3-24-1875/3 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 8. juuli 2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-1875 Haldusasi XXi kaebus seoses tema terviseandmete vangiregistris kajastamisega ja nende kasutamisega Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 4. juuli 2024. a määrus Menetlusosalised Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna Vangla Menetluse alus ringkonnakohtus XXi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Võtta menetlusse XXi määruskaebus Tallinna Halduskohtu 4. juuli 2024. a määruse peale haldusasjas nr 3-24-1875. 2. Rahuldada XXi määruskaebus. 3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 4. juuli 2024. a määrus haldusasjas nr 3-24-1875 ja saata asi halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. XX esitas Tallinn Halduskohtule 24.06.2024 kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla arstide tegevus, mis seisnes kaebaja terviseandmete andmises vanglaametnikule. Tallinna Vangla koostas kaebaja kohta 10.06.2024 iseloomustuse ja esitas selle kohtule koos taotlusega kaebajale karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Iseloomustuses on kajastatud konfidentsiaalseid terviseandmeid, mida kaebaja on avaldanud arstidele ja psühholoogile. Vanglas on tavaks, et kui ametnik tahab saada terviseandmeid, siis saadetakse meditsiiniosakonnale e-kiri ning meditsiiniosakonna juhataja annabki kinnipeetava kohta vabalt kõik meditsiinilised andmed. Tallinna Vangla arstide õigusvastane tegevus rikkus kaebaja eraelu puutumatust (põhiseaduse § 26; Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 8). Tegemist on terviseandmete kui eriliigiliste ja seega kõrgendatud kaitset

3-24-1875 2(4) vajavate isikuandmete õigusvastase töötlemisega. Arvestades, et rikutud on patsiendisaladuse tuuma, siis on kaebajal tekkinud üleelamised kindlasti olulised. Kahjustada sai ka tema usaldus tulevikus psühholoogilise ravi saamisel, sest kaebaja lähtus põhjendatult eeldusest, et vestlused arsti ja psühholoogiga toimusid ravi eesmärgil. Kaebaja viitab Riigikohtu 21.06.2024 otsusele nr 3-22-2022. Kaebaja palub tühistada 10.06.2024 iseloomustus ning koostada riskihindamine uuesti ilma konfidentsiaalsete andmeteta ja esitada kohtule uus karistusjärgse kontrolli taotlus. 2. Tallinna Halduskohus tagastas 04.07.2024 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Kinnipeetava poolt kaebuse esitamisel näeb vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 ette kohustusliku vaidemenetluse. Kaebuse kohaselt koostas Tallinna Vangla vaidlusaluse iseloomustuse kaebaja kohta 10.06.2024. Seega, isegi kui kaebaja on esitanud Tallinna Vanglale vaide, mis tuleb lahendada 30 päeva jooksul selle edastamisest arvates, ei saa vaidemenetlus olla praeguseks lõppenud. Kaebaja saab kohtu poole pöörduda alles pärast seda, kui vangla on tema vaide lahendanud. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda tähtaegu järgides vajaduse korral uuesti kohtusse (HKMS § 43 lg 2). 3. XX palub 05.07.2024 määruskaebuses tühistada halduskohtu 04.07.2024 määrus. Kaebaja õigusi on rikkunud Tallinna Vangla arstid, mitte vanglaametnikud. Kuivõrd tervishoiutöötajad ei osuta vanglas tervishoiuteenust haldusmenetluses, vaid eraõiguslikus suhtes, siis ei ole võimalik esitada vaiet ning VangS § 11 lg-tes 5 ja 8 sätestatud kohustuslikud kohtueelsed menetlused ei kohaldu (vt Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2024 määrus nr 3-24- 1335). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab piisaval määral HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus ei pea määruskaebuse lahendamiseks vajalikuks nõuda Tallinna Vanglalt sellele vastust. 5. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et halduskohus ei saanud kaebust tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Tuleb möönda, et kaebuse tekst on raskesti mõistetav, kuid halduskohus ei ole samuti selgelt määratlenud, millise(d) taotluse(d) ta sellest välja luges. Ringkonnakohus saab määrusest aru nii, et halduskohtu hinnangul on kaebaja palunud tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla toiming, mis seisneb selles, et vanglaametnikud kasutasid kohtule esitatud 10.06.2024 iseloomustuse koostamiseks vangiregistris sisalduvaid kaebaja terviseandmeid. 6. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on Tallinna Vangla 11.06.2024 edastanud XXi kohta koostatud materjalid (sh inspektor-kontaktisiku koostatud 10.06.2024 iseloomustuse) Harju Maakohtule kriminaalasjas nr xxx karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks. Ringkonnakohus on tingimisi enne tähtaega vabastamise menetlusse puutuvalt varasemas praktikas leidnud, et maakohtu jaoks materjale ette valmistades (sh kinnipeetava iseloomustuse koostamisel) ei täida vangla materiaalselt haldusülesannet, vaid loob maakohtu täitmiskohtuniku jaoks tingimused kriminaalmenetluses otsustatava küsimuse lahendamiseks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 13.06.2022 määrus nr 3-21-2427; 03.02.2023 määrus nr 3-22- 2652). Karistusjärgse käitumiskontrolli (vt karistusseadustiku § 871) kohaldamine on samuti kriminaalasja menetleva kohtu pädevuses ning kaebajal on võimalik oma väidetavalt rikutud õigusi kaitsta selles menetluses. Maakohus lahendab karistusjärgse käitumiskontrolli küsimuse iseseisvalt ning HKMS § 4 lg-st 1 tulenevalt ei ole halduskohtu pädevuses lahendada nõudeid,

3-24-1875 3(4) mis seonduvad maakohtu menetluses Tallinna Vangla 10.06.2024 iseloomustusele tuginemise lubamatusega. Selliste nõuete osas tulnuks kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. 7. Riigikohtu 21.06.2024 otsuses nr 3-22-2022 (p 20) on samas hinnatud, et vangiregistris kajastatud kinnipeetava isikuandmete esitamine maakohtule esitatavas iseloomustuses on osaks karistuse täideviimisest, millele kohaldub mh riigivastutuse seadus (RVastS). Otsuses on lisaks leitud, et isikuandmete töötlemistoimingutena on vaidlustatavad mh arstide või psühholoogiga peetud vestluste kokkuvõtete vangiregistrisse sisestamine ja nende säilitamine ning andmetele vanglateenistujatele juurdepääsu võimaldamine. Terviseandmete vangiregistrisse sisestamise õiguspärasuse hindamisel on oluline, millisel eesmärgil andmeid koguti (s.o ravi või karistuse täideviimine) ning kas see oli andmesubjektile arusaadav (vt otsus nr 3-22-2022, p-d 21–22.5). 8. Määruskaebuse kohaselt seostab kaebaja oma õiguste rikkumist eeskätt Tallinna Vangla meditsiinitöötajate toimingutega, mis seisnesid tema terviseandmete vangiregistrisse lisamises või terviseandmete muul viisil (nt e-kirjaga) vanglaametnikele edastamises. Seejuures rõhutab kaebaja, et vestlused toimusid selgelt ravi eesmärgil ning tervishoiuteenuste osutamine vanglas toimub eraõiguslikus vormis, mistõttu ei ole VangS § 11 lg-d 5 ja 8 ning RVastS asjakohased (vt Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2024 määrus nr 3-24-1335, p-d 7–8). Ringkonnakohus on seisukohal, et osutatud tervishoiuteenuseid kajastavate andmete vangiregistrisse sisestamine ei kujuta endast osa tervishoiuteenuse osutamisest, vaid iseseisva haldusülesande täitmist, isegi kui sellised andmed kannab registrisse tervishoiutöötaja. Riigikohus ei ole asjas nr 3-22-2022 samuti pidanud vajalikuks eristada, kes konkreetselt andmed vangiregistrisse kandis, vaid on käsitanud seda vangla tegevusena (vt otsuse p-d 23–24). Seetõttu ei ole praegusel juhul tegemist olukorraga, kus halduskohus lahendab sisuliselt eraõiguslikku vaidlust. 9. Eeltoodust lähtudes tõlgendab ringkonnakohus kaebust HKMS § 2 lg 4 teise lause alusel selliselt, et kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla andmetöötlustoimingud, mis seisnevad tema eriliigiliste isikuandmete vangiregistrisse sisestamises ja seal säilitamises ning nendele andmetele vanglaametnikele juurdepääsu võimaldamises ja vanglaametnike poolt 10.06.2024 iseloomustuse koostamisel nende andmete kasutamises. Konkreetselt on kaebuses välja toodud arstide mõningad hinnangud kaebaja tervisele ja käitumisele (nt kergesti ärrituv, manipulatiivne, labiilne iseloom) ning kaebajat häirivad lauseosad 10.06.2024 iseloomustuses („/.../ (tarvitanud kanget alkoholi (viina) umbes 250 ml); „Isik on väitnud, et proovis alkoholi esimest korda 11-12-aastaselt olles sõbraga koos“; „/.../ (nõrgenenud enesekontrolli taustal, impulsi ajel).“). 10. Halduskohus on kaebust HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastades jätnud tähelepanuta, et haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 72 tulenevalt ei ole võimalik esitada nn tuvastamisvaiet, mistõttu ei saa ka VangS § 11 lg 5 välistada tuvastamiskaebusega halduskohtusse pöördumist. Vangiregistris terviseandmete õigusvastase töötlemise lõpetamiseks oleks asjakohane esitada kohustamisnõue ning sellisel juhul tuleks enne kohtusse pöördumist läbida vaidemenetlus (vt HMS § 72 lg 1 p 3). Kohustamisnõue ei aitaks seejuures kaitsta kaebaja õigusi seonduvalt juba toimunud andmetöötlustoimingutega (sh 10.06.2024 iseloomustuse maakohtule esitamisega). Määruse p-s 6 märgitud põhjustel, ei pea ringkonnakohus võimalikuks halduskohtumenetluses lahendada vaidlust selle üle, kas Tallinna Vangla koostatud 10.06.2024 iseloomustus on sobiv karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks või tuleks vanglal koostada kaebaja kohta uus iseloomustus ja edastada see maakohtule. Isegi kui aktsepteerida uue iseloomustuse koostamiseks kohustamise nõuet, ei ole kaebaja selles osas läbinud VangS § 11 lg-s 5 ettenähtud kohustuslikku kohtueelset menetlust.

3-24-1875 4(4) 11. Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõude menetlemine eeldab HKMS § 44 lg-st 1 ja § 45 lg-st 2 tulenevalt, et see aitab kaitsta kaebaja õigusi. Seejuures juhul, kui kaebaja õiguste kaitseks oleks võimalik üksnes hüvitada väidetavalt õigusvastaste toimingutega tekitatud kahju, siis tuleks kaebajal esitada hüvitamiskaebus (vt HKMS § 45 lg 2 teine lause) ja läbida sellele eelnevalt kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt VangS § 11 lg-le 8. Kuivõrd asjaoludest tulenevalt ei saa välistada tuvastamiskaebuse preventiivset eesmärki (maakohus ei ole kriminaalasjas nr xxx karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist veel otsustanud, asjas on määratud kohtuistung 12.08.2024) ega rehabiliteerivat eesmärki, kui kaebaja ei soovi taotleda kahju hüvitamist (nt Riigikohtu 14.02.2023 määrus nr 3-22-721, p-d 11–12), siis ei ole praeguses menetlusetapis alust kaebust tagastada ka HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. 12. Halduskohtul tuleb edasise menetluse käigus selgitada vastavalt HKMS § 120 lg 1 p-s 1 ettenähtule välja vaidluse ese ning alles seejärel on võimalik otsustada, kas kaebuse saab võtta menetlusse või mitte (vt Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2024 määrus nr 3-24-1335, p-d 8–9). 13. Eelneva põhjal tuleb XXi määruskaebus rahuldada ning Tallinna Halduskohtu 04.07.2024 määrus tühistada, Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega saadab XXi kaebuse Tallinna Halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks. (allkirjastatud digitaalselt)