3-24-1387/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Halduskohus

Kohtunik Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

8. juuli 2024, Tartu

Kohtuasja number 3-24-1387

Kohtuasi Xi kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise nõudes

Menetlusosalised

Menetlustoimingud Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla Kaebuse tagastamine Esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Xi kaebus.

2. Jätta Xi esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

3. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X.

Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1, § 252 lg 7).

ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas 7. mail 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse seoses Tartu Vanglas helistamise piiramisega. Kaebusest nähtuvalt ei nõustunud kaebaja vanglas helistamisele kehtestatud ajalise piiranguga ning soovis piirangu rakendamisega tekitatud kahju hüvitamist. Kohus mõistis kaebust nii, et X nõuab Tartu Vangla kodukorra punkti 13.12 tühistamist ja mittevaralise kahju hüvitist seoses helistamise piiramisega. Kaebaja viitas ka esialgse õiguskaitse taotlemise soovile, mida kohtu hinnangul tuli käsitada Tartu Vangla kodukorra punkti 13.12 kehtivuse peatamise (HKMS § 251 lg 1 p 1) taotlusena. Kaebuses sisaldus taotlus kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.

2. Tartu Halduskohus tagastas 15. mai 2024. a määrusega Xi kaebuse osaliselt ehk Tartu Vangla kodukorra punkti 13.12 tühistamise nõudes (resolutsiooni p 1). Sama määrusega jättis kohus rahuldamata kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks (resolutsiooni p 3), jättis kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning andis kaebajale kaebuse ja taotluse puuduse kõrvaldamiseks (riigilõivu kogusummas

3-24-1387

65 eurot tasumiseks) aega seitse päeva arvates kohtumääruse resolutsiooni punkti 3 jõustumisest (resolutsiooni p 4). Kaebaja sai määruse kätte samal päeval ehk 15. mail 2024.

KOHTU SEISUKOHT

3. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

Kohus on seisukohal, et Xi kaebus tuleb tagastada ning selles sisalduv esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta läbi vaatamata. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.

4. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Samuti sätestab HKMS § 55 lg 2, et kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määrusega läbi vaatamata.

Halduskohus tagastas 15. mai 2024. a määrusega Xi kaebuse osaliselt ning jättis sama määrusega ülejäänud kaebuse osas rahuldamata kaebaja menetlusabi taotluse (sh ka osas, mis puudutas esialgse õiguskaitse taotluse esitamist). Kaebaja pidi kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest tasuma riigilõivu kogusummas 65 eurot. X esitas määruskaebuse ja vaidlustas halduskohtu 15. mai 2024. a määruse resolutsiooni punktid 1 ja 3 Tartu Ringkonnakohtus. Tartu Ringkonnakohus tegi

11. juunil 2024 määruse, milles tagastas Xi määruskaebuse Tartu Halduskohtu 15. mai 2024. a määruse resolutsiooni punkti 1 peale HKMS § 207 lõike 2 ja § 207 lõike 3 punkti 2 alusel (resolutsiooni p 1) ning tagastas ka Xi määruskaebuse Tartu Halduskohtu 15. mai 2024. a määruse resolutsiooni punkti 3 peale HKMS § 207 lõike 2 ja § 207 lõike 3 punkti 1 alusel. Ringkonnakohtu määruse resolutsiooni punkt 1 oli vaidlustav määruskaebuse esitamisega Riigikohtule. Ülejäänud osas oli määrus lõplik. X sai ringkonnakohtu 11. juuni 2024. a määruse kätte samal päeval ning ei vaidlustanud seda. Tartu Halduskohtu 15. mai 2024. a määruse resolutsiooni p 3 jõustus seega Tartu Ringkonnakohtu 11. juuni 2024. a määrusega ning kaebaja pidi riigilõivu kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest tasuma hiljemalt 18. juunil 2024.

Kaebaja ei ole kohut teavitanud riigilõivu tasumisest ning tasumist ei ilmne ka kontrollimisel kohtute infosüsteemist. Käesolevaks ajaks on riigilõivu tasumiseks määratud seitsme päeva pikkune tähtaeg möödunud. Tähtaja pikendamist kaebaja halduskohtult taotlenud ei ole.

5. Kohus on seisukohal, et Xi kaebust ja esialgse õiguskaitse taotlust ei ole võimalik menetleda, sest riigilõiv on tasumata. Riigilõivu tasumata jätmine on asja läbivaatamist takistav puudus HKMS §

121 lg 1 p 2 tähenduses.

Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel ning jätab esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.

6. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

7. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik