2-24-9342/28 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 17.07.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-9342

Kohtuasi

Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlus isiku

suhtes tahtest olenematu ravi pikendamiseks 40

päevani

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20.06.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

sihtasutus

Põhja-Eesti

Regionaalhaigla

(registrikood 90006399)

Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Mariann

Tusti

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 20.06.2024 määrus muutmata.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku valvearst (avaldaja,

psühhiaatriakliinik) esitas 18.06.2024 Harju Maakohtule taotluse X (puudutatud isik, patsient)

suhtes tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks loa saamiseks.

2. Taotluse kohaselt rakendati psühhiaatriakliinikus puudutatud isiku suhtes alates 17.06.2024

kell 16.52 tahtest olenematut ravi vastavalt psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) §-s 11

sätestatule.

3. Esitatud taotlusest ja psühhiaatrite arvamusest nähtuvalt viibis puudutatud isik

psühhiaatriakliinikus statsionaarsel ravil esmakordselt. Ta toimetati psühhiaatriakliinikusse

kiirabiga politsei saatel. Kiirabi andmetel teatas puudutatud isiku endine abikaasa sõnumi teel

isiku seisundi halvenemisest, kuivõrd ta avaldas paranoilisi jälitusluulumõtteid, isoleerus

korterisse, kattis aknad kinni ning lülitas välja kõik elektriseadmed. Juba käesoleva aasta

jaanuaris tehtud e-konsultatsiooni vastusest nähtuvalt soovitati isik hospitaliseerida ohtliku

käitumise tõttu. Muud andmed isiku tervisliku seisundi kohta puudusid, sest ta sulges oma

digitaalse terviseloo andmed. Psühhiaatriakliiniku valvetoas oli isik ärritunud, allumatu,

ähvardav ja valjuhäälne ega kuulanud selgitusi. Ta avaldas paranoilisi jälitus- ja

kahjustusluulumõtteid ning väitis, et omab salajast informatsiooni, kuid keeldus sellest

rääkimast. Valvearst vormistas talle tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi otsuse

17.06.2024 kell 16.52.

4. Avalduse esitamise seisuga isiku seisund ei paranenud ning ta oli jätkuvalt psühhootiline.

Isiku sõnul algas kõik juba 2023. aasta novembrist kui ta sai ühelt Inglismaa luurajalt

informatsiooni, mille pidi edastama kaitsepolitseile. Isik läks koos abipolitseiniku ja

politseikoeraga vihjet kontrollima ja seal oli Q, kes lasi koera maha ja isikule jalga. Eeltoodu

oli seotud tema abikaasa ja viimase vanemate poolt aetava salasigarettide ja -viinaäriga. Isik

väitis, et teeb juba mõnda aega koostööd nii politsei kui ka Maksu- ja Tolliametiga. Kuivõrd

tema mõttekäik oli katkev ja ühelt teemalt teisele hüplev, siis ei õnnestunud välja selgitada,

milles vastav koostöö seisneb ja mis informatsiooni ta omab. Endise abikaasa suhtes oli isik

vaenuliku ja süüdistava hoiakuga ning eitas koju isoleerimist, akende kinni katmist ja

elektriseadmete väljalülitamist. Isik ei pidanud end haigeks ning tahtis minna koju, kuna tal oli

vaja kaitsepolitseile järjekordne ettekanne teha.

5. Puudutatud isikul esines raske psüühikahäire – äge psühhootiline episood (F23), puudus

haiguskriitika ning koostöövalmidus raviks. Ravita jäämisel võis ta oma psühhoosist lähtuva

ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumisega seada ohtu nii enda kui ümbritsevate elu ning

turvalisuse. Puudutatud isiku seisundist lähtuvalt ei olnud alust prognoosida tema seisundi

paranemist nelja ööpäeva jooksul, mistõttu taotles avaldaja kohtult luba puudutatud isikule

tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi jätkamiseks ning talle psühhoosivastase,

rahustava ja meeleolu stabiliseeriva ravi manustamiseks haiglatingimustes 40 päeva vältel

alates tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vormistamise otsusest.

6. Maakohus rakendas 19.06.2024 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset

neljaks päevaks alates 17.06.2024 kell 16.52 kuni 21.06.2024 kell 16.52. Samuti andis kohus

loa isikule tahtevastaselt psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks, sealhulgas psühhoosivastase,

meeleolu stabiliseeriva ja rahustava ravi manustamiseks juhul, kui puudutatud isik

vabatahtlikult raviga ei nõustu.

7. Ärakuulamisel avaldas arst, et puudutatud isik rääkis endiselt segast juttu, sh kaitsepolitseist

ja Inglise luurest. Tema ohtlikkus seisnes psühhoosis, ta oli ettearvamatu ja ebaadekvaatse

käitumisega.

8. Puudutatud isik selgitas ärakuulamisel, et tema abikaasa läks lapsega Soome ja kirjutas arstile

asju, mis ei olnud päris õiged, mistõttu tulid politseinikud tema ukse taha. Abikaasa väitel oli

puudutatud isik vägivaldne ning ei olnud lapse suhtes aktiivne, kuid see oli vale. Isik selgitas,

et musta autoga toimub jälitustegevus ning rääkis, kuidas nad said info, läksid seda kontrollima

ning koer lasti maha. Info saadi endiselt britilt, keda puudutatud isik ei tundnud ja sellest oli

vaja teatada vastava valdkonnaga tegelevale inimesele. Isik edastas kogu info kaitsepolitseile.

Kohtumine toimus novembris. Koer, kes maha lasti, oli saanud politsei väljaõppe. Isik selgitas,

et kunagi ammu tulistati ka teda ennast, kuid see läks temast mööda. Ta sai püssiga vastu kukalt

ja lasi tulistajat vastu jalga. See toimus novembris Kakumäel. Kõik sai alguse isiku abikaasa ja

tema vanemate salasigarettide ärist. Ta teavitas sellest Maksu- ja Tolliametit ning sealt läks asi

edasi novembri sündmusteni. Isik väitis, et tema mõistus on selge, ta saab asjadest aru ning ei

isoleerinud ennast ega lülitanud elektriseadmeid välja. Ta mängis arvuti või PlayStationiga ja

pani selle jaoks kardinad ette. Isik elas Kristiines ja töötas eelnevalt kaupluses K-Rauta.

Töösuhe lõppes seetõttu, et abikaasa andis tööandjale teada isiku stressist ja depressioonist.

Kuigi talle kirjutati ravimid välja, siis need ei toiminud. Puudutatud isiku väitel saadeti abikaasa

julgeoleku põhjustel kaitsepolitsei poolt Soome. Abikaasaga suhtles isik nii palju, kui lapsega

seoses vajadus oli.

9. Puudutatud isikule määratud esindaja toetas avaldaja taotlust.

10. Psühhiaatri 20.06.2024 esitatud täiendava arvamuse kohaselt puudutatud isiku seisund ei

muutunud, kuivõrd tal puudus jätkuvalt koostöövalmidus raviks ja ravita jäämisel kujutaks ta

oma raske psüühikahäire tõttu ohtu endale ja ümbritsevatele.

Maakohtu määrus

11. Maakohus pikendas 20.06.2024 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse

korras tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi tähtajaga kuni 27.07.2024 kell 16.52. Ühtlasi andis

kohus

loa

isikule

tahtevastaselt

psühhiaatrilise

ravi

kohaldamiseks,

sealhulgas

psühhoosivastase, meeleolu stabiliseeriva ja rahustava ravi manustamiseks juhul, kui

puudutatud isik vabatahtlikult raviga ei nõustu.

Puudutatud isikul diagnoositi raske psüühikahäire – äge psühhootiline episood (F23).

Ärakuulamisel veendus kohus, et isiku käitumine oli psüühilisest haigestumisest mõjutatud, isik

ei mõelnud selgelt ega mõistnud ravivajadust. Kohtule jäi ärakuulamisel mulje, et puudutatud

isik oli segasusseisundis ega suuda enda eest mistahes adekvaatseid otsuseid teha. Arvestades

isiku diagnoosi, leidis kohus psühhiaatrite arvamusele ning isiku ja raviarsti ärakuulamisele

tuginedes, et isiku käitumine oli psüühilisest haigestumisest mõjutatud ning ta ei suuda seetõttu

oma käitumist adekvaatselt juhtida. Haiglaravita jäämisel kujutaks ta ohtu eelkõige iseendale,

kuid pole välistatud, et ta võib olla ohtlik ümbritsevatele. Kuivõrd isik ei mõistnud oma

psüühilisest seisundist tulenevat järjepidevat ravivajadust, ei olnud kohtu hinnangul muu

psühhiaatriline abi kirjeldatud olukorras küllaldane. Arvestades isiku rasket psüühikahäiret ja

asjaolu, et ravi läbiviimine ei olnud muul viisil võimalik, esines alus pikendada esialgset

õiguskaitset.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

12. Puudutatud isik vaidlustas maakohtu määruse, väites, et on terve ega vaja ravi. Maakohtu

määrus rikkus isiku õigusi vabadusele, liikumisele, trennile ja värske õhu hingamisele, samuti

olid tal kodus lilled kastmata. Politsei viis isiku haiglasse valedega ja jõudu kasutades.

Puudutatud isikule tuli hüvitada kahju iga haiglas viibitud päeva eest, sest arved ei tasunud

ennast ise ja ta ei saanud tööle kandideerida, sest töövestlustele ei olnud võimalik kohale minna.

13. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale tähtaja sellele vastamiseks.

14. Avaldaja hinnangul puudus määruskaebuse rahuldamiseks alus ja täidetud olid kõik tahtest

olenematu vältimatu psühhiaatrilise haiglaravi rakendamise tingimused vastavalt PsAS § 11 lg-

le 1.

15. Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu põhjendused

16. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ja määruskaebuse

väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu

määrus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659).

17. Vaatamata asjaolule, et käesoleva lahendi tegemise ajaks on puudutatud isiku tahtest

olenematu vältimatu psühhiaatriline ravi lõpetatud (dtl 64), annab ringkonnakohus hinnangu

vaidlustatud määruse seaduslikkusele. TsMS § 543 lg 3 alusel saab kõrgema astme kohus ka

pärast isiku kinnisesse asutusse paigutamise lõpetamist tuvastada kinnisesse asutusse

paigutamise määruse seaduslikkuse või ebaseaduslikkuse, olgugi et avaldust ei saa enam uuesti

lahendada (RKTKm 19.02.2014, 3‑2‑1‑155‑13, p 19). Seega ei takista puudutatud isiku ravi

lõppemine määruskaebuse lahendamist.

18. Maakohus kohaldas 19.06.2024 määrusega esialgset õiguskaitset kuni neli päeva ja

pikendas 20.06.2024 määrusega psühhiaatriahaiglasse paigutamist kuni 27.07.2024 kell 16.52.

Puudutatud isik ei toonud määruskaebuses välja selliseid asjaolusid, millest tulenevalt võiks

järeldada, et maakohus eksis tahtest olenematu ravi tähtaja pikendamisel. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid

ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kohus järgmist.

19. Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isiku väitega, et ta oli terve ega vajanud ravi. Asja

materjalidest nähtuvalt esines isikul raske psüühikahäire – äge psühhootiline episood (F23.0)

ja kerge vaimne alaareng (F70). Psühhiaatriakliinikus oli puudutatud ärritunud, allumatu,

ähvardav, valjuhäälne ega kuulanud selgitusi. Samuti avaldas ta paranoilisi jälitus- ja

kahjustusluulumõtteid. Kohtul puudub alus kahelda isikule pandud diagnoosis. Asjas esitatud

psühhiaatrite arvamused koosmõjus avalduse ja puudutatud isiku ja raviarsti poolt

ärakuulamisel avaldatud asjaoludega kinnitavad, et isikul esines raske psüühikahäire, mis piiras

tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida.

20. Isiku ohtlikkus PsAS § 11 lg 1 p 2 järgi saab eelkõige väljenduda füüsilises ohus tema enda

või teiste isikute elule või tervisele, mh kalduvuses vägivallale või suitsiidile (RKTKm

07.05.2014, 3-2-1-33-14, p 15). Tahtevastase ravi määramise otsustamisel, sh PsAS § 11 lg 1

p-s 2 sätestatud ohtlikkuse hindamisel on psühhiaatrite arvamus üks olulistest tõenditest, mida

kohus peab puudutatud isiku seisundi osas seisukoha võtmisel hindama. Psühhiaatrite

arvamusest nähtuvalt võis isik ravita jäämisel oma psühhoosist lähtuva ebaadekvaatse ja

ettearvamatu käitumisega seada ohtu nii enda kui ümbritsevate elu ning turvalisuse.

Luulumõtetest tulenevalt kujutas ta süvenevat ohtu oma endisele abikaasale ja perele. Samuti

viitas puudutatud isiku ohtlikkusele tema puudulik haiguskriitika ja puuduv arusaam ravi

vajalikkusest (RKTKm 14.02.2018, 2-15-3662, p 14.1).

21. Riigikohus on leidnud, et PsAS § 11 lg 3 kohane muude abinõude kasutamise võimatus

eeldab seda, et muid abinõusid ei ole võimalik kasutada isikust endast tulenevate põhjuste tõttu

(RKTKm 19.02.2014, 3-2-1-155-13, p 40). Olukorras, kus puudutatud isik ei mõista enda

ravivajadust, ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik osutada talle psühhiaatrilist abi muul

viisil kui tahtest olenematut ravi kohaldades. Väljaspool haiglat puudub võimalus puudutatud

isiku jälgimiseks ja vajaliku ravi tagamiseks. Eelnevast tulenevalt on ebatõenäoline, et isik

oleks suuteline end iseseisvalt väljaspool psühhiaatriakliinikut ravima.

22. TsMS § 534 lg 5 sätestab, et esialgset õiguskaitset võib pikendada kuni 40 päevani, kui see

on ilmselgelt vajalik psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates. Psühhiaatrite 18.06.2024

arvamuse kohaselt puudus alus prognoosida puudutatud isiku seisundi paranemist nelja

ööpäeva jooksul. 20.06.2024 psühhiaatri arvamuse kohaselt ei muutunud puudutatud isiku

seisund ka pärast esialgset haiglas viibimist, tal puudus jätkuvalt koostöövalmidus raviks ning

ravita jäämisel kujutaks ta raske psüühikahäire tõttu ohtu endale ja ümbritsevatele. Kuivõrd

psühhiaatri hinnangul oli esialgse õiguskaitse pikendamine vajalik, oli maakohtul õigus

vastavalt isiku tervislikule seisundile esialgset õiguskaitset pikendada. Asjaolu, et puudutatud

isik psühhiaatrite hinnanguga ei nõustu, ei lükka ümber hinnangut tema tervislikule seisundile

ja ohtlikkusele ning ei saa olla määravaks PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimuste hindamisel.

23. Eeltoodust tulenevalt puuduvad alused maakohtu määruse tühistamiseks ja määruskaebuse

rahuldamiseks. Maakohus tuvastas õigesti, et esialgse õiguskaitse pikendamise eeldused olid

täidetud.

24. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda.

25. TsMS § 543 võimaldab esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)