4-24-1166/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

15. juuli 2024. a, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-24-1166 Kohtunik Rutt Teeveer Väärteoasi Romet Jakobsoni kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 18.03.2024. a otsusele väärteoasjas nr 2440,24,001307 Menetlusalune isik Romet Jakobson isikukood 50107212775; elukoht: XXX; e-post: XXX; telefon: XXX Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur asukoht: Rahu 38, Jõhvi linn; e-post: ida@politsei.ee Väärteoasja arutamise viis kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Romet Jakobsoni kaebus.

2. Tühistada Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 18.03.2024. a otsus väärteoasjas nr 2440,24,001307 osaliselt ehk mõistetud karistuse osas ja teha selles osas uus otsus.

3. Mõista Romet Jakobsonile liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 35 (kolmkümmend viis) trahviühikut s.o 140 (ükssada nelikümmend) eurot.

4. Rahatrahv tuleb tasuda Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 18.03.2024. a otsuses nr 2440,24,001307 märgitud arvelduskontole ja viitenumbriga 45 (neljakümne viie) päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kolmekümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetluse käik

18.03.2024. a koostas Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik Artur Välja kiirmenetluse otsuse selle kohta, et Romet Jakobson juhtis

2 / 5

18.03.2024. a kella 20.32 paiku Jõhvi vallas Jõhvi-Tartu-Valga maantee 6. kilomeetril mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 75 ± 3 km/h. Antud teelõigul on suurim lubatud sõidukiirus 50 km/h, seega ületas Romet Jakobson lubatud kiirust mitte vähem kui 22 km/h. Sellega rikkus Romet Jakobson liiklusseaduse (LS) § 15 lg 1 p 2 nõuet ning pani toime LS §

227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kiirmenetluse otsusega karistati Romet Jakobsoni liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut ehk 200 eurot.

02.04.2024. a esitas R. Jakobson nimetatud otsuse peale kaebuse Viru Maakohtule, milles selgitab rikkumiseni viinud asjaolusid ning palub rahatrahvi summat vähendada või kiirmenetluse otsuse tühistada ja piirduda tema kui esmase rikkuja puhul hoiatusega. R. Jakobson toob kaebuses välja, et ta ei teadnud, et on endiselt asulas ning pidas kehtivaks kiirusepiiranguks 90 km/h. Siiski tunnistab kaebuse esitaja oma viga, et ei olnud piisavalt hoolas ning tähelepanelik ja kahetseb enda tegu. Kuivõrd rikkumine oli väga piiripealne ja jäi LS § 227 lg-s 2 sätestatud vahemiku algusesse, tundub määratud rahatrahv kaebajale ebaõiglaselt suur. Kui sama paragrahvi lg 1 lubab kuni 20km/h ületamise eest karistada maksimaalselt 120-eurose rahatrahviga, siis kõigest 2km/h rohkem ületamist on päädinud juba 200-eurose rahatrahviga. R. Jakobsonil ei ole ühtegi varasemat karistust ega rikkumist ja ta on alati püüdnud olla eeskujulik autojuht. R. Jakobson selgitab ka, et 200 eurot on tema kui noore inimese jaoks väga suur summa ja esimese rikkumise puhul ei peaks nii karmilt isiku karistama. Kaebaja eelistab asja lahendamist kirjalikus menetluses. Menetlusalune isik on palunud lahendada asi Tartu Maakohtus, kuna tema elukoht on Tartumaal.

Viru Maakohtu 11.04.2024. a määrusega rahuldas kohus R. Jakobsoni taotluse kohtualluvuse muutmiseks ja edastas kaebuse lahendamiseks Tartu Maakohtule.

Kohtuväline menetleja palus kirjalikus seisukohas kohtul tühistada kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsus osaliselt, s.o määratud rahatrahvi suuruse osas, tehes uue otsuse ning mõista menetlusalusele isikule karistuseks LS 227 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahvi 35 trahviühikut ehk 140 eurot. Ülejäänud osas jätta kohtuvälise menetleja 18.03.2024. a kiirmenetluse otsus muutmata.

Kohtuväline menetleja tõdeb, et menetlusalusele isikule on määratud karistuseks rahatrahv sanktsiooni keskmises määras ning kergendava asjaoluna on arvestatud süü tunnistamist isiku poolt. Karistusregistri andmete kohaselt menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad karistused, mis samuti peaksid mängima rolli karistuse suuruse arvestamisel. Sellest tulenevalt on kohtuväline menetleja seisukohal, et rahatrahvi vähendamiseks on piisav alus olemas ning märatav karistus peab olema väiksem kui sanktsiooni keskmine määr. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuse esitajaga selles osas, et antud väärteo toimepanemise puhul saab piirduda hoiatamisega. Üldteada on, et kiiruste ületamise puhul on tegemist suure avaliku menetlushuviga, mistõttu puudub väärteomenetluse lõpetamise alus VTMS § 30 lg 1 p 1 mõistes. Kohtuväline menetleja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

VTMS § 120 lõikest 1 tulenevalt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

3 / 5

Kuivõrd nii menetlusalune isik R. Jakobson kui ka kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega, lahendab kohus VTMS § 120 lg 1 alusel väärteoasja kirjalikus menetluse pooli kohtusse kutsumata.

Kohtuotsuse põhjendused

VTMS § 123 lg 2 mõtte kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohus, võttes arvesse menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohti, olles vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja oma siseveendumuse kohaselt kõiki tõendeid nende kogumis hinnanud, leiab alljärgnevat.

LS § 15 lg 1 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. LS § 227 lg 2 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Väärteo toimepanemise fakti üle vaidlust käesolevas asjas ei ole. Rikkumine on tõendatud kiirusmõõturi kasutamise protokolliga ja menetlusaluse isiku ütlustega.

Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et R. Jakobson juhtis 18.03.2024 kella 20.32 ajal mootorsõidukit BMW XXX Jõhvi-Tartu-Valga maantee 6. kilomeetril, vasakus vastassuunas. Kiirusmõõturi lugem oli 75 km/h ning arvestades laiendmääramatust oli lõplikuks mõõtetulemuseks 72 km/h. Lubatud sõidukiirus antud lõigul oli 50 km/h. Rikkumine toimus pimedal ajal, valgustatud teel. Nähtavus oli hea, teekate kuiv. Kiiruse mõõtmisel kasutati kiirusmõõturit Stalker DSR 2 nr AS008394.

Kiirmenetluse otsusele on menetlusalune isik kirja pannud, et sõitis Jõhvist Tartusse ning ületas 50 alas kiirust, sõites 75 km/h. Menetlusalune isik on rikkumisega nõus.

Lähtudes eeltoodust loeb kohus tõendatuks, et Romet Jakobson juhtis 18.03.2023 kella 20.32 paiku Ida-Viru maakonnas Jõhvi-Tartu-Valga 6. km vasakus vastassuunas liikudes mootorsõidukit BMW registreerimismärgiga XXX kiirusega 75 +/- 3 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul on 50 km/h. Seega R. Jakobson ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h ning tema tegevuses on tõendamist leidnud LS § 227 lg-s 2 ettenähtud väärteokoosseisu objektiivse külje tunnused.

Kohtul tuleb tuvastada ka väärteokoosseisu subjektiivse külje tunnused. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 1 kohaselt ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. KarS § 18 lg 3 järgi paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohus on seisukohal, et isegi juhul, kui R. Jakobson tõesti ei teadnud, et sõidab endiselt asulasisesel teel ja kehtib kiiruspiirang 50 km/h, on ta süüteo toime pannud vähemalt hooletusest KarS § 18 lg 3 tähenduses. Menetlusalune isik tunnistas kaebuses isegi, et ei olnud piisavalt tähelepanelik ja hoolas. Kohusetundliku suhtumise korral oleks R. Jakobson pidanud aru saama, et sõidab endiselt asulasisesel teel.

4 / 5

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut R. Jakobsoni tuleb toimepandu eest karistada.

Kohtu seisukoht karistuse osas

LS § 227 lg 2 sätestatu kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Kohus peab väärteoasjas lahendama ka küsimuse, kas kohtuvälise menetleja tehtud väärteootsus on määratud karistuse osas seaduslik ja põhjendatud. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühikut ehk 200 eurot. Menetlusalune isik leiab, et kohtuväline menetleja on rikkumise eest määranud liiga suure rahatrahvi, arvestamata süüteo toimepanemise asjaolusid ja fakti, et R. Jakobsonil puuduvad varasemad karistused. Ka kohtuväline menetleja nõustub, et karistuse määramisel tuleks arvestada ka varasemate rikkumiste puudumist ning R. Jakobsonile määratud karistust tuleks vähendada.

KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Väljakujunenud Riigikohtu praktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks sanktsiooni keskmine määr, mida korrigeeritakse vastavalt süü suurusele. Sanktsiooni keskmine määr LS § 227 lg 2 teo puhul on 50 trahviühikut.

R. Jaokbsoni süü suurust hinnates arvestab kohus sellega, et menetlusalune isik ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h, mis jääb LS § 227 lg-s 2 sätestatud vahemiku (21-40 km/h) alammäära lähedale. Rikkumine leidis aset kella 20.32 ajal, seega ei toimunud rikkumine nö tipptunni ajal suure liiklustihedusega. Ka kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et menetlusaluse isiku sõiduk liikus üksinda. Teeolud olid head ja õnnelikul kombel rikkumise tõttu isikulist ega varalist kahju ei kaasnenud. Väärteo toimepanemise vormidest on kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. Kohus tuvastas, et menetlusalune isik pani väärteo toime hooletusest. Kõiki eelnevaid asjaolusid kogumis arvesse võttes saab kohtu hinnangul R. Jakobsoni süüd pidada väikseks.

R. Jakobson tunnistas oma süüd koheselt ning väljendas kaebuses kahetsust. Kohus arvestab menetlusaluse isiku puhtsüdamlikku kahetsust karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p

3 mõistes. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Karistuse eripreventiivne eesmärk on süüdlase mõjutamine, et ta edaspidi käituks õiguskuulekalt, ega paneks toime uusi süütegusid. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et R. Jakobsonil ei ole kehtivaid karistusi. Arvestades varasemate karistuste puudumist ja R. Jakobsoni isikut, on kohtu hinnangul karistuse eripreventiivsele mõjule allumise prognoos R. Jakobsoni puhul hea.

Kohus peab karistuse mõistmisel arvestama ka üldpreventiivset eesmärki. Juhtimisõigust omav ning mootorsõidukit liikluses kasutav isik peab teadvustama, et liiklusnõuded on kehtestatud nii juhi enda kui ka kaasliiklejate huvides. Seetõttu on menetlusaluse isiku karistamine toimepandud rikkumise eest vajalik ning kõne alla ei tule väärteomenetluse lõpetamine VTMS § 30 lg-s1 sätestatud otstarbekuse kaalutlusel. Tuleb nõustuda kohtuvälise menetlejaga selles,

5 / 5

et käesoleva rikkumise puhul esineb selgelt avalik menetlushuvi. Lubatud sõidukiiruse ületamine on küllaltki sage rikkumine ning tihtipeale kehavigastuste tekkimise või surmaga lõppevate liiklusõnnetuste põhjus. Riigikohus on seoses VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetamisega selgelt öelnud, et juba kiiruse ületamise puhul üle 20 km/h on tegemist levinud liiklusalase õigusrikkumisega ja seetõttu ei saa viidata avaliku menetlushuvi puudumisele (RKKKo nr 3-1-1-107-05, p 10).

Siiski on kohus seisukohal, et R. Jakobsonile määratud karistust tuleb vähendada. Arvestades väärteo toimepanemise ja R. Jakobsoni isikust tulenevaid asjaolusid, puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavate asjaolude puudumist, samuti lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, täidab kohtu hinnangul tema karistamisel eesmärke rahatrahvi kohaldamine sanktsiooni keskmisest määrast madalamas määras. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus sanktsiooni keskmises määra ei vasta ei teo raskusele ega ole põhjendatud ka isikust tulenevatest asjaoludest. KarS § 56 lg 1 mõtte kohaselt on põhjendatud R. Jakobsoni karistada rahatrahviga 35 trahviühikut, s.o 140 eurot.

Tuginedes ülaltoodule, leiab kohus, et R. Jakobsoni kaebus tuleb rahuldada ning menetlusalusele isikule tuleb liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi toimepandud väärteo eest mõista karistuseks rahatrahv 35 trahviühikut, s.o 140 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik