3-24-472/21 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. juuli 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-472

Haldusasi

Osaühing Karpo kaebus Keskkonnaameti 16.10.2023 teate

nr 14-8/23/4988-9 ja 14.12.2023 teate nr 14-8/23/4988-13

õigusvastasuse tuvastamise ja Keskkonnaameti keelamise

või alternatiivselt Keskkonnaameti kohustamise nõuetes

Menetlusosalised

Kaebaja osaühing Karpo (registrikood 10295982),

volitatud esindaja Ingrid Vinnal

Vastustaja Keskkonnaamet, volitatud esindaja Kristel Saik

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus osas, milles taotletakse Keskkonnaameti 16.10.2023 teate nr 14-

8/23/4988-9 õigusvastasuse tuvastamist, 14.12.2023 teate nr 14-8/23/4988-13

õigusvastasuse tuvastamist seoses Keskkonnaameti 30.05.2023 ettekirjutuse nr 2991

resolutsiooni punktis 2 nimetatud kohustuse täitmata jätmisega ning Keskkonnaameti

kohustamist esitama kohtutäiturile avaldus täitemenetluste nr 170/2024/95 ja

170/2024/96 lõpetamiseks seoses Keskkonnaameti 30.05.2023 ettekirjutuse nr 2991

resolutsiooni punktist 2 tuleneva kohustuse täitmata jätmise eest rakendatud

sunnirahade (mõlemas täitemenetluses summas 5000 eurot) sissenõudmisega.

2. Jätta osaühingu Karpo kaebus rahuldamata.

3. Mõista Keskkonnaametilt osaühingu Karpo kasuks välja menetluskulud summas

1060 eurot (ilma käibemaksuta). Muus osas jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda.

4. Tühistada Tallinna Halduskohtu 05.04.2024 määruse nr 3-24-472 resolutsiooni

punktiga 1 kohaldatud esialgne õiguskaitse.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.08.2024 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

3-24-472

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi,

tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing (OÜ) Karpo on Viljandimaal tegutsev põllumajanduslik ettevõte.

2. Keskkonnaamet kohustas 30.05.2023 ettekirjutusega nr 2991 OÜ-d Karpo: 1) lõpetama

koheselt Vardja farmi biotiikidest nõuetele mittevastava heitvee (reovee) juhtimise suublasse

(Partsi kraavi), sulgedes täielikult ja lekkekindlalt biotiigi väljavoolu suublasse; 2) peatama

koheselt kaebaja tegevuse käigus tekkiva reovee juhtimise biotiikidesse senikauaks kuni

ettevõte on tõendanud analüüsitulemustega, et biotiikidest suublasse juhitav heitvesi vastab

veeseaduse (VeeS) alusel kehtestatud saasteainete piirväärtustele. Keskkonnaamet selgitas

kaebajale, et kui osaühing ettekirjutuses nimetatud kohustusi märgitud tähtajaks ei täida,

rakendab Keskkonnaamet sunniraha.

3. Keskkonnaamet kontrollis OÜ Karpo 30.05.2023 koostatud ettekirjutuse nr 2991 täitmist

23.08.2023. OÜ Karpo oli jätnud ettekirjutusega pandud kohustused täitmata ning

Keskkonnaamet määras 16.10.2023 sunniraha määramise teatega nr 14-8/23/4988-9

kaebaja suhtes sunniraha summas 5000 eurot. Keskkonnaamet selgitas, et järgmine kontroll

ettekirjutuse täitmise üle toimub alates 30.10.2023 ning kui kaebaja ei täida ettekirjutuses

nimetatud kohustusi, siis rakendab Keskkonnaamet sunniraha.

4. Keskkonnaamet rakendas 14.12.2023 korduva sunniraha määramise teatega nr

14-8/23/4988-13 kaebaja suhtes Keskkonnaameti 30.05.2023 ettekirjutuse resolutsiooni p-des

1 ja 2 sätestatud kohustuste täitmata jätmise eest sunniraha vastavalt 5000 eurot ja 5000 eurot,

s.o kokku 10 000 eurot. Kaebaja ei olnud lõpetanud Vardja farmi biotiikidest nõuetele

mittevastava heitvee juhtimist suublasse. Lisaks ei olnud kaebaja peatanud Vardja farmi

biotiikidesse reovee juhtimist ja esitanud analüüsitulemusi, et tõendada biotiikidest suublasse

juhitava heitvee vastavust VeeS alusel kehtestatud saasteainete piirväärtustele.

Keskkonnaamet määras 30.05.2023 ettekirjutuse nr 2991 täitmise kontrolliks uue aja, s.o

02.01.2024, ning hoiatas uuesti kohustuste täitmata jätmisel sunniraha rakendamist eest.

5. Kohtutäitur teatas kaebajale 26.01.2024, et kaebaja suhtes on Keskkonnaameti avalduse ja

30.05.2023 ettekirjutuse nr 2991 alusel algatatud täitemenetlus (täiteasi nr 170/2024/95) ning

nõude vabatahtliku tasumise tähtajaks on 26.02.2024. Kohtutäitur teatas kaebajale

08.02.2024, et kaebaja suhtes on Keskkonnaameti avalduse ja 30.05.2023 ettekirjutuse nr

2991 alusel algatatud ka teine täitemenetlus (täiteasi nr 170/2024/96), millise nõude

vabatahtliku tasumise tähtajaks on 11.03.2024. Kokku on OÜ Karpo kohustatud tasuma 15

890,6 eurot. Märgiti, et vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul nimetatud summa tasumata

jätmisel kohustub kohtutäitur tarvitusele võtma kõik täitemenetluse seadustikus lubatud

abinõud täitedokumendi täitmiseks.

2(11)

3-24-472

6. OÜ Karpo esitas 19.02.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti 16.10.2023

teate nr 14-8/23/4988-9 ja 14.12.2023 teate nr 14-8/23/4988-13 õigusvastasuse tuvastamiseks

ning sunniraha rakendamise keelamiseks. Koos kaebusega esitati esialgse õiguskaitse taotlus

Keskkonnaameti kohustamiseks esitama kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise avaldused

või alternatiivselt täitemenetlused peatada kuni haldusasjas lõpplahendi jõustumiseni.

7. Tallinna Halduskohtu 08.03.2024 määrusega võeti OÜ Karpo kaebus menetlusse

(resolutsiooni p 1) ning rahuldati esialgse õiguskaitse taotlus osaliselt ja peatati täitemenetlus

täiteasjas nr 170/2024/95 5000 eurot puudutavas osas ja täiteasjas nr 170/2024/96 5000 eurot

puudutavas osas kuni 05.04.2024 (kaasa arvatud) (resolutsiooni p 6). Kohus määras kaebajale

täiendavate tõendite esitamiseks tähtaja 22.03.2024 (resolutsiooni p 7) ning vastustajale

kaebusele vastuse esitamiseks ja esialgse õiguskaitse taotlusele seisukoha esitamiseks tähtaja

02.04.2024 (resolutsiooni p 4).

8. Kaebaja esitas 19.03.2024 kohtule tõenditena video ja kaebaja töötaja kirjaliku kinnituse

tõendamaks väidet, et kaebaja on täitnud Keskkonnaameti 30.05.2023 ettekirjutuse punkti 2.

Kaebaja lisas, et juhul, kui esitatud tõendid pole piisavad antud asjaolu tõendamiseks, siis

taotleb kaebaja paikvaatluse korraldamist.

9. Vastustaja palus oma 02.04.2024 vastuses jätta kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata.

10. Tallinna Halduskohtu 05.04.2024 määrusega otsustati jätkata Tallinna Halduskohtu

08.03.2024 määruse resolutsiooni punktiga 6 kohaldatud esialgset õiguskaitset ning peatada

täitemenetlus täiteasjas nr 170/2024/95 5000 eurot puudutavas osas ja täiteasjas nr

170/2024/96 5000 eurot puudutavas osas kuni käesolevas haldusasjas tehtava lõpplahendi

jõustumiseni (resolutsiooni p 1).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

11. Kaebaja leiab, et sunniraha rakendamine on õigusvastane.

11.1. Vastustaja on ebaõigesti jõudnud järeldusele, et kaebaja on rikkunud ettekirjutuse

resolutsioonis sätestatud kohustusi, s.o et kaebaja poolt on ettekirjutus täitmata. Vastustaja on

jätnud tuvastamata muud sunniraha rakendamist mõjutavad asjaolud. Samuti ei ole vastustaja

sunniraha rakendamisel arvestanud proportsionaalsuse põhimõttega. Sunniraha on rakendatud

karistuslikult.

11.2. Vastustaja on jõudnud ebaõigele järeldusele, et kaebaja ei ole täitnud ettekirjutuse

resolutsiooni punkti 2, mistõttu 16.10.2023 ja 14.12.2023 teadetega määratud sunnirahad on

õigusvastased.

11.3. Kaebaja ei nõustu 14.12.2023 määratud sunnirahaga ettekirjutuse punkti 1 täitmata

jätmise eest. Heitvett ei juhita suublasse VeeS § 19 tähenduses. Partsi kraav on

kuivenduskraav, mille kaudu juhitakse vett maaparandussüsteemi (vt kaebuse lisa 8).

11.4. Asukoht, kust vastustaja võttis proovi analüüsiks, ei ole Partsi kraav (vt kaebuse lisa 9).

11.5. Proovivõtuanuma valik ja ettevalmistamine proovivõtuks ei ole jälgitav (vt kaebuse lisa

4). Kontrollproov ei ole võetud loas määratud proovivõtukohtadest, vaid võõralt kinnistult.

Proovi võtmisel ei mõõdetud kalibreeritud mõõteseadmega proovivõtukohas pärast näitajate

stabiliseerumist järgnevaid näitajaid: 1) veetemperatuur; 2) vees lahustunud gaaside sisaldus;

3) vee elektrijuhtivus; 4) pH-d. Hapniku sisaldus oli oluline, hindamaks, kas vesi oli

ummuksisse jäänud. Tegemata on kordusanalüüside tegemise võimaldamiseks kaks proovi.

Kaasamata on proovi võtule menetlusaluse isiku esindaja. Tagatud ei ole, et proov on võetud

3(11)

3-24-472

turbulentsest, hästisegunenud vedelikust. Hõljuvainetega saastumise korral tuleb võtta neli

proovi. Seda ei tehtud. Veeproovi võtmine ei ole jälgitav ja tõendatav.

11.6. Objekti kontrollimise protokollis nr 1127449 väidetu, et 28.11.2023 Viljandi Veevärk

AS tehtud analüüsitulemuste alusel saame väita, et nn suublasse juhitav heitvesi ületab

ettevõttele väljastatud kompleksloast nr KKL/318373 ja VeeS alusel kehtestatud saasteainete

piirväärtusi, s.o heljumi 62 mg/l ja KHT 164 mg/l osas, on väär. Kaebaja on täitnud

ettekirjutuse punkti 1 ja ei ole ületanud VeeS alusel kehtestatud saasteainete piirväärtusi (vt

keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-,

kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise

meetmed ning saasteaine sisalduse piirväärtused“ (edaspidi määrus nr 61) § 17 lg 3 ja lisa 1).

11.7. Määratud sunniraha suurused ja järjestiku arvestades kohustuse iseloomu on

ebaproportsionaalsed ega ole kooskõlas asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 3 lg-

ga 3 (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-72-14, p 14, 27). Vastustaja tegi ettekirjutuse järgse

esimese sunniraha rakendamise 16.10.2023 ja sama ettekirjutuse eest järgmise sunniraha

rakendamise juba 20.11.2023. Vastustaja teadis, et kaebajal ei ole võimalik nii kiiresti ümber

ehitada torustikusüsteemi, mille tulemusel suubub lautade pesuvesi biotiiki. Vastav

torustikusüsteem on ehitatud lautade põranda alla ja on maa-alune ehitus. Kaebaja on

selgitanud augustis 2023 vastustajale kontrolli käigus, et tegeleb süsteemi muutmisega.

Vastustaja ei ole seda sunniraha määramisel arvesse võtnud.

11.8. Samuti on selgunud peale ettekirjutust, et tegemist ei ole pesuvee tulemusel nn

suublasse tuleva heitvee väidetava seaduses sätestatud nõuete rikkumisega, vaid biotiikide

kevadel ummuksisse jäämisega.

11.9. Kui vastustaja leidis, et kaebajal on võimalik nii kiiresti ja nii lihtsalt ehitada süsteem

ümber ning see ei nõua ülemääraseid kulutusi, siis vastustaja oleks võinud trahvi rakendamise

asemel rakendada asendustäitmist. Keskkonnaamet ei ole tuvastanud, et kaebaja oleks

keskkonnakahju tekitanud.

11.10. Vastustaja on esitanud kohtutäiturile 10.06.2024 avalduse, milles on taotlenud

täitekulude sisse nõudmist kaebajalt. Kaebaja sellega ei nõustu. Vastustajale edastati täiteasjas

nr 170/2024/95 esmane täitmisteade 26.01.2024 ja täiteasjas nr 170/2024/96 täitmisteade

08.02.2024. Vastustaja teostas objekti kontrolli 23.01.2024. Täitmisavaldused on vastustaja

väidete kohaselt esitatud 20.01.2024. Nimetatut ei ole vastustaja tõendanud ja ei ole ka

usutav, sest täitmisteated saadeti erineval ajal, s.o täitmisteade täitemenetluses 179/2924/96

alles 08.02.2024.

11.11. Täitmisavalduste esitamisega ei alga automaatselt täitemenetlus. Vastustaja, saades 3

päeva hiljem teada, et ettekirjutuse p 2 on täidetud, ei võtnud midagi ette, et täitmisavaldused

tagasi võtta vms lõpetamaks menetlust kaebaja suhtes. Kohtutäitur ei olnud veel 23.01.2024

antud täiteasjades kaebajale täitmisteateid teinud. Seega peaks täitekulud asjades, milles

vastustaja palus täiteasjad lõpetada, jätma vastustaja kanda. Samuti käesoleva asja

menetluskulud, sest vastustaja tegevuse tõttu oli kaebaja sunnitud esitama kaebuse.

11.12. Biotiike ei ole võimalik lekkekindlalt sulgeda. Kui kaebaja ehitab sinna tammi, siis

vesi imbub tammi kõrvalt ikka kõrvalpinnasesse, samuti tammi alt. Ebaproportsionaalne on

selle ehitus osaliselt ja kogu tiik piirata betoonservaga või ehitada bassein, on väga kulukas ja

võimatu. Nimetatud tiik on nõukogudeaegne pärand, ja ei ole tekitatud kaebaja poolt. Kaebaja

ei kasuta enam seda tiiki biotiigina ja on teinud Keskkonnaametile 19.02.2024 ka vastava

kompleksloa muutmise taotluse, mida hoolimata selle esitamise ajast, ei ole siiani

Keskkonnaameti poolt lahendatud.

4(11)

3-24-472

11.13. Vaidlusalustel tiikidel pesitsevad rohukonnad (III kategooria kaitsealune liik). See on

maa-ala, kus Keskkonnaamet nõuab veel lisaks kaebaja poolt täidetule, tammi ehitamist. Kui

tamm paigaldada, siis tammi ehitamise tulemusel tõuseb oluliselt veetase ja selle hävitatakse

rohukonna kudemise (sigimise) ala. Keskkonnaamet on jätnud tagamata III kategooria

kaitsealuste liikide looduskaitse. Samuti ei ole selle uurimiseks algatatud menetlust. Kaebaja

palub kohtul hinnata, kas olukorras, kus biotiigis, mille veekindlat sulgemist vastustaja nõuab,

pesitsevad looduskaitse all oleva rohukonnad, on kaebajalt vastava ettekirjutuse täitmise

nõudmine p 1 osas õigustatud.

12. Vastustaja võtab kaebuse osaliselt õigeks ning on lõpetanud Keskkonnaameti

30.05.2023 koostatud ettekirjutuse nr 2991 resolutsiooni punktis 2 nimetatud kohustusega

seotud 16.10.2023 teatega nr 14-8/23/4988-9 määratud sunniraha 5000 euro ja 14.12.2023

teatega nr 14-8/23/4988-13 määratud sunniraha 5000 euro nõudmise kaebajalt, seoses

kohustuse osalise täitmisega.

12.1. Vastustaja on esitanud 10.06.2024 kohtutäiturile avalduse 16.10.2023 ja 14.12.2023

teadetega määratud sunnirahade osas täitemenetluse lõpetamiseks, kuna kohustus on osaliselt

täidetud.

12.2. Vastustaja teostas korduva kontrolli ettekirjutusega pandud kohustuste täitmise osas

22.05.2024. Kontrolli käik ja mida tuvastati on kajastatud objekti kontrollimise protokollis nr

1131273 (edaspidi OKP 1131273; vt vastustaja 10.06.2024 menetlusdokumendi lisa 2).

Ettekirjutuse resolutsiooni p-st 1 tulenev kohustus on kontrolli tulemuste põhjal jätkuvalt

kaebaja poolt täielikult täitmata. Reoveepuhasti kinnistul on biotiigist väljavoolav kraav

kaevatud sügavamaks ja suurendatud seeläbi nõuetele mittevastava heitvee äravoolu Partsi

kraavi. Sellest tulenevalt on veelgi enam suurenenud kaebaja tegevusest tulenev ebasoodne

mõju looduskeskkonnale.

12.3. Biotiigist suublasse juhitava heitvee nõuetele mittevastavus nähtub kontrolli käigus

Vardja biotiigi väljavoolust võetud heitvee punktproovi (proovivõtuprotokoll nr 4 on OKP

1131273 lisaks) analüüsitulemustest (AS Viljandi Veevärk analüüsileht nr H-200 on OKP

1131273 lisaks).

12.4. Vastustaja hinnangul ei ole 16.10.2023 kirjas nr 14-8/23/4988-9 sunniraha rakendamine

ettekirjutuse resolutsiooni p-s 2 toodud kohustuse mittetäitmise tuvastamise tõttu toimunud

ebaõigetel alustel.

12.5. Keskkonnaamet lähtus 14.12.2023 sunnirahade rakendamisel asjaoludest, mida tuvastati

20.11.2023 toimunud kontrollil ettekirjutusega pandud kohustuste täitmise osas ja mille kohta

koostatud objekti kontrollimise protokoll nr 1127449 (edaspidi ka OKP 1127449) on

eelnimetatud kirja lisaks. Kontrolli tulemustest ei nähtunud, et kaebaja oleks teinud tegevusi

ettekirjutusega pandud kohustuste täitmiseks. Kuna kohustused olid jätkuvalt täitmata,

rakendas vastustaja sunniraha sel korral mõlema kohustuse punkti osas.

12.6. Proovi võtmine on protokollitud ja kohapeal tehti proovi võtmise käigus ka fotod (OKP

nr 1127449 lisad). Proovivõtu juures viibi kaebaja esindajana Joel Treiberk, kes protokolli

lõpus on oma allkirjaga kinnitanud, et tal märkused proovi võtmise kohta puuduvad.

Keskkonnaamet on proovi võtmisel juhindunud keskkonnaministri 03.10.2019 määruses nr 49

„Proovivõtumeetodid“ sätestatust, mille § 25 lg 4 kohaselt kui reoveepuhasti puudub, tuleb

heitveeproov võtta kohast, kus heitvesi saasteallika territooriumilt välja voolab, nt lähimast

kanalisatsioonikaevust, kraavist vms ning § 25 lg 5 kohaselt proovivõtukoht tuleb enne

proovivõttu puhastada ja oodata ajutiste lisandite äravoolu. Proovivõtmisel määrati näitajad,

mis on nõutavad kaebaja keskkonnakompleksloas nr KKL/318373 (tabel V7) biokeemiline

hapnikutarve (BHT7), heljum, üldfosfor, üldlämmastik, keemiline hapnikutarve (KHT) ja

vesinikioonide kontsentratsioon (pH). Võetud proovi analüüsitulemused on kajastatud AS

5(11)

3-24-472

Viljandi Veevärk analüüsilehel nr H-573 (OKP 1127449 lisa). Kaebuses nimetatud näitajaid

(veetemperatuur, vees lahustunud gaaside, nt hapniku sisaldust, vee elektrijuhtivust, pH-d ehk

vesinikioonide sisalduse negatiivset logaritmi) mõõdetakse ühiskanalisatsiooni juhitavast

reoveest, vaid vajaduse korral. Kaebaja ei juhi heitvett ühiskanalisatsiooni, seega ei ole need

asjakohased.

12.7. Põhjendatud ei ole väide, et sunnirahasid on rakendatud karistuslikult. Vastustaja poolt

olid sunnirahade rakendamiste eeldused kontrollitud ja sunnirahade rakendamised olid

põhjendatud. Rakendatud sunnirahade määr 5000 eurot jääb märkimisväärselt alla seaduses

sätestatud ülemmäära, milleks on 32 000 eurot. Rakendatud sunnimeetmed on mõnevõrra

osutunud ka tõhusaks, sest varem kaebaja initsiatiivi kohustuste täitmise osas üles ei

näidanud. Ettekirjutusega kaebajale pandud kohustused tuleb lõpuni täita, et kõrvaldada

kaebaja tegevusest tulenev ebasoodne mõju looduskeskkonnale.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Kohus leiab, et kaebus tuleb osaliselt rahuldada. Esmalt lahendab kohus vastustaja

õigeksvõtu ning seejärel hindab, kas 14.12.2023 täitekorraldus osas, mis puudutab

ettekirjutuse punkti 1 täitmata jätmist on õiguspärane ning kas vastustaja kohustamise nõue

kuulub rahuldamisele.

Menetluse osaliselt lõpetamine

13. Vastustaja on teatanud 10.06.2024 menetlusdokumendis, et võtab kaebuse osaliselt õigeks

ning lõpetab Keskkonnaameti 30.05.2023 koostatud ettekirjutuse nr 2991 resolutsiooni

punktis 2 nimetatud kohustusega seotud 16.10.2023 teatega nr 14-8/23/4988-9 määratud

sunniraha 5000 euro ja 14.12.2023 teatega nr 14-8/23/4988-13 määratud sunniraha 5000 euro

nõudmise kaebajalt, seoses kohustuse osalise täitmisega. Vastustaja on 10.06.2024 esitanud

kohtutäiturile Aive Kolsar avalduse lõpetada täitemenetlustes nr 170/2024/95 ja 170/2024/96

Keskkonnaameti 30.05.2023 ettekirjutuse nr 2991 resolutsiooni p 2 tuleneva kohustuse

täitmata jätmise eest rakendatud sunnirahade (mõlemas täitemenetluses summas 5000 eurot)

sissenõudmine ning sisse nõuda tekkinud täitekulud kaebajalt, kuna täitemenetluse

algatamisel olid Keskkonnaameti nõuded kehtivad (vt vastustaja 10.06.2024

menetlusdokumendi lisa 1).

14. Seega on ettekirjutuse nr 2991 resolutsiooni punktist 2 tuleneva kohustuse täitmiseks

rakendatud sunnirahade sissenõudmise kohustamiseks lõpetamise nõue vastustaja poolt

täidetud – esitatud on avaldus täitemenetluste lõpetamiseks nimetatud osas.

15. HKMS § 152 lg 1 punkti 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses

vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või

toiming tehtud. Käesoleval juhul on Keskkonnaameti 30.05.2023 ettekirjutuse nr 2991

resolutsiooni punktist 2 tuleneva kohustuste täitmata jätmisel rakendatud sunnirahade osas

esitatud kohtutäiturile avaldus täitemenetluste nr 170/2024/95 ja 170/2024/96 lõpetamiseks

vastavas osas (mõlemas täitemenetluses 5000 eurot). Seega on kaebuses taotletav toiming

sooritatud ning menetlus tuleb nimetatud osas lõpetada. Eeltoodust lähtuvalt lõpetab kohus

menetluse osas, milles taotletakse Keskkonnaameti 16.10.2023 teate nr 14-8/23/4988-9

õigusvastasuse tuvastamist, 14.12.2023 teate nr 14-8/23/4988-13 õigusvastasuse tuvastamist

seoses Keskkonnaameti 30.05.2023 ettekirjutuse nr 2991 resolutsiooni punktis 2 nimetatud

kohustuse täitmata jätmisega ning Keskkonnaameti kohustamist esitama kohtutäiturile

avaldus täitemenetluste nr 170/2024/95 ja 170/2024/96 lõpetamiseks seoses Keskkonnaameti

30.05.2023 ettekirjutuse nr 2991 resolutsiooni punktist 2 tuleneva kohustuse täitmata jätmise

eest rakendatud sunnirahade (mõlemas täitemenetluses summas 5000 eurot) sissenõudmisega.

6(11)

3-24-472

16. Menetlusse jäävad järgmised nõuded: 1) tuvastada Keskkonnaameti 14.12.2023 teate nr

14-8/23/4988-13 osaline õigusvastasus (seoses Keskkonnaameti 30.05.2023 ettekirjutuse nr

2991 resolutsiooni punktist 1 tuleneva kohustuse täitmata jätmisega sunniraha määramine

summas 5000 eurot) ning 2) keelata Keskkonnaametil 14.12.2023 hoiatuses nr 14-8/23/4988-

13 märgitud 5000 euro suuruse sunniraha 30.05.2023 ettekirjutuse nr 2991 resolutsiooni

punkti 2 täitmata jätmise eest korduv rakendamine.

14.12.2023 täitekorralduse nr 14-8/23/4988-13 õiguspärasus osas, milles rakendati

sunniraha Keskkonnaameti 30.05.2023 ettekirjutuse nr 2991 resolutsiooni punkti 1 täitmata

jätmise eest summas 5000 eurot

17. Kohus kontrollib haldustäite vaidlustes seda, kas sunnivahendi rakendamise eeldused on

täidetud, kas sunni liik ja selle kohaldamise viis olid proportsionaalsed ning ei esine sunni

kohaldamist välistavaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend nr 3-19-2051/49).

18. Käesolevas asjas ei vaielda selle üle, et Keskkonnaameti 30.05.2023 ettekirjutus nr 2991

kehtib ning vastustaja on hoiatanud kaebajat sunniraha rakendamise eest (ATSS § 8 lg 1).

Vaidlust ei ole ka selles, et täitemenetluses on 14.12.2023 täitekorraldusega rakendatud

sunniraha 5000 eurot on laekunud vastustajale täies ulatuses 27.03.2024 (vt vastustaja

10.06.2024 menetlusdokumendi p 2.2.1.).

19. Küll aga on menetlusosaliste vahel vaidlus, kas kaebaja oli ettekirjutuse resolutsiooni

punkti 1 täitnud 14.12.2023 täitekorralduse andmise ajaks. Kaebaja ei nõustu 14.12.2023

teates ja selle aluseks oleva OKP nr 1127449 väitega, et suublasse (Partsi kraavi) juhitakse

heitvett.

20. Kohus on oma 08.03.2024 esialgse õiguskaitse määruse põhjenduste punktides 28-30

märkinud järgmist: „28. Käesoleval juhul puuduvad tõsikindlad tõendid osas, et biotiikidest

heitvesi Partsi kraavi ei voola ning seda sõltumata asjaolust, kas vastab tõele kaebaja väide, et

biotiigid olid ettekirjutuse andmise ajal ummukseisus või võivad ummuksisse aastaringselt

sattuda. Kuigi kaebaja on selgitanud, et alates 04.05.2023 puudus mõlemast biotiigist

väljavool, samas on kaebaja kinnitanud, et väljavool biotiikidest oli olemas 12.10.2023 (dtl 9),

mil kaebaja võttis ka proovid (vt kaebuse lisa 7). Eelnev tähendab, et seisuga 12.10.2023 ei

olnud kaebaja täitnud Keskkonnaameti 30.05.2023 ettekirjutuse punkti 1, millega kohustati

kaebajat sulgema biotiigi väljavool. Seda kinnitab objekti kontrollimise 23.08.2023 protokoll

nr 1124042, milles on mh märgitud, et kohapealsel kontrollil tuvastati, et reoveepuhasti

kinnistul asuva biotiigi väljavoolukohale (maapinnas oleva süvend/kraav) oli asetatud 2 kivi;

kontrollimise hetkel väljavool biotiigist puudus, kuid kivide taga olev kraaviosa oli niiske (dtl

2). Ühtlasi on tõendatud, et kaebaja ei ole 20.11.2023 seisuga täitnud Keskkonnameti

30.05.2023 ettekirjutuse nr 2991 resolutsiooni p 1 (vt dtl-d 43-44). 29. Fakt on see, et ka

juhul, kui eeldada kaebaja väite õigsust, et kaebaja juhitud reoveest ei ole põhjustatud

biotiikide veeseisundi mittevastavus VeeS-s sätestatud nõuetele, on jätkuvalt kaebaja

kohustus tagada, et biotiikides olev nõuetele mittevastav heitvesi Partsi kraavi ei voolaks.

Sellest johtuvalt ongi Keskkonnaamet teinud kaebajale ettekirjutuse sulgeda biotiigi väljavool

lekkekindlalt. On ilmselge, et kahe kivi väljavoolu avasse panek seda lekkekindlalt ei sulge.

Sest nagu on märgitud ka 23.08.2023 objekti kontrollimise protokollis nr 1124042, siis

biotiikidest väljavoolu olemasolu mõjutavad mitmed asjaolud, nt sademed (dtl 9). Juhul, kui

biotiikides tõuseb vesi nt sademete tulemusel selliselt, et ulatub üle kaebaja asetatud kivide,

siis ei ole tagatud biotiikide sulgemine lekkekindlalt. Nii nähtub 20.11.2023 objekti

kontrollimise protokollist nr 1127449, et Keskkonnaameti inspektor võttis Vardja biotiigi

väljavoolust heitvee punktproovi (dtl 43). Ka olukorras, kus väljavool biotiigist Partsi kraavi

ajutiselt puuduks, ei vabane kaebaja ettekirjutuse täitmisest, sest tegemist on ka kaebaja sõnul

ajutise nähtusega (kevadperioodil). Juhul, kui biotiikides olev vesi ei vasta VeeS-s sätestatud

7(11)

3-24-472

nõuetele, ei tohi sealt suunata heitvett Partsi kraavi. 30. Asjakohatud on kaebaja selgitused, et

Partsi kraav ei ole peakraav ega muu nimetatud veekogu VeeS § 3 lg 1 tähenduses. Nimelt on

Keskkonnaameti 30.05.2023 ettekirjutuses nr 2991 toodud sulgudes välja selgelt Partsi kraav,

mitte pelgalt suubla. Seetõttu puudub kahtlus, et Keskkonnaameti ettekirjutusega on üheselt

selgelt kohustatud lõpetama biotiikidest nõuetel mittevastava heitvee juhtimine Partsi kraavi

(dtl 21).“ Kohus jääb toodud seisukohtade juurde. See tähendab, et 14.12.2023 seisuga ei

olnud kaebaja lõpetanud Vardja farmi biotiikidest heitvee juhtimist Partsi kraavi ega sulgenud

täielikult ja lekkekindlalt biotiigi väljavoolu suublasse.

21. Kaebaja ei nõustu vastustajaga osas, et ületatud oli heitvee piirmäärasid. Samuti on

kaebaja seadnud kahtluse alla, kas vastustaja on võtnud 20.11.2023 heitveeproovid

nõuetekohaselt. Nimelt leiab kaebaja, et koht, kust vastustaja 20.11.2023 proovid võttis, ei ole

Partsi kraav (vt kaebuse lisa 9).

22. Keskkonnaameti 30.05.2023 ettekirjutuses nr 2991 on selgitatud, et

keskkonnakompleksloa nr KKL/318373 tabel 18 punktis 18.1 on kehtestatud, et väljuva

heitvee proovid võtta vastavuse kehtiva metoodikaga viimasest seirekaevust peale biotiike

enne suublasse juhtimist; kontrolliga tuvastati, et viimasest biotiigist valgub heitvesi mööda

maapinda seirekaevu suunas; seirekaevu betoonrakkes on augud sees; kontrollimisel tuvastati,

et OÜ-l Karpo ei ole võimalik täita keskkonnakompleksloas kehtestatud proovivõtunõuet;

27.04.2023 teavitas Keskkonnaamet telefoni teel OÜ Karpo juhatuse liiget Kalev Nurka, et

Keskkonnaamet paigaldab Vardja biotiigi väljavooluks olevasse pinnaskraavi renni, et võtta

suublasse juhitavast heitveest punktproov; punktproovi võtmise juures viibis OÜ Karpo

agronoom Tõnis Volkov (vt kaebuse lisa 1). 20.11.2023 OKP nr 1127449 kohaselt võeti

Vardja biotiigi väljavoolust punktproov, mille kohta koostati proovivõtuprotokoll nr 2 (dtl

48). Ka kaebaja ise on 06.06.2023 lasknud proovid võtta Karpo väljavoolust 2 (dtl 477).

23. Ka 23.01.2024 võeti punktproov Vardja biotiigi väljavoolust (vt vastustaja 02.04.2024

menetlusdokument). Vastustaja on asjakohaselt selgitanud, et proovi võtmisel juhinduti

keskkonnaministri 03.10.2019 määruses nr 49 „Proovivõtumeetodid“ sätestatust, mille § 25 lg

4 kohaselt kui reoveepuhasti puudub, tuleb heitveeproov võtta kohast, kus heitvesi

saasteallika territooriumilt välja voolab, nt lähimast kanalisatsioonikaevust, kraavist vms ning

§ 25 lg 5 kohaselt proovivõtukoht tuleb enne proovivõttu puhastada ning oodata ajutiste

lisandite äravoolu. Proovivõtmisel määrati näitajad, mis on nõutavad kaebaja

keskkonnakompleksloas nr KKL/318373 (tabel V7) biokeemiline hapnikutarve (BHT7),

heljum, üldfosfor, üldlämmastik, keemiline hapnikutarve (KHT) ja vesinikioonide

kontsentratsioon (pH) (vt vastustaja 02.04.2024 menetlusdokumendi p 3.12). Kohus nõustub

vastustajaga, et kaebuses nimetatud näitajaid (veetemperatuur, vees lahustunud gaaside, nt

hapniku sisaldust, vee elektrijuhtivust, pH-d ehk vesinikioonide sisalduse negatiivset

logaritmi) mõõdetakse ühiskanalisatsiooni juhitavast reoveest vaid vajaduse korral. Kaebaja ei

juhi heitvett ühiskanalisatsiooni, mistõttu ei ole need asjakohased.

24. Vastavalt kaebajale väljastatud keskkonnakompleksloa nr KKT/318373 tabel 18 punktile

18.1 tuleb väljuva heitvee proovid võtta vastavuses kehtiva metoodikaga viimasest

seirekaevust peale biotiike enne suublasse juhtimist. Keskkonnakompleksloa kohaselt on

väljalaskme nimetus Vardja farm ning väljalaskme koordinaadid (L-Est) X: 6455190, Y:

613470; samas on loetletud ka seiratavad näitajad: BHT7, heljum, üldfosfor (Püld),

üldlämmastik (Nüld), KHT ja pH (vt vastustaja 02.04.2024 menetlusdokumendi lisa 3).

25. VeeS § 128 lg 1 kohaselt peab suublasse juhitav heitvesi vastama VeeS § 128 lg 7 alusel

kehtestatud või veeloaga ning kompleksloaga määratud heitvee saasteainesisalduse

piirväärtustele ja veeloaga või kompleksloaga määratud saasteainete heitkogustele, v.a juhul,

8(11)

3-24-472

kui heitvee juhtimine suublasse on käesoleva jao kohaselt keelatud. Selliseks määruseks on

keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-,

kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise

meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ (edaspidi määrus nr 61).

26. Keskkonnakompleksloa nr KKT/318373 punkti 15.14 kohaselt on lubatud saasteainete

kogused järgmised: BHT7 – 40 mg/l; KHT – 150 mg/l; heljum – 35 mg/l ning pH – 9 mg/l (vt

vastustaja 02.04.2024 menetlusdokumendi lisa 3).

27. 20.11.2023 võetud punktproovi tulemused oli järgmised: BHT7 – 34 mg/l, heljum – 62

mg/l, KHT – 164 mg/l ja pH – 7,5 mg/l (dtl 50). Seega ületas heljum ja KHT piirväärtust,

mistõttu oli tõendatud, et biotiikidest juhitakse nõuetele mittevastavat heitvett suublasse.

Seetõttu on 14.12.2023 täitekorralduse tegemisel tõendatud, et Keskkonnaameti 30.05.2023

ettekirjutuse nr 2991 resolutsiooni p 1 täidetud ei olnud, mistõttu sunniraha määramine oli

lubatav.

28. Kohus ei nõustu kaebajaga, et sunniraha on karistuslik. Vaidlust ei ole selles, et

30.05.2023 ettekirjutuses sisaldub hoiatus, mille kohaselt on ettekirjutuse resolutsiooni punkti

1 täitmata jätmisel õigus määrata sunniraha 5000 eurot (dtl 25). Samuti nähtub, et sunniraha

määramine on mõjutanud kaebajat täitma 30.05.2023 ettekirjutust nr 2991, kuivõrd kaebaja

on püüdnud sulgeda biotiikidest heitvee valgumist kraavi, asetades suublasse kaks kivi (dtl

27).

29. Kohus ei nõustu kaebajaga, et määratud sunniraha on ebaproportsionaalne. Vastustaja on

asjakohaselt märkinud, et sunniraha määr jääb oluliselt alla maksimummäära. Vastavalt VeeS

§-le 254 on sunniraha ülemmäär 32 000 eurot. Samuti ei ole ebaproportsionaalne määrata

sunniraha kahekuuse vahega. Seda enam, et 16.10.2023 ei määratud sunniraha 30.05.2023

ettekirjutuse resolutsiooni punkti 1 täitmata jätmise eest, vaid nimetatud kohustuse täitmata

jätmise eest määrati sunniraha esmakordselt 14.12.2023.

30. Riigikohus on leidnud, et sunniraha rakendamine isikule, kellel ei ole objektiivselt

võimalik ettekirjutatud tegu teha, ei ole proportsionaalne (vt Riigikohtu halduskolleegiumi

27.10.2015.a otsus nr 3-3-1-31-15, p 18). Kohus mõistab kaebaja 12.06.2024

menetlusdokumendis avaldatud seoses rohukonnade kudemisalaga biotiigi kaldal selliselt,

kaebaja hinnangul ei ole tal võimalik enam 30.05.2023 ettekirjutuse nr 2991 resolutsiooni

punkti 1 täita. Vastustaja ei ole kaebaja 12.06.2023 täiendavate seisukohtades osas oma

arvamust kohtule esitanud.

31. Kohtule esitatud eksperthinnangust nähtub, et vaidlusaluse lõunapoolse biotiigi alal

tuvastati 16 rohukonna kudupalli ning rohukonn kuulub III kategooria kaitsealuste liikide

hulka (dtl 918). Samas ei tähenda eeltoodu, et 30.05.2023 ettekirjutuse nr 2991 resolutsiooni

punkti 1 täitmine on muutunud võimatuks. Esmalt ei ole vaidlust selles, et kaebaja enam

biotiiki reovett ei juhi, mis tähendab, et biotiikide veetase sõltub põhiliselt sademeveest.

Teiseks ei ole keelatud kaebajal biotiikidest suublasse nõuetele vastavat heitvett juhtida. Seda

aga, kuidas biotiike puhastada, tagamaks heitvee nõuetelevastavus, viisil, et tagatud oleks III

kategooria kaitsealuste liikide kaitse, saab kaebaja kooskõlastada Keskkonnaametiga. Veelgi

enam, kohtule esitatud ekspertarvamuses on märgitud, et seda, kas rohukonnad suudavad

tiigis edukalt sigida, tuleks välja selgitada täiendava inventuuri käigus juunikuus (dtl 918).

Eeltoodu tähendab, et ainuüksi asjaolu, et ekspert on tuvastanud rohukonna kudepallid ühes

biotiigis, ei väära asjaolu, et kaebajal on suunanud nõuetele mittevastava heitvee suublasse.

Seega leiab kohus, et ka 30.05.2023 ettekirjutuse resolutsiooni p 1 täitmata jätmise eest on

sunniraha määratud õiguspäraselt ning kaebuse rahuldamiseks puudub alus.

9(11)

3-24-472

32. Ka ei ole alust rahuldada keelamisnõuet seoses ettekirjutuse resolutsiooni punktiga 1,

kuivõrd vastustaja on esitanud tõendid, et resolutsiooni punkt 1 on jätkuvalt täitmata (vt

vastustaja 02.04.2024 menetlusdokumendi lisa 2 ja 10.06.2024 menetlusdokumendi lisa 2).

33. Küsimus sellest, kelle kanda jäävad täitekulud, ei kuulu käesolevas asja lahendamisele

(HKMS § 4 lg 1). Seetõttu jätab kohus kaebaja sellesisulised väited tähelepanuta.

34. Eeltoodust lähtuvalt jääb kaebus rahuldamata.

Menetluskulud

35. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS

§ 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS §

152 lg 1 punkti 4 alusel, v.a juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks

tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud

tingitud kaebuse esitamisest. Käesoleval juhul on kohus osaliselt lõpetanud menetluse HKMS

§ 152 lg 4 alusel seonduvalt Keskkonnaameti 30.05.2023 ettekirjutuse resolutsiooni punktist 2

tuleneva kohustuse täitmata jätmise eest sunniraha rakendamisega. Kohtu hinnangul on

taotletud toimingu tegemine olnud tingitud kaebuse esitamisest, mistõttu jäävad 50% ulatuses

kaebaja menetluskulud vastustaja kanda.

36. Kaebaja on taotlenud vastustajalt välja mõista menetluskulud summas 3300,83 eurot (ilma

käibemaksuta). Õigusabi on osutatud kokku 25 tundi ja 5 minutit, tunnihinnaga 130 eurot

(ilma käibemaksuta). Arve nr 24006/Õ peal on kirjeldus järgmine: haldusasi nr 3-24-472;

kaebus 14.02. /…/ (1 h 30 min), 16.02. /…/ (4 h 10 min), 18.02. /…/ (40 min), /…/ (20 min), /

…/ (2 h 40 min), /…/ (40 min), 19.02. /…/ (3 h 10 min), 21.02. 18 min, 22.02 30 min, /…/ 2 h

10 min), 15 min, 15 min, 45 min, 23.02. /…/ (2 h), 24.02. (15 min). Seega on kaebuse

koostamisele kulunud 13 tundi ja 10 minutit ning 23.02.2024 taotlusele kulunud 6 tundi ja 28

minutit. Kohtu hinnangul on kaebuse koostamiseks kulutatud aeg ülepaisutatud, arvestades, et

6 lk kaebusest on asjaolude kirjeldus. Mõistlik kulu kaebuse koostamiseks on 10 tundi.

Samuti on ülepaisutatud 23.02.2024 taotluse koostamise õigusabi kulu. 23.02.2024 esitatud

esialgse õiguskaitse taotluse täiendus kahel ja poolel lehel. Sellise avalduse koostamiseks loeb

kohus põhjendatuks 3 tundi.

37. Arve nr 24009/Õ kohaselt on haldusasjas nr 3-24-472 osutatud õigusabi järgmiselt: 1)

dokumentidega tutvumine ja vastamine (14.03 – 1 h), 18.03 – 10 min, 19.03. – 55 min; 2) 4.

aprillil Keskkonnaameti poolt esitatud vastuse läbivaatamine (30 min). Arve nr 24009/Õ

kohaselt on osutatud õigusabi ka seoses täiteavaldusega väärteoasjas täitmiseks (2 h 50 min).

Ühtlasi nähtub arvelt nr 24009/Õ, et hinda on vähendatud summas 696,30 eurot. Seega ei ole

arvelt nr 24009/Õ võimalik tuvastada, millises ulatuses on hinnaalandamine toimunud

haldusasjas osutatud õigusabi osas, arvestades, et tasu haldusasjas osutatud õigusabi eest on

335,83 eurot, mis on selgelt väiksem, kui hinnaalandus. Seega ei ole tõendanud menetluskulu

summas 335,83 eurot.

38. Arve nr 24020/Õ kohaselt on õigusabi osutatud järgmiselt: Keskkonnaameti vastuse

läbivaatamine ja täiendavate seisukohtade esitamine, sh dokumentide kogumine 3 h summas

390 eurot.

39. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatuks ja tõendatuks menetluskuluks kokku 16

tundi (130x16), summas 2080 eurot, millest pool on 1040 eurot. Sellel lisandub pool

riigilõivust 20 eurot. Seega mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud

summas 1060 eurot (ilma käibemaksuta). HKMS ei näe ette viivist menetluskuludelt. Muus

osas jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Esialgne õiguskaitse

10(11)

3-24-472

40. Juhindudes HKMS § 253 lg-st 3 tühistab kohus Tallinna Halduskohtu 05.04.2024 määruse

nr 3-24-472 resolutsiooni punktiga 1 kohaldatud esialgse õiguskaitse.

(allkirjastatud digitaalselt)

11(11)