3-22-1990/9 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-22-1990

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

17.07.2024, Tartu

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Vyacheslav Govorukhini kaebus Politsei- ja

Piirivalveameti

poolt

16.08.2022

kaebaja

kinnipidamisega

tekitatud

mittevaralise

kahju

hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Vyacheslav Govorukhin, volitatud esindaja

vandeadvokaat Deniss Matvejev

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

Agne Niido

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Vyacheslav Govorukhini kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.08.2024

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-22-1990

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vyacheslav Govorukhin (edaspidi ka kaebaja) peeti 16.08.2022 kell 08.05 Politsei- ja

Piirivalveameti (PPA) poolt kinni korrakaitseseaduse (KorS) § 46 lg 1 p 1 alusel võimaliku

kuriteo ärahoidmiseks ja toimetati Viru Vanglasse. V. Govorukhin vabastati 17.08.2022 kell

22.01. Kinnipidamise protokolli (digitaalse toimiku lehed (dtl) 6–8) kohaselt oli kaebaja

kinnipidamine vajalik järgmistel põhjustel.

1.1. V. Govorukhin avaldas 03.08.2022 Narva linna haldusterritooriumil asuva mälestusmärgi

Tank T-34 juures viibides suusõnaliselt üleskutse teha kõik võimalik, et kõnealust tanki selle

asupaigast ei teisaldataks. Tanki teisaldamise füüsilise takistamise asetleidmise korral oleks

taoline tegevus vaadeldav massilise korratusena.

1.2. Alates 03.08.2022 on Narva kohalikes sotsiaalmeedia võrgustikes tehtud üleskutseid

asuda II maailmasõja ja NSVL sõjategevusega seotud mälestusmärkide kaitsjale.

Suhtlusvõrgustikes Facebook, Viber ja Telegramm on agitatsiooni eesmärgil esitatud alates

06.08.2022 ka desinformatsiooni Eesti riigi poolsest n-ö salaja ettevalmistavast tegevusest

mälestusmärkide eemaldamiseks. Alates 03.08.2022 on Narvas tanki mälestusmärgi juurde

koondunud ennast kaitsemeeskonnaks nimetav grupp isikuid. 03.08.2022 osales nimetatud

meeskonna tegevuses üle 100 isiku ja järgnevatel päevadel (06.08.2022–14.08.2022)

liigikaudu 20–40 isikut (öösel 5–15 isikut). Sotsiaalmeedia Viber ja Telegramm Tank-34

gruppides levis üleskutse 13.08.2022 tanki juurde minemiseks ning selle tulemusena käis seal

päeva jooksul ca 500 inimest. Tanki juurde kogunenud isikute meeleolud on pingestatud ja

ärevad ning on märgatav, et mida aeg edasi, seda vägivaldsemaks ja ähvardavamaks need

muutuvad. Taoline pingeolukord ja meeleolud võivad endaga kaasa tuua avaliku korra raskeid

rikkumisi ja ka süütegusid elu, kehalise puutumatuse ja füüsilise vabaduse vastu, ning loovad

massiliste korratuste puhkemise reaalse ohu.

1.3. Eeltoodust nähtuvalt on vajalik V. Govorukhini suhtes kohaldada KorS 46 lg 1 p 1 alusel

kinnipidamist vahetult eelseisva kuriteo – karistusseadustiku (KarS) § 238 lg 1 järgi

kvalifitseeritava massilise korratuse organiseerimise ja ettevalmistamise ning üleskutse selles

osalemisele ärahoidmiseks.

2. V. Govorukhin esitas 21.09.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub teha

kindlaks tema 16.08.2022 toimunud kinnipidamise õigusvastasus ning mõista PPA-lt tema

kasuks välja kinnipidamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitis 112,87 eurot.

3. Tartu Halduskohus võttis 17.03.2023. a määrusega V. Govorukhini kaebuse menetlusse.

4. PPA esitas kaebusele 13.04.2023 kirjaliku vastuse, milles palub jätta kaebuse

rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.

5. Tartu Halduskohus otsustas 12.06.2024. a määrusega vaadata asja läbi kirjalikus

menetluses ning andis pooltele tähtajad täiendavate seisukohtade, taotluste ja tõendite

esitamiseks.

6. PPA esitas 01.07.2024 kohtule kohtu palutud täiendavad selgitused ja tõendid.

7. Kaebaja esitas 08.07.2024 enda lõplikud seisukohad ning menetluskulude nimekirja ja

kuludokumendid.

3-22-1990

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8. Kaebaja põhjendab kaebust järgmiselt.

8.1. KorS § 46 lg 1 p 1 järgi kinnipidamise kohaldamiseks peab korrakaitseorgan tuvastama

vahetult eelseisva kuriteo tunnuste olemasolu ja kinnipeetava isiku seose eelseisva kuriteoga.

Isiku kinnipidamise protokollist ei tulene, et korrakaitseorgan tuvastas eelseisva kuriteo

koosseisu KarS § 238 lg 1 järgi – korrakaitseorgan ei tuvastanud, et väidetava massilise

korratusega võivad kaasneda rüüstamine, purustamine, süütamine või muu selline tegevus.

Vastustaja ei ole nimetanud ühtegi asjaolu, millest on võimalik järeldada, et kaebaja sai või

kavatses panna toime KarS § 238 lg-s 1 kirjeldatud kuriteo 16.08.2022 varahommikul. Seda

enam, kinnipidamise hetkel oli kaebaja minemas tööle, kuna kinnipidamise päeval oli tal

töövahetus OÜ VKG Energia elektrijaamas Kohtla-Järve linnas.

8.2. Kui isik kaotab vabaduse isegi 48 tunniks, siis tuleb kinni peetavale inimesele

kinnipidamist selgelt põhjendada ja põhistada. Kaebaja ei saa aru, kuidas on kinnipidamise

protokollis kinnipidamise faktilise aluse kohta toodud asjaolud temaga seotud. Samuti on

arusaamatu, kuidas on võimalik teha järeldus, et ta kavatseb või saab panna justnimelt

16.08.2022 vahetult pärast kinnipidamist toime kuriteo, kui ta väidetavalt 03.08.2022, s.o 13

päeva varem Narva linna haldusterritooriumil asuva mälestusmärgi Tank T-34 juures viibides

lihtsalt suusõnaliselt avaldas oma arvamust teha kõik võimalik, et kõnealust tanki selle

senisest asupaigast ei teisaldataks. Ei ole selge, miks arvab politsei, et tegemist oli

üleskutsega. Samuti ei ole vastustaja oma väidet kaebaja suusõnalise üleskutse kohta

tõendanud. Tegemist on paljasõnaliste väidetega või ebaseadusliku jälitustegevusega, kuna

muul viisil ei saa koguda tõendeid isiku suusõnaliste arvamuste tegemise või üleskutse kohta.

8.3. Arusaamatuks jääb PPA arvamus, et alates 03.08.2022 osales kaebaja aktiivselt

monumendi kaitsel nii öösel kui ka päeval. Isegi kui kaebaja oli monumendi juures nn valves,

ei tähenda tema seal viibimine veel, et ta on teinud aktiivseid toiminguid, mis oleks suunatud

võimalike massirahutuste korraldamisele. Tanki T-34 monumendi platsil oli palju isikuid, sh

nn valves, aga PPA pidas kinni ainult kaebaja ja veel ühe isiku. PPA ei ole kohtule

kinnitanud, et ta oleks teadnud, kuhu kavatses kaebaja 16.08.2022 varahommikul sõita – kas

tanki juurde või tööle. PPA ametnikud oleksid saanud selle kohapeal välja selgitada või

kaebaja liikumist kontrollida. Kaebaja aktiivset osalemist kaitsemeeskonnas ja monumendi

kaitsel ei kinnita ka PPA esitatud valveaegade graafik. Graafik on koostatud teadmata isiku

poolt teadmata lähtematerjalide alusel. Seda, kas kaebaja viibis tanki juures alates 03.08.2022

ja osales aktiivselt monumendi kaitsel, saaks tuvastada ainult lähtematerjalide, nt

videokaamera salvestiste alusel. Ilma selleta on tegemist vaid PPA hinnangulise arvamusega.

PPA esitatud videofailidest on tuvastatav, et monumendi parkimisplatsil oli pargitud roheline

buss, kuid see ei tähenda, et monumendi valve oli organiseeritud ja selles osales kaebaja koos

oma bussiga. Parkimisplatsile oli pargitud veel palju sõidukeid. Kaebaja isikut ei ole võimalik

salvestistelt tuvastada, sest PPA poolt viidatud rohelise särgiga isiku nägu ei ole nähtav.

8.4. Tank toimetati Viimsi muuseumisse 16.08.2022 pärastlõunal, aga kaebaja vabastati alles

järgmisel päeval ehk 17.08.2022. Seega, kui eeldada, et kaebaja oli kinni peetud

õiguspäraselt, siis oli ta vanglas alates tanki Narvast äravedamisest kuni 17.08.2022

seadusliku aluseta, kuna pärast tanki äravedamist ei olnud kaebajal enam alust ja mõtet tanki

äravedamist takistada. PPA ei ole esitanud ühtegi tõendit, et esines kaebaja osalemisega

massirahutuse korraldamise oht pärast monumendi teisaldamist ja järgmisel päeval. Seadus ei

võimalda võtta kelleltki vabadust igaks juhuks – politseil või korrakaitseorganil peab olema

kindel veendumus, et isik kavatseb panna toime kuriteo vahetult pärast kinnipidamist.

3-22-1990

Kaebaja leiab, et tema kinnipidamiseks puudus seaduslik alus ja tegemist oli õigusvastase

toiminguga.

8.5. Ebaseadusliku kinnipidamisega tekitati kaebajale kahju, mis kuulub hüvitamisele

süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 11 lg 4 analoogia põhjal. Kaebaja

nõuab kahe päeva kinnipidamise eest hüvitist ümardatult 112,87 eurot, lähtudes keskmisest

brutopalgast (s.o 1693 eurot).

9. Vastustaja leiab, et kaebaja kinnipidamine oli õiguspärane, palub jätta kaebuse

rahuldamata ning põhjendab enda seisukohta järgmiselt.

9.1. Korrakaitseorgan ei pea KorS § 46 lg 1 p 1 kohaldamiseks eelnevalt tuvastama arvatava

süüteo koosseisu. Isiku kinnipidamise protokollis on tema tegevuse ja võimaliku teo tagajärje

vaheline põhjuslik seos ammendavalt esitatud. Kaebajat ei peetud kinni kahtlustatavana

kriminaalmenetluse seadustiku § 217 alusel. KorS alusel toimub isiku kinnipidamine

ohutõrjelisel eesmärgil ajal, mil süüteomenetlust ei ole veel alustatud või süüteomenetluseks

ei olegi alust. Tegemist on preventiivse (prognoos)otsusega. KorS § 46 kohaldamisel puudub

alus süüteokoosseisu tunnuste kontrollimiseks.

9.2. Vabariigi Valitsus on võtnud vastu otsuse teisaldada avalikust ruumist monumendid, mis

on oma olemuselt vaenu õhutavad. Mälestusmärgi Tank T-34 puhul oli tegemist Nõukogude

okupatsioonivõimu sõjamonumendiga, mis on tänapäeval (olukorras, kus Venemaa on

sõjaliselt tunginud Ukrainasse) aktiivse terrori sümboliks. Alates 02.08.2022, kui ööl vastu

kolmapäeva (03.08.2022) süüdati põlema Ida-Virumaal Narva-Jõesuu linnas Auvere

elektrijaamade ja õlitehaste juurest teisaldatud haubitsat vedanud ekskavaator, käivitus

sündmuste ahel, mille käigus tehti kohalikes sotsiaalmeedia võrgustikes üleskutseid asuda II

maailmasõja ja NSVL sõjategevusega seotud mälestusmärkide kaitsele. Alates 03.08.2022 oli

Narva linna territooriumil asuva mälestusmärgi Tank T-34 juurde koondunud ennast

kaitsemeeskonnaks nimetav grupp. 04.08.2022 on Õhtulehes avaldatud deklaratsioon

kaitsemeeskonna eesmärkidest: „Kui tanki teisaldama hakatakse, tuleb sõda. Eesti jääks aina

väiksemaks ja väiksemaks…“.1

9.3. Ekslik on kaebaja arvamus, justkui ei oleks eeltoodud haldusorgani toiminguid ja otsuse

aluseks olevaid faktilisi asjaolusid võimalik kontrollida. PPA seisukoht tugineb suurelt osalt

veebimonitooringutele, aga ka tanki juurde paigaldatud kaamera edastusel kajastatule, mis oli

teatavasti avalikult interneti vahendusel jälgitav mitte ainult Eestis, vaid ka näiteks Vene

Föderatsiooni territooriumil. Lisaks on politsei kogutud tõendite põhjal koostatud vastav

kirjalik eelhoiatusteade ja selle põhjal hoiatusteade. PPA seire tulemusel tehti kindlaks, et

kaebaja oli end kaitsemeeskonnaks nimetava grupi aktiivne liige ning osales tanki

ööpäevaringses valves ja selle kaitses teisaldamise vastu. Muu hulgas tõendab kaebaja

aktiivset tegevust tanki juures asunud avalike kaamerate salvestiste põhjal koostatud

valveaegade väljavõte, millest on näha, et kaebaja oli bussiga valves 16 korral. Grupp oli

arutanud teiste tanki juures viibivate isikutega plaane selle üle, kuidas taktikaliselt kaitsta (sh

inimketi ja/või autodega blokeerimise teel) tanki teisaldamise eest. Kaebaja osalemist

kaitsemeeskonna tegevuses tõendavad ka YouTube´i keskkonnas jagatud videofailid tanki

kaitsel osalemise kohta. Videofailidelt on näha kaebaja rohelist bussi ning ühelt videolt ka

rohelise särgiga kaebajat.

9.4. Kaebaja selline käitumine andis alust järeldada, et tema tegevus võib kaasa tuua avaliku

korra raskeid rikkumisi ja ka süütegusid elu, kehalise puutumatuse ja füüsilise vabaduse vastu

https://www.ohtuleht.ee/1067527/pronksioo-kordub-narva-punamonumenti-kaitsev-mees-kui-tank-

teisaldatakse-tuleb-soda

3-22-1990

ning loob massiliste korratuste puhkemise reaalse ohu. Vastavalt KarS § 238 lg-le 1 on

massilise korratuse organiseerimine ja ettevalmistamine ning üleskutse selles osalemisele

käsitatav kuriteona. Arvestades 2007. a aprillis Tallinnas monumendi teisaldamisega seotud

sündmustest saadud kogemust, oli suur tõenäosus, et kaitsemeeskonna, sh kaebaja plaanide

realiseerumine ja tanki teisaldamise füüsiline takistamine oleks analoogselt varasemaga

toonud kaasa massilisi korratusi. Seega peeti kaebaja kinni võimaliku kuriteo ärahoidmiseks.

9.5. 2007. aastal toimunud nn aprillirahutusi arvesse võttes oli vaja võimalike korrarikkumiste

vältimiseks vabastada tanki teisaldamise ajal kinni peetud isikud ajaliselt hajutatult. Kaebaja

ja teiste kinni peetud isikute kinnipidamise kestel jälgiti pingsalt Narvas toimuvat ning kuna

tanki teisaldamisele järgnenud päeva jooksul ühtegi protestiaktsiooni ei toimunud, sai

võimalikuks ka kinni peetud isikute järkjärguline vabastamine.

9.6. Asjaolu, et isiku kinnipidamine 16.08.2022 oli põhjendatud, vajalik ja eesmärgipärane,

kinnitab fakt, et vaatamata kaebaja ja teiste tanki teisaldamist takistada kavatsenud isikute

tegevusele, toimus objekti äraviimine (vastupidiselt pronkssõduri või hiljutise haubitsa

teisaldamisele) rahumeelselt ja ilma vägivallata. Samuti ei toimunud tanki teisaldamisele

järgnenud päeval ühtegi protestiaktsiooni, kuna tanki teisaldamise vastase grupi aktiivsemad

liikmed, sh kaebaja, viibisid eemal. Oleks naiivne oletada, et isikud, kes on korraldanud tanki

äraviimise takistamiseks ööpäevaringse logistiliselt põhjalikult organiseeritud valve, on seda

teinud vaid soovist olla füüsiliselt tanki läheduses. Hästi organiseeritud kollektiiv, kes

nimetab end kaitsemeeskonnaks ning kes aktiivselt nii avalikus meedias sõna võttes ja

tegevusele õhutades kui ka teoga tanki valvamist korraldades näitab üles vaenu, ähvardab ja

õhutab protestimeelsust, on ilmselgelt ohuks avalikule korrale.

9.7. Kaebaja kinnipidamine viidi läbi vastavuses KorS §-s 46 sätestatuga ning kooskõlas Eesti

Vabariigi põhiseaduse (PS), sh PS §-des 20 ja 21 kehtestatuga. Tema kinnipidamise kestus ei

ületanud PS-s nimetatud neljakümne kaheksa tunni piiri ning isik vabastati viivitamata

kinnipidamise aluseks olnud õiguserikkumise toimepanemise ohu äralangemisel.

KOHTU SEISUKOHT

10. Kohtule on esitatud hüvitamiskaebus, milles kaebaja palub mõista talle PPA-lt välja

hüvitise 112,87 eurot mittevaralise kahju eest, mis tekkis kaebajale tema kinnipidamisega

16.08.2022 alates kell 08.05 kuni 17.08.2022 kell 22.01.

11. PS § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse

ja materiaalse kahju hüvitamisele. Avalik-õiguslike ülesannete täitmisel tekitatud kahju

hüvitamise alused on sätestatud riigivastutuse seaduses (RVastS). Vastavalt RVastS § 7 lg-le

1 võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus

suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida

ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise

või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju

rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise,

kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise ning au või hea nime teotamise

korral. Viidatud sätete järgi saab kohus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldada

üksnes juhul, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja on käitunud süüliselt ja

õigusvastaselt, rikutud on mõnda RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud isiku subjektiivset õigust;

õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikule kahju; esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja

isikule tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida RVastS § 7 lg-s 1 nimetatud

esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole

täidetud, puudub alus hüvitamisnõude rahuldamiseks.

3-22-1990

12. Kohus mõistab kaebajat selliselt, et tema hinnangul seisneb talle tekkinud mittevaraline

kahju temalt ligi üheks ööpäevaks ja neljateistkümneks tunniks vabaduse võtmises. Sellele, et

PPA oleks kaebaja kinnipidamisega alandanud ka tema väärikust või kahjustanud tema

tervist, ei ole kaebaja viidanud.

13. Kaebaja peeti 16.08.2022 kell 08.05 politseiametnike poolt kinni KorS § 46 lg 1 p 1

alusel ja toimetati Viru Vanglasse. Kinnipidamise kohta koostati protokoll (dtl 6–8), milles

märgitu kohaselt oli kaebaja kinnipidamine vajalik ennekõike põhjusel, et ta avaldas

03.08.2022 Narva linna haldusterritooriumil asuva mälestusmärgi Tank T-34 juures viibides

suusõnaliselt üleskutse teha kõik võimalik, et tanki selle asupaigast ei teisaldataks, ning tanki

teisaldamise füüsilise takistamise näol oleks tegemist massilise korratusega. Protokolli

kohaselt oli kaebaja kinnipidamine vajalik vahetult eelseisva kuriteo – KarS § 238 lg 1 järgi

kvalifitseeritava massilise korratuse organiseerimise ja ettevalmistamise ning üleskutse selles

osalemisele ärahoidmiseks. KarS § 238 lg 1 sätestab, et palju inimesi hõlmava korratuse

organiseerimise või ettevalmistamise või sellises korratuses osalemisele üleskutsumise eest,

kui sellega on kaasnenud rüüstamine, purustamine, süütamine või muu selline tegevus, –

karistatakse kolme- kuni kaheksa-aastase vangistusega.

14. KorS § 46 lg 1 p 1 kohaselt võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu

korrakaitseorgan isiku kinni pidada, sulgedes ta ruumi või sõidukisse või piirates muul viisil

olulisel määral tema füüsilist vabadust, kui see on vältimatu vahetult eelseisva kuriteo

toimepanemise ärahoidmiseks. Isikult vabaduse võtmine peab olema kooskõlas PS §-ga 20,

mis lubab seda teha seaduses sätestatud juhul ja korras muu hulgas kuriteo või

haldusõiguserikkumise ärahoidmiseks (lg 2 p 3).

14.1.

KorS kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et KorS alusel toimub isiku

kinnipidamine ohutõrjelisel eesmärgil ajal, mil süüteomenetlust ei ole veel alustatud või

süüteomenetluseks ei olegi alust. Kinnipidamine on vaid siis õigustatud, kui see on vältimatu

KorS § 46 lg-s 1 nimetatud eesmärgil. Kui vastav eesmärk on täidetav muul viisil kui

kinnipidamisega, siis ei ole tegemist vältimatu kinnipidamisega. Kinnipidamine vahetult

eelseisva kuriteo toimepanemise ärahoidmiseks (lg 1 p 1) on õigustatud siis, kui kuritegu on

veel katse staadiumis või on juba alanud ning ilma isiku kinnipidamiseta ei ole võimalik seda

kuritegu ära hoida. Kinnipidamine on õigustatud üksnes kuni eesmärgi saavutamiseni. PS-st

tulenevalt ei tohi kinnipidamise üldine aeg ületada 48 tundi, pikemaks kinnipidamiseks peab

olema kohtu luba. (Vt M. Laaring jt. Korrakaitseseadus. Kommenteeritud väljaanne.

Sisekaitseakadeemia, 2017, lk 144–145, 148)

14.2.

Isiku KorS § 46 lg 1 p 1 alusel kinnipidamise näol on seega tegemist riikliku

järelevalve menetluses rakendatava meetmega, mille kohaldamise aluseks on prognoosotsus.

Riiklik järelevalve on korrakaitseorgani tegevus eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja

ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine (KorS § 2 lg 4). Vastavalt KorS § 5 lg-le 2 on oht

olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt

tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset korrarikkumine. KorS § 5 lg-s 5 on defineeritud

vahetu ohu mõiste ning selle kohaselt on vahetu ohu näol tegemist olukorraga, kus

korrarikkumine leiab juba aset või on suur tõenäosus, et see kohe algab. KorS § 5 lg 4

esimene lause sätestab kõrgendatud ohu definitsiooni ning selle järgi on kõrgendatud ohuga

tegemist muu hulgas juhul, kui esineb KarS 15. ptk-s („Riigivastased süüteod“, KarS § 2301–§

254) sätestatud I astme kuriteo toimepanemise oht.

14.3.

Õiguskirjanduses on avaldatud seisukohta, et ohu hindamisel kasutatav (piisav)

tõenäosus ei ole konstantne nähtus, vaid see on seotud konkreetse juhtumiga, kus tuleb

arvestada kaitstava õigushüve olulisust, võimaliku tulevase kahju saabumise aega jm asjas

3-22-1990

tähtsust omavaid asjaolusid. Mida kaalukam on kaitstav õigushüve ja mida kiiremini tuleb

tegutseda, seda väiksem võib tõenäosusaste olla. (Vt J. Jäätma. Ohutõrjeõigus politsei- ja

korrakaitseõiguses: kooskõla põhiseadusega. Doktoritöö, 2015, Tartu, lk 136)

Järelevalvemeetme rakendamine tuleb otsustada kaalutlusvigadeta (vt ka Riigikohtu

13.10.2010. a otsus asjas nr 3-3-1-44-10, p 15) ning seda tuleb kohaldada proportsionaalsuse

põhimõtet järgides (KorS § 7).

14.4.

KorS § 46 lg 1 p 1 alusel meetme rakendamisel ei pea korrakaitseorgan selgelt

tuvastama arvatava eelseisva kuriteo koosseisu tunnuseid, nagu seda tehakse

süüteomenetluses. Küll aga peab kinni peetava isiku poolt konkreetse kuriteo toimepanemine

olema olukorraga seotud asjaoludel piisavalt tõenäoline ja võimalik (vrd Tartu

Ringkonnakohtu 31.03.2021. a otsus asjas nr 3-19-1510, p 40).

15. Praegusel juhul leidis kaebaja kinnipidamine aset 2022. a augustis, mil Eestis oli

aktuaalne II maailmasõja ja NSVL sõjategevusega seotud mälestusmärkide ja muu

sümboolika avalikust ruumist eemaldamise küsimus. Nagu PPA on viidanud, leidis

03.08.2022 öösel aset sündmus, mille käigus pandi põlema Auvere elektrijaamade ja

õlitehaste juurest teisaldatud haubitsat vedanud ekskavaator2. Alates sellest sündmusest

hakkasid toimuma inimeste kogunemised Narvas, aadressil Jõesuu tänav 175 paiknenud

monumendi „Tank“ juures. PPA seiretöö tulemusel saadi teada, et mälestusmärgi Tank T-34

juurde koondunud grupp nimetas end kaitsemeeskonnaks ning et sotsiaalmeedia võrgustikes

tehti üleskutseid asuda II maailmasõja ja NSVL sõjategevusega seotud mälestusmärkide

kaitsele. Nimetatud info on kajastatud ka PPA poolt 08.08.2022 koostatud eelhoiatusteates

avalikus ruumis paiknevate II maailmasõja mälestusmärkidega seotud ohu kohta (dtl 25–29)

ja 11.08.2022. a ohuhinnangus Ida-Viru, Narva piirkonna II maailmasõja mälestusmärgi

(Narva tank) teisaldamise kohta (dtl 30–32). Nimetatud tõendid kajastavad andmeid

mälestusmärkidega seotud süütegude ja asutusesiseselt operatiivselt kogutud informatsiooni

kohta, millele said korrakaitseorganid enda edasise tegevuse planeerimisel tugineda. Kohtul

puudub alus kahelda nendes dokumentides kajastatud info tõele vastavuses ka olukorras, kus

kohtule ei ole edastatud vastavaid väljavõtteid sotsiaalmeedias tehtud postitustest või

konkreetseid videosalvestisi monumendi juurde kogunenud isikute väljaütlemistest ja

tegevustest. Kõnealuseid kogunemisi tanki juures kajastati ka avalikus meedias. Näiteks on

PPA viidatud Õhtulehe 04.08.2022. a artiklis3 muu hulgas kajastatud ühe tanki juurde tulnud

isiku vastust küsimusele, mis juhtub, kui valitsus tanki minema viib, ja see on olnud järgmine:

„Ma tean, et siis tuleb kohe vähemalt 1000 inimest siia tanki kaitsma. See oleks nagu

pronksiööl“. Veel on samas artiklis märgitud, et tankimonumendi juurde kogunenud inimeste

ehk tankivalvurite tuumiku moodustas rohelise mikrobussiga saabunud seltskond, kes olid

ajakirjaniku sõnul sealjuures muljetavaldavalt hästi varustatud.

15.1.

16.08.2022. a hommikul võttis Vabariigi Valitsus vastu otsuse eemaldada Narvast ja

Narva-Jõesuust okupatsioonimonumendid. Samal päeval andis PPA peadirektor korralduse nr

1.1-4.1/31 „Ohu tõrjumine ja korrarikkumise kõrvaldamine ning viibimiskeelu

kehtestamine“4, millega otsustati muu hulgas demonteerida ja eemaldada avalikust ruumist

Narvas asuv monument „Tank“ (T-34) ja teisaldada see Eesti Sõjamuuseumi Viimsis.

16. Kohus leiab praeguses asjas esitatud tõendite ja poolte selgituste pinnalt, et PPA-l oli

16.08.2022. a hommikul piisavalt alust järeldada, et esines suur tõenäosus, et kaebaja kavatses

2 Vt nt Postimehe 03.08.2022. a artikkel aadressil: https://www.postimees.ee/7577157/fotod-punahaubitsast-

tuhjaks-jaanud-platsil-seisnud-ekskavaator-pandi-oosel-polema

https://www.ohtuleht.ee/1067527/pronksioo-kordub-narva-punamonumenti-kaitsev-mees-kui-tank-

teisaldatakse-tuleb-soda

4 Kättesaadav aadressil: https://www.politsei.ee/files/1.1-4.1-31.pdf?ae3efa9e0b

3-22-1990

pärast tema elukohaks olevast majast väljumist asuda vahetult tegema tegevusi, mis oleksid

kujutanud endast KarS § 238 lg-s 1 sätestatud süüteo toimepanemist. Kaebaja kinni pidamata

jätmisel oleks aga kaebaja saanud vastavalt tegutseda – näiteks toimetada enda rohelise

mikrobussiga inimesi tanki monumendi juurde tanki äraviimise takistamiseks. Arvestades

varem monumendi juures käinud inimeste väljaütlemisi, nende hulka (03.08.2022 oli

kogunemises osalenud üle 100 isiku, 06.–14.08.2022 ligikaudu 20–40 isikut ja öösiti 5-15

isikut), augusti alguses tõenäoliselt sarnaste veendumustega isikute poolt toime pandud

ekskavaatori süütamist ning seda, et just kaebaja mikrobuss oli jäänud monumendi juures tihti

viibimisega politseile (ja sealjuures ka ajakirjanikele) silma, saab pidada 16.08.2022. a

hommikul kaebaja teekonna takistamist ja tema kinnipidamist ka vältimatuks. Kuigi kaebaja

kinnipidamisega kaasnes tema vabadusõiguse intensiivne riive, õigustasid seda riivet

praegusel konkreetsel juhul kaalukad argumendid. PPA-ga tuleb nõustuda, et tanki äraviimist

takistava rahvahulga kokku kogunemisel esines oht massirahutuste tekkimiseks. Tegemist oli

kõrgendatud ohuga KorS § 5 lg 4 tähenduses, kuivõrd kaebaja ja teiste isikute poolt

võimalikult tanki teisaldamist takistavate või ka pärast tanki teisaldamist muude sellega

rahulolematust väljendavate tegude organiseerimise näol sai hinnanguliselt olla tegemist KarS

§ 15. ptk-s sätestatud I astme kuriteoga (KarS § 238 lg 1).

17. Kohus ei nõustu kaebajaga, et tema seotust võimalikult eelseisnud kuriteoga ei olnud

võimalik tuvastada. Kaebaja tugineb ennekõike sellele, et PPA ei ole esitanud kohtule

tõendeid selle kohta, et kaebaja oleks teinud üleskutse teha tanki teisaldamise ärahoidmiseks

kõik võimalik ning et ta osales aktiivselt kaitsemeeskonna töös, kuid ei ole neid PPA väiteid

samas ka selgelt ümber lükanud. Kohtule on PPA poolt esitatuga piisavalt põhistatud, et

kaebaja osales korduvalt enne tanki teisaldamist selle juures korraldatud valves. Kohtule

esitatud valvegraafiku väljavõttest (dtl 40) nähtuvalt oli kaebaja olnud sama rohelise bussiga,

mida oli korduvalt näha monumendi juures parkimas ka PPA viidatud videofailidelt5,

monumendi juures valves 16 korral, sealjuures veel ka tanki teisaldamise otsuse vastuvõtmise

päevale eelnenud päeva ehk 15.08.2022 õhtul. Kohtule on usutav, et tegemist on monumendi

juurde paigaldatud kaamera salvestiste põhjal koostatud graafikuga. See, et väljavõttest ei

nähtu täpsemaid andmeid selle koostamise ja selle koostamise aluseks olnud lähtematerjalide

kohta, ei välista antud juhul selle tõendina arvestamist ning kohtu hinnangul oli PPA-l

järelevalvemeetmete rakendamise otsustamisel võimalik sellele ja teistele seire tulemusel

kogutud andmetele tugineda. Erinevalt süüteomenetlusest ei saa riikliku järelevalve menetluse

eesmärgiks olla tõendusteabe kogumine (vt ka J. Jäätma. Ohutõrjeõigus politsei- ja

korrakaitseõiguses: kooskõla põhiseadusega. Doktoritöö, 2015, Tartu, lk 65). Isiku

kinnipidamise puhul vähem kui 48 tunni jooksul võib tõenduslik alus olla nõrgem ja üldisem

(nt operatiivinformatsioon jmt) kui seda ajavahemikku ületava kinnipidamise korral (vt nt

pohiseadus.ee, PS § 20 kommentaar 466).

18. Arvestades kaebaja eelnevat tegevust ja selle osakaalu monumendi valvamises, end

kaitsemeeskonnaks nimetanud grupi liikmete tehtud avaldusi (vt nt eespool otsuse p 9.2 ja 15)

ning ohu seotust Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatusega, saab PPA-l kaebaja suhtes

esinenud kahtlust, et ta paneb 16.08.2022 toime KarS § 238 lg-s 1 sätestatud kuriteo, pidada

ka piisavalt konkretiseerituks ja kaebajalt vabaduse võtmist rangelt vajalikuks (vrd

põhiseadus.riigioigus.ee, PS § 20 kommentaar 737). Seejuures algasid meedias kajastatu

5 Kättesaadavad aadressidel: https://www.youtube.com/watch?v=zdjOGghOaRE (03.08.2022. a video, bussi on

näha videolõigus alates 0:48), https://www.youtube.com/watch?v=eLCKPm7EIko (07.08.2022. a video, bussi on

näha videos korduvalt, nt 0:16), https://www.youtube.com/watch?v=fV3xHD6QKe4 (bussi on näha videos nt

0:45–0:47 ja koos numbrimärgiga 1:16–1:18).

6 https://pohiseadus.ee/sisu/3491/paragrahv_20

3-22-1990

kohaselt tanki teisaldamistööd 16.08.2022 kella seitsmest hommikul8. Võttes arvesse, et

kaebaja peeti tema maja juures kinni hommikul kell 08.05, jäi tanki teisaldamise alguse ja

kaebaja kinnipidamise vahele piisavalt aega tanki teisaldamise alustamise kohta käiva info

kaebajani jõudmiseks ja kas üksi või teiste isikutega kooskõlastatult võimalike teisaldamist

takistavate tegevuste planeerimiseks. Enda väidet, et kaebaja oli teel tööle, ei ole kaebaja

ühegi tõendiga kinnitanud. Samuti ei annaks pelgalt see asjaolu tanki reaalse teisaldamise

olukorras ka alust ohu välistamiseks.

19. Eelnevale tuginedes on kohus seisukohal, et PPA ohuhinnang ja sellele järgnenud kaebaja

kinnipidamine 16.08.2022 hommikul on olnud põhjendatud ning KorS § 46 lg 1 p 1

kohaldamise eeldused olid täidetud. Tanki teisaldamisele eelnevalt Narvas ja Narva-Jõesuus

aset leidnud sündmuste valguses (sh 03.08.2022 öösel haubitsat vedanud ekskavaatori

süütamine haubitsa teisaldamise järgselt) on kohtu hinnangul olnud põhjendatud ka PPA

hinnang, et isikud, kelle puhul esines kõige suurem tõenäosus tanki teisaldamise tõttu

rahutuse või muu sündmuse korraldamiseks või selles osalemiseks, oli vajalik vabastada alles

tanki teisaldamisest mõne aja möödudes, olukorra rahunedes, ning erinevatel aegadel.

Seetõttu ei ole alust pidada kaebaja kinnipidamist kuni 17.08.2022 kella 22.01-ni

ebaproportsionaalseks.

20. Eeltoodud põhjendustel ei ole olnud PPA tegevus kaebaja kinnipidamisel 16.–17.08.2022

õigusvastane. Seega on täitmata vähemalt üks kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldustest

ning kaebaja hüvitamiskaebus tuleb jätta rahuldamata.

21. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui

kohtule kuludokumente ja menetluskulude nimekirja ei esitata, siis menetluskulusid välja ei

mõisteta (HKMS § 109 lg 1). Kaebaja on kandnud käesolevas asjas menetluskulusid

järgmiselt: kaebuselt tasutud riigilõiv 20 eurot ning kulud õigusabiteenusele 960 eurot. Need

menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda. Ka vastustaja võimalikud

menetluskulud jäävad HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Reelika Kitsing

7 https://pohiseadus.riigioigus.ee/v1/eesti-vabariigi-pohiseadus/ii-pohioigused-vabadused-ja-kohustused-ss-8-55/

ss-20-oigus-vabadusele#pk-12

8 Vt nt 16.08.2022. a artikkel Delfis: https://www.delfi.ee/artikkel/120051646/video-ja-blogi-tank-t-34-joudis-

sihtkohta-koik-sojamonumendid-on-narvast-teisaldatud