Legislator Case Law & Legislation
1-23-7204/45 AI generated

1-23-7204/45 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-23-7204/45
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1-23-7204 1(3) K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 8. juuli 2024, Tallinn Kriminaalasja number 1-23-7204 Kohtukoosseis Inna Ombler, Elina Elkind, Markus Kärner Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 24. mai 2024 otsus, millega mõisteti Elari Kovaljov süüdi KarS § 121 lg 1 järgi ning mõisteti temalt välja menetluskulud summas 3424,32 eu...

Legislator headnote

Placeholder

Keywords

Placeholder

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-23-7204

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 8. juuli 2024, Tallinn Kriminaalasja number 1-23-7204 Kohtukoosseis Inna Ombler, Elina Elkind, Markus Kärner Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 24. mai 2024 otsus, millega mõisteti Elari Kovaljov süüdi KarS § 121 lg 1 järgi ning mõisteti temalt välja menetluskulud summas 3424,32 eurot (põhistused menetluskulude väljamõistmise kohta Pärnu Maakohtu 20. juuni 2024. a määruses)

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Elari Kovaljovi (ik 37907160028) kaitsja Margus Viira määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Elari Kovaljovi kaitsja Margus Viira määruskaebus Pärnu Maakohtu 24. mai 2024. a otsuse peale läbi vaatamata kui ilmselt põhjendamatu.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebuse põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega. Kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Pärnu Maakohtu 24. mai 2024. a otsusega (resolutiivosa) nr 1-23-7204 mõisteti E. Kovaljov süüdi KarS § 121 lg 1 järgi ning karistati teda 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti vangistus 1 aasta pikkuse katseajaga kohaldamata. Lisaks rahuldati kannatanu tsiviilhagi ja mõisteti E. Kovaljovilt kannatanu kasuks välja 1068,38 eurot. Samuti mõistet E. Kovaljovilt riigituludesse välja menetluskulud kogusummas 3424,32 eurot (sundraha 1230 eurot, määratud kaitsja tasu ja kulud 2039,32 eurot ja ekspertiisikulu 155 eurot) ning määrati, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul igakuise osamaksega 285,36

1-23-7204

2(3)

eurot. Esimese osamakse tasumise tähtajaks määrati hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu viimane kuupäev. 2. E. Kovaljovi kaitsja M. Viira esitas Pärnu Maakohtu otsusele 31. mail 2024 määruskaebuse menetluskulude vähendamiseks. Maakohus koostas 20. juuni 2024. a. määrusega otsusele põhjendused menetluskulude väljamõistmise osas kokkuvõtlikult järgmiselt. 3. E. Kovaljov mõisteti süüdi teise astme kuriteos ja seega on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 kuupalga alamäära, s.o 1230 eurot. Lisaks moodustavad menetluskulu ekspertiisikulu 155 eurot ning riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses kokku 2039,32 eurot. Need menetluskulud tuleb hüvitada E. Kovaljovil. 4. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestas kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid ning hindas, kas süüdimõistetule võib kulude hüvitamine ilmselt üle jõu käia. Süüdistusakti andmetel töötas E. Kovaljov xxx. 25. märtsil 2024 kohtuistungil kontrollitud ankeetandmete järgi oli süüdistatav töötu. Maakohus leidis, et mittetöötamisest ei saa automaatselt järeldada ilmseid raskusi menetluskulude tasumisel. Kohtule pole väidetud, et E. Kovaljov oleks varatu või võimetu sissetulekut teenima. Maakohtu hinnangul ei esine selliseid asjaolusid, mis tingiks menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmise ning KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb E. Kovaljovil tasuda kriminaalmenetluse kulud kogusummas 3424,32 eurot. 5. Arvestades E. Kovaljovi avaldatut, et ta on hetkel töötu ja kuni uue töökoha leidmiseni võib menetluskulude tasumine ühe korraga ja lühikese tähtaja jooksul olla raskendatud, pidas kohus põhjendatuks määrata menetluskulu tasumisele ositi 12 kuu jooksul igakuise maksega 285,36 eurot. Osamaksete tähtpäev on iga kuu viimane kuupäev ja esimese osamakse tähtpäev otsuse jõustumisele järgneva kuu viimane kuupäev. Määruskaebus 6. Pärnu Maakohtu otsusele esitas menetluskulude väljamõistmise osas määruskaebuse E. Kovaljovi kaitsja M. Viira. Kaitsja taotleb KrMS § 180 lg 3 alusel kriminaalmenetluse kuludest poole riigi kanda jätmist, mõistes menetluskuluna välja 1621,16 eurot, mille tasumist võimaldada ositi 12 kuu jooksul. 7. Kaitsja arvates käib E. Kovaljovile menetluskulude hüvitamine täies ulatuses, arvestades varalist seisundit, ilmselt üle jõu. E. Kovaljov on töötu, tema ainukeseks sissetulekuks on töövõimetustoetus suurusega 10,60 eurot ühe kalendripäeva eest (Eesti Töötukassa 5. septembri 2023. a otsus töövõimetustoetuse määramise kohta). Lisaks puuduvad E. Kovaljovil rahalised vahendid pangakontodel ja registrites olev vara. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT 8. KrMS § 390 lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel KrMS 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi. KrMS § 326 lg 3 (11. ptk) lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui kohtukoosseis üksmeelselt leiab,

1-23-7204

3(3)

et see on ilmselt põhjendamatu. Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 kehtib KrMS § 326 lg-s 3 ringkonnakohtule antud õigus ka määruskaebuse põhjendatuse otsustamisel. 9. Kohtutukolleegium leiab, et esitatud määruskaebusel puudub edulootus ehk arutataval juhul on tegemist perspektiivitu kaebusega, sest maakohtu otsus ning sellele lisatud põhjendused menetluskulu E. Kovaljovilt väljamõistmise kohta on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega. Ühtegi alust maakohtu otsustuse tühistamiseks ei esine, maakohus on ammendavalt oma seisukohti põhjendanud ning kohtukolleegium ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt ka kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist 10. Määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis ei oleks olnud maakohtule teada ning millega maakohus ei oleks E. Kovaljovilt menetluskulusid välja mõistes arvestanud. Nii on maakohus võtnud arvesse, et E. Kovaljov on töötu, osalise töövõimega ning tal puudub vara. Samas ei tuvastanud maakohus asjaolusid, mis tingiks menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmise. Menetluskulude tasumist KrMS § 180 lg 3 alusel ositi määrates arvestas kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohtu siseveendumuse kujunemine jälgitav. Kaebuses ei ole esitatud argumente, mis kummutaks maakohtu järelduse, et mõjuvad põhjused E. Kovaljovilt välja mõistetud menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks puuduvad. 11. Arvestades eeltoodut ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada määruskaebemenetlust ja lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et esitatud määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)