3-23-191/39 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Oliver Kask ja Villem Lapimaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.07.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-191

Haldusasi

X kaebus Transpordiameti 22.03.2023 otsuse nr 8-

3/21-359/28819-9 tühistamise, kinnistu omandamiseks

kohustamise ja kahju hüvitamise nõuetes

Menetlusosalised

Kaebaja – X, esindajad vandeadvokaadid Raul Keba,

Villy Lopman ja Kelli Ristal, advokaat Sandra Kaas

ning nõustajad KL ja RL

Vastustaja – Transpordiamet, esindajad EA ja MM

Vastustaja – kliimaminister, esindaja AH

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 20.06.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

28.05.2024 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 20.06.2023 otsus

haldusasjas nr 3-23-191 muutmata.

2. Apellatsioonimenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 07.08.2024.

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

3-23-191

2(7)

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja isa omandas 2003. aastal Tartus Kvissentali tee 19a (hilisema aadressiga Madruse

tn 13) asuva 81 997 m2 suuruse kinnistu (katastritunnus 79514:036:0021). Alates 20.06.2014

olid selle kinnistu kaasomanikeks võrdsetes osades kaebaja isa ja kaebaja ning alates

25.06.2020 oli kinnistu kaebaja ainuomandis.

Tartu Linnavolikogu 11.03.2013 otsusega algatati Madruse tn 13 krundi detailplaneering. Sel

ajal kehtis Tartu Linnavolikogu 06.10.2005 määrusega nr 125 kehtestatud Tartu linna

üldplaneering, mille kohaselt jäi kogu jagamiseelne Madruse tn 13 kinnistu väikeelamute maa

juhtotstarbega alale.

Madruse tn 13 detailplaneering (DP) kehtestati Tartu Linnavolikogu 18.02.2021 otsusega.

Selles on ette nähtud kinnistu jagamine valdavalt väikeelamumaa kruntideks ja mõnede muu

otstarbega kruntide moodustamine, viimaste hulgas on ka umbes 1,7 ha suurune teemaa krunt

(DP põhijoonisel pos 58), kuhu on joonisel kantud märkus „perspektiivne Jõhvi-Tartu-Valga

maantee“, ning kaks kaitseotstarbelise metsamaa krunti (DP põhijoonisel pos 52 ja pos 53).

Madruse tn 13 DP kehtestamise ajal kehtis juba Tartu Linnavolikogu 14.09.2017 otsusega nr

494 kehtestatud Tartu linna üldplaneering 2030+, mille kohaselt jääb üks osa jagamiseelsest

Madruse tn 13 kinnistust tänava maa-alale, ülejäänu väikeelamumaale.

Vastuseks kaebaja küsimusele teatas Transpordiamet 31.08.2021 kirjas (dtl 39), et Tartu

põhjapoolse ümbersõidu rajamiseks vajalike maade omandamine toimub eeldatavasti 2022.

aasta sügisel, ent Madruse tn 13 kinnistust vajaliku äralõike omandamine on kokkuleppel

võimalik ka varem, eeldusel, et kaebaja mõõdab võõrandatava osa maast välja.

Kaebaja esitas 08.11.2021 Transpordiametile avalduse (dtl 736), soovides, et riik omandaks

jagamiseelsest Madruse tn 13 kinnistust osa, mis vastab DP joonisel näidatud teemaa (pos 58)

ja kaitseotstarbelise metsa (pos 52 ja 53) kruntidele. Kaebaja taotlusel jagati jagamiseelne

Madruse tn 13 kinnistu 2021. aasta lõpus neljaks ning moodustati järgmised kinnistud:

Madruse tn 13a (katastritunnus 79301:001:1079, DP joonisel pos 52), Madruse tn 13b

(katastritunnus 79301:001:1080, DP joonisel pos 53), 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee (katastritunnus

79301:001:1081, DP põhijoonisel pos 58, edaspidi ka „3JTV tee kinnistu“) ning Madruse tn

13 (katastritunnus 79301:001:1078, mis hõlmab ülejäänud osa jagamiseelsest Madruse tn 13

kinnistust).

Transpordiamet teatas kaebajale 23.11.2021. aasta kirjas (dtl 86) menetluse algatamisest maa

omandamiseks avalikes huvides, tehes pakkumuse omandada Tartu põhjapoolse ümbersõidu

ehitamise tarbeks Madruse tn 13a, Madruse tn 13b ja 3JTV tee kinnistutele vastavad maatükid

hinnaga 37 eurot/m2. Kaebaja esitas Transpordiametile samal päeval kinnituse pakkumusega

nõustumise kohta (dtl 89). Järgnevalt koostas Transpordiamet eelnimetatud maa riigile

omandamist käsitleva majandus- ja taristuministri käskkirja eelnõu (dtl 124). Minister

käskkirja ei allkirjastanud ning edaspidi otsustasid vastustajad loobuda Madruse tn 13a ja 13b

kinnistute omandamisest ning tellida omandatava maa uue hindamise Lahe Kinnisvara Lõuna-

Eesti OÜ-lt. Viimane koostas 09.12.2022 eksperthinnangu (dtl 299), mille kohaselt on 3JTV

tee kinnistu hüvitusväärtuseks 556 690 eurot ning Madruse tn 13a ja Madruse tn 13b

kinnistute elamumaana realiseerimata jätmisest tingitud väärtuse vähenemisega seotud otsese

varalise kahju suuruseks 177 834 eurot.

3-23-191

3(7)

Transpordiamet teatas kaebajale 29.12.2022 kirjas (dtl 340) maa riigile omandamise

menetluse peatamisest, põhjendades seda sellega, et Vabariigi Valitsuse 01.12.2022

korraldusega nr 335 kinnitatud uues riigiteede teehoiukavas ei ole Tartu põhjapoolse

ümbersõidu rajamist ette nähtud ning puuduvad eelarvelised vahendeid selle projekti

realiseerimiseks, sh 3JTV tee kinnistu omandamiseks.

Transpordiamet saatis kaebajale 22.03.2023 kirja nr 8-3/21-359/28819-9 (dtl 540), milles

teatas 3JTV tee kinnistu omandamise menetluse lõpetamisest, selgitades, et Tartu põhjapoolse

ümbersõidu projekt on jagatud sisuliselt kaheks eraldi osaks: lääne pool Emajõge asuvaks

Vorbuse sõlmeks ja ida pool jõge asuvaks Vahi sõlmeks, millest esimene on vajalik rajada

koos Tallinna-Tartu maantee Tartu-Kardla lõiguga, ent 3JTV tee kinnistut hõlmava Vahi

sõlme ehitust ei ole ette näha. Kirjas selgitatakse samuti, et kaebajal on õigus saada kinnisasja

avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 17 lg-te 1 ja 2 alusel asjaajamiskulude eest

hüvitist 843 eurot.

2. X esitas 26.01.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes Transpordiameti

22.03.2023 kirjas sisalduva 3JTV tee kinnistu omandamise menetluse lõpetamist käsitleva

otsuse tühistamist, Eesti Vabariigi kohustamist omandada 3JTV tee kinnistu hinnaga 734 524

eurot, millele lisandub KAHOS § 15 lg 3 kohane motivatsioonitasu ja täiendav tasu

asjaajamisega kaasnevate kulude eest, ja Eesti Vabariigilt hüvitise välja mõistmist

õigusvastase viivitamisega tekitatud 664,66 euro suuruse varalise kahju eest. Kui

eelnimetatud kohustamisnõuet ei rahuldata, taotles kaebaja Transpordiameti 22.03.2023

otsusega tekitatud otsese varalise kahju eest 756 374,90 euro suuruse hüvitise välja mõistmist.

3JTV tee kinnistu omandamise menetluse lõpetamine on õigusvastane, kuna vastustajad on

seeläbi kuritarvitanud kaebaja usaldust, rikkunud vastuolulise käitumise keeldu ning kohelnud

kaebajat ebavõrdselt nendega, kelle kinnistud Tartu põhjapoolse ümbersõidu ehitamise

eesmärgil omandatakse. Riigil tekkis Madruse tn 13 DP kehtestamisega kohustus 3JTV tee

kinnistu omandada, kuna see krunt sai moodustatud üksnes Transpordiameti nõudmise tõttu ja

seepärast jäi kaebaja ilma võimalusest arendada seda elamumaana. 3JTV tee kinnistu on

faktiliselt sundvõõrandatud, kuna sellele on riigi initsiatiivil ja nõudmisel seatud piirangud,

mis välistavad kaebajal selle kinnistu mõistlikul viisil enda huvides kasutamise. Riigi väidetav

rahapuudus või tee-ehituse projektide realiseerimise järjekorra muutmine ei ole piisav põhjus

maa omandamise menetluse lõpetamiseks.

Vastustajad on erinevaid perspektiivse Tartu põhjapoolse ümbersõidu trassile jäävate

kinnisasjade omanikke kohelnud ebavõrdselt. Põhjendamatu on vastustajate argument, et n-ö

Vorbuse sõlme rajamine on olulisem. 2022. aastal kehtestatud teehoiukavas ei ole ette nähtud

ka Vorbuse sõlme ehitamist ja rahastamist, ometi on vastustajad omandanud selleks

kinnistuid.

Riik

on

avaldanud

soovi

omandada

Jõe

kinnistu

(katastritunnusega

83101:003:0449), mis asub 3JTV tee kinnistust otse üle jõe ning mis saab olla vajalik üksnes

selleks, et ehitada sild, üle mille kulgev tee peab jätkuma 3JTV tee kinnistul. Käo kinnistu

(katastritunnusega 83101:003:0399) omanik esitas sarnaselt kaebajaga taotluse kinnistu

omandamiseks kiirendatud korras ja selle omandamise otsustas majandus- ja taristuminister

09.05.2022 käskkirjaga. Kuigi uues teehoiukavas ei ole ette nähtud tugimaanteede 43, 46, 62

ja 81 rahastamist, on riik siiski kuuel korral omandanud kinnistuid nimetatud tugimaanteede

rekonstrueerimiseks.

Vastustajatel pole kaalutlusõigust küsimuses, kas 3JTV tee kinnistu omandada, mistõttu saab

kohus teha vastustajale kohtuotsusega ettekirjutuse kindla sisuga otsuse tegemiseks. Kõik

vajalikud toimingud maa riigile omandamise otsustamiseks on menetluse käigus juba tehtud.

3-23-191

4(7)

Vastustajatelt tuleb kaebaja kasuks välja mõista 664,66 euro suurune hüvitis maa omandamise

viivitamisega tekitatud otsese varalise kahju eest, mis vastab kaebaja poolt aastatel 2016–

2023 3JTV tee kinnistule vastava maa eest tasutud maamaksule (dtl 408–421, 707).

Kohustamisnõude rahuldamata jätmise korral tuleb vastustajatelt välja mõista hüvitis 756

374,90 eurot suuruse varalise kahju eest. Asjaomane kahju seisneb esiteks 26 282,60 euro

ulatuses õigusabi, nõustamise ja kinnisvara hindamisega seotud kulutustes. Hüvitis tuleb välja

mõista ka 3JTV tee kinnistu ning samuti Madruse tn 13a ja Madruse tn 13b kinnistute

turuväärtuse vähenemise eest. Riigi huvides ja initsiatiivil seatud kasutuspiirangute tõttu ei ole

kaebajal võimalik eelnimetatud kinnistuid arendada soovitud eesmärgil ehk elamumaana.

Madruse tn 13a ja 13b kinnistute väärtus on vähenenud 177 834 euro võrra ning 3JTV tee

kinnistu väärtus 552 258,30 euro võrra.

3. Transpordiamet ja kliimaminister palusid jätta kaebus rahuldamata.

4. Tallinna Halduskohus jättis 20.06.2023 otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohtu

otsuse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.

Ajal, mil kaebaja sai jagamiseelse Madruse tn 13 kinnistu omanikuks, kehtis 2005. aastal

kehtestatud üldplaneering, mille kohaselt paiknes see kinnistu tervikuna väikeelamumaa

juhtotstarbega maa-alal. Kinnistu paiknes detailplaneeringu kohustusega alal. Vaidlust ei ole

selles, et enne Madruse tn 13 DP kehtestamist ei kehtinud ühtki detailplaneeringut ega muud

õigusakti, millest oleks tulenenud jagamiseelse Madruse tn 13 kinnistu ükskõik millisele osale

mistahes ehitusõigus. Üldplaneeringus näidatud juhtotstarve ei ole samaväärne maa

sihtotstarbega. Juhtotstarve üldplaneeringus ei tähenda seda, et sellele alale jääv kinnistu peab

täielikult või maksimaalselt suures ulatuses saama sellele juhtotstarbele võimalikult lähedase

sihtotstarbe. KAHOS § 4 lõikes 3 kasutatud sõnastusega „senisel sihtotstarbel“ ei ole viidatud

üldplaneeringust tulenevalt juhtotstarbele, vaid silmas on peetud konkreetsele maatükile

omistatud sihtotstarvet.

Olenemata sellest, et Madruse tn 13 DP kehtestamine ei kitsendanud varasemaga võrreldes

kaebaja jaoks maa kasutamise võimalusi (tegelikult avardas neid, andes võimaluse kasutada

osa maast elamuehituseks, millist võimalust kaebajal enne DP kehtestamist ei olnud), tuleb

tõdeda, et Madruse tn 13 DP-s ette nähtud lahendus, mis näeb 2005. aasta üldplaneeringus

ette nähtud juhtotstarbest lähtuva sihtotstarbe 5,9 ha suurusel osal 8,2 hast, on käsitatav

põhiseaduse § 32 lõike 2 teisest lausest tuleneva omaniku talumiskohustuse piiresse jääva

lahendusena. Eeltoodu tõttu ei ole tegemist kaebaja omandi sundvõõrandamisega ning riigil ei

ole KAHOS alusel kohustust kaebaja maad omandada. Seega ei ole kaebajal õigust ka riigilt

maa omandamist nõuda.

Riigi tegevus ei tekitanud õiguspärast ootust, et maa omandatakse. Siinsel juhul ei tulene

ühestki õiguse üld- ega üksikaktist ega vastustajate toimingust eraldivõetuna ega

omavahelises koosmõjus kaebajale antud õiguslikult siduvat lubadust Madruse tn 13 DP

kohaselt Tartu põhjapoolse ümbersõidu rajamiseks reserveeritud maatükkide omandamiseks.

Transpordiameti poolt planeerimismenetluses riigitee rajamise perspektiiviga arvestamist

puudutava nõudmise esitamist ei saa käsitada kokkuleppena ega riigipoolse siduva lubadusena

omandada 3JTV tee kinnistu (ja/või ka Madruse 13a ja 13b kinnistud) pärast Madruse DP

kehtestamist õiglase ja kohese hüvitise eest. Kaebaja ei vaielnud DP menetluses sellele vastu.

Õiguspärast ootust ei saanud kaebajal tekkida ka sellest, et Transpordiamet selgitas kaebajale

31.08.2021 kirjas maa omandamise võimalusi, tellis omandatava maa hindamise ja tegi

23.11.2021 kirjas pakkumuse maa omandamiseks. Transpordiameti 31.08.2021 ja 23.11.2022

kirjadest võis kaebaja tõepoolest mõista, et riik soovib maad omandada (ja vaidlust ei ole

selles, et sooviski), ent neis kirjades esitatule tuginedes ei ole kaebaja oma elukorralduses ega

Madruse tn 13 kinnistu kasutamisega seoses enam mingisuguseid muudatusi teinud.

3-23-191

5(7)

Transpordiameti 23.11.2022 kirjas tehtud pakkumist ning sellele kaebaja poolt antud

nõustumist ei saa käsitada siduva kokkuleppena maa omandamise kohta. KAHOS § 3 lg 1

kohaselt on selline otsustuspädevus ministril. KAHOS menetlus on üles ehitatud selliselt, et

maa omandamise otsustamiseks pädeval organil ehk ministril on õigus otsustada, kas maa

omandada või mitte, siis kui kõik omandamise otsustamiseks vajalikud toimingud on tehtud.

Transpordiameti 22.03.3034 kirjas esitatud põhjendus, et kaebajal kinnistule ei ole lähiajal

asjaomase tee rajamist ette näha, on piisav, et lõpetada juba alustatud maa avalikes huvides

omandamise menetlus. KAHOS ei välista tee-ehituseks vajalike maatükkide omandamist ka

aastaid enne seda, kui reaalselt teed ehitama asutakse, kui omandamise lubatavuse aluseks

olevad asjaolud on võimalik tuvastada. Teisalt aga ei ole sellises ennaktempos maade

omandamiseks riigil kohustust. Riik võib viivitada maa omandamisega seni, kuni asjaomane

tee-ehitus algab või kui selle algamine on selgelt ette nähtav.

Võrdse kohtlemise põhimõtet ei ole rikutud. Kaebaja osutatud maatükid, mille omandamiseks

riik menetlusi jätkab või mille on riik omandanud, paiknevad kaebaja kinnistuga võrreldes

teisel pool Emajõge. Transpordiamet on loogiliselt selgitanud, et Emajõest lääne poole jääv n-

ö Vorbuse sõlm ehitatakse välja esimeses järjekorras koos TEN-T põhivõrku kuuluva Tartu-

Tallinna maantee Tartu-Kardla lõiguga. See, et vastustaja ehitab Emajõest lääne poole jäävad

teed ja sõlmed valmis nii, et peab silmas ka perspektiivset tee pikendamist teisele poole jõge,

ei too kaasa kohustust kohe omandada teisele poole jõge jäävad maatükid. Teedevõrgu

ehitamisel on igati mõistlik lahendus, kus ehitatakse valmis sõlmed (ristmikud, kogujateed)

nii, et need arvestavad tulevikus tõenäoliselt rajatava täiendava teega. Riik ei pea omandama

tee-ehituseks perspektiivis vajalikke maatükke kohe, kui planeerimisdokumendis tee ette

nähakse. Taristuobjektide planeerimine ja välja ehitamine on pikaajaline protsess ning selle

realiseerimise võimalused sõltuvad suuresti selleks vajalike rahaliste vahendite olemasolust ja

nende vahendite kasutamiseks seatud poliitilistest prioriteetidest. Siinkohal tuleb silmas

pidada ka seda, et riigieelarve vahendite kasutamise prioriteedid võivad muutuda sõltuvalt nii

üldisest majandusolukorrast, kui ka näiteks demokraatliku otsustusprotsessi tulemusena

muutunud avaliku võimu eesmärkidest.

Põhjendamatu on nõue mõista vastustajatelt välja hüvitis, mis vastab kaebaja poolt makstud

maamaksu summadele. Riik ei ole maa omandamisega õigusvastaselt viivitanud. Kaebaja on

taotlenud aastatel 2016–2023 tasutud maamaksu väljamõistmist. Avalik-õiguslikust

kitsendusest maa kasutamisel saab rääkida alates Madruse tn 13 DP kehtestamisest

21.02.2021. Ühelgi juhul poleks alust lugeda kaebaja kahjuks enne seda tasutud maamaksu.

Õigeks ei saa pidada kaebaja väidet, et riik asus tema omandiõigust piirama juba Madruse tn

13 DP menetluse käigus oma soove ja nõudmisi esitades. Kuna DP kehtestamine ja sellest

tingitud

piirang

kaebaja

kinnisomandi

teostamisel

ei

ole

samaväärne

faktilise

sundvõõrandamisega, et tekkinud riigil KAHOS § 4 lg 3 alusel kohustust kaebaja maatükke

omandada ka pärast Madruse tn 13 DP kehtestamist. Seetõttu ei ole õige väita, et kaebaja on

põhjendamatult pidanud tasuma maamaksu.

Põhjendamatu on ka kaebaja poolt alternatiivselt esitatud hüvitamisnõue. Kulutusi õigusabile

ja kinnisvaraga seotud teenustele ei saa käsitada kulutustena, mille kaebaja tegi seetõttu, et

usaldas vastustaja lubadust maa omandada. Nagu eespool märgitud, ei saanud kaebajal sellist

seadusega kaitstavat usaldust tekkida. Isik peab arvestama võimalusega, et haldusmenetluse

tulemusena ei anta soovitud sisuga haldusakti ning meelepärase otsuse saamiseks tehtud

kulutused osutuvad tarbetuks. Selliste kulude hüvitamist saaks nõuda juhul, kui soovitud

sisuga haldusakt jääb õigusvastaselt andmata, samuti juhul kui haldusakti andmata jätmine on

küll iseenesest õiguspärane, ent kui kulutused on tingitud haldusorgani selgelt eksitavast

käitumisest või viimase poolt isikule esitatud nõudmistest. Sellise olukorraga tegemist pole.

3-23-191

6(7)

Alternatiivse hüvitamisnõude põhjendus, mille kohaselt on praeguse 3JTV tee, Madruse nt

13a ja Madruse tn 13b kinnistute väärtus vähenenud, lähtub väärast eeldusest, et kinnistute

esemeks oleval maal on olnud elamumaa väärtus. Kinnisasja väärtuse vähenemisest rääkides

tuleb rääkida kogu jagamiseelsest Madruse 13 kinnistust tervikuna. Isegi kui asuda

seisukohale, et praeguse 3JTV tee, Madruse 13a ja Madruse 13b kinnistute koosseisus oleva

maa väärtus on detailplaneeringust tulenevast kasutusotstarbest tingituna väiksem kui see oli

enne DP kehtestamist, mil tegemist oli ehitusõiguseta sihtotstarbeta maaga, siis tuleb samas

tõdeda, et jagamise järgsel Madruse tn 13 kinnistul ehk ligi 5,9 ha suurusel alal jagamiseelsest

Madruse tn 13 kinnistust on Madruse tn 13 DP kehtestamise tulemusena maa väärtus oluliselt

suurenenud. Kaebajal ei ole kunagi olnud õigust nõuda jagamiseelse Madruse tn 13 kinnistule

sellise detailplaneeringu kehtestamist, mis näeks ette mahukama ehitusõiguse kui see, mis

2021. aastal kehtestatud DP-ga ette nähti.

Hüvitamisnõude rahuldamiseks puudub ka seadusest tulenev alus. Riigivastutuse seaduse

(RVastS) § 7 lg 1 alusel pole hüvitamisnõude rahuldamine võimalik, kuna puudub kaebaja

väidetava kahju tekkimisega põhjuslikus seoses olev vastustajate õigusvastane tegevus:

selleks ei saa olla vastustajate nõudmiste või soovide esitamine Madruse tn 13 DP menetluse

käigus, Madruse tn 13 DP kehtestamine ega ka 3JTV (ja/või Madruse 13a ja 13b) kinnistute

omandamisest keeldumine.

RVastS § 16 näeb ette isiku õiguse nõuda õiguspärase, ent tema põhiõigusi või vabadusi

erakordselt piirava haldusakti või halduse toiminguga tekitatud varalise kahju hüvitamist

õiglases ulatuses. Asjaolu, et riik kaebaja maad ei omanda, ei piira kaebaja põhiõigusi (eeskätt

omandiõigust) erakordselt eelviidatud sätte tähenduses. Selle eest, et Madruse tn 13 DP-s on

3JTV tee kinnistule ette nähtud transpordimaa sihtotstarve, ei saa kaebaja nõuda hüvitist

vastustajatelt, kuna DP on kehtestanud kohalik omavalitsus. Olukord, kus 21% terviklikust

ehitusõiguseta maatükist määratakse detailplaneeringuga avalikust huvist lähtuv teemaa

sihtotstarve, ent riik ei soostu asjaomast maad kaebajalt omandama enne, kui tee-ehitus

reaalselt selle maa kasutamist takistama hakkab, ei ole olukord, kus saaks rääkida

õiguspärasest, ent kaebaja õigusi erakordselt piiravast haldusaktist või toimingust, millega

tekkinud kahju tuleb hüvitada.

Usalduskahju pole kaebajale tekitatud (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 67 lg 3).

Vastustajad pole andnud selliseid haldusakte või teinud selliseid toiminguid, millest kaebajal

oleks saanud tekkida usaldus selle vastu, et riik peab asjaomase tee ehitamiseks vajaliku

maatüki nüüdseks omandama. Kaebajal on õigus saada KAHOS § 17 alusel hüvitist

asjaajamisega seotud kulutuste eest. Selle hüvitise maksmisest ei ole vastustajad aga

keeldunud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. X palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 20.06.2023 otsus tühistada ning teha

asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb halduskohtus esitatud seisukohtade

juurde.

6. Transpordiamet ja kliimaminister paluvad jätta apellatsioonkaebus rahuldamata,

nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes halduskohtus avaldatud seisukohtade

juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Halduskohus on kaebaja õiguslikele

3-23-191

7(7)

argumentidele ammendavalt vastanud. Apellatsioonimenetluses ei ole esile toodud uusi

väiteid, mis võiksid halduskohtu otsuse järeldusi mõjutada.

8. Kaebaja esitas 17.05.2023 ringkonnakohtule täiendavad tõendid: Transpordiameti

05.09.2023 pakkumine LRY OÜ-le Jõe kinnisasja osaliseks omandamiseks ning LRY OÜ

20.02.2024 vastus. Ringkonnakohus võttis istungil tõendid asja materjalide juurde.

Halduskohus on Jõe kinnistuga seonduvat otsuse p-s 18 juba hinnanud. Ringkonnakohus

nõustub, et kaebaja ei saa nõuda maa omandamist väitega, et teisel pool jõge asuvat kinnistut

soovib riik omandada. Kuigi Jõe kinnistu maaeraldisele on kavandatud sillakonstruktsioonid

ning sama silla teine ots peaks perspektiivselt asuma kaebajale kuuluval 3JVT tee kinnistul, ei

tekita see kaebajale nõudeõigust. Halduskohus märkis õigesti, et mõistlik on lahendus, kus

vastustaja ehitab Emajõest lääne poole jäävad teed ja sõlmed valmis nii, et peab silmas ka

perspektiivset tee pikendamist teisele poole jõge. Vastustajad ei ole väitnud, et kaebaja

kinnistule kunagi teed ei tule. Küsimus on lihtsalt ajafaktoris ning riigi rahalises võimekuses.

Pole kahtlust, et kui tulevikus jätkub tee ehitamine ka teisel pool Emajõge, toimub kaebaja

kinnistu riigile omandamine KAHOS-ele alusel või hüvitise maksmine mõne muu siis kehtiva

regulatsiooni alusel.

9. Halduskohus rõhutas õigesti, et kaebaja õiguste riive intensiivsuse hindamise aspektist tuleb

vaadelda kogu jagamiseelse Madruse tn 13 kinnistu kasutamise võimalust. Ehitusõiguse sai

kaebaja alles 18.02.2021, mil kehtestati Madruse tn 13 DP. Kaebaja saab suuremal osal

jagamiseelsel kinnistul tegeleda elamuarendusega. Kaebajal puudus enne DP kehtestamist

õiguspärane ootus, et ta saab ehitusõiguse tervele jagamiseelsele kinnistule. Halduskohus on

õigesti selgitanud üldplaneeringust tuleneva juhtotstarbe tähendust.

DP järgi on 3JTV tee kinnistu transpordimaa, kuid sellest ei saa järeldada, et sisuliselt on

toimunud kinnistu sundvõõrandamine. Maaomanikud peavad arvestama võimalusega, et

planeerimisprotsessi tagajärjel ei pruugi kõik kinnistud saada kõrgeima tulususega

sihtotstarvet. See ei ole samaväärne sundvõõrandamisega. Kaebajal on kuni tee reaalse

ehitamiseni võimalik 3JTV tee kinnistut kasutada viisil, mis on selle sihtotstarbega kooskõlas.

10. KAHOS ei sätesta, et kord alustatud kinnisasja omandamise menetlus peaks igal juhul

lõppema kinnisasja omandamisega. Seega ei saa ainuüksi menetluse alustamine tekitada

maaomanikule õiguspärast ootust. KAHOS § 4 lg 1 p 7 alusel on kinnisasja lubatud omandada

tee ehitamiseks. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kui teehoiukava

muudetakse ning pole selge, millal konkreetse tee ehitamiseni jõutakse, on kinnisasja

omandamise menetluse lõpetamine lubatav. Kuna kinnisasja omandamisel makstakse tasu

avalikest vahenditest, peab kinnisasja omandamine olema selgelt vajaduspõhine.

11. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud kaebaja

kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)