3-23-2089/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.07.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2089

Haldusasi

X. X. kaebus Andmekaitse Inspektsiooni 05.07.2023 otsuse

nr 2.1.-1/23/247-690-2 ja 15.08.2023 vaideotsuse nr

2.1.-3/23/795-1992-2 tühistamiseks ja Andmekaitse

Inspektsiooni kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja – X. X.

Vastustaja – Andmekaitse Inspektsioon

Asja läbivaatamise vorm

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 16.08.2024 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine

menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant

soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel

korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p

9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

5.03.2023 esitas X. X. kaebuse Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) leides, et Telia

Eesti AS (Telia) võimaldab Tallinna Vanglal seadusevastaselt vaba ligipääsu isikuandmetele,

mille suhtes on sideettevõtjal konfidentsiaalsuskohustus. Kaebuses leiti, et Telia rikub

elektroonilise side seadust (ESS), isikuandmete kaitse seadust (IKS) ja isikuandmete kaitse

üldmäärust (IKÜM).

2.

05.07.2023 menetluse lõpetamise teatega nr 2.1-1/23/247-690-2 lõpetas AKI

järelevalvemenetluse, põhjendusel, et X. X. isikuandmete töötlemine oli õiguspärane. X. X.

esitas 07.08.2023 AKI-le vaide inspektsiooni 05.07.2023 menetluse lõpetamise teatele, mis

jäeti AKI 15.08.2023 vaideotsusega nr 2.1.-3/23/795-1992-2 rahuldamata.

3. X. X. esitas 20.09.2023 (koos 04.10.2023 täpsustusega) Tallinna Halduskohtule

kaebuse AKI 05.07.2023 otsuse nr 2.1-1/23/247-690-2 ja 15.08.2023 vaideotsuse nr 2.1.-

3/23/795-19922 tühistamiseks ja AKI kohustamiseks alustada menetlus Telia suhtes.

06.10.2023 määrusega võttis Tallinna Halduskohus kaebuse menetlusse ning 17.06.2024

määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.

KAEBAJA SEISUKOHAD

4. Kaebaja palub kaebuse kokkuvõtvalt rahuldada alljärgnevatel põhjustel.

4.1. Kaebaja selgitab, et Tallinna Vangla kontrollis iseseisvalt kaebaja isiklikke

telefonikõnesid kaebaja kaitsja Sven Sillar advokaadibüroo OÜ numbrile (kaebuse lisad 1-2,

dtl 7-9) läbi prison.ee keskkonna.

Kaebaja leiab, et vanglal on õigus kontrollida kinnipeetava suhtlust üksnes läbi telefonikõnede

registreerimise, mitte aga iseseisvalt töödelda andmeid oma äranägemise järgi prison.ee

keskkonnas.

Kaebaja on seisukoha, et AKI on asunud vääralt seisukohale, et vangistusseaduse (VangS) §

29 lg 21 annab vanglateenistusele iseseisva õiguse elektroonilise side seaduse (ESS) §-s 1111

toodud sideandmete töötlemiseks. ESS § 106 loetleb isikud, kes on volitatud andmeid

töötlema, kuid vanglateenistust nende hulgas ei ole.

Prison teenus on Telia poolt pakutav kõnesideteenus kinnipeetavatele isikutele. Teenuspakkuja

ja side haldaja on Telia. Seega vangla ei ole konkreetsel juhul isikuandmete vastutavaks

töötlejaks elektroonilise side seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse (IKS) mõttes.

ESS § 106 tuleneb, et sideettevõtja peab tagama sidevõrgu turvalisuse ning mitte võimaldama

kolmandatel isikutel pääseda ilma seadusliku aluseta ligi sideteenuse kasutamise üksikasjade

juurde.

Kaebaja ei nõustu AKI-ga selles, et vangla võib isikuandmeid töödelda ESS § 1111 lg 11 p 6

alusel. Antud norm kohustab sideettevõtjat säilitama andmeid, et vanglateenistusel oleks

võimalik teha järelepärimisi sidega seonduva kohta. Antud normi täpsustab ESS § 112. Sellest

tulenevalt on vanglal võimalik andmeid koguda üksnes läbi sideettevõtjale tehtud päringu

ning sellest tulenevalt puudub Tallinna Vanglal iseseisev õigus andmete töötlemiseks.

Mis puutub kaebaja kaitsja telefonidele tehtud päringuid, siis VangS § 29 lg 4 kohaselt on

keelatud kontrollida kõnesid kaitsjale. Seega kaebaja leiab, et Telia poolt vanglale andmetele

ligipääsu võimaldamine on vastuolus VangS § 29 lg-ga 4.

4.2. Kaebaja jääb oma seisukoha juurde, et VangS § 29 lg 21 ei nähtu vangla õigust töödelda

isikuandmeid. Samuti puudub vanglal õigus juurdepääsuks sideteenuse kasutamise

üksikasjadele. Vastupidi ESS § 101 lg 1 keelab sideteenuse pakkujal vastavaid andmeid

edastamast. Andmekaitse üldpõhimõtted sideteenuse osutamisel tulenevad ESS § 102.

Kaebaja leiab, et AKI käsitluse kohaselt on sideteenuse osutaja Tallinna Vangla, millega

kaebaja ei nõustu. Sideteenuse osutaja on antud juhul Telia.

AKI on jätnud märkimata, millisel õiguslikul alusel rajaneb nende väide, et Telia poolt

vanglale andmete edastamisel ESS ei kohaldu ning kohaldub VangS § 29 lg 21. Telia kui

sideettevõtja tegevust reguleerib ESS ja mitte VangS.

Kaebaja on seisukohal, et selleks, et saada sideandmeid peab vangla igal juhul esitama

sideettevõttele järelepärimise ESS § 112 sätestatud korras. Sellest tulenevalt ei ole vanglal

iseseisvalt õigust sideandmete töötlemiseks ja Telial nende loovutamiseks. Päringu esitamise

teel saab vangla ka kõiki oma kohustusi täita.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

5. Vastustaja vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu, jääb oma varasemate seisukohtade

juurde ja palub kohtul arvestada lisaks käesolevas seisukohas toodule ka menetluse

lõpetamise teates (dtl 10-12) ja vaideotsuses (dtl 13-15) toodut. Alljärgnevaga AKI täpsustab

oma varasemalt väljendatud seisukohti lähtudes kaebuses toodule.

5.1. Väär on kaebaja arusaam, justkui vanglal puudub õigus VangS § 29 lg 21 alusel

isikuandmeid töödelda. IKS § 15 kohaselt võib õiguskaitseasutus isikuandmeid

töödelda seaduse alusel, kui nende töötlemine on vajalik süüteo tõkestamise,

avastamise või menetlemise või karistuse täideviimise eesmärgist tuleneva

ülesande täitmiseks. VangS § 29 lg 21 kohaselt on vanglateenistusel õigus

kontrollida, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb. VangS § 96 lg 1 kohaselt

toimub vahistatu poolt telefoni kasutamine vangla sisekorraeeskirjadega sätestatud

korras. Seega konkreetsel juhul töötleb vangla isikuandmeid seaduse alusel.

Kinnipeetavatele osutab kõnesideteenust ja selle haldamist sisuliselt vangla, kes

ka teostab järelevalvet kõnede üle. Eeltoodu täitmiseks kasutab vangla selleks

lepinguga volitatud töötlejat ehk Teliat.

Andmed kõnede kohta kantakse VangS § 53 lg 1 p-i 10 alusel vangiregistrisse. Vangiregistri

volitatud töötlejaks on vangiregistri põhimääruse § 4 lg-te 2 ja 31 kohaselt ka vanglas kinni

peetavatele isikutele kõnesideteenuse pakkuja kirjaliku lepingu alusel (hetkel Telia).

Menetluse lõpetamise teates on ekslikult täiendavalt viidatud ESS § 1111 lg 11 p-le 6 kui

konkreetsel juhul Telia poolt isikuandmete töötlemise õiguslikule alusele. Viidatud säte

puudutab andmete edastamist vanglale kui jälitusasutusele VangS-is toodud juhtudel (nt

VangS § 331), mis eeldab päringu tegemist jälitusmenetluse käigus. Kuna VangS § 29 lg 21

raames ei tehta toiminguid süüteomenetluse ega jälitusmenetluse käigus, siis Telia poolt

vanglale andmete edastamisel ESS ei kohaldu. Küll aga on viidatud norm õiguslikuks aluseks

kinnipeetava kõnede kontrollimiseks vastavalt sätte sisule, mis omakorda eeldab, et Telia

sideoperaatorina ja volitatud töötlejana võimaldab VangS § 29 lg-s 21 loetletud andmete

kättesaadavaks tegemist vanglale.

5.2. Kaebaja leiab, et isikuandmete töötlemine on vastuolus VangS § 29 lg-ga 4, sest

kontrolliti kinnipeetava kõnesid kaitsjale.

Vaidlus puudub selles, et VangS § 29 lg 21 raames tehtava kontrolli näol ei ole tegemist

jälitustoiminguga, sõnumite sisu ei ole kontrollitud ning ilma jälitustoiminguta puudub

vanglal õigus kontrollida ka kinnipeetava poolt telefoni teel edastatavate sõnumite sisu

kaitsjale. Puudub vaidlus ka selles, et vanglal on õigus kontrollida, kellega kinnipeetav

telefoni teel suhtleb. Kaebuses endas on õigesti märgitud, et vanglaametnikul on õigus

numbrit kontrollides kindlaks teha, kas kõne võetakse ikka kaitsjale või mitte.

24.01.2022 vangla poolt Harju Maakohtule edastatud teatest kriminaalasjas nähtub, et vangla

on tuvastanud, et kaebaja kaitsja kaasabil kuritarvitab kaebaja õigust piiramatult kaitsja

numbrile helistamisel ning tegelikkuses suhtleb kaebaja isikutega, kellega tal õigust suhelda ei

ole. 23.12.2022 distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kohaselt on vangla tuvastanud, et

kaebaja kasutas vanglas helistamiseks teise vahistatud isiku telefonikaarti, mis on vanglas

keelatud.

Asja materjalidest on selgelt näha, et kaebaja on läbivalt nii vanglas läbiviidud menetluses kui

ka praeguses menetluses üritanud leida erinevaid põhjendusi õigustamaks enda poolt toime

pandud õigusrikkumisi.

Tuvastatud on, et kaebaja on korduvalt rikkunud vanglas telefoni kasutamise korda ja temale

kohtumäärusega pandud suhtluspiiranguid. Vangla on ka tuvastanud korduvad juhtumid, kus

kaebaja ei ole tegelikkuses kaitsjale helistanud. Vanglale antud õigus kontrollida, kellega

kinnipeetav telefoni teel suhtleb, kannabki endas muuhulgas eesmärki vältida selliseid

olukordi, kus kinnipeetav suhtleb kellegi teisega kui ta seda väidab tegevat. Käesoleval juhul

ongi kontrollitud seda, kellega kaebaja tegelikkuses telefoni teel suhtleb. Kontroll ei pea ega

saagi

AKI hinnangul piirduda pelgalt sellega, et vanglaametnikule näidatakse telefoni tablood kõne

tegemise ajal. 24.01.2022 teatisest nähtuvalt on vangla enda kontrollikohustuse täitmiseks

kasutanud ka mujalt saadud andmeid lisaks prion.ee liidesest saadud andmetele. Juhul kui

vanglal selline kontrollimise õigus puuduks, siis ei oleks vanglal võimalik täita ka temale

pandud kohustusi seoses suhtluspiirangute jälgimise ja vangla julgeoleku tagamisega.

Seepärast ongi vanglale seadusega antud õigus kontrollida, kellega kinnipeetav telefoni teel

suhtleb ja s.h ka seda, kas suheldakse VangS § 29 lg-s 4 toodud isikuga või mitte. Seega

isikuandmete töötlemine ei ole käesoleval juhul vastuolus VangS § 29 lg-ga 4.

5.3. Kõike eelnevat arvesse võttes ning tuginedes vaidlustatud menetluse lõpetamise

teates ja vaideotsuses väljendatule, on vastustaja seisukohal, et nii menetluse

lõpetamise otsus kui ka vaideotsus on õiguspärased, kaalutlusvigadeta ja nende

tühistamiseks puudub alus. Isikuandmete töötlemine vangla ja Telia poolt on

olnud õiguspärane.

5.4. Vastustaja palub kaebaja menetluskulud jätta tema end kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus, tutvunud poolte seletustega ja toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki

tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu

põhjendused on alljärgnevad.

Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva

õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54). HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik

haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud.

Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS §

56 lg 2). Kohus leiab, et vaidlustatud Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) 05.07.2023 otsus nr

2.1.1/23/247-690-2 ja 15.08.2023 vaideotsus nr 2.1.-3/23/795-1992-2 vastavad eeltoodud

nõuetele.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lõikes 2 lg-s 2 on sätestatud, et kui kaebus

jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või

tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta

tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda

põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Antud juhul

kohus nõustub nii vastustaja argumentatsiooniga, mis on toodud vaidlustatud

järelevalvemenetluse lõpetamise teates (dtl 10-12) ja selle suhtes tehtud vaideotsuses (dtl 13-

15), kui ka nende vastustaja vastuväidete ja selgitustega, mis on esitatud vastuseks

konkreetselt kaebuses toodud väidetele (vt ülal). Kohus kohaldab HKMS-st tulenevat

menetlusökonoomika põhimõtet ja seaduslikku alust piirduda kaebuse rahuldamata jätmisel

vaid toodud selgituste ja põhjendustega. Kohus peab vajalikuks täiendavalt märkida lühidalt

üksnes alljärgnevat.

7. VangS § 29 lg 21 sätestab, et vanglateenistus kontrollib, kellega kinnipeetav telefoni

teel suhtleb või kirjavahetust peab. Telefonikõnede puhul on vanglateenistusel õigus

registreerida selle isiku ees- ja perekonnanimi või asutuse nimi, kuhu kinnipeetav helistab,

telefoninumber, helistamise aeg ja kõne kestus.

Kaebajal on väärarusaam vangla seadusest tulenevast õigustest ja kohustusest, sh sellest,

kuidas ja millises ulatuses võib vangla ise kontrollida kinnipeetava (s.h vahistatu) telefoni teel

toimuvat suhtlust leides sisuliselt, et see piirdub üksnes registreerimiskohustusega või

elektroonilise side seaduses (ESS) sätestatud järelepärimise tegemise kohustusega.

Viidatud VangS § 29 lg 21 esimene lause annab vanglale lisaks registreerimiskohustusele ka

laiema õiguse vastavate andmete töötlemiseks. Vastavat asjaolu on kaebajale asjakohaselt

selgitanud ka vastustaja. Kinnipeetavatele osutab kõnesideteenust ja selle haldamist sisuliselt

vangla, kes ka teostab järelevalvet kõnede üle. Eeltoodu täitmiseks kasutab vangla selleks

lepinguga volitatud töötlejat ehk Teliat. Seejuures ei ole õigusvastane kasutada kontrolli

teostamiseks vastavat automaatsüsteemi ehk antud juhul prison.ee keskkonda. Andmed

kõnede kohta kantakse VangS § 53 lg 1 p-i 10 alusel vangiregistrisse. Vangiregistri volitatud

töötlejaks on Vabariigi Valitsuse 01.03.2018 määruse nr 19 „Kinnipeetavate, vahistatute,

arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimääruse“ § 4 lg-te 1, 2 ja 31 kohaselt

nii vangla kui ka vanglas kinni peetavatele isikutele kõnesideteenuse pakkuja kirjaliku lepingu

alusel (Telia). Seega toimub andmete töötlemine seaduse alusel. Eeltoodu ei ole kuidagi

vastuolus ka isikuandmete kaitse seaduse (IKS) regulatsiooniga (IKS § 15) või Isikuandmete

kaitse üldmääruse (IKÜM) regulatsiooniga (vt artikkel 6 p c).

VangS § 28 lg 3 teise lause kohaselt on keelatud kirjavahetuse ja telefoni kasutamise piiramine

suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga.

Vanglaametnike õigus jälgida telefoni kasutamist tagab neile võimaluse vajaduse korral

tõkestada kaitsja ja haldusorganitega piiramatu suhtlemise õiguse kuritarvitamine

kinnipeetava poolt.

Kohus jagab siinkohal ka AKI seisukohta selles, et VangS § 29 lg 21 raames tehtava kontrolli

näol ei ole tegemist jälitustoiminguga. Samuti ei ole rikutud VangS § 29 lg 4, mis sätestab, et

keelatud on kontrollida kinnipeetava kirju ja telefonikõnesid kaitsjale, advokaadist esindajale,

prokurörile, kohtule, õiguskantslerile ja Justiitsministeeriumile. Vaidlus puudub selles, et

sõnumite sisu ei ole kontrollitud ning ilma jälitustoiminguta puudub vanglal õigus kontrollida

ka kinnipeetava poolt telefoni teel edastatavate sõnumite sisu kaitsjale. Kaebaja enda poolt

välja toodud andmetele tuginedes (vt dtl 8-9) on kindlaks tehtud üksnes asjaolu, et kaebaja ei

helistanud kaitsjale, kuivõrd kaitsja viibis samal ajal Tallinna Vanglas. Vastavat asjaolu on

vanglal õigus kontrollida. Distsiplinaarmenetlus on üldse algatatud seoses teisele

kinnipeetavale kuuluva telefonikaardi kasutamisega, mis on vanglas keelatud, mitte aga

seoses sellega, kellele kaebaja helistas. Vaidlust ei ole selles, et vanglal on õigus kontrollida,

kas kinnipeetav kasutab helistamiseks talle väljastatud telefonikaarti või mitte. Seega ei puutu

vastav distsiplinaarmenetluse teade üldse käesoleva vaidluse esemesse ja tuleb jätta

tähelepanuta.

8. Arvestades eeltoodut ja seda, et kohus ei ole tuvastanud vaidlustatud Andmekaitse

Inspektsiooni 05.07.2023 otsuse nr 2.1.-1/23/247-690-2 ja 15.08.2023 vaideotsuse nr

2.1.3/23/795-1992-2 tegemisel vastustaja poolt ja selle sisus selliseid rikkumisi, mis võiks

kaasa tuua nende tühistamise, siis leiab kohus, et kaebus on tervikuna põhjendamatu, sh

kohustamisnõudes vaadata kaebaja avaldus uuesti läbi ja tuleb jätta rahuldamata.

9. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesolevas asjas tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei esitanud taotlust

menetluskulude väljamõistmiseks. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv Kohtunik