2-24-5368/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1 (3)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Määruse tegemise aeg ja koht 15. juuli 2024, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu Tsiviilasja number 2-24-5368 Kohtuasi R. I. hagi V. I. vastu elatise väljamõistmiseks Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja R. I. (isikukood xxxxxxxxxx) Kostja V. I. (isikukood xxxxxxxxxx) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta menetlusse võtmata R. I. hagi V. I. vastu elatise väljamõistmiseks. 2. Jätta menetluskulud R. I. kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. R. I. (hageja) esitas 3. aprillil 2024 Tartu Maakohtule hagiavalduse V. I. (kostja) vastu, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista elatise 430 eurot kuus alates 3. aprillist 2024.

2 (3) Hagiavalduse kohaselt õpib hageja alates 2022. aastast xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kuni 2025. aastani. Hagejal puuduvad iseseisvad sissetulekud ning ta vajab kostja poolset toetust kuni kooli lõpetamiseni. Kooli kõrvalt ei ole hagejal võimalik tööl käia, kuna õppetöö maht on suur.

2. Kohus määras 7. juunil 2024 hagejale tähtaja hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks kohustus hageja välja tooma hagi aluseks olevad asjaolud. Hagejale on määrus kätte toimetatud TsMS § 3141 lg 2 alusel 21. juunil 2024. Puuduste kõrvaldamise tähtpäev saabus 1. juulil 2024. Hageja hagis sisalduvaid puuduseid ei kõrvaldanud.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel. Kohus selgitab, et hagejal on võimalik esitada kohtule uus nõuetekohane hagiavaldus.

4. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 3401 lg 2 sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata.

Kohus selgitab, et täisealine esimese astme üleneja sugulane on perekonnaseaduse (PKS) § 96 järgi kohustatud andma ülalpidamist ning PKS § 97 p 2 järgi on mh ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, keskvõi kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Täisealiseks saanud isiku puhul saab eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest. Seega ei pruugi täisealiseks saanud laps vajada elatist kõigi oma eluvajaduste rahuldamiseks. Õpinguid jätkava täisealise lapse ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades tema kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi.

Kohus määras 7. juunil 2024 hagejale tähtaja hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Hagejal tuli hagis põhjendada oma abivajaduse ulatust ning väljatoodud kulude kujunemise asjaolusid. Selleks tuli hagejal välja tuua järgmised asjaolud: mis kuupäevani hageja elatise välja mõistmist taotleb; kas hageja õpib kaugõppes või päevaõppes; mis ajani (kuupäevaliselt) õpe kestab; kas hageja käib õppetöö kõrvalt tööl; millised on hageja igakuised sissetulekud; kas hagejale kuulub vara (nt kinnisvara, sõidukeid); eluasemekulude osas tuli hagejal selgitada, kas hageja on sõlminud üürilepingu ning kui pikalt see kestab, samuti tuli välja tuua igakuise üürimakse suurus ja kommunaalkulude suurus eraldi, mida hageja üürileandjale tasub; hagejal tuli selgitada, milliste vahendite arvelt on hageja siiani oma kulusid kandnud. Hageja eeltoodud asjaolusid välja ei toonud ja hagis esinevaid puudusi ei kõrvaldanud. Seetõttu ei ole hagis toodud asjaoludel võimalik hagi rahuldada. Kohus jätab hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.

5. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja ei ole menetluses osalenud. Asjas ei ole menetluskulusid, mida kohus

3 (3) saaks TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks määrata. Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

6. TsMS § 372 lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab hagejale, et hagi menetlusse võtmisest keeldumine ei võta hagejalt ära õigust uuesti kohtule hagi esitada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet kohtunik