2-24-8910/6 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Otsuse tegemise aeg ja koht

12. juuli 2024, Võru kohtumaja Tsiviilasi nr 2-24-8910 Tsiviilasi

E. P. hagi G. P. vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: E. P. (isikukood xxxxxxxxxx) Kostja: G. P. (isikukood xxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg

11. juuli 2024

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi. 2. Lahutada E. P.

ja G. P.

abielu, mis on sõlmitud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

3. Abielu lahutamise järel taastada E. P. varem kantud perekonnanimi „V. “.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Tagastada E. P. pool hagiavalduse tasumisel riigilõivust, s.o 50 eurot. Riigilõiv tagastada E. P. kontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

6. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust (TsMS § 630 lg 2).

ASJAOLUD

1. E. P. (hageja) esitas 6. juunil 2024 Tartu Maakohtule hagi G. P. (kostja) vastu abielu lahutamiseks. 11. juuli 2024 kohtuistungil jäi hageja abielu lahutamise nõude juurde. Hageja loobus apellatsioonkaebuse esitamisest õigusest.

2. Kostja ei olnud abielu lahutamisega nõus. Kohtuistungil lõpus avaldas kostja, et kui hageja soovib lahutada, siis tema otsuse peale apellatsioonkaebust ei esitada.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

4. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 357 lg 1 järgi peatab kohus lahutamise menetluse, kui võib arvata, et abielu saab säilitada. Menetluse võib peatada ühe korra kuni kuueks kuuks (TsMS § 357 lg 3).

5. Kohus on seisukohal, et abielu on vabatahtlik liit, milleks on vaja mõlema poole tahet. Ka abielu jätkamine eeldab poolte ühist tahet. Pooled selgitasid, et nende abieluline kooselu lõppes aprillis. Hageja koos lastega kolis pere ühisest majast üürikorterisse. Hageja on kohtuistungil kohtule korduvalt kinnitanud, et ta on palju mõelnud, kuid ei näe leppimise võimalust ning ei soovi abielu säilitada.Kohus leiab, et leppimisaega tuleks anda pooltele, kellel mõlemal on tahe abielu säilitamiseks. Olukorras, kus üks abikaasadest (praegusel juhul hageja) on kindel, et abielu säilitamine ei ole võimalik, ei pea kohus menetluse peatamist ja pooltele leppimisaja andmist põhjendatuks. Eelnevat arvestades on kohtul alust arvata, et pooled oma kooselu ei taasta. Eelneva tõttu peab kohus põhjendatuks abielu lahutada.

6. Vastavalt nimeseaduse § 11 lg-le 1 taastatakse abielu lahutamisel isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Praegusel juhul on hageja avaldanud kohtule, et soovib taastada oma varem kantud perekonnanime „V. “. Eelneva tõttu tuleb abielu lahutamise järel taastada hageja varem kantud perekonnanimi „V. “.

7. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub kohtul vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks

8. TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel tagastab kohus hagejale pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust (s.o 50 eurot) hageja kontole.

9. Kuna pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud, ei saa nad TsMS § 630 lg 2 järgi kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust esitada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik