3-24-1694/6 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

12. juuli 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1694

Haldusasi

X kaebus Tallinna Vangla 26. aprilli 2024. a käskkirja nr

5-1/24/784 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 21. juuni 2024. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Tallinna Vangla

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 21. juuni 2024. a määruse

peale haldusasjas nr 3-24-1694.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21. juuni 2024. a

määrus haldusasjas nr 3-24-1694 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla neljanda üksuse juht otsustas 26.04.2024 käskkirjaga nr 5-1/24/784

vangistusseaduse (VangS) § 8 lg 2 alusel lukustada alates 26.04.2024 ajavahemikul kell 09.49–

10.26 P1 osakonna kambrite uksed julgeoleku kaalutlustel asjaolude väljaselgitamiseks. Sama

käskkirjaga otsustati kohaldatud piirangud lõpetada seoses asjaolude äralangemisega ja avada

neljanda üksuse P1 osakonna kambrite uksed tagasiulatuvalt alates 26.04.2024 kella 10.26-st.

Käskkirjast nähtuvalt tuvastati 26.04.2024 hommikusel loendusel, et kinnipeetava nina on pealt

katki ja vasak silm ülevalt sinine ning P1 osakond suleti kohe asjaolude väljaselgitamiseks, sest

vangla ei saanud jätta reageerimata ja lubada kinnipeetavatel viibida vabalt avatud osakonnas.

Osakonna uste lukustamine oli vajalik, et selgitada täpselt välja juhtumi asjaolud ja teha sellega

seotud toimingud. Osakonna lukustamine tagas lisakontrolli ja paremad võimalused järelevalve

teostamiseks ning vangla üldise julgeoleku. Kinnipeetavatele tagatakse jätkuvalt õigusaktidest

3-24-1694

2(4)

tulenevad õigused. Asjaolud olid 26.04.2024 kella 10.25-ks selged ja osakonna lukustamine tuli

lõpetada. Käskkirjas anti neljanda üksuse vanglateenistujatele korraldus teavitada P1 osakonna

kinnipeetavaid käskkirjast suuliselt.

2. X esitas 01.05.2024 vaide, milles palus tunnistada Tallinna Vangla 26.04.2024 käskkiri

nr 5-1/24/784 tagasiulatuvalt kehtetuks, leides, et VangS § 8 lg 2 järgi ei ole osakonna

lukustamine lubatud asjaolude väljaselgitamise eesmärgil ja käskkiri oli ebaproportsionaalne.

Tallinna Vangla tagastas 03.06.2024 vastusega nr 5-15/24/101-2 X vaide, selgitades, et kuna

P1 sektsiooni lukustamine lõpetati 26.04.2024 kell 10.26, siis vaidlustatud käskkiri enam ei

kehti ja ei saa rikkuda vaide esitaja õigusi (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 1).

Vaidemenetluse korras ei saa iseseisva nõudena taotleda haldusakti õigusvastasuse tuvastamist.

3. X esitas Tallinna Halduskohtule 04.06.2024 kaebuse (täiendatud 06.06.2024) tühistada

Tallinna Vangla 26.04.2024 käskkiri nr 5-1/24/784 tagasiulatuvalt. Kaebaja paiknes kambris

P1-19 ja käskkirjaga võeti temalt VangS § 8 lg-s 1 sätestatud liikumisvabadus. Käskkiri tulnuks

teha teatavaks kirjalikult, et kinnipeetaval olnuks tõhusalt võimalik kaitsta oma õigusi. Suuline

tutvustus ei pruugi olla täielik ja sel juhul on raske hiljem kontrollida, kas isik sai akti sisust

õigesti aru. Osakonna lukustamine asjaolude väljaselgitamise eesmärgil ei ole lubatud (VangS

§ 8 lg 2 sisaldab ammendavat loetelu). Käskkirjast ei nähtu põhjuseid, miks ei saanud asjaolusid

välja selgitada muul viisil. Kinnipeetaval tuvastatud vigastused pidid olema vanglale varem

teada, sest kinnipeetav oli sellest vanglateenistust teavitanud (sh toodi kinnipeetav nende

vigastustega ära P4 osakonnast). Vigastused tuvastati seejuures hommikuse loenduse ajal, kuid

osakond lukustati peaaegu kaks tundi hiljem. Osakonna lukustamise põhjust keeldusid valvurid

selgitamast. Vaide tagastamine oli õigusvastane, sest haldusakti kehtetuks tunnistamist taotleti

tagasiulatuvalt. Kaebaja taotles lisaks menetlusabi riigilõivu tasumiseks.

4. Tallinna Halduskohus tagastas 21.06.2024 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21

alusel, sest sellega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ja asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline. Neljanda üksuse P1 osakonna lukustamine kestis vaid 37 minutit

ja kaebaja ei ole selgitanud, kuidas liikumispiirang mõjutas tema õigusi või millist kahju see

talle tekitas. Käskkirja järgi piirati küll ajutiselt osakonna lahtiolekuaega, kuid kinnipeetavatele

tagati siiski õigusaktidest tulenevad õigused (sh jalutuskäigud, kokkusaamised, telefonikõned,

individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused ja sisseostude tegemine). Piirangu kestust ja

kaebuse asjaolusid arvestades ei riivanud osakonna lukustamine kaebaja õigusi intensiivselt.

VangS § 8 lg 2 võimaldab osakondi lukustada, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks

või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks. Kinnipeetaval tuvastatud kehavigastusi ja

seatud piirangu lühiajalisust arvestades oli osakonna lukustamine vangla julgeoleku tagamiseks

põhjendatud. Kuna piirang tuli teha kinnipeetavatele teatavaks kiiresti, siis oli õiguspärane, et

käskkirjast teavitati esialgu suuliselt ja kirjaliku versiooniga võimaldati tutvuda hiljem. Kaebaja

sai 26.04.2024 käskkirja üksuse juhi käest samal päeval. Isegi kui käskkirja suuline teatavaks

tegemine kujutas menetlusnormide rikkumist, ei tingiks see käskkirja tühistamist (HMS § 58).

Lisaks puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus (HKMS § 121 lg 2 p 1). Kaebajal ei ole õigust

nõuda käskkirja tühistamist ega selle õigusvastasuse tuvastamist. Käskkirja kehtivus ja mõju

kaebajale on lõppenud. Kaebeõiguse tekkimiseks peaks käskkirja õiguspärasuse kontrollimine

olema kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks vajalik (HKMS § 44 lg 1 ja § 45 lg 2; Riigikohtu

12.11.2009 määrus nr 3-3-1-70-09, p 12). Kaebuse tagastamise tõttu jääb menetlusabi taotlus

läbi vaatamata.

5. X palub 21.06.2024 määruskaebuses (täiendatud 04.07.2024) tühistada halduskohtu

määrus ja saata kaebus ja menetlusabi taotlus halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks

või võtta kaebus ise menetlusse. Halduskohus ei saanud jätta menetlusabi taotlust läbi

3-24-1694

3(4)

vaatamata, sest kohus pidi HKMS § 120 lg 1 p-st 5 tulenevalt enne kaebuse tagastamist

kontrollima selle nõuetekohasust (sh riigilõivu tasumist) ja jätma kaebuse käiguta. Arvestades,

et kaebus tagastati HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, ei kuuluks riigilõiv HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi

tagastamisele. Menetlusabi taotluse läbi vaatamata jätmist ei saa põhjendada ainuüksi kaebuse

tagastamisega. HKMS § 119 lg 1 kohaselt saab üksnes menetlusabi anda või selle andmisest

keelduda. Kaebuse tagastamise põhjendustest lähtudes pidanuks kohus menetlusabi andmisest

HKMS § 111 lg 3 alusel keelduma, mitte jätma taotlust läbi vaatamata. Samas tulnuks taotlus

tegelikult rahuldada.

Kaebajal on ilmselgelt kaebeõigus, sest osakonna lukustamine piiras osakonna kinnipeetavate

(sh kaebaja) liikumisvabadust. Liikumisvabaduse piirang on kestusest sõltumata intensiivne

õiguste riive. Kaebaja saab nõuda käskkirja tühistamist ja õigusvastasuse tuvastamist (HKMS

§ 44 lg 1). Kui kaebaja taotleks osakonna lukustamisega põhjustatud kahju hüvitamist, siis

võiks nõue jääda rahuldamata põhjusel, et käskkiri kehtis ja seda pole tühistatud, kuna kohus

peab samuti austama käskkirja kehtivust. Seega on käskkirjal jätkuv mõju ja toime. Käskkirja

tühistamine kõrvaldaks selle haldusakti õigusjõu tagasiulatuvalt, samas kui käskkiri kaotas

kehtivuse edasiulatuvalt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg

1) ning vastab piisaval määral HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine

on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus ei pea

määruskaebuse lahendamiseks vajalikuks nõuda Tallinna Vanglalt sellele vastust.

7. Seoses kaebaja etteheitega, et halduskohus on kaebuse tagastamisest tulenevalt jätnud

riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotluse läbi vaatamata, kuigi see tulnuks sisuliselt

lahendada, märgib ringkonnakohus, et menetlusabi taotluse läbi vaatamata jätmine ei rikkunud

kuidagi kaebaja õigusi. Võib nõustuda, et menetlusseadustiku üldisest loogikast lähtudes tuleks

HKMS § 120 lg-s 1 loetletud ettevalmistavad toimingud (sh p-s 5 märgitud menetlusabi taotluse

lahendamine) teha ära enne kaebuse tagastamise otsustamist, vähemasti juhul, kui tegemist on

kaebuse tagastamisega mõnel HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud nn diskretsioonilisel alusel (sellele

viitab mh HKMS § 104 lg 5 p 1). Siiski ei ole nn ettevalmistava menetluse toimingute järjekord

HKMS-s rangelt piiritletud (vt ka HKMS § 120 lg 1 p 8) ning kui kohus tuvastab mõne asjaolu,

mis tema hinnangul juba iseseisvalt tingib kaebuse tagastamise, siis puudub vältimatu vajadus

täiendavalt hinnata, kas muud tingimused kaebuse menetlusse võtmiseks on täidetud või mitte.

Põhjendatud ei ole seisukoht, et menetlusabi taotlus on võimalik üksnes kas rahuldada või jätta

rahuldamata, kuid seda ei saa jätta läbi vaatamata. Sarnaselt muudele taotlusi sisaldavatele

avaldustele on ka menetlusabi taotlust võimalik jätta läbi vaatamata (vt HKMS § 50 lg 1, § 55

lg-d 2 ja 3).

8. Määruskaebusest nähtuvalt on kaebaja seisukohal, et vangla neljanda üksuse P1 osakonna

lukustamine 26.04.2024 kell 09.49–10.26 tekitas temale kahju ja kaebaja on taotlenud Tallinna

Vangla 26.04.2024 käskkirja nr 5-1/24/784 tühistamist eesmärgiga, et vangla ega kohus ei saaks

võimalikku kahju hüvitamise taotlust lahendades tugineda argumendile, et käskkiri varasemalt

kehtis ning seda ei ole ka hiljem tühistatud. Ringkonnakohus märgib, et selline põhjendus võiks

olla asjakohane siis, kui käskkiri oleks kehtinud pikemat aega. Riigivastutuse seaduse (RVastS)

§ 7 lg 1 kohaselt võiks kahju hüvitamise nõude rahuldamise tõepoolest välistada see, kui isik ei

ole kasutanud RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud nn esmaseid õiguskaitsevahendeid, mis oleksid

võimaldanud kahju tekkimist vältida (sh edasiulatuvalt) või kõrvaldada. Kohtupraktika kohaselt

3-24-1694

4(4)

ei saa esmaste õiguskaitsevahendite kasutamata jätmine olla kannatanule etteheidetav siis, kui

nende kasutamine poleks kahju tekkimist ära hoidnud ega kahju kõrvaldanud või selle ulatust

vähendanud (nt Riigikohtu 04.06.2018 otsus nr 3-15-2943, p 14; 15.06.2016 otsus nr 3-3-1-16-

16, p 14). Praegusel juhul on selge, et isegi kui kaebajale oleks tehtud 26.04.2024 käskkiri kohe

kirjalikult teatavaks ja ta oleks esitanud käskkirja peale viivitamata vaide, ei oleks seda jõutud

lahendada enne käskkirja kehtivuse (ning ühtlasi väidetava kahju tekitamise) lõppemist. Kuna

kahju hüvitamise taotluse rahuldamine ei eelda RVastS § 7 lg-te 1 ja 2 järgi kahju põhjustanud

akti tühistamist, vaid üksnes avaliku võimu kandja tegevuse või tegevusetuse õigusvastasuse

kindlakstegemist kahjunõude rahuldamise ühe eeldusena, siis ei saa ka 26.04.2024 käskkirja

varasem kehtivus kuidagi mõjutada võimaliku kahjunõude lahendamist. Kaebaja ei ole toonud

välja ja ringkonnakohtule ei ole samuti äratuntav, et 26.04.2024 käskkirjal oleks säilinud mingi

mõju kaebaja õigustele. Seega tagastas halduskohus tühistamiskaebuse õiguspäraselt.

9. Halduskohtul ei olnud alust menetleda kaebust ka 26.04.2024 käskkirja õigusvastasuse

tuvastamise nõudes, sest määruskaebusest nähtuvalt on kaebaja tuginenud üksnes kavatsusele

esitada vanglale taotlus hüvitada käskkirjaga kehtestatud liikumisvabaduse piiranguga temale

põhjustatud kahju. HKMS § 45 lg 2 teisest lausest tulenevalt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse

esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Seetõttu tulnuks tuvastamiskaebus

osas tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

10. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.06.2024

määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)