2-24-472/23 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 17.07.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-24-472 Kohtuasi AMi hagi OM vastu kahju tekitava tegevuse lõpetamiseks ja kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 03.05.2024 kohtumäärus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AMi 20.05.2024 määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel Hageja AM

Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 03.05.2024 määrus tühistada ja saata asi hagi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Asjaolud ja menetluse käik

1. AM (hageja) esitas maakohtule hagi OM (kostja) vastu kahju tekitava tegevuse lõpetamiseks ja kahju hüvitamiseks ning menetlusabi taotluse riigilõivust vabastamiseks hagi esitamisel.

2. Kohus jättis 20.02.2024 hagiavalduse ja menetlusabi taotluse käiguta ning määras hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hagejal oli vaja hagiavalduses märkida hageja selgelt väljendatud nõue, hagi aluseks olevad asjaolud ning tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid.

3. Kuivõrd hagejale on kostja tekitanud moraalset kahju, siis hageja oli hagiavalduses märkinud üldsõnaliselt, et kostja levitas hageja kohta erinevatele isikutele ebaõigeid faktiväiteid. Hagejal tuli selgitada, millise konkreetse tegevusega või käitumisega on kostja hagejale mittevaralist kahju tekitanud ning põhjendada seost tegevuse või käitumise ja tekkinud mittevaralise kahju vahel. Kohus palus hagejal selgelt välja tuua, kellele, millal ja kelle juuresolekul (või mil viisil) on kostja hagis kirjeldatud ebaõigeid väiteid levitanud. Hagejal tuli hagiavaldusele märkida milliste tõenditega hageja oma väiteid tõendada soovib. Hagejal tuli selgitada, miks on põhjendatud viivise väljamõistmist alates 01.11.2022 ja põhjendatud juhul viivis kuni hagi esitamiseni välja arvutada (esitada arvestuskäik, sõnastada nõue). Hageja palus kohustada lõpetama hageja maine kahjustamine ja isikuõiguste rikkumine. Hagejal tuli täpsustada, keda ja milleks konkreetselt kohustamist kohtult taotletakse. Hagejal tuli kõrvaldada ka mitmeid formaalseid puudusi.

4. 21.02.2024 kõrvaldas hageja ühe puudustest ning esitas kostja andmed. 29.02.2024 esitas hageja korrektse menetlusabi taotluse sooviga vabastada ta riigilõivu maksmisest hagiavalduselt. 04.03.2024 esitas hageja hagiavalduse täienduse. 13.03.2024 esitas hageja korduva menetlusabi taotluse.

5. 21.03.2024 jättis kohus hagi teistkordselt käiguta ning määras puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Hagejal tuli uuesti täpsustada, miks ta nõuab kostjalt viivist alates 01.11.2022 ning esitada nõutava viivise summa. Maakohus selgitas täiendavalt, et hagejal tuleb täpsustada, milleks konkreetselt hageja kostjat kohustada soovib.

6. 22.03.2024 esitas hageja hagiavalduse täienduse, mille kohaselt loobus ta viivise nõudest alates 01.11.2022 ja jäi selle juurde, et viivis välja mõista hagi esitamisest (10.01.2024) kuni nõude täitmiseni. Hageja märkis, et talle jääb selgusetuks kohtu täpsustus, milleks konkreetselt hageja kostjat kohustada soovib tegema.

Maakohtu määrus

7. Harju Maakohus keeldus 03.05.2024 määrusega hagi menetlusse võtmisest ning jättis menetluskulude hageja kanda. Menetlusabi taotluse jättis maakohus läbi vaatamata.

8. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 3401 lg 2, § 371 lg 1 p 9 ja lg 2 p 2 alusel. Maakohus asus seisukohale, et hagi on esitatud jätkuvalt puudustega, mida hageja pole kõrvaldanud ning seega tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda. Hagiavalduse puudus on see, et hageja ei ole kohtule selgitanud, millele tuginevad hageja väited, et kostja on tekitanud moraalset kahju ning milles seisnes kostja õigusvastane käitumine. Alles siis, kui on teada faktiväited, saab nende kohta esitada tõendeid ning saab need võimalusel lugeda üldteada asjaoluks või kostja saab need omaks võtta. Hageja ei ole kohtule esitanud argumente, millise konkreetse tegevusega või käitumisega on kostja hagejale mittevaralist kahju tekitanud ning põhjendanud seost tegevuse või käitumise ja tekkinud mittevaralise kahju vahel. Kohtule ei nähtu hagiavaldusest kellele, kuidas, millal on kostja hagis kirjeldatud ebaõigeid väiteid levitanud. Hageja kohta avaldatu faktiväiteks või väärtushinnanguks kvalifitseerimine võib sõltuda kontekstist ja seetõttu oli hagejal kohustus neid asjaolusid täpsustada. Kõigi asja lahendamiseks vajalike asjaolude ammendav välja toomine on oluline mittevaralise hüvitise suuruse määramisel. Samuti ei ole hageja välja toonud, et kostja oleks hageja kohta esitanud ebaõigeid faktiväiteid kostja Facebooki kontol, mistõttu ei ole hagejal võimalik nõuda andmete ümberlükkamist kostja Facebooki kontol. Lisaks eelnevale puudusele, ei ole hageja kõrvaldanud puuduseid viivise osas.

9. Kuivõrd kohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest, jättis kohus ka hageja menetlusabi taotluse läbi vaatamata.

Määruskaebus

10. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ning saata hagi maakohtule uuesti menetlusse võtmise otsustamiseks.

11. Hageja tõi välja, et ringkonnakohus on käesoleva asjaga analoogses asjas (tsiviilasi nr xxx-xxxx) maakohtu määruse tühistanud ja saatnud maakohtule selle menetlusse võtmise otsustamiseks. Hageja on välja toonud, kuidas kostja ebaõigeid faktiväiteid avaldas, milles need seisnesid ning kuidas tekitas moraalse kahju ja milles see seisnes. Samuti on hageja esitanud hagiavalduses piisavalt selged nõuded. Kui kohtul jäi midagi selgusetuks, siis tulnuks kohtul see välja selgitada eelmenetluse käigus ning kohus oleks saanud vajadusel korralda ka eelistungi, kus kohus oleks saanud hageja tahte välja selgitada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel koosmõjus §-ga

659 tühistada ning saata asi esimese astme kohtule hagi menetlusse võtmise uuesti otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.

13. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja maakohtule hagi kostja vastu kahju tekitava tegevuse lõpetamiseks ja kahju hüvitamiseks põhjusel, et kostja esitas hageja kohta kolmandatele isikutele ebaõigeid faktiväiteid ja väärtushinnanguid. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 3401 lg 2, § 371 lg 1 p 9 ja lg 2 p 2 alusel põhjendusel, et hagis esitatud asjaolud on sedavõrd ebaselged, et hagi ei ole võimalik sellisel kujul menetleda. Kolleegium leiab, et maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest ennatlikult.

14. Tsiviilasja materjalidest nähtuval on hageja esile toonud, et kostja hakkas hageja kohta levitama erinevatele isikutele (OH, VK, MK, SV, MN jne) ebaõigeid faktiväiteid ja väärtushinnanguid öeldes, et hageja on ebausaldusväärne isik, hageja on petis, hageja on värdjas ja ei ole hea inimene. Hageja väitel nimetatu solvas teda ja mõjus mainet kahjustavalt, millest tulenevalt taotles hageja kahju tekitava tegevuse lõpetamist ja öeldu ümberlükkamist, mittevaralise kahju hüvitamist ning välja mõistetud kahju hüvitiselt viivist alates hagi esitamisest kuni otsuse täitmiseni. Seega on hageja välja toonud, millise käitumisega on talle kahju tekitatud, mh kes ja kellele ning mis sisuga hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ja/või väärtushinnanguid avaldas, samuti on hageja esile toonud, milles seisneb tema mittevaraline kahju ja esitanud protsessuaalse taotluse. Arvestades hageja esile toodud asjaolusid ei saa asuda seisukohale, et hagiga ei oleks TsMS § 371 lg 2 p-st 2 tulenevalt võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Mistahes ebaselguse asjaoludes saab pigem kõrvaldada eelmenetluses ja TsMS § 3402 lg 2 kohaldamine ei olnud praegu põhjendatud.

15. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga iseenesest selles, et seni esile toodud asjaolud ei tarvitse olla piisavad, kui kostja esitab hagile vastuväiteid, kuid seda ei saa lahendada hagi menetlusse võtmise otsustamisel. Asjaolu, kas hageja on suuteline esile toodud asjaolusid tõendama, ei ole samuti käesoleval juhul asjakohane, kuivõrd TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid (vt nt RKTKm 13.02.2018, 2-17-8939, p 9; RKTKm 13.09.2017,

2-16-17452, p 11). Samuti ei ole vähemalt praegu veel asjakohane maakohtu käsitlus väärtushinnangute ja ebaõigete faktiväidete eristamise kohta. Senisest kohtupraktikast nähtub, et vastava hinnangu andmine on tihtipeale õiguslikult keerukas. Sellise õigusküsimuse puhul tuleb eelistada hagi menetlusse võtmist ja küsimuse täiendavat analüüsimist. TsMS § 371 lg 2 ei kohusta kohut jätma hagiavaldus menetlusse võtmata, vaid annab selleks võimaluse (vt nt RKTKm 24.09.2014, 3-2-1-72-14, p 14).

16. Eeltoodud põhjendustel tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja saadab asja hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks tagasi maakohtule.

17. Menetluskulude jaotus jääb asja lõplikult lahendava kohtu otsustada (TsMS § 173 lg 3 II lause).

18. TsMS § 696 lg 1 I lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 I lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. Määrus jõustub selle teatavaks tegemisega (TsMS § 466 lg 3 II lause).

(allkirjastatud digitaalselt)