2-22-9658/66 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Tsiviilasja menetlev kohtunik

Andres Hallmägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. juuli 2024, Narva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-9658

Tsiviilasi

A B hagi Narva kohtutäitur Tatjana Afanasieva, Eesti

Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu, Tervisekassa

(endine Eesti Haigekassa), Maksu- ja Tolliameti,

korteriühistu Kohtla-Järve linn, Lehola tn 8 ja LEXLINE

CAPITAL OÜ vastu enampakkumise kehtetuks

tunnistamiseks täiteasjas nr XXX

Tsiviilasja hind

7250 eurot

Kohtuistungi aeg

kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja ja võlgnik A B (ik XXX);

elukoht XXX

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrei Matvejev,

Kostja I, kohtutäitur Narva kohtutäitur Tatjana Afanasieva;

e-post tatjana.afanasieva@taitur.net

Kostja II, sissenõudja Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste

Keskuse kaudu; info@rtk.ee

Kostja II lepinguline esindaja Kaie Kaju;

e-post: kaie.kaju@emta.ee

Kostja III, sissenõudja Tervisekassa (endine Eesti

Haigekassa);

Kostja III lepinguline esindaja Kaie Rui; Eesti Haigekassa

järelevalve osakonna jurist; kaie.rui@tervisekassa.ee

Kostja IV, sissenõudja Maksu- ja Tolliamet; rk 70000349;

e-post emta@emta.ee

Kostja IV lepinguline esindaja Kaie Kaju;

e-post: kaie.kaju@emta.ee

Kostja V, sissenõudja korteriühistu Kohtla-Järve linn, Lehola

tn 8; rk 80479850; e-post: valentina.maja@mail.ru

2-22-9658

Kostja V seaduslik esindaja V K , juhatuse liige; xxx

Kostja VI, ostja LEXLINE CAPITAL OÜ; rk 12976679, ,

Pärnu mnt 139c, Kesklinna linnaosa, Tallinna linn;

ott@lexline.ee

Kostja VI seaduslik esindaja O L , juhatuse liige

RESOLUTSIOON

1. Jätta A B hagi rahuldamata.

2. Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja jätta menetluskulud A B kanda.

3. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks määrusega pärast kohtuotsuse

jõustumist.

4. Vabastada A B menetluskulude – tasumata 665 euro riigilõivu riigituludesse tasumise

kohustusest ja jätta riigilõiv 665 eurot Eesti Vabariigi kanda.

5. Tühistada kohtuotsuse jõustumisel Viru Maakohtu 22.12.2022. a määrusega seatud hagi

tagamise abinõu, millega kanti Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX

A B kasuks võõrandamise keelumärge LEXLINE CAPITAL OÜ-le kuuluvale

kinnisasjale asukohaga XXX.

Toimetada otsus menetlusosalistele kätte.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse

esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile

(apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel

sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt

esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva

menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Viru Maakohtu menetluses on A B (edaspidi hageja ja võlgnik) hagi Narva kohtutäitur Tatjana

Afanasieva (kostja I ja kohtutäitur), Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu (kostja II ja

sissenõudja I), Tervisekassa (endine Eesti Haigekassa) (kostja III ja sissenõudja II), Maksu-ja

2-22-9658

Tolliameti (kostja IV ja sissenõudja III), korteriühistu Kohtla-Järve linn, Lehola tn 8 (kostja V ja

sissenõudja IV) ja LEXLINE CAPITAL OÜ (kostja VI ja ostja) vastu enampakkumise kehtetuks

tunnistamiseks täiteasjas nr XXX.

Viru Maakohus rahuldas 19.10.2022. a määrusega hageja menetlusabi taotluse, vabastas hageja 665

euro riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. Sama määrusega rahuldas kohus hageja riigi

õigusabi andmise taotluse osaliselt, andis hagejale riigi õigusabi ilma kohustuseta hüvitada riigi

õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud hageja õigusnõustamiseks käesolevas siviilasjas, s.o

selgitamaks välja kohtule esitatud nõude perspektiivikus, ja vajadusel õigusdokumendi

koostamiseks. Õigusnõustamise käigus võib antud õigusabi üle kanduda muuks riigi õigusabi

liigiks, sealhulgas hageja esindamiseks käesoleva tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus.

Hageja 12.12.2022. a täiendatud hagiavaldus

Hagiavalduse kohaselt viib Narva kohtutäitur Tatjana Afanasieva (kostja I, kohtutäitur) läbi hageja

suhtes algatatud täitemenetlusi (täiteasjad nr XXX; XXX ja nr XXX, edasi: täitemenetlus), mille

sisuks on kriminaalasjas nr 1-16-2538 tehtud otsusega välja mõistetud summa sissenõudmine Eesti

Vabariigi Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu (kostja II) kasuks. Täitemenetlustega on ühinenud

Haigekassa (kostja III) ja Maksu- ja Tolliameti nõuded (kostja IV). Samuti ühines menetlusega

Korteriühistu Kohtla-Järve linn, Lehola tn 8 (kostja V), paludes rahuldada hageja ühisomandis

oleva XXX asuva korteriomandiga seotud majandamiskulude.

Täitemenetluses koostatud 20.05.2022. a enampakkumise akti kohaselt müüs kohtutäitur 2250 euro

eest LEXLINE CAPITAL OÜ-le (kostja VI) hageja omandis oleva kinnisvara -

kinnistusregistriossa nr XXX kantud korteriomandi, mis moodustab XXX mõttelist osa kinnistust

katastritunnusega XXX, asukohaga XXX, maakasutuse sihtotstarbega elamumaa ning reaalosana

eluruum (korter) nr XX, mille üldpind on 59,4 m2 (edaspidi korteriomand).

20.05.2022. a enampakkumise akt toimetati kätte 10.06.2022 hageja võõrisale (antud osas poolte

vahel vaidlust ei ole). Kinnisraamatu andmete kohaselt on 20.05.2022 kohtutäituri avalduse ja

20.05.2022. a enampakkumise akti alusel korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse sisse

kantud kostja V. Hageja esitas esialgse hagiavalduse 30.06.2022.

Hageja leiab, et korteriomandi enampakkumine toimus tühise arestimise alusel ja hageja suhtes

toimunud täitemenetlustes rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi.

Eeskätt kohtutäituri poolt esitatud täitetoimikust jääb arusaamatuks kuidas, toimus sissenõudjate

avalduste alusel täitemenetluste algatamine ja seetõttu pole võimalik veenduda selles, et hageja sai

kõik täitmisteated kätte. Täitemenetluses koostati 24.05.2022 vara müügist saadud tulemi

jaotuskava, millest tulenevalt põhitäitemenetlus, mis oli algatatud kostja II avalduse alusel oli

ühendatud kostjate III; IV ja V avalduste alusel algatatud täitemenetlustega. Kohtutäituri esitatud

täitetoimiku dokumentide hulgas on 09.06.2017. a täiteasja nr XXX täitmisteade. Täitmisteade on

koostatud kostja II esitatud nõude alusel. Teiste nõuete alusel koostatud täitmisteated kohtutäitur

kohtule ei esitanud ja puuduvad andmed nende hagejale kättetoimetamise kohta.

Hagejale ei ole kätte toimetatud ka muid õiguspärase täitemenetluse läbiviimise seisukohalt

tähtsusega dokumente, sealhulgas 27.12.2021. a kinnisvara arestimise akt. Kohtutäituri esitatud

täitetoimiku materjalide hulgas on postikviitungid, mis tõendavad dokumentide saatmist Viru

vanglasse, kuid puudub postikviitung, mida seostatakse kinnisvara arestimise akti kuupäevaga.

Aktist lähtudes määras kohtutäitur korteriomandi hinnaks 3000 eurot, kuid korteriomandi

hindamiseks ei olnud kaasatud kinnisvara hindaja. Hageja seisukohalt ei vasta antud hind

2-22-9658

korteriomandi turuväärtusele, mille mediaan selles piirkonnas on 12 000 eurot. Koos esialgse

hagiavaldusega esitas hageja väljatrükid kinnisvaraportaalidest, mis tõendavad hageja seisukoha.

Arestimisakti hagejale kätte toimetamata jätmisega rikuti hageja õigust esitada korteriomandi

hindamise peale kaebus. Kohtutäitur esitas kohtutäiturile hageja kirjad. Esimene kiri on dateeritud

07.01.2021 ja oli ilmselgelt saadetud kohtutäiturile enne korteriomandi aresti. On ka hageja

08.03.2022.a kiri, kuid sellest kirjast tulenevalt on hagejale kätte toimetatud üksnes 17.02.2022. a

enampakkumise akt, kuid mitte kinnisvara arestimise akt.

Täitetoimiku materjalidest tulenevalt on võimalik veenduda, et kohtutäitur toimetas hagejale kätte

täitmisteate ja 20.05.2022. a enampakkumise akt. Teiste täitemenetluse dokumentide kohta on

olemas postikviitungid, mis tõendavad dokumentide esitamist Viru vanglale, kuid puuduvad

dokumendid, mis kinnitaksid esitatud dokumentide nimetusi ja nende kättetoimetamist hagejale.

Puuduvad igasugused saatedokumendid, mida on võimalik kuupäeva järgi seostada arestimise

aktiga.

Seoses sellega on hageja seisukohal, et (i) vaidlustatud enampakkumine toimus tühise arestimise

alusel ja (ii) rikuti teisi enampakkumise olulisi tingimusi, sh hagejale jäeti esitamata täitmisteated

kõigi täitemenetluses menetletavate nõuete kohta.

Enampakkumise objektiks oleva korteriomandi arestimise tühisus tuleneb eelkõige asjaoludest, et

(i) võlgnikule ei ole täitmisteadet kätte toimetatud ning (ii) võlgnikke ei ole olulises osas nende

õigustest täitemenetluses teavitatud ja (iii) kohtutäitur rikkus oluliselt muud arestimise kohta käivad

menetlusnorme. Need asjaolud on aluseks lugeda enampakkumisel võõrandatud korteriomandi

arestimine tühiseks vastavalt TMS § 55 punktidele 1, 2 ja 4.

Hageja valiku osas on hageja seisukohal et sellises nõudes hageja on võlgnik, kelle korteriomand

võõrandati täitemenetluses enampakkumisel. Hagi esitatakse täitemenetlust korraldanud

kohtutäituri, sissenõudjate ja enampakkumise ostja vastu, mis on kohtupraktika kohaselt õiged

menetlusosalised enampakkumise kehtetuks tunnistamise menetluses (vt Riigikohtu lahendid nr 3-

2-1-17-14 ja nr 3-2-1-69-11).

Hageja palub:



tunnistada kehtetuks enampakkumine, mille käigus müüs Narva kohtutäitur Tatjana Afanasieva

täitemenetlustes nr-d XXX; XXX ja XXX hageja kinnisvara (kinnistusregistriossa nr XXX

kantud korteriomandi, mis moodustab XXX mõttelist osa kinnistust katastritunnusega XXX,

asukohaga XXX, maakasutuse sihtotstarbega elamumaa ning reaalosana eluruum (korter,

registriosa nr XXX ) nr XX, mille üldpind on 59,4 m2 OÜ-le LEXLINE CAPITAL ja mille

kohta koostati 20.05.2022 enampakkumise akt;



kohustada kostjat VI andma nõusolek kinnistusraamatus korteriomandi, mis moodustab XXX

mõttelise osa kinnistust katastritunnusega XXX, asukohaga: XXX, maakasutuse sihtotstarbega

elamumaa ning reaalosana eluruum (korter, registriosa) nr XX, mille üldpind on 59,4 m2

omanikukande parandamiseks selliselt, et kustutada omanikukanne LEXLINE CAPITAL kohta

ja kanda omanikuna sisse A B . Asendada eelmises lauses sõnastatud nõusolekud

kohtuotsusega.

Hagi tagamise taotluse lahendamine

2-22-9658

Viru Maakohus vabastas 15.12.2022. a määrusega hageja hagi tagamise taotluse eest 70 euro

riigilõivu tasumise kohustusest. Viru Maakohus rahuldas 21.12.2022. a määrusega hageja hagi

tagamise taotluse ja kandis Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX hagi tagamise

abinõuna hageja kasuks võõrandamise keelumärge kostjale VI kuuluvale kinnisasjale asukohaga

XXX. Kostja I 05.01.2023. a vastus hagile

Täitemenetluse asjaolud

09.06.2017 - Narva kohtutäitur Tatjana Afanasieva büroos algatatti täitemenetlus nr XXX võlgniku

suhtes sissenõudja Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu; hiljem Maksu- ja Tolliameti

kaudu) ja Harju Maakohtu 19.04.2016. a kohtuotsuse nr 1-16-2538/6 (jõustus 05.05.2016) alusel.

Nõude sisu ja suurus: menetluskulud 1016,00 eurot.

14.06.2017 - täitmisteade nr XXX koos lisadega toimetati isiklikult võlgnikule kätte võlgniku

allkirja vastu Viru vanglas.

15.11.2021 – kohtutäitur Kristel Maalman, kelle täitemenetlusega oli esimesena ühinenud täiteasi

nr XXX, teatas kohtutäitur Tatjana Afanasievale korteriomandilt keelumärke kustutamisest ning

andis üle ühinemise avaldused nr XXX (kohtutäitur Natalja Malahhova, sissenõudja Eesti

Haigekassa) ja nr XXX (kohtutäitur Andrei Krek, sissenõudja Maksu- ja Tolliamet).

07.12.2021 – võlgnik sai kätte 01.12.2021. a kutse kinnisvara arestimisele.

27.12.2021 – arestiti võlgnikule kuuluv korteriomand, koostati 27.12.2021. a kinnisasja arestimise

akt nr 197/2017/827. Arestitud korteriomandi hinnaks määrati 3000,00 eurot.

04.01.2022 – kinnisasja arestimise akt nr XXX toimetati võlgnikule kätte.

11.01.2022 – saabus võlgniku avaldus enampakkumise edasilükkamiseks.

12.01.2022 - saadeti päring sissenõudjale ja ühinenud sissenõudjatele - Eesti Vabariigile (Maksu- ja

Tolliameti kaudu), Eesti Haigekassale, KÜ-le Kohtla-Järve linn, Lehola tn 8 võlgniku avaldusele

seisukoha esitamiseks. Vastuseks kohtutäituri päringule vastas vaid sissenõudja Maksu- ja

Tolliamet.

11.02.2022 – võlgnikule suunati vastus avaldusele.

28.02.2022 – võlgnikule toimetati kätte teade esimesest enampakkumisest, mis pidi toimuma

18.03.2022-25.03.2022 (alghind 3000 eurot).

10.03.2022 – saabus võlgniku kaebus kohtutäituri tegevuse peale täiteasjas nr XXX, milles võlgnik

vaidleb oksjoni vastu, kuna tema varsti vabaneb vanglast ning antud korter on võlgniku ainukene

elukoht.

18.03.2022 – I. enampakkumine tunnistati osalejate puudumise tõttu nurjunuks. Saabus kohtutäituri

Natalja Malahhova avaldus kordusenampakkumise korraldamiseks ning arvamus kinnisvara

ümberhindamise kohta.

21.03.2022 – koostati otsus kaebusele, milles olid järgmised selgitused: 8. kohtutäitur selgitab

võlgnikule, et võlgnik võib pöörduda sissenõudjate poole avaldusega (nt tasumise kokkuleppe

sõlmimiseks) või kohtusse hagiga täitemenetluste ajatamiseks, ning juhul, kui kõik sissenõudjad

nõustuvad enampakkumise edasilükkamisega või kohus rahuldab võlgniku hagi, korteri müük

peatatakse.

21.03.2022 – saabus sissenõudja Maksu- ja Tolliameti avaldus kordusenampakkumise

korraldamiseks.

24.03.2022 – otsus kaebusele toimetati võlgnikule kätte.

06.04.2022 – teade teisest enampakkumisest mis pidi toimuma 11.05.2022-18.05.2022 (alghind:

2250 eurot) toimetati võlgnikule kätte.

19.05.2022 –Lexline Capital OÜ tunnistati parima pakkumise teinud isikuks.

20.05.2022 – koostati vara enampakkumise akt nr XXX,

2-22-9658

24.05.2022 – koostati vara müügist saadud tulemi jaotuskava,

21.06.2022 – vara enampakkumise akt ja tulemi jaotuskava on toimetatud võlgnikule kätte,

27.06.2022 – vara müügist saadud tulem oli jagatud ning kantud sissenõudjatele üle,

06.07.2022 – täitemenetlus lõpetati.

Täitmisteate kättetoimetamine. Täitemenetluse alustamine.

Täitmisteade nr XXX toimetati võlgnikule isiklikult kätte allkirja vastu. Seega võlgniku väide, et ta

ei ole saanud täitmisteadet kätte ning seega toimus enampakkumine tühise arestimise alusel, on

tühine.

Sundtäitmisega ühinemine

Võlgniku etteheited, et kohtutäitur Tatjana Afanasieva ei ole toimetanud võlgnikule täitmisteateid

nr-d XXX ja XXX kätte, on alusetud. Kohtutäitur Tatjana Afanasieva menetluses ei olnud täiteasju

nr-d XXX, XXX. Täiteasi nr XXX oli kohtutäitur Natalja Malahhova menetluses ja täiteasi nr XXX

kohtutäitur Andrei Krek menetluses. Nimetatud nõuded olid ühendatud esialgselt kohtutäitur

Kristel Maalmani täitemenetlusega ning hiljem täiteasjaga nr XXX ning ainult kinnisvarale

sissenõude pööramise osas (alus: TMS § 149).

Kinnisasja arestimine. Hinna määramine. Kinnisasja arestimise akti kättetoimetamine

Kinnisasja arestimise akti punktis Kinnisasja üleskirjutamine“ on järgmised andmed:

- Väljavõte kinnistusraamatust (korteriomandi asukoht, pindala, kinnistusraamatusse sisse kantud

õigused ja piirangud);

- Andmed ehitisregistrist andmed maja kohta, kus korter asub, ja korteri kohta (tubade arv ja korteri

paigutus) - 3-toaline korter (59,40 m2) paikneb II korrusel kahekorruselises tellis- või

väikeplokkmajas (ehitusaasta 1951);

- Korter vajab kapitaalremonti (vaheseinad on ehitusloata lammutatud, puudub wc-pott, valamu ja

vann, majas puudub keskküte).

Kuna tegemist ei olnud keerulise objektiga (nagu tehas, eramaja, jne), vaid tüüpilise korteriga

Kohtla-Järve linnas, ei olnud arestitava vara hindamine raske. Kinnisvara arestimisel kasutab

kohtutäitur muuhulgas Maa-ameti hinnastatistikat, mis on koostatud tegelikult toimunud tehingute

hindade alusel, aga mitte kuulutustes avaldatud hindade alusel. Võttes arvesse korteri asukohta ja

seisukohta, arestitud korteri hinnaks oli määratud 3000 eurot.

Kinnisasja arestimise aktis oli selgitatud, et võlgnik ja sissenõudja võivad kohtutäituri määratud

hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada täitemenetluse seadustiku §-s 217 sätestatud

korras. Hinna vaidlustamise korral taotleb kohtutäitur kohtult uue hindamise korraldamiseks

eksperdi määramist. Kohtu määratud eksperdi hindamiskulud kannab isik, kes hindamise vaidlustas.

Hindamise vaidlustanud isik tasub hindamiskulud ette. Kui ta kulusid kohtu määratud ajaks ei tasu,

loetakse, et ta ei ole hindamist vaidlustanud.

Kinnisasja arestimise akt saadeti võlgnikule vanglasse. Kinnisasja arestimise akt oli 04.01.2022

toimetatud võlgnikule kätte. Võlgnik ei vaidlustanud arestimist ega arestimisaktis märgitud hinda.

Kinnisvara ümberhindamine

2-22-9658

Kordusenampakkumise läbiviimiseks ja vara ümberhindamiseks on esitanud avaldused ühinenud

täiteasjas nr XXX kohtutäitur Natalja Malahhova ja täiteasjas nr XXX sissenõudja Maksu- ja

Tolliamet. Kinnisvara oli 25% võrra ümberhinnatud ning uus hind oli 2250 eurot. Vara

ümberhindamise akt toimetati koos kordusenampakkumise teatega võlgnikule kätte 06.04.2022.

Võlgnik vara ümberhindamise akti ei vaidlustanud.

Võlgniku muud vastuväited

Võlgniku etteheite, et võlgnikke ei ole olulises osas nende õigustest täitemenetluses teavitatud on ka

tühine, kuna igas dokumendis (täitmisteates, vara arestimise aktides, kutses arestimisele, kinnisasja

arestimise aktis, otsuses kaebusele, teates enampakkumisest, vara enampakkumise aktis jne) oli

võlgnikule A B võlgniku kohustusi ja õigusi täitemenetluses selgitatud.

Kuna täitemenetluses nr XXX on ainult üks võlgnik - A B - siis ei saa kohtutäitur anda selgitusi

muude võlgnikke kohta, kuigi võlgnik kirjutab mitmuses „võlgnike“ ja „nende“.

Samuti ei saa kohtutäitur esitada konkreetset seisukohta võlgniku väitele, et kohtutäitur rikkus

oluliselt muid arestimise kohta käivad menetlusnorme, kuna väide on üldine. Sellele väidab

kohtutäitur üldiselt: kohtutäitur kinnitab, et täitemenetlus nr XXX oli läbi viidud vastavalt

seadustele:

- dokumendid toimetati võlgnikule kätte;

- kõikidele võlgniku pöördumistele (kirjalikele ja suulistele) vastati õigeaegselt;

- kaebus vaadati läbi vastavalt TMS-ga ettenähtud korrale;

- enamannampakkumised viidi läbi seadusega ettenähtud alustel ja korras;

- hindamine ja ümberhindamine toimusid vastavalt TMS normidele;

- tulemi jaotamine vastas TMS-le ja kohtupraktikale.

Kostja III 11.01.2023. a vastus hagile

Kostja III hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ning jätta menetluskulud jätta hageja

kanda. Kostja III ei esita vastuhagi. Kostja III on nõus kirjaliku menetlusega. Kostja III arvates ei

ole asja võimalik lahendada kompromissiga ega muul viisil kokkuleppel. Kostja III on seisukohal,

et enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks puudub alus, hagi tuleb jätta rahuldamata ja põhjendab

seisukohta alljärgnevaga.

Hageja viibis juba Viru Maakohtu 25.05.2017. a otsuse tegemise ajal kinnipidamisasutuses ehk

vanglas ning kohtulahendi kohaselt karistati teda 6 aasta 5 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistusega,

mis on pikk aeg. Arestimisakti võlgnikule kätte toimetamata jätmine ei ole arestimise tühisuse

tingimatu alus. TMS § 55 sätestab arestimise tühisuse eeldused avatud loeteluna. Seetõttu ei saa

ainuüksi asjaolust, et arestimisakti võlgnikule kätte ei toimetatud, järeldada, et võlgniku õigusi on

oluliselt rikutud.

Eluliselt on usutav, et kostja I kohtutäiturina edastas hagejale täitmisteate, vara arestimise akti ja

enampakkumise akti väljastusteadetega vanglasse ja vangla juht või tema määratud isik on

dokumendi vastu võtnud ning sellega saab lugeda dokumendid hagejale kätte toimetatuks.

Väljastustea-tele märgitakse kättesaamise andmed. Lisaks on võimalik kinnipidamisasutusest välja

küsida kinnipeetava ja vahistatu kirjavahetuse kaart, kus on kinnipeetava kirjavahetuse kohta

detailsed andmed.

2-22-9658

Enampakkumine ei toimunud tühise arestimise akti alusel, sest hagejale oli kätte toimetatud

täitmisteade (kinnitab hageja veendumusega hagi p 2 lõigus 9) ning 27.12.2021. a vara arestimise

akt (eluliselt usutav, lisaks ka kostjale III kätte toimetatud ja enampakkumise akt (hageja kinnitab

hagi p 1 lõigus 3 vaidluse puudumist). Seega enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks puudub alus

ja hagi tuleb jätta rahuldamata.

Kostja II ja IV 16.01.2023 vastus hagile

Kostjad II ja IV hagi ei tunnista, leides, et hageja väited ei vasta tegelikkuses tõele.

Kohtutäitur Tatjana Afanasieva esitatud tõendi kohaselt on täitmisteade täiteasjas nr XXX

võlgnikule isiklikult kätte toimetatud 14.06.2017 allkirja vastu tema viibimiskohas Viru Vanglas.

Samuti nähtub kohtutäituri edastatud tõenditest, et AS Eesti Post 07.12.2021 toimetas väljastusteate

alusel võlgnikule kätte kutse kinnisvara arestimisele ning 04.01.2022 toimetas võlgnikule kätte

kinnisvara arestimise akti. Mõlemalt väljastusteatelt nähtub dokumentide üleandmine Viru Vangla

haldusosakonna töötajale. Kostjad II ja IV on seisukohal, et puudub alus kahelda selles, et Viru

vangla jättis kohtutäituri dokumendid võlgnikule edasi toimetamata, mida kinnitab ka kohtutäituri

05.01.2023 kohtuvastuses märgitu, et 11.01.2022 saabus võlgniku avaldus enampakkumise

edasilükkamiseks.

Kohtutäituri esitatud andmetest nähtuvalt toimetati 28.02.2022 võlgnikule Viru Vanglasse kätte

teade korteri esimesest enampakkumisest, mis pidi toimuma 18.03.2022-25.03.2022 alghinnaga

3000 eurot, kuid mis osalejate puudumise tõttu tunnistati nurjunuks.

Kostjad II ja IV on seisukohal, et ka selle dokumendi kättetoimetamises puudub alus kahelda, sest

kohtutäituri 05.01.2023 esitatud seisukohtadest nähtuvalt on võlgnik esitanud kaebuse, mille osas

tegi kohtutäitur 21.03.2022 otsuse, milles olid muuhulgas selgitused võlgnikule, et tal on õigus

pöörduda sissenõudjate poole avaldusega (nt tasumise kokkuleppe sõlmimiseks) või kohtusse

hagiga täitemenetluste ajatamiseks, ning juhul, kui kõik sissenõudjad nõustuvad enampakkumise

edasilükkamisega või kohus rahuldab võlgniku hagi, korteri müük peatatakse. Vastav otsus on

võlgnikule kätte toimetatud AS Eesti Post vahendusel 24.03.2022.

Kohtutäituri esitatud andmetest nähtuvalt on 06.04.2022 võlgnikule kätte toimetatud teade korteri

teisest enampakkumisest, mis toimus 11.05.2022-18.05.2022 alghinnaga 2250 eurot.

Kokkuvõtlikult on kostjad II ja IV seisukohal, et võlgniku kaebuses toodud asjaolud (olulised

täitemenetluse dokumendid on jäetud võlgnikule kätte toimetamata) ei vasta tegelikkuses tõele.

Kohtutäituri esitatud andmetest nähtuvalt on kõik täitemenetluse olulised dokumendid edastatud

võlgnikule AS Eesti Post vahendusel väljastusteatega võlgniku viibimiskohta Viru vanglasse. Kuigi

kõik dokumendid on vastu võtnud vangla haldusosakonna töötaja, puudub alus kahelda selles, et

vangla töötaja jätab kirjad adressaadile edastamata. Hageja poolt dokumentide kättesaamist kinnitab

ka asjaolu, et võlgnik on temale adresseeritud dokumente vaidlustanud ning palunud

enampakkumist edasi lükata.

Mis puutub võlgniku osundusele, et korterile määratud alghind 3000 eurot oli liiga madal, ei nõustu

kostjad II ja IV ka sellega. Puudub vaidlus selles, et esimene avalik enampakkumine alghinnaga

3000 eurot nurjus, misjärel toimus hinna alandamine. Kohtutäituri andmetel oli müüdud korteri

seisukord halb – korteris puudus küte, elementaarne elamiseks vajalik, näiteks WC pott,

kraanikauss, pesemisvõimalus, lammutatud on ebaseaduslikult (ehitusloata) vaheseinu. Korteri

2-22-9658

elamiskõlbmatust kinnitab ka hetkel avalikust internetist nähtuv sama objekti müügikuulutus,

millest võib näha ka seda, et müüdavas korteris puuduvad küttesüsteemid (pliit, ahi vms).

Seega nõustuvad kostjad II ja IV kohtutäituriga, et müüdava objekti hind oli vastavuses selle

väärtusega. Korteri müük toimus enampakkumisel, mille esmakordne pakkumine ebaõnnestus, mis

omakorda tõendab, et 3000 euro eest ostjaid äärmiselt halvas seisukorras ja elamiskõlbmatule

objektile on raske leida. Pealegi tuleb võlgnikul arvestada, et täitemenetluses pikaaegne objekti

müük (mis ehk aitaks küll saada kõrgemat hinda) pole otstarbekas täitemenetluse venimise

vaatepunktist ega oleks kooskõlas võlausaldajate huvidega saada oma nõue rahuldatud kõige

kiiremal viisil. Pealegi on täitur võlgnikule selgitanud, et enampakkumise edasilükkamiseks oli

võlgnikul võimalik alustada läbirääkimisi sissenõudjatega näiteks tasumise kokkulepete

sõlmimiseks.

Kokkuvõtlikult leiavad kostjad II ja IV, et hagiavaldus tuleb selle põhjendamatuse tõttu jätta

rahuldamata ning kohtuvaidlusega seonduvad kulud hageja kanda. Kostjad on nõus asja kirjaliku

menetlusega.

Kostja VI 08.02.2023 vastus hagile

18.05.2022 kohtutäitur Tatjana Afanasieva korraldatud avalikul elektroonilisel enampakkumisel

soetas kostja VI hagejale (täitemenetluses võlgnik) kuuluva korteriomandi XXX. Korteriomandi

valduse ja võtmed andis hageja kostjale VI üle isiklikult 2. septembril 2022. Ta oli selleks ajaks

Viru vanglast vabanenud. Esmalt näitas ja tutvustas ta kostjale VI 3-toalist kapitaalremonti vajavat

XXX korterit, mis oli lisaks remondivajadusele n.ö maast-laeni ka asju ja rämpsu täis. Hageja rääkis

kostjale VI, et ise ta siin pole elanud, tema elukoht on seal läheduses XXX. Tegemist on

kapitaalremonti vajava korteriga, mille mittekandvad vaheseinad olid välja lõhutud, korteris puudus

isegi küte. Seega oli korter talvel suhteliselt külm.

Vestluse käigus palus kostja VI hagejal enamus asju ja võimalusel ka muu prügi korterist ära viia

kahe nädala jooksul, mida ta osaliselt kuid hilinemisega ka tegi. Lõplikult sai kostja VI hagejalt

korteri valduse ja võtmed kätte 4. novembril 2022 ja läksime sõbralikult laiali. Tema poolt

vabatahtlikult kostjale VI valduse üleandmisest järeldas kostja VI ja eeldas, et tal igasugused

pretensioonid kohtutäituri läbiviidud täitemenetluse suhtes puudusid. Seda enam on üllatav, et

samal ajal oli ta esitanud kohtusse hagi, lootes enampakkumine kehtetuks tunnistada. Fakt on see, et

hageja andis kostjale VI korteri valduse vabatahtlikult üle, seda võib kinnitada kostjaga VI kaasas

olnud tuttav, kes aitas kostjal VI koristustöid teha. Samuti on kostjal VI olnud hagejaga lisaks

telefonikõnedele tihe suhtlus SMSi teel.

Tutvunud kohtutäituri vastusega hagiavaldusele, on kostja VI veendunud, et kohtutäitur toimis

täitemenetluse läbiviimisel ja kõikide teadete kättetoimetamisel võlglasele Viru Vanglasse, igati

täitemenetlust puudutavate normide kohaselt. Kohtutäituri poolt on täidetud TsMS § 322 lg 4

sätestatud olulised nõuded, mis puudutavad teadete ja dokumentide edastamist

kinnipidamisasutuses viibivale võlglasele, see asjaolu on antud kohtukaasuse lahendamise põhiline.

Olles veendunud korrektselt läbiviidud täitemenetluses leiab kostja VI, et tegemist on perspektiivitu

hagiga ja ühtlasi informeerib hagejat asjaolust, et korter on täpselt samas seisus ja mis ta oli

kättesaamise hetkel, korter ei ole välja üüritav ja kostja plaan oli see üksnes koristatuna müüa vabal

turul. Kuid nüüd, kui teadmata aja kuluga kohtuprotsessi ja hagi tagamisena seatud keelumärke

tõttu kostja VI seda teha ei saa, siis kaasnevad kahjud, eelkõige igakuised korteriühistule Lehola 8

makstavad kommunaalkulud. Hagi rahuldamata jätmise puhul kavatsen kindlasti need igakuiselt

2-22-9658

kasvavad kulud hagejalt sisse nõuda. Nimetatud tõendid ja arvestuse esitab kostja VI hiljem

menetluse lõpus. Antud asja operatiivsem lahendamine kirjalikus menetluses on eelkõige hageja kui

ka kostja VI huvides, mis hoiab ära igakuiselt kasvavate kulude kuhjumise.

Kostja VI hagi ei tunnista ja leiab, et antud tsiviilasja ei ole võimalik asja lahendada

kompromissiga. Kostja VI on nõus tsiviilasja operatiivse lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kostja VI palub kohtul jätta rahuldamata hageja hagi korteriomandi enampakkumise kehtetuks

tunnistamiseks ja kinnistusraamatu kande parandamiseks. Kõik menetluskulud jätta hageja kanda.

Hageja 25.01.2024 seisukoht kostjate vastuste kohta

Selleks, et tuvastada täitemenetluse läbiviimise korrektsust, tuleb esmalt juhtida tähelepanu

järgmistele tõenditele:

1. 14.06.2017. a vanglas koostatud väljastamisteade, millega toimetati hagejale kätte täitmisteade.

Teatest jääb arusaamatuks, millises täiteasjas koostatud teade toimetati hagejale kätte.

2. Hageja poolt koostatud esialgse hagiavalduse tekst, milles sisalduvad hageja originaalallkirjad.

3. 07.01.2021. a hageja avaldus kohtutäiturile, millega hageja palub menetluse peatamist. Antud

tõend kinnitab kaudselt, et hageja oli menetluses teadlik, kuid ei ole piisav selleks, et tõendada,

et hageja sai kõik täitemenetlusega seotud dokumendid kätte.

4. 25.10.2022. a e-kiri, mis oli saadetud hageja e-postile ajal, millal ta viibis vangistuses, ehk ajal,

mil ta ei saanud kasutada e-posti.

5. 27.12.2021. a kinnisvara arestimise akt, millega korteri arestiti aga millises puuduvad

igasugused seletused sellest, kuidas kohtutäitur tuvastas arestitud vara turuhinda.

6. 08.03.2022. a hageja avaldus kohtutäiturile, millega hageja palub menetluse peatamist. Antud

tõend kinnitab kaudselt, et hageja oli menetlusest teadlik, kuid ei ole piisav selleks, et tõendada,

et hageja sai kätte kõik täitemenetlusega seotud dokumendid.

7. 04.02.2022. a postikviitung, mille on alla kirjutatud teadmata isik ja millega (väidetavalt)

saadeti arestimisakt.

8. 07.12.2021. a postikviitung, mille on alla kirjutatud teadmata isik ja millest jääb arusaamtuks

mis dokument on postitatud.

9. 24.03.2022. a postikviitung, mille on alla kirjutanud teadmata isik ja millest jääb arusaamatuks,

mis dokument on postitatud.

10. 28.02.2022.a postikviitung, mille on alla kirjutatud teadmata isik ja millistest jääb

arusaamatuks, mis dokument on postitud(kviitungis on kirjas: teade).

11. 06.04.2022. a postikviitung, mille on allakirjutatud teadmata isiku poolt ja millest jääb

arusaamatuks, mis dokument on postitatud.

12. 09.06.2022. a menetlusdokumendi kättetoimetamise akt, milles ei sisaldu ühtegi andmeid selle

kohta, kellele kuller püüdis enampakkumise akti kätte toimetada ja mis oli põhjus, miks

enampakkumise akti ei õnnestunud kätte toimetada.

13. 15.06.2022. a menetlusdokumendi kättetoimetamise akt, millega (väidetavalt) kuller toimetas P

(perekonnanimi on arusaamatu) enampakkumise akti märkusega, et P on hageja kasuisa. Aktis

puuduvad andmed selle kohta, kuidas kuller tuvastas P isikusamasust.

Kohtutäitur viis läbi hageja suhtes algatatud ja ühendatud täitemenetlused, mille sisu on kirjeldatud

käesoleva menetlusdokumendi sissejuhatuses. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kohtutäitur müüs

20.05.2022. a enampakkumisel hagejale kuulunud korteriomandi kostjale VI. Puudub vaidlus, et

hagi on esitatud õigete kostjate vastu. Pooled vaidlevad selle üle, kas on alust tunnistada

enampakkumine kehtetuks.

2-22-9658

Hageja seisukoha kohaselt toimus vaidlusalune enampakkumine tühise arestimise alusel ja rikuti

teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Enampakkumise objektiks oleva korteriomandi arestimise

tühisus tuleneb eelkõige asjaoludest, et vara arestimisel ei olnud tuvastatud vara turuhinda, hagejale

ei ole kätte toimetatud täitmisteadet ning võlgnikke ei ole olulises osas teavitatud nende õigustest

täitemenetluses. Kohtutäitur rikkus oluliselt teisi arestimise kohta käivaid menetlusnorme. Need

asjaolud on aluseks lugeda enampakkumisel võõrandatud korteriomandi arestimine tühiseks

vastavalt TMS § 55 punktidele 1, 2 ja 4.

Sisuliselt vastates hageja etteheitele, et mitte ükski täitemenetlusega seotud dokumentidest ei olnud

hagejale kätte toimetatud, selgitas kohtutäitur, et kohtutäitur toimetas hagejale kätte kõik vajalikud

dokumendid seaduslikul viisil. Antud väite osas soovib hageja märkida järgmist: toimikusse on

esitatud kaks hageja avaldust, mis näitavad, et hageja oli siiski tema suhtes käivast täitemenetlusest

teadlik. Siiski ei saa esitatud avaldusi käsitleda kinnitustena selle kohta, et täitmisteade, vara

arestimise akt, vara ümberhindamise aktid, teated enampakkumistest ja enampakkumise aktid

toimetati hagejale kätte vastavalt seaduse nõuetele.

Antud väite osas tuleb ära märkida järgmist: puuduvad tõendid selle kohta, et täitedokumendid, eriti

täitmisteade oleksid hagejale kättetoimetatud. Hageja esitas olemasolevate dokumentide ülevaade,

mis näitab, et puuduvad andmed ja tõendid, mis annaksid alust veenduda täitedokumentide

kättetoimetamises. Eeskätt tuleb märkida ära, et täitemenetluse seadustiku kohaselt täitedokumendi

kättetoimetamisest või kättetoimetamata jätmisest kohtutäituri poolt koostatakse akt.

Postikviitungid ja väljasaatmise teated ei tohi sarnastada täitedokumendi kättetoimetamise aktiga.

Kättetoimetamise dokumentidest puudub arusaam, millisest konkreetsest TSM § 10 lg 1 loetletud

dokumendist on juttu kättetoimetamise dokumentides. Nähtavasti täitetoimikus on rohkem

dokumendi kui nende kättetoimetamise teated.

Hageja seisukohalt kehtestavad eespool mainitud õigusnormid koosmõjus, et täitemenetluses peab

võlgnik olema teavitatud vähemalt täitemenetluse algatamisest, kinnisasja arestimisest ja selle

müügist enampakkumisel. Kohtutäitur on kohustatud tegema tõsised katseid võlgnikule

menetlusdokumentide kättetoimetamiseks. Tuleb rõhutada, et täitetoimikus on kohtutäituri otsus

hageja kaebuse kohta, kuid puuduvad igasugused postiteated või muud otsuse kättetoimetamise

tõendavaid dokumente, mille kuupäevad klapiksid kokku otsuse tegemise kuupäevaga. Samuti

puuduvad postiteated, mille kuupäevad klapiksid kokku viimasena toimunud enampakkumise kohta

teate koostamise kuupäevaga. Ehkki hageja ei olnud teavitanud olulisematest täitetoimingutest.

Hageja on seisukohal, et täitemenetluse seadustiku § 10 lg 1 kehtestatud täitemenetlusega seotud

dokumentide kättetoimetamine kohustab kohtutäiturit tagama antud kohustuse täitmise. Kohustuse

sisu tuleb tõlgendada kohtutäituri seaduse § 23 lg 3 kaudu. Vastavalt kohtutäituri seaduse § 23 lg-le

3 on kohtutäituri büroo töötaja pädev kohtutäituri nimel ja vastutusel kätte toimetama dokumente

ning abistama kohtutäiturit ametitegevuses. Juhul kui dokumentide kättetoimetamine toimub

bürootöötaja vahendusel, vastutab bürootöötaja tegevuse eest kohtutäitur (kohtutäituri seaduse § 9

lg 1). Toimikusse ei esitatud täitedokumentide kättetoimetamise akte, mis oleksid koostatud

kohtutäituri või tema abilise poolt. Postiteatised jne ei tohiks sarnaneda seadusega ettenähtud aktiga.

Kohtutäituri vastusest hagiavaldusele on võimalik eeldada, et kohtutäitur kasutus hagejale

täitemenetlusega seotud dokumentide kättetoimetamisel kolmanda isiku (kes ei ole büroo töötaja)

teenust. Juhul, kui dokumentide kättetoimetamine toimuks bürootöötaja kaudu, siis bürootöötaja

suhtes kehtib kõrgendatud hoolsusstandart. Edasi esitades seisukohti kohtutäituri vastuse

hagiavaldusele väidete kohta seletab hageja, et kohtutäituri vastusest hagiavaldusele tulenevalt

kasutas ta menetlusdokumentide kättetoimetamisel hagejale isikut, kes ei ole bürootöötaja.

Kohtutäituri büroo töötaja suhtes on olemas a priori kõrgendatud usaldus. Andmeid selle kohta, et

2-22-9658

menetlusdokumendid toimetati kätte hagejale muul viisil, kinnitatakse üksnes kulleri koostatud

kättetoimetamise aktidega. Aktid vormistati täitemenetluses koostatud dokumentide näol ja

kohtutäituri nimel.

Lähtudes eeltoodust tekivad järgmised küsimused: kas kolmas isik, kes ei ole kohtutäituri büroo

töötaja on seadusest tulenevalt volitatud täitemenetluse dokumentide koostamiseks ja

allakirjutamiseks kohtutäituri nimel.

Teiseks pole võimalik täitetoimikus olemasolevate menetlusdokumentide kättetoimetamise

vormistavate dokumentide pinnalt tuvastada, millised konkreetsed toimingud olid tehtud

menetlusdokumentide kättetoimetamise eesmärgiga. Enampakkumise akt on toimetatud hagejale

kätte kasuisale andmisega, kuid puuduvad märkused sellest, kuidas enampakkumise akti

kättetoimetanud kuller tuvastas kasuisa isikusamasuse ja tema seos hagejaga.

Täitemenetlus, mis on suunatud kinnisvara sundmüügile, on isiku põhiõiguse (omandiõiguse)

äravõtmisele suunatud menetlus. Antud menetluse läbiviimisel (arvestades sellega, et menetluse

tulemusel riivatakse võlgniku põhiõigust) on väga oluline, et menetluses oleksid tagatud võlgniku

õigused: õigus teada menetlusest, võlgniku õigustest jne. Käesoleval juhul aga toimus niimoodi, et

kohtutäitur delegeerib menetlusdokumentide kättetoimetamist isikutele, kelle volitus

menetlusdokumendi kättetoimetamiseks ei tulene seadusest ja kes ei ole kohtutäituribüroo töötaja.

Esitades hagiavaldust selgitas hageja oma seisukohti sellest, et juhul, kui täitemenetluses olid

täitmisteade, kinnisasja arestimise akt ja enampakkumise akt jäetud võlgnikule kätte toimetamata,

siis antud rikkumine annab õigust nõuda enampakkumise tühiseks tunnistamist. Selles osas jääb

hageja varem esitatud seisukohtade juurde. Kuna mitte ükski eespool nimetatud dokumentidest ei

olnud hagejale kätte toimetatud, siis leiab hageja jätkuvalt hagi põhjendatuks ja palub hagi

rahuldada.

Hageja väitel ei ole talle kätte toimetatud ka muid õiguspärase täitemenetluse läbiviimise

seisukohalt tähtsusega dokumente, sealhulgas kutset kinnisvara arestimisele, kinnisasja arestimise

akti ja teadet enampakkumisest. Riigikohus leidis 16.09.2020. a määruse asjas nr 2-18-9218/40 p-s

12, et dokumendi saab lugeda kättetoimetatuks vaid siis, kui kättetoimetamist ettenähtud viisil on

võimalik ka seaduses sätestatud vormis tõendada. Vaidlusalusel täitmisteatel puudub

märgidokumendi kättetoimetamise kohta samuti kui puuduvad tõendid, mis annavad võimalust

veenduda teade kättetoimetamises võlgnikule.

Eeltoodust ja täitmisteate vaidlusaluse väljastusteatest lähtuvalt ei saa hageja hinnangul järeldada, et

hagejale toimetati täitmisteade kätte nõuetekohaselt TsMS § 322 kohaselt. Väljastusteade ei vasta

TsMS § 313 lg 3 p-des 3, 4 ja 7 sätestatud nõuetele. Seega jäi täitmisteate hagejale nõuetekohaselt

ehk vastavalt TsMS § 313 lg-s 3 sätestatud nõuetele dokumenteerimata. Kuivõrd kättetoimetamine

ei ole väljastusteatel usaldusväärselt dokumenteeritud, ei saa lugeda väljastusteadet ka TsMS § 313

lg 5 alusel kättetoimetamiseks piisavaks. Riigikohus on 28. september 2011. a otsuse asjas

nr 3-2-1-69-11, p-s 12 märkinud, et kohtutäitur kui riikliku sunni kohaldaja peab oma kohustusi

täitma nõuetekohaselt ning menetlusosalistele kätte toimetama seaduses ettenähtud

menetlusdokumendid.

Üldjuhul tuleb menetlusdokument toimetada kätte selle saajale isiklikult. Hagejale täitmisteate

isiklikult üleandmine ei ole tõendatud. Samuti ei ole tõendatud, et enampakkumise teadeja akt olid

hagejale kättetoimetatud Kui väljastusteatest ei nähtu põhjust, miks menetlusdokument anti üle

muule isikule, ei ole kättetoimetamine nõuetekohane (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-84-07, p 8).

Riigikohus on 29.09.2015. a määruse asjas 3-2-1-95-15, p-s 25 leidnud, et isegi kui täitmisteadet ei

2-22-9658

toimetatud võlgnikule kätte enne kinnistu arestimist, ei kaasne sellega automaatselt arestimise

tühisust TMS § 55 p 2 alusel, kuna TMS § 145 lg 4 kohaselt võib kinnistu arestida ka enne

täitmisteate kättetoimetamist (vt selle kohta ka Riigikohtu 6. aprilli 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-14-10, p 12-16), kuid hageja hinnangul antud asjas ei ole see asjakohane. asja materjalidest ei

tulene erandlikke asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et arestimisega viivitamine võis seada ohtu

sissenõudja nõude rahuldamise. Kuna arestimisakti ja täitmisteadet ei olnud hagejale

kättetoimetatud, on juba ainuüksi sellest tulenevalt arestimine tühine TMS § 55 punkt 2 alusel ning

sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi.

Eelneva põhjal, kuna täitmisteade ei ole hagejale kätte toimetatud, ei pea hageja täitemenetlust

alanuks enne täitetoimiku kättetoimetamist hageja esindajale RÕA korras, eriti pärast

enampakkumise toimumist, mis automaatselt toob kaasa enampakkumise tühisust.

Hageja seisukohalt ei ole tõendatud, et hageja oleks teadlik vara hindamisest.

Kohtule ei ole esitatud usaldusväärseid tõendeid ka teiste dokumentide hagejale kättetoimetamise

kohta (teatis arestimisest, arestimisakt), mistõttu ei ole hagejat olulises osas teavitatud tema

õigustest täitemenetluses, mis tõi kaasa hageja õiguste rikkumise. Hageja ei saanud õigeaegselt

vaidlustada täitemenetluse alustamist, kinnisvara arestimist ega määratud müügihinda. Eraldi tuleb

rõhutada, et kohtutäitur, vara turuhinda määrates, võttis arvesse Maa-ameti andmeid, kuid

igasugune märge selle kohta arestimisaktis puudub.

Eeltoodust tulenevalt puudus hagejal enne enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamist

selle toimingu vaidlustamise võimalus. Seega, arestimine on tühine TMS § 55 lg 1 järgi, mis toob

TMS § 223 lg 1 järgi kaasa enampakkumise kehtetuks tunnistamise (vt Riigikohtu 28. septembri

2011. a otsus asjas nr 3-2-1-69-11, p 13).

Arestimisaktist nähtub, et hageja ei olnud arestimise juures kohal. Vastavalt TMS § 75 lg 4-le, kui

võlgnik ei viibi arestimise juures, tuleb talle arestimisakt kätte toimetada. Sel juhul loetakse vara

arestituks akti kättetoimetamisehetkest alates. Paraku puuduvad tõendid selle kohta, et arestimisakt

oleks hagejale edukalt kättetoimetatud.

Enampakkumise osas

Hageja leiab, et enampakkumisel esinesid ka muude kohustuste olulised rikkumised:

1. Hagejale jäeti enampakkumisest seaduses sätestatud etteteatamistähtaja jooksul teatamata.

2. Kohtutäitur rikkus selgitamiskohustust, mille tõttu jäi hagejale arusaamatuks, mis ulatuses on

nõue muutunud sissenõutavaks enampakkumise väljakuulutamise ajal, ehk mis rahasumma tuli

hagejal tasuda korteriomandi sundmüügi vältimiseks.

3. Täitedokumendi alusel oli sissenõudjal tähtajaline nõue TMS § 19 tähenduses. Seda asjaolu ei

ole täitmisteates ega täitemenetluse muudes dokumentides märgitud.

4. Korteriomandi enampakkumise akt jäeti hagejale kätte toimetamata.

5. TMS § 84 lg 3 sätestab, et võlgnikule ja sissenõudjale tuleb enampakkumise kuulutuse sisust

teatada vähemalt kümme päeva enne enampakkumist. Enampakkumisest teatamise peamine

eesmärk on anda võlgnikule viimane võimalus võlg enne enampakkumist tasuda või osaleda

enampakkumisel ning vältida nõnda arestitud asja välja minekut võlgniku omandist. Seega,

teatamise kohustuse rikkumine on käsitletav enampakkumise tingimuste olulise rikkumisena.

Hagejale toimetati enampakkumise akt kätte tema kasuisa kaudu, kuid antud kättetoimetamine on

tühine. Enampakkumine on samuti tühine eespool mainitud põhjustel. Korteri ostja väide, et tühise

2-22-9658

enampakkumise õigustatakse sellega, et hageja andis kostjale üle korteri valduse, ei ole asjakohane.

Eelkõige on antud väide tõendamata. Lisaks ei ole tegemist sellise tehinguga, mille tühiseks

kuulutamise korral võiks hiljem väita, et hageja nõustus tehinguga. Viimaks, valduse üleandmine ei

võrdu müügitehingu heakskiitmisega.

Eelpool määratletud põhjustel on hageja seisukohal, et tema hagi on põhjendatud, ning palub hagi

rahuldada.

Kostja I 05.02.2024 seiskoht hageja vastusele

Kohtutäitur ei nõustu hageja seisukohaga, et kohtule esitatud tõendid ei tõenda täitemenetluses

koostatud dokumentide kättetoimetamist võlgnikule. Analüüsimise lihtsustamiseks edastab

kohtutäitur täiteasja sisukorra tabelina. Tõenditest on nähtav, et näiteks täitmisteate on hageja

saanud kätte isiklikult. Lisaks on hageja TsMS § 322 lg 4 kohaselt kätte saanud ka muud

kättetoimetamist vajavad dokumendid. Kohtutäitur on sellised tõendid lisanud oma 05.01.2024

vastusele ja need on lisaks nähtavad ka kohtule esitatud täitetoimikus. Ei ole eluliselt usutav hageja

väide nagu kõik temale vanglasse saadetud ja vangla ametnike poolt vastu võetud dokumendid ei

jõudnud hagejani.

Lisaks jääb ebaselgeks, millisel normil põhineb hageja esindaja hagis põhilise etteheitena esitatud

väide, et „täitemenetluse seadustiku kohaselt täitedokumendi kättetoimetamisest või

kättetoimetamata jätmisest kohtutäituri poolt koostatakse akt“.

Hageja ei ole hagis ega ka oma 25.01.2024. a seisukohtades esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis

kinnitaks, et olulisi dokumente ei toimetatud antud täitemenetluses kätte seadusi järgides. Seega on

kõik hagis toodud etteheited täitemenetlusele ja selle läbiviimisele paljasõnalised ja tõendamata.

Lisaks kinnitab kohtutäitur üle, et on nõus asja kirjaliku menetlusega.

Kostja III 07.02.2024 seisukoht hageja vastusele

Kostja III hagi ei tunnista, palub jätta hagi rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja

III on seisukohal, et enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks puudub alus ja hagi tuleb jätta

rahuldamata ning jääb oma 11.01.2023 vastuses hagile toodud põhjenduste juurde. Kostja III ei

soovi esitada täiendavaid tõendeid, taotlusi ja seisukohti. Kostja III on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Kostja II ja IV 08.02.2024 seisukoht hageja vastusele

Kostjad II ja IV jäävad jätkuvalt enda 16.01.2023 seisukohtade juurde. Kostjad leiavad, et hageja

suhtes ei ole rikutud täitemenetluse nõudeid, mis annaks aluse hageja korteri suhtes toimunud

enampakkumise kehtetuks tunnistada. Hageja esitab oma 25.01.2024. a seisukohtades hulganisti

väiteid, milles märgib, et ta pole saanud kätte täitemenetluse dokumente. Kuigi hageja siiski

möönab, et oli teadlik tema suhtes käivast täitemenetlusest, ei tõendavat see tema hinnangul siiski

seda, et ta oleks kõik täitemenetluse dokumendid kätte saanud.

Nii näiteks märgib hageja 25.01.2024. a seisukohas, et 14.06.2017 vanglas koostatud

väljastamisteatest jääb arusaamatuks, millises täiteasjas teade toimetati kätte. Käesoleval juhul

peavad kostjad vajalikuks osundada, et kõnealusel väljastusteatel on selgelt märgitud nii täiteasja

2-22-9658

number (XXX) kui ka viide üleantava dokumendi sisule (täitmisteade koos lisadega). Selle

väljastusteate on käimasolevas kohtuasjas esitanud kohtule täitur koos oma 05.01.2023

seisukohtadega. Sellel dokumendil on märgitud käsikirjaliselt hageja nimi ja allkiri. Eelnevat

arvestades puudub alus veendumuseks, et täitedokumenti ei ole hagejale kätte toimetatud. Vastupidi

– hageja on selle isiklikult allkirja vastu kätte saanud.

Niisamuti nähtub asja materjalidest, et hageja kinnisasja arestimise akt on edastatud hagejale

(vanglasse). Väljastusteate kohaselt on dokument üle antud 04.01.2022 vangla

dokumendihaldusteenistuse spetsialistile. Seega toimus menetlusdokumendi edastamine vangis

viibivale isikule kooskõlas TMS § 10 lg-ga 2 ja TsMS § 322 lg-ga 4. Puudub alus kahelda, et

võlgnik pole seda dokumenti kätte saanud. Seda enam olukorras, kus võlgnik on loetud päevad

hiljem (11.01.2022) esitanud täiturile avalduse enampakkumise edasilükkamiseks.

Analoogselt eelmises lõigus kirjeldatuga toimetati hagejale kätte ka 28.02.2022. a teade esimese

enampakkumise kohta. Ka nimetatud teate kättetoimetamises puudub alus kahelda, sest mõned

päevad hiljem (st 10.03.2022) saabus võlgniku kaebus kohtutäituri tegevuse peale täiteasjas

nr XXX. milles võlgnik vaidleb oksjoni toimumise vastu, kuna ta peatselt vabaneb vanglast ning

antud korter on tema ainukene elukoht.

Kostjad nõustuvad hagejaga selles, et täitemenetluse käigus toimub riive võlgniku omandiõigusele,

kuid samas ei saa jätta tähelepanuta sissenõudjate õigustatud huvi saada oma nõuded tõhusalt ja

võimalikult kiiresti täidetud. Käesoleval juhul on 2017 a algatatud täitemenetluses asutud võlgniku

vara võlausaldajate nõuete katteks realiseerima 2022. Olukorras, kus võlgnikul muu vara (sh

sissetulekud) puuduvad ja sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil, kui läbi kinnisasja müügi,

tõenäoliselt mõistliku aja jooksul võimalik pole, siis pole kohtutäituril muud võimalust, kui asuda

võlgniku kinnisvara võõrandama. Kokkuvõtlikult leiavad kostjad, et hagiavaldus tuleb jätta

rahuldamata. Kostjad on nõus asja kirjaliku menetlusega.

Kostja VI 12.02.2024 seisukoht hageja vastusele

Kostja VI on veendunud, et kohtutäitur toimis täitemenetluse läbiviimisel ja kõikide teadete

kättetoimetamisel võlglasele Viru vanglasse täitemenetlust reguleerivate normide kohaselt. Kõige

olulisem antud tsiviilasja lahendamisel on asjaolu, et kohtutäitur on tõendanud kõikide

täitemenetlust puudutavate dokumentide korrektset edastamist võlgnikule nii dokumentaalselt, kui

ka seadusele tuginedes. Viimases vastuses on kohtutäitur välja toonud ka täiteasja sisukorra

tabelina, mis täiendavalt eeltoodut kinnitab.

TsMS § 322 lg 4 kohaselt ei ole oluline, millised dokumendid on hageja vastu võtnud isiklikult, ja

millised vangla administratsiooni kaudu. On veendunud, et Viru vangla personal on kõik

kohtutäituri dokumendid hagejale ka üle andnud.

Märkimisväärne on siinkohal ka kostja II ja IV tehtud tähelepanekud. Nimelt väidab hageja

pidevalt, et hageja ei ole Viru vanglas dokumente kätte saanud, kuid mitmetel kordadel on vangis

viibib hageja mõned päevad peale dokumentide kättesaamist neile ise reageerinud, näiteks nõudnud

kirjalikult enampakkumise edasilükkamist (11.01.2022) ja esitanud kaebuse kohtutäituri tegevuse

peale (10.03.2022). Kõik eelnev toob esile hageja väidete paljasõnalisuse ja pahatahtlikkuse, hagi

tuleb jätta rahuldamata.

Ühtlasi soovib kostja VI rõhutada järgmist. Käesoleva hagi rahuldamata jätmise puhul, kavatseb

kostja VI esitada kohe iseseisva hagiavalduse hageja vastu kõikide kuhjunud kommunaalkulude

2-22-9658

väljamõistmiseks, mille on kostja VI maksnud Korteriühistule Kohtla-Järve linn, Lehola 8. Korter

on tänaseni kapitaalremonti vajavas olukorras (s.h ilma kütteta), mida kostja VI ei saa ka välja

üürida, samuti pole olnud kindlust ja motivatsiooni seda renoveerida, kuna käimas on ebaõigele ja

pahatahtlik kohtuvaidlus hageja poolt.

Kostja VI on kogu käesoleva tsiviilasja venima läinud menetluses olnud kahju kannatavas

positsioonis, kus kohtu kaalutlusotsusega ei ole hagejalt hagitagamise rahalist tagatist ka nõutud,

mis välistab võimaluse nõuda hagejalt kahjude kohest korvamist, kui hagi jäetakse rahuldamata ja

see jõustub. Juhul, kui hageja peaks kaaluma esimese astme kohtuotsusele apellatsioonkaebuse

esitamist, siis kavatseb kostja VI kindlasti teise astme kohtult hagi tagamiseks seatud keelu

tühistamist, selle asendamist või selle jätkumisel piisava hagitagamise tagatise kohest määramist.

Kostja VI palub jätta rahuldamata hagi korteriomandi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja

kinnistusraamatu kande parandamiseks, vabastada kostjale VI kuuluv korteriomand hagi tagamiseks

seatud keelumärke alt, kõik menetluskulud jätta hageja kanda.

Kostja V 29.02.2024 seisukoht hagile ja hageja vastusele

Kostja V nõustub täielikult teiste kostjate seisukohtadega ja palub jätta hageja hagivaldus

rahuldamata. Asja ei ole võimalik lahendada kompromissi sõlmimisega. Kostja V ei soovi esitada

täiendavaid tõendeid ega taotlusi. Kostja V on nõus tsiviilasja kirjaliku menetlusega. Kõik

menetluskulud palub jätta hageja kanda.

Kirjaliku menetluse määramine

Arvestades asja olemust ja seda, et pooled on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses,

määras kohus 18.06.2024. a kohtunõudega lahendada tsiviilasja kirjalikus menetluses kohtuistungit

pidamata TsMS § 403 alusel. Kohus määras ka pooltele tähtaja, mille jooksul võivad pooled esitada

kohtule vajadusel seisukohti vastaspoole väidete kohta, menetluskulude nimekirjad ning määras

otsuse avalikult teatavakstegemise aja.

Kostjate II ja IV 02.07.2024 vastus

Kostjad jäävad täielikult oma varasemate seisukohtade juurde. Kostjatel menetluskulusid ei ole.

Kostjad leiavad, et hageja hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata ning kulud hageja kanda.

Hageja 02.07.2024 vastus

Tutvudes pärast hageja viimast dokumenti kostjate poolt esitatud vastuväidete

ja seisukohtadega, ei leidnud hageja uusi väiteid, mis vajaksid hageja

täiendavate seisukohtade esitamist. Hageja jääb va-rasemalt esitatud

seisukohtade juurde.

KOHTU PÕHJENDUSED

2-22-9658

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta

rahuldamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte

nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

TsMS § 5 lg-te 1 ja 2 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest ning pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole

esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui

seadusest ei tulene teisiti.`

Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 223 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline esitada

alates 30 päeva jooksul enampakkumise akti kättetoimetamisest hagi enampakkumise kehtetuks

tunnistamiseks, 1) kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või 2) kui

enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või 3) rikuti teisiti enampakkumise olulisi

tingimusi.

Riigikohus on selgitanud, et enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esemeks on nõue

tunnistada enampakkumine kehtetuks ja kostjatena tuleb käsitada kohtutäiturit, ostjat ja

sissenõudjat. Lisaks enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudele, mis on suunatud nimetatud

kolme isiku vastu, on võimalik esitada ka täiendavaid haginõudeid, nt nõuda asi ostjalt välja, nõuda

kinnistusraamatu kande parandamist vms (3-2-1-69-11 p 18).

Hageja esitas hagi täitemenetlust korraldanud kohtutäituri, sissenõudjate ja enampakkumise ostja

vastu. Hageja soovib tunnistada kehtetuks enampakkumise, milles müüs kohtutäitur hageja

kinnisvara ning kohustada ostjat andma nõusolek kinnistusraamatus korteriomandi omanikukande

parandamiseks selliselt, et kustutada omanikukande ostja kohta ja kanda omanikuna sisse hageja.

Hageja on seisukohal, et vaidlustatud enampakkumine toimus tühise arestimise alusel ja rikuti teisiti

enampakkumise olulisi tingimusi. Need asjaolud on aluseks lugeda enampakkumisel võõrandatud

korteriomandi arestimine tühiseks vastavalt TMS § 55 punktidele 1, 2 ja 4.

Käesolevas asjas vaidlust ei ole selles, et kohtutäitur müüs 20.05.2022. a toimunud enampakkumisel

hagejale kuulunud korteriomandi kostjale VI. Puudub vaidlus, et hagi on esitatud õigete kostjate

vastu. Pooled vaidlevad selle üle, kas on alust tunnistada enampakkumine kehtetuks.

Hageja leiab, et korteriomandi enampakkumine toimus tühise arestimise alusel ja hageja suhtes

toimunud täitemenetlustes rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi.

Hageja peamised vastuväited seisnevad selles, et:

-

hagejale jäeti esitamata täitmisteated kõigi täitemenetluses menetletud nõuete kohta; hagejale

jääb arusaamatuks kuidas toimus sissenõudjate avalduste alusel täitemenetluste algatamine ja

seetõttu pole võimalik veenduda selles, et hageja sai kätte kõik täitmisteated;

-

hagejale ei ole kätte toimetatud täitmisteade ja ka muid õiguspärase täitemenetluse läbiviimise

seisukohalt tähtsust omavaid dokumente, sealhulgas kutset kinnisvara arestimisele, kinnisasja

arestimise akti ja teadet enampakkumisest; toimikusse ei esitatud täitedokumentide

kättetoimetamise akte; kättetoimetamise dokumentidest puudub arusaam, millisest konkreetsest

2-22-9658

TSM § 10 lg 1 loetletud dokumendist on juttu kättetoimetamise dokumentides; enampakkumise

akt on toimetatud hagejale kätte kasuisale andmisega;

-

aktist lähtudes määras kohtutäitur korteriomandi hinnaks 3000 eurot, kuid korteriomandi

hindamiseks ei olnud kaasatud kinnisvara hindaja. Hageja seisukohalt antud hind ei vasta

korteriomandi turuväärtusele mille mediaan antud rajoonis on 12 000 eurot.

Kostjad on seisukohal, et enampakkumise tingimusi rikutud ei ole.

Sundtäitmisega ühinemine

Hageja väitel olid hagejale jäetud esitamata täitmisteated kõiki täitemenetluses menetlusetud nõuete

kohta. Hagejale jääb arusaamatuks kuidas toimus sissenõudjate avalduste alusel täitemenetluste

algatamine ja seetõttu pole võimalik veenduda selles, et hageja sai kätte kõik täitmisteated.

Kohus hageja väitega ei nõustu.

TMS § 149 lg-te 1 ja 2 kohaselt, kui kinnisasjale sissenõude pööramise avaldus esitatakse pärast

kinnisasja arestimist teise sissenõudja kasuks, teeb kohtutäitur otsuse lubada avalduse esitajal

osaleda menetluses. Teist arestimisakti ei koostata ja keelumärget kinnistusraamatusse ei kanta.

Menetlusega ühinenud sissenõudjal on samad õigused kui sissenõudjal, kelle avalduse alusel

kinnisasi arestiti, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus leiab, et hageja etteheited, et kostja I (kohtutäitur Tatjana Afanasieva) ei ole võlgnikule

täitmisteated nr XXX ja XXX kätte toimetanud, on alusetud. Kohtutäitur Tatjana Afanasieva

menetluses ei olnud täiteasju nr-d XXX ja XXX. Täiteasi nr XXX oli kohtutäitur Natalja

Malahhova menetluses ja täiteasi nr XXX oli kohtutäitur Andrei Kreki menetluses. Nimetatud

nõuded olid ühendatud esialgselt kohtutäituri Kristel Maalman täitemenetlusega ning hiljem

täiteasjaga nr XXX ning ainult kinnisvarale sissenõude pööramise osas (vt 23.08.2017

sundtäitmisega ühinemise avaldus täiteasjas nr XXX), (dtl. 218).

Kohus selgitab, et sundtäitmisega ühinemise juhul teist arestimisakti ega uusi täitmisteateid ei

koostata ning järelikult ei pea kohtutäitur toimetama võlgnikule kätte ühinenud täiteasjade

täitmisteateid.

Täitemenetluse dokumentide võlgnikule kättetoimetamine ja arestimise tühisus

Hageja leiab, et hagejale ei ole kätte toimetatud täitmisteade ja ka muid õiguspärase täitemenetluse

läbiviimise seisukohalt tähtsusega dokumente, sealhulgas kutset kinnisvara arestimisele, kinnisasja

arestimise akti ja enampakkumise teadet; toimikusse ei esitatud täitedokumentide kättetoimetamise

akte; kättetoimetamise dokumentidest puudub arusaam, millisest konkreetsest TSM § 10 lg 1

loetletud dokumendist on juttu kättetoimetamise dokumentides; enampakkumise akt on toimetatud

hagejale kätte kasuisale andmisega.

Kohus hageja väitega ei nõustu.

Hageja seisukoha kohaselt toimus vaidlusalune enampakkumine tühise arestimise alusel ja rikuti

teisi enampakkumise olulisi tingimusi. Enampakkumise objektiks oleva korteriomandi arestimise

tühisus tuleneb eelkõige asjaoludest, et vara arestimisel ei olnud tuvastatud vara turuhinda, hagejale

2-22-9658

ei ole täitmisteadet kätte toimetatud ning võlgnikke ei ole olulises osas nende õigustest

täitemenetluses teavitatud.

TMS § 10 lg 1 kohaselt peab kohtutäitur toimetama võlgnikule kätte täitmisteate, vara arestimise

akti ja enampakkumise akti. TMS § 55 kohaselt on arestimine tühine ja sellest ei tulene õiguslikke

tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui: 1) vara

on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita; 2) võlgnikule ei ole täitmisteadet kätte toimetatud; 3)

vara on arestinud ebapädev isik; 4) võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest

täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise.

Juhul, kui võlgnik ei ole arestimisakti kätte saanud, võib tegu olla arestimise tühisuse alusega (TMS

§ 55), mis toob TMS § 223 lg 1 alusel kaasa enampakkumise kehtetuks tunnistamise (vt Riigikohtu

28. septembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-11, p 13). Samas ei ole arestimisakti võlgnikule

kätte toimetamata jätmine arestimise tühisuse tingimatu alus. TMS § 55 sätestab arestimise tühisuse

eeldused avatud loeteluna. Seetõttu ei saa ainuüksi asjaolust, et arestimisakti ei toimetatud

võlgnikule kätte, järeldada, et võlgniku õigusi on oluliselt rikutud. Arestimise juurest puudunud

võlgniku teavitamine tema õigustest täitemenetluses võib lisaks sellele, et talle toimetatakse kätte

arestimisakt (TMS § 75 lg 4), olla tagatud muude toimingutega. (p 19) (Riigikohtu lahend

06.05.2022 2-20-8668).

TMS § 24 lg 2 esimese lause kohaselt loetakse täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega

täitemenetlus alanuks. TMS § 10 lg 1 ja lg 2 kohaselt peab kohtutäitur võlgnikule kätte toimetama

täitmisteate ning täitemenetluse osalistele vara arestimise akti ja enampakkumise akti ning

dokumentide kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide

kättetoimetamise kohta sätestatut, kui täitemenetluse seadustikust ei tulene teisiti.

TsMS § 306 lg 1 esimene lause sätestab, et menetlusdokumendi kättetoimetamine on dokumendi

üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja

kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. TsMS § 307 lg 1 kohaselt on menetlusdokument kätte toimetatud

alates dokumendi või selle kinnitatud ärakirja või väljatrüki üleandmisest saajale, kui seaduses ei

ole ette nähtud teisiti.

TsMS § 322 lg 1 kohaselt kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse

dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda

teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. TsMS § 322 lg 4 kohaselt pikemat aega

kaitseväes, vanglas, tervishoiuasutuses või muus sellises kohas viibivale isikule loetakse dokument

kättetoimetatuks ka dokumendi üleandmisega selle juhile või tema määratud isikule, kui seaduses ei

ole ette nähtud teisiti.

Kohtutäituri poolt kohtule saadetud täitetoimiku materjalide alusel tuvastas kohus, et:

-

09.06.2027 täitmisteade täiteasjas nr XXX oli isiklikult kätte toimetatud 14.06.2017

võlgnikule (hagejale) allkirja vastu tema viibimiskohas Viru vanglas sisuga: „täitmisteade

koos lisaga“ (dtl. 202);

-

01.12.2021 kutse kinnisvara arestimisele oli võlgnikule toimetatud kätte 07.12.2021 Viru

Vangla haldusosakonna töötaja kaudu postisaadetise väljastusteate sisuga: „kutse kv a-le“

(kutse kinnisvara arestimisele (dtl. 192-193);

-

27.12.2021 kinnisasja arestimise akt oli võlgnikule toimetatud kätte 04.01.2022 Viru Vangla

haldusosakonna töötajale kaudu postisaadetise väljastusteate sisuga: k/a a/akt (kinnisasja

arestimise akt) (dtl. 190-191);

2-22-9658

-

17.02.2022 teade esimesest enampakkumisest, mis pidi toimuma 18.03.2022-25.03.2022;

alghind 3000 eurot, oli toimetatud võlgnikule kätte 28.02.2022 Vangla haldusosakonna

töötajale kaudu postisaadetise väljastusteate sisuga: teade e/p-st (s.o

teade

enampakkumisest) (dtl. 196-197);

-

21.03.2022 kohtutäituri otsus võlgniku kaebusele (enampakkumise korraldamise

edasilükkamiseks) on toimetatud võlgnikule kätte 24.03.2022 Vangla haldusosakonna

töötajale kaudu (dtl. 194);

-

01.04.2022 teade teisest enampakkumisest, mis pidi toimuma 11.05.2022-18.05.2022;

alghind: 2250 eurot) oli toimetatud võlgnikule kätte 06.04.2022 Vangla haldusosakonna

töötajale kaudu postisaadetise väljastusteate sisuga: teade e/p-st (s.o

teade

enampakkumisest) (dtl. 198-199);

-

20.05.2022 vara enampakkumise akt ja tulemi jaotuskava on toimetatud võlgnikule kätte

21.06.2022 kasuisale (P T ) andmisega aadressil XXX (dtl. 188).

Lisaks tuvastas kohus, et kohtutäiturile saabus võlgnikult 11.01.2022 võlgniku avaldus

enampakkumise edasilükkamiseks (dtl. 182) ning 10.03.2022 võlgniku kaebus kohtutäituri tegevuse

peale täiteasjas nr XXX, milles võlgnik väidab oksjoni vastu, kuna tema varsti vabaneb vanglast

ning antud korter on võlgniku ainukene elukoht (dtl. 184).

Täitmisteade nr XXX oli toimetatud võlgnikule isiklikult kätte allkirja vastu. Seega võlgniku väide,

et ta ei ole saanud täitmisteadet kätte ning seega enampakkumine toimus tühise arestimise alusel, on

tühine. TMS § 24 lg 2 täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega loetakse täitemenetlus alanuks.

Vaidlust ei ole, et hageja viibis täitmisteate, kutse kinnisvara arestimisele, kinnisasja arestimise akti,

teate esimesest enampakkumisest ja teate teisest enampakkumisest kättetoimetamise ajal

kinnipidamisasutuses ehk vanglas.

Kohtu arvates ei ole TsMS § 322 lg 4 kohaselt oluline, millised dokumendid on hageja vastu võtnud

isiklikult ja millised vangla administratsiooni kaudu. Väljastusteadete kohaselt on täitedokumendid

üle antud vangla dokumendihaldusteenistuse spetsialistile. Seega toimus menetlusdokumendi

edastamine vangis viibivale isikule kooskõlas TMS § 10 lg 2 ja TsMS § 322 lg 4.

Kohus leiab, et puudub alus kahelda selles, et Viru Vangla jättis kohtutäituri dokumendid

võlgnikule edasi toimetamata ja et võlgnik pole seda dokumenti kätte saanud.

Kõnealustel väljastusteadetel on ka selgelt märgitud nii täiteasja number (XXX) kui ka viide

üleantava dokumendi sisule (nt. täitmisteade koos lisadega, kinnisasja arestimise akt, teade

enampakkumisest jne ).

Kohus leiab, et täitemenetluse dokumentide kättetoimetamises võlgnikule puudub alus kahelda, sest

pärast 27.12.2021 kinnisasja arestimise akti võlgnikule 04.01.2022 kättetoimetamist saabus

kohtutäiturile võlgniku poolt 11.01.2022 võlgniku avaldus enampakkumise edasilükkamiseks ning

pärast 17.02.2022 teate esimesest enampakkumisest võlgnikule 28.02.2022 kättetoimetamist saabus

kohtutäiturile 10.03.2022 võlgniku kaebus kohtutäituri tegevuse peale täiteasjas nr XXX, milles

võlgnik väidab oksjoni vastu, kuna tema varsti vabaneb vanglast ning antud korter on võlgniku

ainukene elukoht. Kohtu arvates kinnitavad võlgniku eelnimetud avaldused kohtutäiturile, et hageja

oli teadlik menetlusest.

Järelikult on hagiavalduses toodud asjaolud (olulised täitemenetluse dokumendid jäetud võlgnikule

kätte toimetamata) ei vasta tegelikkuses tõele. Kohtutäituri esitatud andmetest nähtuvalt on kõik

täitemenetluse olulised dokumendid edastatud võlgnikule AS Eesti Post vahendusel väljastusteatega

2-22-9658

võlgniku viibimiskohta Viru vanglasse. Kuigi kõik dokumendid on vastu võtnud vangla

haldusosakonna töötaja, puudub alus kahelda selles, et vangla töötaja jätab kirjad adressaadile

edastamata. Hageja poolt dokumentide kättesaamist kinnitab ka asjaolu, et võlgnik on temale

adresseeritud dokumente vaidlustanud ning palunud enampakkumist edasi lükata.

Vara enampakkumise akt toimetati võlgnikule kätte kasuisale (P T ) andmisega aadressil XXX.

Esialgse hagiavalduse kohaselt on hageja elukohaks märgitud ka aadress XXX. Hageja ei esitanud

kohtule usaldusväärseid tõendeid, et hageja elas vara enampakkumise akti kättetoimetamise ajal

teisel aadressil (s.o et tegemist ei ole hageja eluruumiga) või et P T ei ole tema eluruumis elav isik.

Seega toimus vara enampakkumise akti edastamine kättetoimetamisega tema eluruumis elavale

isikule kooskõlas TMS § 10 lg 2 ja TsMS § 322 lg 1.

Kohus leiab, et võlgnikule vara enampakkumise akti kättetoimetamises puudub alus kahelda, sest

pärast 20.05.2022 vara enampakkumise akti võlgnikule 21.06.2022 kättetoimetamist (kasuisale

andmisega) saabus kohtule võlgniku poolt 01.07.2022 esialgse hagi enampakkumise kehtetuks

tunnistamiseks, mille kohaselt sai hageja teada oma korteri müügist 21.06.2022 (dtl. 1-3). Võlgniku

hagiavaldus kohtule kinnitab, et hageja oli täitemenetlusest ja korteri müügist teadlik.

Kohus nõustub kohtutäituriga, et jääb ebaselgeks, millisel normil põhineb hageja hagis põhilise

etteheitena esitatud väide, et „täitemenetluse seadustiku kohaselt täitedokumendi

kättetoimetamisest või kättetoimetamata jätmisest kohtutäituri poolt koostatakse akt“.

Kohus leiab, et hageja etteheite, et hagejale ei ole olulises osas teavitatud tema õigusest

täitemenetluses on ka alusetu, kuna kohtutäituri koostatud olulistes dokumentides (täitmisteates,

vara arestimise aktides, kutses arestimisele, kinnisasja arestimise aktis, otsuses kaebusele, teates

enampakkumisest, vara enampakkumise aktis jne) olid hagejale selgitatud võlgniku kohustused ja

õigused täitemenetluses (vt dtl. 127-128, 205, 321-322, 328, 371-372, 410, 422-423, 428). Kõik

olulised täitemenetluse dokumendid olid hagejale nõuetekohaselt toimetatud kätte. Järelikult ei

toimunud enampakkumine tühise arestimise akti alusel.

Kinnisasja hindamine ja ümberhindamine

Hageja leiab, et, aktist lähtudes kohtutäitur määras kindlaks korteriomandi hinnaks 3000 eurot, kuid

korteriomandi hindamiseks ei olnud kaasatatud kinnisvara hindaja. Hageja seisukohalt antud hind ei

vasta korteriomandi turuväärtusele mille mediaan antud rajoonis on 12 000 eurot.

Kohus hageja väitega ei nõustu.

Vastavalt TMS §-dele 74 ja 144 arestitud asju hinnatakse võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel. Kui

võlgnik ja sissenõudja asjade hindamises kokkulepet ei saavuta, samuti kui vähemalt üks nendest ei

ole arestimise juures, hindab vara kohtutäitur. Kohtutäitur arvestab kinnisasja hindamisel

kinnistusraamatusse enne keelumärke kandmist kantud õigusi vastavalt kinnistusraamatu sisule.

Eelmärke või vastuväitena kinnistusraamatusse kantud õigusi arvestatakse hindamisel sissekantud

õigustena. Kui asja hindamine osutub raskeks, laseb kohtutäitur vara väärtuse hinnata eksperdil.

Kohus tuvastas, et kinnisasja arestimise akti punktis pealkirjaga „Kinnisasja üleskirjutamine“

sisalduvad järgmised andmed: Kinnistusraamatust väljavõte (korteriomandi asukoht, pindala,

kinnistusraamatusse sisse kantud õigused ja piirangud); Ehitisregistrist andmed maja kohta, kus

korter asub, ja korteri kohta (tubade arv ja korteri paigaldus): 3-toaline korter (59,40 m2) paikneb

II. korrusel kahekorruselises tellis-/väikeplokkmajas (1951 e.a.); Korter vajab kapitaalremonti

2-22-9658

(lammutatud vaheseinad (ilma ehitusloata), puudub wc-pott, valamu ja vann, majas puudub

keskküte) (dtl. 326).

Kohus nõustub kohtutäituri järeldusega kinnisasja hindamisel, et kuna tegemist ei olnud keerulise

objektiga (nagu tehas, eramaja, jne), vaid tüüpilise korteriga Kohtla-Järve linnas, arestitava vara

hindamine ei osutunud raskeks. Kinnisvara arestimisel kasutab kohtutäitur muuhulgas Maa-ameti

hinnastatistikat, mis on koostatud tegelikult toimunud tehingute hindade alusel, aga mitte

kuulutustes avaldatud hindade alusel. Võttes arvesse korteri asukohta ja seisukohta, arestitud korteri

hinnaks oli määratud 3000 eurot.

Kui võlgnikku teavitatakse enampakkumisest ja sellest teavitusest nähtub, et tema vara on arestitud,

ning talle teatatakse ka enamapakkumisele pandud vara hind, siis on tal võimalik TMS § 74 lg 7

alusel kaebusega vaidlustada arestitud vara hinda selle mittevastavuse tõttu turuhinnale TMS § 217

lg-s 1 sätestatud korras.

TMS § 217 lg 6 sätestab, et kui menetlusosaline ei esita tähtaegselt kaebust, kaotab ta õiguse

tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Nimetatud sätte eesmärk on

teiste menetlusosaliste (eelkõige sissenõudja ja enampakkumise korral ka ostja) huvides tagada

õigusselgus, et mh enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagis ei tuldaks välja vastuväidetega,

mida oleks saanud varem kaebuses esitada. Teistsugune on õiguslik olukord siis, kui võlgnik ei

olnud teadlik täitetoimingust, st tal puudus enne enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi

esitamist selle toimingu vaidlustamise võimalus. Sel juhul võib arestimine olla tühine TMS § 55 lg

1 järgi, mis toob omakorda TMS § 223 lg 1 järgi kaasa enampakkumise kehtetuks tunnistamise (vt

Riigikohtu 28. septembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-11, p 13).

Kohus tuvastas, et kinnisasja arestimise aktis oli selgitatud, et võlgnik ja sissenõudja võivad

kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada TMS §-s 217 sätestatud

korras. Hinna vaidlustamise korral taotleb kohtutäitur uue hindamise korraldamiseks eksperdi

määramist kohtult. Kohtu määratud eksperdi hindamiskulud kannab isik, kes hindamise on

vaidlustanud. Hindamise vaidlustanud isik tasub hindamiskulud ette. Kui ta ei tasu kulusid kohtu

määratud ajaks, loetakse, et ta ei ole hindamist vaidlustanud (dtl. 327).

Lisaks selgitab kohus hagejale, et Riigikohus oma 13.03.2024 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-19325

leidis, et kui võlgnik või sissenõudja ei ole vaidlustanud arestimisaktist nähtuvat (kinnis)asja hinda,

kaotab ta TMS § 217 lg 6 kohaselt vähemalt üldjuhul õiguse esitada hinna kohta vastuväiteid TMS

§ 223 lg 1 järgse hagiga. (p 19).

Kinnisasja arestimise akt oli võlgnikule toimetatud kätte. Võlgnik ei vaidlustanud arestimist ega

arestimisaktis märgitud hinda.

TMS § 100 lg 1 ja 3 kohaselt võib sissenõudja enampakkumise nurjumise korral nõuda

kordusenampakkumise korraldamist. TMS § 100 lg 5 kohaselt kordusenampakkumine toimub

esimese enampakkumise jaoks ettenähtud korras. Kohtutäitur võib asjad alla hinnata, kuid mitte

rohkem kui 25 protsenti eelmise enampakkumise alghinnaga võrreldes, küsides allahindamise kohta

eelnevalt võlgniku ja sissenõudja seisukohta. Asju ei või alla hinnata rohkem kui 70 protsenti

esimese enampakkumise alghinnast.

Kohus tuvastas, et kordusenampakkumise läbiviimiseks ja vara ümberhindamiseks on esitanud

avaldused ühinenud täiteasjas nr XXX kohtutäitur Natalja Malahhova (dtl. 407) ja täiteasjas nr

XXX sissenõudja Maksu- ja Tolliamet (dtl. 415).

2-22-9658

Kinnisvara oli ümberhinnatud 25% võrra ning uus hind moodustas 2250 eurot (s.o

3000*25%=2250) (dtl. 422). Teade teisest enampakkumisest alghinnaga 2250 eurot oli toimetatud

võlgnikule 06.04.2022 (dtl. 198-199). Võlgnik ei vaidlustanud märgitud hinda.

Kohtu arvates puudub vaidlus selles, et esimene avalik enampakkumine alghinnaga 3000 eurot

nurjus, misjärel toimus hinna alandamine. Kohtutäituri andmetel oli müüdud korteri seisukord halb

– korteris puudub küte, elementaarne elamiseks vajalik (näiteks WC pott, kraanikauss,

pesemisvõimalus), lammutatud on ebaseaduslikult (st ehitusluba omamata) vaheseinu.

Kohus leiab, et müüdava objekti hind oli vastavuses selle väärtusega. Korteri müük toimus

enampakkumisel, mille esmakordne pakkumine ebaõnnestus, mis omakorda tõendab, et 3000 euro

eest ostjaid äärmiselt halvas seisukorras ja elamiskõlbmatule objektile on raske leida. Pealegi tuleb

võlgnikul arvestada, et täitemenetluses pikaaegne objekti müük (mis ehk aitaks küll saada kõrgemat

hinda) pole otstarbekas täitemenetluse venimise vaatepunktist ega oleks kooskõlas võlausaldajate

huvidega saada oma nõue rahuldatud kõige kiiremal viisil. Pealegi on kohtutäitur võlgnikule

selgitanud, et enampakkumise edasilükkamiseks oli võlgnikul võimalik alustada läbirääkimisi

sissenõudjatega näiteks tasumise kokkulepete sõlmimiseks (vt. 21.03.2022 kohtutäituri otsus

võlgniku kaebuse kohta, p 8) (dtl. 414).

Kohus nõustub hagejaga selles, et täitemenetluse käigus toimub riive võlgniku (hageja)

omandiõigusele, kuid samas ei saa jätta tähelepanuta sissenõudjate õigustatud huvi saada oma

nõuded tõhusalt ja võimalikult kiiresti täidetud. Käesoleval juhul on 2017 a algatatud

täitemenetluses asutud võlgniku vara võlausaldajate nõuete katteks realiseerima ainult 2022 a.

Olukorras, kus võlgnikul muu vara (sh sissetulekud) puuduvad ja sissenõudja nõude rahuldamine

muul viisil, kui läbi kinnisasja müügi, tõenäoliselt mõistliku aja jooksul võimalik pole, siis pole

kohtutäituril muud võimalust, kui asuda võlgniku kinnisvara võõrandama.

Kohus leiab, et hageja kinnisasja hindamine ja ümberhindamine toimusid vastavalt täitemenetluse

seadustiku normidele.

Kohtu lõppjäreldused

Kohus järeldab, et täitemenetluse dokumendid on toimetatud võlgnikule nõuetekohaselt kätte,

enampakkumised on läbi viidud seadusega ettenähtud alustel ja korras, kohtutäituri poolt koostatud

olulistes dokumentides olid hagejale selgitatud võlgniku kohustused ja õigused täitemenetluses ning

hageja kinnisasja hindamine ja ümberhindamine on toimunud vastavalt täitemenetluse seadustiku

normidele.

Kokkuvõtvalt, kohtu hinnangul kohtutäitur kordusenampakkumise tingimusi ei rikkunud, mis tooks

kaasa enampakkumise kehtetuks tunnistamise. Seetõttu jätab kohus hageja nõude enampakkumise

kehtetuks tunnistamiseks täiteasjas nr XXX rahuldamata.

Hagihind

TsMS § 125 alusel määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt

õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata,

loetakse haginõue mittevaraliseks.

2-22-9658

Hageja palub tunnistada enampakkumine kehtetuks, antud nõude puhul on tegemist tuvastushagiga.

Hüve väärtus on korteri väärtus – hagi rahuldamise korral saab hageja korteri tagasi enda

omandisse. Hageja esialgsel hinnangul on korteri tegelik väärtus 7250 eurot (5000+2250). Seega on

tsiviilasja hagihind 7250 eurot.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

TsMS § 174 lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid

kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2

sätestatud korras.

Kooskõlas TsMS § 177 lg 1 p-ga 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks eraldi

määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud menetlust lõpetava määruse

jõustumist.

Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

Menetlusabi

Viru Maakohus rahuldas 19.10.2022. a määrusega hageja menetlusabi taotluse ja vabastas hageja

665 euro riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel.

Vastavalt TsMS § 190 lg-le 4, kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse

temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.

Kohus jättis hageja menetluskulud tema enda kanda ning kuna hageja sai menetlusabi

menetluskulude kandmisel, mõistetakse hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud hagejalt

välja riigituludesse täies ulatuses. Seega on hagejal kohustus hüvitada Eesti Vabariigile

hagiavalduse esitamiselt tasumata riigilõiv 665 eurot.

Lähtuvalt TsMS § 190 lg-st 7 võib käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis

kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse

tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada

isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

Riigikohus märkis 14. juuni 2010. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-56-10, p10, et

TsMS § 190 lg 7 ei sätestata ammendavat loetelu mõjuvatest põhjustest, mille

esinemisel võib kohus ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema

tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul või vabastada

isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Sättes nimetatud hinnangu

andmine on kolleegiumi arvates kohtu diskretsiooniotsus, sest kohtul tuleb kaaluda, kas isiku

menetluskulude riigituludesse tasumise kohustuse kergendamiseks on mõjuv põhjus või mitte.

2-22-9658

Kohus tuvastas, et menetlusabi oli hagejale antud 19.10.2022 ja 15.12.2022. Kohus, tutvunud

hageja menetlusabi taotluse, tsiviilasja materjalide ja vararegistrite (kinnistusraamat, äriregister,

sõidukite ja Maksu- ja Tolliameti register) andmetega, leiab, et hageja majanduslikus olukorras

olulisi muudatusi võrreldes eelnevate perioodidega, mil hagejale anti menetlusabi, toimunud ei ole.

Kohus leiab, et hageja majanduslik olukord on mõjuvaks põhjuseks tema vabastamiseks

menetluskulude riigi tuludesse tasumise kohustusest.

Kohus vabastab hageja TsMS § 190 lg 7 alusel menetluskulude – tasumata riigilõivu 665 eurot

riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus jätab hageja menetluskulude – tasumata riigilõiv 665

eurot Eesti Vabariigi kanda.

Hagi tagamine

Viru Maakohus 22.12.2022. a määrusega rahuldas hageja hagi tagamise taotluse ning kandis Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX hagi tagamise abinõuna hageja kasuks

võõrandamise keelumärge kostjale VI kuuluvale kinnisasjale asukohaga XXX.

TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata.

Kohus jättis hagi rahuldamata, seega tuleb hagi tagamine tühistada.

(digitaalallkiri)

Andres Hallmägi

kohtunik