3-24-554/31 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 15. juuli 2024, Tartu Haldusasja number 3-24-554 Haldusasi D.S.i kaebus Politseija Piirivalveameti 14. veebruari 2024. a otsuse nr 15.3-3.4/269-1 tühistamiseks Menetluse alus ringkonnakohtus D.S.i riigi õigusabi taotlus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Riigi õigusabi taotleja/kaebaja D.S. RESOLUTSIOON Jätta D.S.i riigi õigusabi taotlus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 1. Tartu Halduskohus jättis 27. juuni 2024. a otsusega rahuldamata D.S.i kaebuse Politseija Piirivalveameti 14. veebruari 2024. a otsuse nr 15.3-3.4/269-1 (pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamine, lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeeld) tühistamiseks.

2. Tartu Halduskohtusse saabus 10. juulil 2024 kaebaja riigi õigusabi taotlus. Halduskohus edastas taotluse lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Kaebaja palub võimaldada talle riigi õigusabi tõhusa õiguskaitse jaoks, et vaidlustada halduskohtu otsust asjas nr 3-24-554 tema Eestist väljasaatmise kohta. Advokaadi abi on vajalik küsimuse õigeks lahendamiseks, samuti poolte võrdsuse tagamiseks riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 3 alusel. Kaebaja viibib vanglas ja tal puuduvad vahendid advokaadi teenuse eest tasumiseks.

3. Riigi õigusabi taotluse kohaselt soovib kaebaja advokaadi abi Tartu Halduskohtu 27. juuni 2024. a otsuse vaidlustamiseks. Seega taotleb ta riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 5).

4. RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Ringkonnakohus selgitab, et riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes seaduses ettenähtud tingimuste esinemise

2 korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. RÕS § 7 lg 1 p 1 näeb ette, riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. RÕS § 7 lg 3 näeb ette, et riigi õigusabi võib anda sama paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud piiranguta, kui advokaadi abi on asja õigeks lahendamiseks ilmselt vajalik poolte võrdsuse tagamiseks või arvestades asja keerukust.

5. Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks ja RÕS § 7 lg 3 kohaldamine ei ole põhjendatud. Kaebaja esitas riigi õigusabi taotluse ka halduskohtus. Tartu Halduskohus jättis taotluse 29. veebruari 2024. a määrusega rahuldamata, leides, et kaebaja on võimeline ise enda õigusi kaitsma. Kaebaja on iseseisvalt esitanud arusaadava kaebuse ning on piisavalt selgitanud, miks ta leiab, et Politseija Piirivalveameti otsus tuleb tühistada. Halduskohus lisas, et tegemist ei ole keeruka õigusliku küsimusega ning tulenevalt halduskohtumenetluses kehtivast uurimispõhimõttest ja selgitamiskohustusest saab kohus vajadusel kaebajat kohtumenetluses abistada (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Ka ringkonnakohtul ei ole alust asuda teistsugusele seisukohale. Kaebaja on ka varasemalt esitanud kaebusi ja taotlusi erinevates kohtuastmetes. Puudub alus arvata, et kaebaja õigused jääksid ilma professionaalse esindajata kohtumenetluses piisava kaitseta. Halduskohtumenetluses tagab kohus kõigis asja lahendamiseks olulistes küsimustes menetlusosalistele tõhusa ja võrdse võimaluse esitada ja põhjendada oma seisukohti ning vaielda vastu teiste menetlusosaliste seisukohtadele või toetada neid (HKMS § 2 lg 6). Praeguses asjas ei ole vaidluse all keerukaid õigusküsimusi ja riigi õigusabi määramine poolte võrdsuse tagamiseks ei ole vajalik.

6. Kõike eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata kaebajale praeguses haldusasjas riigi õigusabi korras esindajat. Ringkonnakohus jätab kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

7. Ringkonnakohus selgitab kaebajale, et riigi õigusabi taotluse esitamine ei pikenda halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 29. juuli 2024.

(allkirjastatud digitaalselt)