3-24-1422/21 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Tanel Saar, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 09.07.2024, Tartu Haldusasja number 3-24-1422 Haldusasi X.X.-i taotlus eeltõendamismenetluse algatamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 18.06.2024. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised X.X.-i määruskaebus Kirjalik menetlus Taotleja/määruskaebuse esitaja – X.X. RESOLUTSIOON 1. Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 18.06.2024. a määruse peale selle esitajale koos lisadega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel. 2. Jätta rahuldamata X.X.-i taotlus riigi õigusabi saamiseks määruskaebemenetluses. 3. Jätta taotlus täiendavate tõendite kogumiseks rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (HKMS § 56 lg 3 ja § 235 lg 1, TsMS § 247 lg 4). RINGKONNAKOHTU SELGITUSED HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse lisaks HKMS § 187 lg-s 3 sätestatule määrusega tagastada juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguse kaitseks on ilmselgelt vähene. HKMS § 207 lg 3 p 1 kohaselt võib ringkonnakohus teha HKMS § 207 lg-s 2 nimetatud määruse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, märkides ära määruskaebuse tagastamise õigusliku aluse, kui ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. HKMS § 56 lg 3 sätestab, et kohus võib vajaduse korral rakendada tõendite tagamiseks ja asjaolude eelnevaks tuvastamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-des 244–250 sätestatud eeltõendamismenetluse korda. TsMS § 247 lg 4 kohaselt eeltõendamismenetluse algatamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Arvestades Tartu Halduskohtu 18.06.2024. a määruses toodud põhjendusi taotluse rahuldamata jätmise kohta ning määruskaebuse sisu, on ringkonnakohus

seisukohal, et kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks käesolevas haldusasjas esitatud määruskaebusega on ilmselgelt vähene. Seetõttu kuulub X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 18.06.2024. a määruse peale tagastamisele. Määruskaebuse esitaja soovib, et talle antaks advokaat, kuna ta ei jõua enam ise niipalju kirjutada. Ringkonnakohus käsitleb kaebaja taotlust anda talle advokaat, taotlusena saada riigi õigusabi määruskaebemenetluses. Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõikidele isikutele, kellel selle järgi vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. HKMS § 110 lgst 2 tulenevalt tuleb riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda RÕS-st ning HKMS-i 12. peatükis sätestatust üksnes niivõrd, kuivõrd RÕS-is ei ole sätestatud teisiti. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes RÕS-is ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. KIS-ist nähtuvalt on X.X. aastate jooksul esitanud märkimisväärse hulga kaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja erinevates kohtuastmetes ning talle on korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi. Eelnevates kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et ta on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ka käesolevas asjas esitas X.X. määruskaebuse ringkonnakohtule, olles koostanud eelnimetatud dokumendi ise. X.X. on käesolevas asjas kokkuvõttes ise esitanud kohtule määruskaebuse ning HKMS § 210 lg 4 järgi lahendatakse määruskaebused üldjuhul kirjalikus menetluses. Kõike eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata X.X.-ile riigi õigusabi korras esindajat määruskaebemenetluses. Seega jätab ringkonnakohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. X.X. leidis määruskaebuses, et ringkonnakohtul tuleks Lõuna Ringkonnaprokuratuurilt ja Tartu Vanglalt välja nõuda vastused tema pöördumistele koos lisadega ning videosalvestised 19.04.2024 kohta. Tegemist on taotlusega täiendavate tõendite kogumiseks. HKMS § 62 lg 2 järgi võtab kohus vastu ja korraldab ainult selliste tõendite kogumist, millel on asjas tähtsust. Kuna halduskohus jättis põhjendatult X.X.-i taotluse eeltõendamismenetluse algatamiseks rahuldamata ning ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, siis jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja eeltoodud taotluse rahuldamata, kuna määruskaebemenetluses ei ole nõutud tõenditel mingit sisulist tähtsust. (allkirjastatud digitaalselt) 2