ringkonnakohtu

poole. Lisaks näeb KrMS § 228 lg 1 ette, et menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul on

õigus enne süüdistusakti koostamist esitada prokuratuurile kaebus uurimisasutuse

menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine

menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste

rikkumise.

18. Kuna halduskohus ei saa eeltoodust tulenevalt sekkuda kriminaalmenetluse toimingutesse

ega hinnata nende õiguspärasust, samuti ei saa halduskohus menetleda kuriteokaebuseid, siis

tuleb kaebus seoses kuriteokaebuste esitamise ja nende menetlemisega tagastada HKMS §

121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.

19. Kohus selgitab sarnaselt eeltoodule, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse

tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

III

20. Kaebaja on esitanud kaebuse Viru Vangla vastu tekitatud kahju hüvitamiseks seoses

asjaoluga, et kaebaja peab Viru Vangla kauplusest kauba ostmisel tasuma kauba

kättetoimetamise kulu.

21. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja Viru Vanglale 26. jaanuaril 2024 taotluse,

milles ta mh nõudis vangla kaupluse tegevusega seonduvalt tekitatud kahju hüvitamist.

Kohtule arusaadavalt esitas kaebaja hüvitamistaotluse eesmärgiga, et talle hüvitataks kahju,

mis talle tekkis seoses vangla kauplusest ostetud kauba kättetoimetamise tasu nõudmisega.

Viru Vangla kinnitas 18. juuli 2024. a vastuses kohtule, et vangla ei ole kahjunõuet

lahendanud.

22. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise

taotluse kahekuulise tähtaja jooksul lahendamata, tuleb järgida riigivastutuse seaduse

(RVastS) § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaega ning kannatanu võib 30 päeva jooksul esitada

halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Seega pidanuks kaebaja kohtusse

pöörduma 30 päeva jooksul pärast kahjunõude lahendamise tähtaja möödumist (Riigikohtu 7.

detsembri 2016. a määruse nr 3-3-1-64-16, p-d 11-13).

23. Kaebaja on praeguses asjas esitanud hüvitamiskaebuse halduskohtule pärast selleks

ettenähtud tähtaja möödumist. Kaebaja esitas vanglale kahju hüvitamise taotluse, mis

registreeriti vanglas 26. jaanuaril 2024, ning vangla pidi RVastS § 18 lg 1 alusel taotluse

lahendama kahe kuu jooksul. RVastS § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju

hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu

hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse

hüvitise väljamõistmiseks. Kui kahju hüvitamise taotlus tuli vanglal lahendada hiljemalt 26.

märtsil 2024 (arvestades taotluse registreerimist 26. jaanuaril 2024), siis pidi kaebaja

hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöörduma hiljemalt 25. aprillil 2024. Kaebaja esitas

kaebuse halduskohtule aga 9. juunil 2024.

24. HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud

tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui

menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja

menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval

põhjusel. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et tähtaja ennistamist võib taotleda seaduses

sätestatud tähtaja jooksul pärast menetlustähtajast kinnipidamist takistanud mõjuva põhjuse

äralangemist, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel päevast, kui takistus ära langes.

25. Üldjuhul tuleb kaebetähtaja ületamise korral anda kaebajale võimalus kaebetähtaja

ennistamise taotluse esitamiseks. Kohus leiab, et arvestades menetlusökonoomia põhimõtet

ning HKMS § 71 lg-s 2 sisalduvat regulatsiooni, tuleb praeguses asjas jätta kaebajalt vastav

taotlus küsimata, sest kaebajal ei saa ilmselgelt olla mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja

ületamiseks ning kaebetähtaja ennistamise taotlus ei oleks kohtus enam ka lubatav.

26. Kuivõrd kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja esitas kaebetähtaja jooksul kohtutele

erinevaid taotlusi, kaebusi ja määruskaebusi, on kohus veendunud, et kaebajal oli võimalus

esitada ka praeguses asjas esitatud kahjunõue kohtule tähtaegselt. Puudub vähimgi võimalus,

et kaebajal saaks praeguses asjas hüvitamiskaebuse esitamisel esineda mõjuvaid põhjuseid

kaebetähtaja ületamiseks. Isegi kui möönda võimalust, et kaebajal võis esineda mõjuvaid

põhjuseid kaebetähtaja ületamiseks, siis ei oleks arvestades halduskohtule esitatud

pöördumiste hulka tähtaja ennistamise taotlus HKMS § 71 lg 2 alusel lubatav.

27. HKMS § 124 lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on

esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

28. Eelnevat arvestades leiab kohus, et menetlus hüvitamisnõudes tuleb lõpetada HKMS §

152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise

korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.

29. Seonduvalt kohtule esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et

kuna käesoleva määruse puhul on tegu asjas tehtava lõpplahendiga, siis jätab kohus taotluse

sel põhjusel menetlemata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Palm

kohtunik