2-24-3958/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-24-3958

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10.07.2024. a, Tartu kohtumaja Kohtunik Kristiina Kask Tsiviilasja number 2-24-3958 Tsiviilasi

D. S. ja A. S. hagi J. S. vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I: D. S. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Hageja II: A. S. (isikukood 51707170161; elukoht xxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Hagejate seaduslik esindaja: K. S. (isikukood 49004032754; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; epost:);

Kostja: J. S. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxx; e-post:) Kohtuistungi aeg 10.07.2024. a Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hagejate D. S. ja A. S. (seadusliku esindaja K. S. kaudu) ja kostja J. S. vahel 10.07.2024. a kohtuistungil sõlmitud ja protokollitud kompromiss alljärgnevatel tingimustel: 1.1. Pooled lepivad kokku, et J. S. maksab alates 2024. aasta juulist lastele

D. S. ja A. S. elatist kummalegi 80 % perekonnaseaduse § 101 alusel arvutatud elatise summast (alates 01.04.2024.a on perekonnaseaduse § 101 alusel arvutatud elatis D. S. 287,72 eurot, millest kokku lepitud elatisesumma, s.o 80%, on 230,17 eurot ja perekonnaseaduse § 101 alusel arvutatud elatis A. S. on 244,56 eurot, millest kokku lepitud elatisesumma, s.o 80%, on 195,64 eurot, kokku elatisesumma kahele lapsele 425,81 eurot). Elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil vastavalt perekonnaseaduse § 101 alusel arvutatud elatise suuruse muutumisele.

1.2.

J. S. maksab punktis 1.1. kokku lepitud elatist hiljemalt iga kuu 11. kuupäeval ja elatis tuleb maksta laste ema K. S. pangakontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx (SEB Pank). 1.3. Kui lapsed D. S. ja A. S. viibivad J. S. juures pool aega ühes kuus, siis

J. S. selle kuu eest elatist maksma ei pea. 1.4. Pooled loobuvad kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õigusest.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-24-3958 menetlus.

3. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

4. Toimetada määrus pooltele kätte.

Edasikaebe kord Poolte kokkuleppel ei saa määruse peale esitada määruskaebust. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. K. S. esitas alaealiste laste D. S. ja A. S. nimel 11.03.2024. a kohtusse hagiavalduse J. S. vastu elatise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt on hagejad K. S. ja kostja J. S. ühised lapsed, D. sündinud xxxxxxxxxx. a ja A. sündinud xxxxxxxxxx. a. Vanemate kooselu lõppes 2023. aasta oktoobris, kui kostja kolis elama xxx-xxxxxxxxx. Hagejad jäid elama ema juurde. Kostja kohtub lastega umbes kaks korda kuus ühel päeval, käib nendega väljas. Enda elukohta kostja lapsi ei võta. Kostja on maksnud hagejate ülalpidamiseks raha 150 kuni 250 eurot kuus. Hagejate esindaja soovib, et oleks kohtu poolt määratud kindel summa, mida kostja peab maksma. Hagiavalduses taotletakse, et kohus mõistaks kostjalt alates jaanuarist hagejate kasuks välja elatise kummalegi hagejale 250 eurot kuus.

2. Kohus võttis hagi 19.03.2024. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. Kostja, J. S. , kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile ei vastanud.

3. 10.07.2024. a toimus asja arutamiseks kohtuistung, kus osalesid hagejate seaduslik esindaja K. S. ja kostja J. S. . Kostja avaldas istungil, et ta on nõus maksma lastele elatist, aga ta ei ole nõus nõutava elatise suurusega. Hagejate esindaja ütles, et on kompromissi korras on ta nõus tegema järeleandmisi ja on nõus, et kostja hakkab maksma lastele elatist 80 protsenti perekonnaseaduse alusel arvutatud elatise summast. Sellisel juhul on ta nõus loobuma elatise nõudest tagasiulatuvalt. Samuti ütles hagejate esindaja, et on nõus, et kui lapsed on mõnel kuul pool aega kostja juures, nagu vanemate kokkuleppel peaks olema selle aasta augustis, siis kostja selle kuu eest elatist maksma ei pea. Pooled pidasid istungil läbirääkimisi, jõudsid kostja poolt hagejatele elatise maksmise osas kokkuleppele ja sõlmisid kompromissi, mis protokolliti.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et poolte kompromiss on võimalik kinnitada ja menetlus sel alusel lõpetada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg-le võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus leiab, et antud juhul ei esine asjaolusid, mis välistaksid kompromissi kinnitamise. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:

- TsMS § 432 järgi on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

- TsMS § 430 lg 5 kohaselt kehtib kompromiss täitedokumendina ja sama paragrahvi lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

- Vastavalt TsMS § 459 lg 1 p-le 1 on poolel pärast määruse jõustumist õigus uues hagis nõuda elatisemaksete suuruse ja tähtaegade muutmist, kui oluliselt muutuvad maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud. TsMS § 433 lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Antud juhul on pooled kompromissiga kokku leppinud, et loobuvad kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse esitamisest. TsMS § 661 lg 4 alusel vastavalt poolte kokkuleppele määrab kohus, et määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul ei leppinud pooled kokku menetluskulude jaotuses. Seega jätab kohus TsMS § 168 lg 3 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohtul ei ole teada, et pooltel oleks mingeid menetluskulusid tekkinud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask Kohtunik