13 · 13 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. juulil 2011.a, Narva kohtumaja Toimiku number 1-10-9338 (10240100534) Täitmiskohtunik Mari-Liis Avikson (kirjalikus menetluses) Asi

Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Narva talituse

kriminaalhooldusametnik Jelena Beju erakorraline ettekanne nr 35028 E.B suhtes Hooldusalune E.B

Elukoht xxx, isikukood xxx, ei tööta.

Varasemad karistatused:

varem kriminaalkorras karistatud 5-l korral, neist viimane: - 09.08.2010.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

KarS § 121 järgi KarS § 68 lg 1, § 74 alusel tingimisi vangistusega 6 kuud 26 päeva katseajaga 18 kuud.

RESOLUTSIOON

KarS § 75 lg 2 p 2 ning lg 3 alusel määrata E.B-le Viru Maakohtu Narva kohtumaja 09.08.2010.a kohtuotsusega nr 1-10-9338 määratud käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib kümne päeva jooksul arvates määruse kättesaamisele järgnevast päevast esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale.

Maakohtu poolt tuvastatud asjaolud

Viru Maakohtu Narva kohtumaja 09.08.2010.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-10-9338

tunnistati E.B süüdi KarS § 121 järgi ja karistati KarS § 68 lg 1, § 74 alusel tingimisi vangistusega 6 kuud 26 päeva katseajaga 18 kuud. Pandi katseaja jooksul täitmiseks

KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuded. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 09.08.2010.a kohtuotsus jõustus 17.08.2010.a.

07.07.2011.a. saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja erakorraline ettekanne E.B suhtes ettepanekuga määrata kriminaalhooldusalusele E.B-le vastavalt

KarS §74 lg 4, § 75 lg 2 p 2 täiendav kohustus, mida tema on ise nõus endale võtma täitmiseks - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

Erakorralisest ettekandest võib näha, et E.B ei ilmunud registreerimistele

kriminaalhooldusametniku määratud tähtajal ilma mõjuva põhjuseta: 07.10.2010.a (ilmus

1-10-9338

2(3) 08.10.2010), 01.02.2011.a (ilmus 02.02.2011), 07.06.2011.a (ilmus 09.06.2011). Seega ta rikkus kontrollnõue vastavalt KarS § 75 lg 1 p 2.

Antud 08.10.2010.a, 02.02.2011.a ja 09.06.2011.a seletustes kriminaalhooldusalune E.B

kirjutas, et ei ilmunud õigeaegselt 07.10.2010.a, 01.02.2011.a ja 07.06.2011.a

registreerimistele, kuna ta ajas kuupäevad segi. Antud 01.07.2011.a seletuses kriminaalhooldusalune E.B kirjutas, et ta rikkus korduvalt kontrollnõuet, kuid ta

palub kohut vangistust täitmisele mitte pöörata, vaid määrata talle täiendava kohustuse katseajal täitmiseks - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Edaspidi isik kohustub täitma kontrollnõudeid korralikult.

Kriminaalhooldusaluse E.B-ga on toimunud katseaja kestel kokku 13 kohtumist.

Esmasel registreerimisel 02.09.2010.a kriminaalhooldusalusele olid selgitatud

kriminaalhoolduse põhimõtted, kontrollnõuete ja kohustuste rikkumiste tagajärjed. E.B-ga läbiviidud riskihindamise vestluse käigus on selgunud järgmised uue kuriteo

toimepanemise ja ohtlikkuse riskifaktorid: eluase, töötamine, alkoholi tarvitamisest tingitud

vägivaldne käitumine, narkootikumide tarvitamine, ravikindlustuse puudumine, agressiivne

käitumine, toimetuleku ja probleemide lahendamise oskus, oma tegevuse tagajärgede

mõistmine, majanduslik toimetulek, suhted perekonnas. Riskide maandamiseks

kriminaalhooldusametnik viis E.B-ga läbi vestlused teemadel - eluase,

tööhõivatus, ravikindlustuse puudumine, tagajärgede mõistmine, suhted vanematega ja

alkoholi liigtarvitamine. Vestluste põhjal kriminaalhooldusametnik tegi järelduse, et kriminaalhooldusalusel on olemas probleem alkoholi liialdamisega, kuid seda ta ei tunnista.

Antud probleemi võib lugeda riskiteguriks ja kriminaalhoolduse teostamise takistavaks asjaoluks. Peaaegu igal registreerimisel kriminaalhooldusalune väitis, et jõi nädalavahetustel

alkoholi. Kriminaalhooldusametnik motiveeris Jevgenit osaleda alkoholivastases sotsiaalprogrammis "Eluviisi treening", kuid ta sellest keeldus. E.B on tegevusetu pika aja jooksul. Iga registreerimise käigus ta lubas kriminaalhooldusametnikule, et ta alustab töökoha otsimist, pöördub Eesti Töötukassasse. Isik registreeris ennast töötuna vaid katseaja

üheksa kuu möödumisel. Samuti kriminaalhooldusalusele on omane vägivaldne käitumine olles alkoholijoobeseisundis. Kriminaalhooldusametnik jällegi motiveeris E.B

võtta osa sotsiaalprogrammist "Viha juhtimine", kuid isiku arvamusel ta suudab iseseisvalt

selle probleemiga saada hakkama. Karistusregistri 07.07.2011 andmetel

kriminaalhooldusalune ei olnud ühtegi korda karistatud katseaja jooksul. Registreerimistel

E.B käitub rahulikult, on kontaktne, aga tal puudub motivatsioon muuta oma eluviisi.

Võttes arvesse asjaolu, et alkoholi tarvitamine kriminaalhooldusaluse E.B poolt

on suureks riskiks ja kriminaalhooldusalune andis nõusoleku täiendava kohustuse määramiseks, kriminaalhooldusametnik leidis, et antud isiku suhtes ei ole veel otstarbekohane pöörata Viru Maakohtu 09.85.2010 otsuse nr 1-10-9338 järgi mõistetud karistust täitmisele.

Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes KarS § 74 lg 4, § 75 lg 2 p 2 tegi kriminaalhooldusametnik ettepaneku: määrata kriminaalhooldusalusele E.B-le täiendav kohustus, mida tema on ise nõus endale võtma täitmiseks - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Antud kohustuse määramine võib motiveerida kriminaalhooldusalust hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ja täita edaspidi kontrollnõudeid korralikult.

Maakohtu seisukoht

Täitmiskohtunik leiab, et kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande ettepanek on põhjendatud.

Vastavalt KarS § 75 lg-le 3 võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel panna

süüdimõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule.

1-10-9338

3(3)

Nimetatud paragrahvi lg 2 p 2 kohaselt võib kohus arvestades kuriteo toimepanemise

asjaolusid ning süüdimõistetu isikut määrata, et süüdimõistetu on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.

On tuvastatud, et E.B rikkus kohtu poolt KarS § 75 lg 1 p 2 alusel määratud

kontrollnõuet – ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Ta ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele ilma mõjuva põhjuseta 07.10.2010.a, 01.02.2011.a, 07.06.2011.a.

E.B-ga vestluste põhjal kriminaalhooldusametnik tegi järelduse, et kriminaalhooldusalusel on olemas probleem alkoholi liialdamisega, kuid seda ta ei tunnista.

Kohtu seisukohal, võib antud probleemi lugeda riskiteguriks ja kriminaalhoolduse edukat teostamist takistavaks asjaoluks.

Kohus leiab, et täiendava kohustuse - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - määramine aitab E.B poolt uue kuriteo toimepanemise riski maandada ning soodustab eduka katseaja läbimist.

KarS § 427 lg 1 tulenevalt KarS § 75 lg 3 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.

Kohus paneb KarS § 75 lg 3 alusel E.B-le käitumiskontrolli ajal täiendava kohustuse vastavalt KarS § 75 lg 2 p 2 mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

Mari-Liis Avikson Täitmiskohtunik