Legislator Case Law & Legislation
2-23-138957/13 AI generated

2-23-138957/13 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 2-23-138957/13
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Lüganuse vald, Kiviõli linn, Võidu tn 4 korteriühistu avaldus rahuldada. Välja mõista Xlt Lüganuse vald, Kiviõli linn, Võidu tn 4 korteriühistu kasuks võlg 5949 (viis tuhat üheksasada nelikümmend üheksa) eurot 64 senti.

Legislator headnote

AI generated

2-23-138957/13 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kuuluvad alates 01.01.2018.a. korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustus (välja arvatud nõue, mis korteriomandija korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Lüganuse vald, Kiviõli linn, Võidu tn 4 korteriühistu avaldus rahuldada.

2. Välja mõista Xlt Lüganuse vald, Kiviõli linn, Võidu tn 4 korteriühistu kasuks võlg 5949 (viis tuhat üheksasada nelikümmend üheksa) eurot 64 senti.

3. Menetluskulud jätta Xi kanda.

3.1 Välja mõista Xlt Lüganuse vald, Kiviõli linn, Võidu tn 4 korteriühistu kasuks avaldaja menetluskulude katteks 432 (nelisada kolmkümmend kaks) eurot 89 senti.

3.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras.

4. Toimetada kohtulahendi ärakiri Xle kätte avalikult, avaldades lahendis resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Määruse tegemise aeg ja koht

16. juulil 2024. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-23-138957 Kohtuasi Lüganuse vald, Kiviõli linn, Võidu tn 4 korteriühistu avaldus X vastu võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised

Avaldaja:

Avaldaja esindaja:

Puudutatud isik:

Lüganuse vald, Kiviõli linn, Võidu tn 4 korteriühistu (registrikood 80350530, asukoht Võidu tn 4-53, Kiviõli linn, Lüganuse vald, 43122)

Maksim Fedotov (e-post xxx)

X (isikukood xxxxxxxxxxx, korteri asukoht XXX, elukoht xxx, Vene Föderatsioon, e-post xxx)

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates.

AVALDAJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK

1. Lüganuse vald, Kiviõli linn, Võidu tn 4 korteriühistu esitas 26.09.2023.a. Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xi vastu võlgnevuse nõudes. Kohus tegi 29.09.2023.a. võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas 13.03.2024.a. määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis avaldaja nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Viru Maakohus jättis 14.03.2024.a. avalduse käiguta ja andis avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Avaldaja esitas 02.04.2024 avalduse, mille kohus võttis 03.04.2024 määrusega menetlusse. Kohus saatis puudutatud isikule materjalid aadressil „XXX“, „xxx, Vene Föderatsioon“. Materjalid on kohtule tagastatud märkega „ei ela antud aadressil“, „ebaõnnestunud kättetoimetamine“. Kohus saatis materjalid koos tõlkega ka e-posti aadressil xxx, kuid vastus (kinnitus) puudub. Kohus toimetas asjast puudutatud isikule menetlusdokumendid kätte avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. Teade avaldati 24.05.2024.a. Kohtu määratud tähtajaks asjast puudutatud isik vastust ega vastuväiteid kohtule ei esitanud.

3. Avalduse kohaselt on X Kiviõli linnas, Võidu tn 4 korterelamus korteri nr xx omanik, seega korteriühistu liige. Võidu tn 4 korteriomanikud on moodustanud maja haldamiseks korteriühistu. Kommunaalteenuste tarbimise ja igakuiste elamu haldamisega seotud kulutuste eest väljastas korteriühistu võlgnikule igakuiselt arved. Osutatud teenuste eest on puudutatud isik perioodil 01.08.2021 – 29.02.2024 jätnud korteriühistule tasumata 5949,64 eurot. Korteriühistu palub Xlt välja mõista: võlg 5949,64 eurot ning menetluskulud 432,89 eurot (millest 172,89 eurot riigilõiv, 20 eurot menetluskulud, 240 eurot õigusabikulu).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus rahuldab avalduse.

5. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kuuluvad alates 01.01.2018.a. korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustus (välja arvatud nõue, mis korteriomandija korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses.

6. Avaldaja tugineb asjaolule, et X korteriomanikuna ja korteriühistu liikmena on rikkunud hageja liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest.

Eelduseks, et asjast puudutatud isikul oleks kohustus tasuda ühistu majandamiskulude eest, on tema kuulumine avaldaja liikmete hulka. Selles osas käesolevas tsiviilasjas vaidlust ei ole.

Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on X Kiviõlis linnas, Võidu tn 4-xx omanik (registriosa nr xxxxxxxx; dtl 152).

7. Korteriomandija korteriühistu seaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid osutatud ja ostetud teenuste eest. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva KrtsS § 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2). Kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses (KrtS § 42 lg 1).

8. Avaldaja esitatu kohaselt on puudutatud isikule esitatud perioodil 01.08.2021-29.02.2024 arveid kokku 5949,64 eurot, laekumisi nimetatud perioodil ei ole toimunud. Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud kinnistusraamatu väljavõtte (puudutatud isik on korteriomanik, dtl 152); korteriomanikule esitatud arved (dtl 154-197); kliendikaardi (dtl 217), millelt nähtub, et perioodil 31.02.2021-29.02.2024 on esitatud arveid 5949,64 eurot, laekumised/tasumised puuduvad; korteriühistu 20.04.2019 üldkoosoleku protokolli väljavõtte kohaselt kehtestatud hooldustasu tariif 0,60 eur/m2 (dtl 219); 30.04.2023.a. üldkoosoleku protokolli kohaselt kehtestati alates 01.05.2023 hooldustasu tariif 0,70 eur/m2 kohta.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmata jätmine või täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite rakendamiseks kohustust rikkunud võlgniku suhtes (sh nõuda kohustuse täitmist lg 1 p 1). Viidatud sätetest tulenevalt on kohustuse rikkumine maksete tasumata jätmine, tasumisega viivitamine, samuti ebaregulaarne ja suvalistes summades arvete tasumine. Seega on avaldaja õigustatud kasutama õiguskaitsevahendeid kohustust rikkunud korteriomaniku vastu.

9. X ei ole kohtu määratud tähtajaks avalduses esitatud nõudele (sh nõude suurusele) omapoolset vastust ega vastuväiteid esitanud. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et oleks võla tasunud (sh osaliselt) või puuduks tal kohustus tasuda, mistõttu loeb kohus et puudutatud isik on avalduses esitatud asjaolud omaks võtnud ning rahuldab avaldaja nõude

Menetluskulude jaotus

10. Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

Avaldaja taotletud menetluskulu on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 172,89 eurot, 20 eurot menetluskulu, õigusabikulu 240 eurot, kokku 432,89 eurot.

Kohus leiab, et avaldaja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud ja rahuldab menetluskulude hüvitamise taotluse. Kohus mõistab puudutatud isikult välja avaldaja menetluskulude katteks 432,89 eurot.

11. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS §

177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Piret Raik Kohtunik