3-23-2373/23 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Kaire Pikamäe ja

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

18. juuli 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2373

Haldusasi

ERIAL KINNISVARA OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti

28. septembri 2023. a maksuotsuse nr 12.2-3/055250-46

ja 12.2-3/056118-13 ning 9. veebruari 2024. a

intressinõude nr 13-3/16463 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 21. mai 2024. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – ERIAL KINNISVARA OÜ, esindaja v.adv

Helmut Pikmets

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Jaanek Lips

Menetluse alus ringkonnakohtus

ERIAL KINNISVARA OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada ERIAL KINNISVARA OÜ määruskaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 21. mai 2024. a määruse haldusasjas nr 3-23-2373

resolutsiooni punkt 4 ja saata asi halduskohtule menetluse jätkamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 98 lg 2 ls 2, § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 28.09.2023 maksuotsusega nr 12.2-3/055250-46 ja

12.2-3/056118-13 ERIAL KINNISVARA OÜ-d (edaspidi Erial Kinnisvara OÜ) tasuma

maksusumma 191 750 eurot (sh käibemaks 68 000 eurot ja tulumaks ettevõtlusega mitteseotud

väljamaksetelt 123 750 eurot), mis seondus 2020. a septembri kuni novembri tehingutega

Transpire OÜ-ga. MTA kohustas 09.02.2024 intressinõudega nr 13- 3/16463 Erial Kinnisvara

OÜ-d tasuma intressivõla 109 045 eurot.

2. Erial Kinnisvara OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 24.10.2023 kaebuse maksuotsuse

tühistamiseks (haldusasi nr 3-23-2373) ja 12.03.2024 kaebuse intressinõude tühistamiseks

(haldusasi nr 3-24-755). Tallinna Halduskohus liitis 15.03.2024 määrusega haldusasjad ühte

menetlusse (liidetud haldusasi nr 3-23-2373).

3-23-2373

2(5)

3. MTA esitas Tallinna Halduskohtu 21.02.2024 istungil taotluse võtta tõendina haldusasja

materjalide juurde jõustumata Harju Maakohtu 15.01.2024 otsus kriminaalasjas nr 1-21-3503

(täiendatud kirjeldava ja põhjendava osaga 20.02.2024), mille kohus rahuldas istungi protokolli

kantud määrusega. Erial Kinnisvara OÜ esitas istungil vastuväite kohtu tegevusele (täiendatud

30.04.2024). Tallinna Halduskohus rahuldas 14.05.2024 määrusega vastuväite ning tagastas

vastustajale 21.02.2024 istungil asja juurde võetud jõustumata lahendi, sest kuivõrd esimese

astme kohtu otsus ei ole jõustunud, siis ei ole praegu teada, kas jälitustoimingute tegemisel on

järgitud seaduse nõudeid ja tegemist oleks lubatud tõendiga (vt Riigikohtu 08.04.2015 otsus

nr 3-3-1-9-15, p 18). Ühtlasi teavitas kohus, et kaalub menetluse peatamist kuni kriminaalasjas

nr 1-21-3503 kohtuotsuse jõustumiseni, ning andis pooltele võimaluse esitada selle kohta oma

seisukoht. Erial Kinnisvara OÜ oli seisukohal, et menetluse peatamine venitaks põhjendamatult

haldusasja lahendamist ja halduskohtul on võimalik lahendada haldusasi esitatud tõendite alusel

iseseisvalt. MTA nõustus menetluse peatamisega.

4. Tallinna Halduskohus jättis 21.05.2024 määrusega rahuldamata MTA vastuväite kohtu

tegevusele, millega tagastati jõustumata Harju Maakohtu 15.01.2024 otsus kriminaalasjas nr 1-

21-3503. Samuti jättis halduskohus rahuldamata MTA taotluse nõuda Harju Maakohtult välja

kriminaalasja nr 1-21-3503 kohtuistungite protokollid. Ühtlasi peatas kohus HKMS § 95 lg 1

alusel haldusasja nr 3-23-2373 menetluse kuni kohtuotsuse jõustumiseni kriminaalasjas nr 1-

21-3503 (resolutsiooni p 4).

Määruse põhjenduste kohaselt, kuigi kohus tagastas vastustajale Harju Maakohtu 15.01.2024

otsuse nr 1-21-3503, ei ole vaidlust, et selles otsuses tuvastatud asjaolud on aluseks praeguses

haldusasjas. Poolte võrdsuse ja menetlusökonoomia tagamiseks tuleb haldusasja nr 3-23-2373

menetlus peatada kuni kriminaalasjas tehtud Harju Maakohtu 15.01.2024 otsuse nr 1-21-3503

jõustumiseni. Ringkonnakohus on kriminaalasjas määranud eelistungi ajaks 03.06.2024. Kuna

kohus peatab menetluse, jääb vastustaja taotluse täiendavate tõendite (kriminaalasja nr 1-21-

3503 istungite protokollide) asja juurde nõudmiseks rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. Erial Kinnisvara OÜ palub 05.06.2024 määruskaebuses tühistada halduskohtu

21.05.2024 määruse resolutsiooni p 4 ja saata asi halduskohtule menetluse jätkamiseks. Kohus

on rikkunud õiglase menetluse põhimõtet (Riigikohtu 10.04.2018 määrus nr 3-15-1590, p 10;

24.11.2017 määrus nr 3-15-113, p 8). Praegusel juhul ei ole kohtuasjade vahel sellist seost, mis

õigustaks haldusasja menetluse peatamist. Kaebaja jääb 30.04.2024 ja 20.05.2024 seisukohtade

juurde. Pooltel oli võimalik esitada kohtu määratud tähtajaks (05.02.2024) täiendavad taotlused

ja tõendid (sh kriminaalasjas kogutud tõendid). Maakohus ei ole kriminaalasjas nr 1-21-3503

tehtud jõustumata otsuses andnud kaebaja poolt halduskohtule esitatud tõenditele (ütlused ja

kirjavahetus) sellist hinnangut, nagu on vajalik maksuvaidluse lahendamiseks. Kriminaalasja

nr 1-21-3503 esemeks ei ole maksukuriteod, mistõttu ei tuvastata kriminaalasjas maksustamise

seisukohalt tähendust omavaid asjaolusid. Halduskohus ei tohiks tõendite hindamisel lähtuda

kriminaalmenetluses antud hinnangutest ega oodata kriminaalasja tulemusi, vaid halduskohus

lahendab haldusasja iseseisvalt ja sõltumatult. Seetõttu ei sõltu maksuvaidluse lahendamine

kriminaalasja nr 1-21-3503 lahendamisest (vt ka HKMS § 61 lg-d 2 ja 4; Riigikohtu 27.09.2022

otsus nr 3-17-523, p 28; 07.12.2006 otsus nr 3-3-1-63-06, p 9).

Lisaks taotles MTA kriminaalasjas nr 1-21-3503 tehtud jõustumata otsuse tõendina kogumist

selleks, et tõendada kriminaalasja materjalide kasutamise mahtu maksumenetluses. See asjaolu

ei vaja tõendamist, sest selle kohta on juba piisavalt selged tõendid maksumenetluse toimikus.

Kriminaalasjas tehtava kohtuotsusega ei saagi tõendada, millises ulatuses on maksumenetluses

3-23-2373

3(5)

kasutatud kriminaalasjast saadud tõendeid. Kohtumäärusest ei tulene samuti, milliste asjaolude

tuvastamisest kriminaalasjas sõltub praeguse haldusasja lahendamine. Põhjendamatu on kohtu

seisukoht, et menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kriminaalasjas tehtud otsuses tuvastatud

asjaolud on aluseks praeguses haldusasjas. See ei välista siiski, et kriminaalmenetluses antud

tunnistajate ütlustest tulenevad asjaolud, mis omavad tähtsust ka maksuvaidluse lahendamisel.

Samas pole alust eeldada, et kohtud tuvastaks kriminaalmenetluses neid asjaolusid halduskohtu

eest. Arusaadav ei ole väide, et menetluse peatamine peaks tagama poolte võrdsuse. Vastustaja

on süstemaatiliselt hilinenud taotluste ja tõendite esitamisega, kuigi tal on prokuratuuriga olnud

(sh maksumenetluse ajal) n-ö otseliin. MTA jättis ka maksumenetluses rahuldamata kaebaja

taotluse kriminaalasjast täiendavate tõendite kogumiseks, leides, et maksuotsuse tegemiseks on

kõik vajalikud tõendid kogutud. Seega ei ole alust rääkida poolte võrdsuse tagamisest.

6. MTA palub 25.06.2024 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata, jäädes 30.04.2024 ja

20.05.2024 seisukohtade juurde. Kuna halduskohus ei võtnud haldusasja toimikusse jõustumata

kohtuotsust kriminaalasjas nr 1-21-3503, siis on menetlusökonoomia seisukohalt põhjendatud

peatada menetlus kuni kriminaalasjas tehtava lahendi jõustumiseni. Maksumenetlus puudutab

samade kinnistutega seotud tehinguid, mis on kriminaalasjas arutluse all ulatuses, mis aitavad

kaasa maksuvaidluse asjaolude hindamisele ja haldusasja õigele lahendamisele. Kriminaalasjas

nr 1-21-3503 kogutud tõendeid hinnati kogumis ja need omavad seoseid maksuvaidlusega. Kui

see nii ei oleks, siis ei oleks kaebaja taotlenud ka ise kriminaalasjas kogutud tõendite haldusasja

juurde võtmist. Kaebaja esitas kriminaalasja tõenditest (kohtuistungite protokollidest) valiku,

millele vastustajal juurdepääs puudus ja mis on ilmselgelt kallutatud. Seega ei ole põhjendatud

etteheide, et MTA on tõendeid esitanud hilinenult, ning vastustajal peab olema poolte võrdsuse

tagamiseks võimalus esitada omapoolseid tõendeid. Kaebajale see vist ei sobi, kuna maakohtu

otsusest nähtuvalt ei ole kaebaja esitatud temale soodsad tõendid toonud kaasa asja lahendamist

kaebaja esindajate kasuks. Praeguse maksuvaidluse lahendamine sõltub arvestataval määral

sellest, kas kriminaalasjas nr 1-21-3503 kogutud tõendid on lubatavad ja kuidas neid kogumis

hinnata. Maakohtu otsus tagastati põhjusel, et see ei ole jõustunud, mistõttu on põhjendatud

menetlus peatada kuni selle jõustumiseni. Kriminaalasja esemeks on küll investeerimiskelmus,

kuid selles arutatakse samade kinnistutega tehtud tehinguid ja asjaolusid, millest on tekkinud

maksuvaidlus. Kriminaalasjas ei anta maksuõiguslikke hinnanguid, kuid selles tuvastatakse

asjaolusid ja seoseid, mis omavad tähendust muu hulgas maksuõiguslike hinnangute andmisel.

Menetluse peatamine aitab vähendada eksliku või vastuolulise otsuse tegemise riski (nt puudub

vajadus eraldi analüüsida jälitustegevusega saadud tõendite kasutamise lubatavust). Kaebaja

leiab ekslikult, et tema esitatud kriminaalasja nr 1-21-3503 materjalid (s.o istungite protokollid)

olid MTA-le varem kättesaadavad. Prokuratuuri loal võis MTA kasutada üksnes kriminaalasja

eeluurimisel kogutud tõendeid ja sedagi piiratud ulatuses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Halduskohus peatas praeguse haldusasja menetluse kuni kriminaalasjas nr 1-21-3503

kohtuotsuse jõustumiseni HKMS § 95 lg 1 alusel, mille kohaselt võib kohus menetluse peatada

kuni teise menetluse lõppemiseni, kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise asjaolu

olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu

peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses. Seejuures ei ole halduskohus

väitnud, et mõne haldusasjas tähtsust omava asjaolu peaks tuvastama kriminaalasjas nr 1-21-

3503, vaid lähtus menetluse peatamisel esiteks poolte võrdsuse tagamise vajadusest ja teiseks

tugines menetlusökonoomiale, mida on võimalik seostada mh eesmärgiga vältida olukorda, kus

samadele asjaoludele ja tõenditele võidakse anda erinevates kohtumenetlustes erinev hinnang.

3-23-2373

4(5)

8. Iseenesest on õige, et võimaluse korral tuleks vältida niisugust üksteisega seotud asjade

lahendamise tulemust, kus veenvate põhjendusteta tuvastatakse teineteist välistavad asjaolud

(nt Riigikohtu 16.06.2015 määrus nr 3-1-1-48-15, p 13.1). See ei kujuta siiski iseseisvat põhjust

menetluse peatamiseks HKMS § 95 lg 1 alusel. Kuivõrd kohus saab igas menetluses lähtuda

vaid selles menetluses kogutud ja lubatud tõenditest ning kehtivast tõendamisstandardist, siis

on ilmne, et täielikku ühetaolisust ei olegi võimalik saavutada. Kohtupraktikas on siiski leitud,

et HKMS § 95 lg 1 alusel menetluse peatamise tingimused haldusasjades ei ole sama ranged

kui identse sõnastusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 356 lg 1 alusel menetluse peatamise

tingimused tsiviilasjades (nt Riigikohtu 23.05.2018 määrus nr 2-16-11216, p 9; 23.05.2018

määrus nr 2-16-15457, p 11). Haldusasjades ei ole tingimata määravaks see, et teises kohtuasjas

ei tuvastata peatatavas asjas tähtsust omavat asjaolu kohtuotsuse resolutsioonis (nt Tallinna

Ringkonnakohtu 09.02.2016 määrus nr 3-15-1701, p 7). Halduskohtul on HKMS § 95 lg 1

alusel menetluse peatamise otsustamisel kaalutlusõigus, mille ulatus sõltub sellest, kui tugev

on kohtuasjade vaheline seos ja kui suur on oht menetluse jätkamise korral eksliku otsuse või

vastuoluliste otsuste tegemiseks. Kuna menetluse peatamine võib põhjustada asja lahendamise

tarbetut venimist, peab kohus olema menetlust peatades veendunud, et teine menetlus võib

tõepoolest mõjutada lahendamisel olevat asja (vt Riigikohtu 10.04.2018 määrus nr 3-15-1590,

p 10).

9. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole haldusasja nr 3-23-2373 ja kriminaalasja nr 1-21-3503

vahel niisugust seost, mis õigustaks menetluse peatamist. Vaidlust ei saa olla, et kriminaalasjas

analüüsitakse mh Erial Kinnisvara OÜ poolt Vahi tee 9 ja Västriku 34a kinnistute soetamist

Transpire OÜ-lt, millega seoses on kaebajale 28.09.2023 maksuotsusega määratud vaidlusalune

maksukohustus (vt Harju Maakohtu 15.01.2024 otsuse nr 1-21-3503 p-d 32–35.14, lk 66–80).

Mõlemal juhul on väidetud, et Erial Kinnisvara OÜ kandis Vahi tee 9 ja Västriku 34a kinnistute

eest Transpire OÜ-le 495 000 eurot rohkem, kui oli kinnistute tegelik (varjatud) müügihind

(Vahi tee 9 müügihind 384 000 eurot, tegelik müügihind 97 000 eurot; Västriku 34a müügihind

408 000 eurot, tegelik müügihind 200 000 eurot). Kuigi kriminaalasjas ei kontrollita tehingutele

antud maksuõiguslikku hinnangut (maksuhaldur jättis maksukorralduse seaduse § 83 lg 4 alusel

näilikud tehingud maksustamisel kõrvale ja kohaldas varjatud tehingute kohta käivaid sätteid),

vaid süüdistusaktis esitatud kriminaalõigusliku etteheite paikapidavust (s.o väidetavalt näilike

tehingutega Erial Kinnisvara OÜ-st välja viidud raha omastamist mh äriühingu endise juhatuse

liikme XX poolt, kes oli vaidlusaluste tehingute ajal Erial Kinnisvara OÜ ainus seaduslik

esindaja), omavad mõlemal juhul paljuski tähtsust samad asjaolud (nt tehingute osaliste

iseseisvus, isikute vahelised kokkulepped tehingute vormistamisel ja üle kantud raha edasisel

liigutamisel jm).

10. Eeltoodule vaatamata ei sõltu haldusasja lahendamine kriminaalasja lahendamisest. Kuna

praegusel juhul ei sätesta seadus mingit erisust, siis on halduskohus HKMS § 4 lg-st 4 tulenevalt

pädev iseseisvalt ja lõplikult tuvastama kõik haldusasja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud.

Ka jõustunud kohtuotsust kriminaalasjas peaks halduskohus hindama vaid ühe dokumentaalse

tõendina teiste asjas olevate tõendite kõrval ning kriminaalasja lahendanud kohtute otsuste

põhjendustes tuvastatavad asjaolud ja neist tehtud järeldused ei ole halduskohtule siduvad.

Vaidluse all olevad asjaolud tuleb halduskohtul igal juhul tuvastada iseseisvalt (nt Riigikohtu

27.09.2022 otsus nr 3-17-523, p 28). Jääb arusaamatuks, miks peaks halduskohus viivitama

maksuotsuse õiguspärasuse kontrollimisega olukorras, kus maksuhaldur pidas võimalikuks

koostada maksuotsus olemasolevate tõendite põhjal. See, kas ja milliseid kriminaalasjas hiljem

(sh kohtumenetluses) kogutud tõendeid oleks alust võtta täiendavalt haldusasja toimikusse (sh

poolte võrdsuse tagamiseks), on eraldiseisev küsimus, mis ei saa iseseisvalt tingida menetluse

peatamist. Menetluse peatamine annaks praegusel juhul vaid seda, et halduskohtul oleks hiljem

võimalik asjaolude tuvastamisel ja tõendite hindamisel täiendavalt arvestada üldkohtute otsuste

3-23-2373

5(5)

põhjendustes tehtavaid järeldusi, ning sedagi olukorras, kus kriminaalasja lahendavad kohtud

ei ole saanud hinnata haldusmenetluses kogutud tõendeid ega ka halduskohtumenetluse osaliste

seisukohti. Menetluse peatamist ei saa iseenesest õigustada seegi, et puudub põhjus eeldada

kriminaalasja menetluse venimist (Tallinna Ringkonnakohus määras 04.06.2024 määrusega

kriminaalasjas nr 1-21-3503 otsuse teatavaks tegemise ajaks 16.10.2024) ja HKMS § 99 lg 2

võimaldab vajaduse korral halduskohtul menetluse uuendada, kui kriminaalasja lahendamine

peaks siiski venima.

11. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus Erial Kinnisvara OÜ määruskaebuse, tühistab

Tallinna Halduskohtu 21.05.2024 määruse resolutsiooni p 4 ja saadab asja halduskohtule

menetluse jätkamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)