11 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1(4)

Kriminaalasi nr 1-11-3997

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. juuli 2011. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-3997 (11260100931) Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Kriminaalasi Lühimenetluses P.M süüdistus KarS § 424 järgi Prokurör Margit Luga Süüdistatav P.M

Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, postiaadress

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, isikukood xxx, Eesti

Vabariigi kodanik, keskeriharidus, emakeel-eesti keel, töökoht: JYKY OÜ autojuhtmehhanisaator, kriminaalkorras karistatud:

1) 09.01.2007 Tartu Maakohtus Jõgeva kohtumaja KarS § 424 järgi rahaline karistus: 360 päevamäära, s.o 18000 krooni (1150.41

EUR) ning lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 7 kuuks.

2) 04.09.2007 Tartu Maakohtus Jõgeva kohtumaja KarS § 329

järgi rahaline karistus: 120 päevamäära, s.o 6000 krooni (383.47 EUR), lõplikuks karistuseks KarS § 65 lg 2 alusel rahaline karistus: 240 päevamäära, s.o 12000 krooni (766.94 EUR).

3) 28.07.2010 Tartu Maakohtus Jõgeva kohtumaja KarS § 424

alusel 5 kuud vangistust, mida KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel ei pööratud täitmisele 18- kuulise katseajaga, väärteokorras karistatud alates 2003.a 7 korral, tõkendit kohaldatud ei ole

Kaitsja Vandeadvokaat Karl Saavo RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada P.M KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra mõistes karistuseks P.M-ile 4

2(4) (neli) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Tartu Maakohtu 28.07.2010.a Jõgeva kohtumajas

kriminaalasjas 1-10-9759 P.M-ile mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 5 (viis) kuud vangistus, võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis P.M-ile mõista 9 (üheksa) kuud vangistust.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta P.M-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üks) aastaks. KarS § 55 lg 1 alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.

Sisse nõuda P.M-ilt menetluskuludena riigituludesse:

1) sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 03 senti;

2) kaitsetasu 264 (kakssada kuuskümmend neli) eurot 84 senti vandeadvokaat Karl Saavo

poolt osutatud õigusabi eest;

3) paljunduskulu 2 (kaks) eurot 65 senti.

Menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 1 (üks) kuu kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le (SEB 10220034796011, Swedbank

221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002), märkides viitenumbriks 2800049874.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest kirjalikult teatada otsuse teinud kohtule. Apellatsioon tuleb esitada otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva

jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise järel on kohtuotsus tervikuna kättesaadav Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kantseleis alates 18. juulist 2011.a.

Süüdistus

P.M-ile on esitatud süüdistus selles, et tema olles alkoholijoobes (ühes liitris väljahingatavas õhus 1,31 mg/l alkoholi), juhtis 09.03.2011. a kell 15.14 Jõgevamaal Jõgeva vallas Viruvere külas Pargi talutee juures mootorsõidukit Volkswagen Golf reg nr 510 AMM. Seega pani P.M toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde, palus P.M süüdi tunnistada ja karistada vangistusega. P.M tunnistas ennast süüdi, kuid soovis, et teda ei karistataks vangistusega, vaid soovis kanda karistust jätkuvalt vabaduses.

Kaitsja leidis samuti, et süüdistus on leidnud täielikult tõendamist, P.M tuleb süüdi tunnistada ja karistada. Kaitsja taotles mõistetava vangistuse asendamist üldkasuliku tööga.

Kohus leiab, et kohtuistungil uuritud tõenditega on tuvastatud, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas juhtis P.M sõiduautot VW Golf reg nr 510 AMM. Nimetatud asjaolud on tõendatud P.M

enda ja tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxi ütlustega kohtueelsel uurimisel, millised kohus

3(4) avaldas (t.l 1-2, 28-29). P.M tuvastati ühes liitris väljahingatavas õhus 1,31 mg/l alkoholi,

seega oli ta mootorsõidukit juhtides alkoholijoobes (indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll – t.l 3, 4). Eelnimetatud tõendite üle vaidlust ei ole ja seega on tõendatud, et P.M juhtis mootorsõidukit olles alkoholijoobes. Kuritegu on toime pandud kavatsetult – P.M ütlustest nähtus, et ta tarvitas enne sõitma hakkamist ca 250 gr valget viina, seega teadis, et on alkoholijoobes ja vaatamata sellele asus mootorsõidukit juhtima. Seega pani P.M tahtlikult toimemootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu. KarS § 33 kohaselt on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. P.M on süüvõimeline, samuti ei ole kohus tuvastanud ühtegi tema süüd välistavat asjaolu. Seega on P.M süüdi talle süüks arvatud kuriteo toimepanemises, ta tuleb vastavalt süüdi tunnistada ja karistada.

Karistuste mõistmisel juhindub kohus KarS § 56. Karistuste määramisel arvestab kohus eelkõige

P.M süüd, samuti toimepandud kuriteo raskust ja laadi, vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdistatava isikut ja võimalusi mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. P.M pani talle süüksarvatava kuriteo toime kavatsetult. Vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud P.M suhtes puuduvad.

KarS § 424 sanktsioon näeb ette karistusena rahalist karistust või vangistust. Kohus ei pea

võimalikuks käesoleval juhul rahalise karistuse mõistmist. Karistuse mõistmisel tuleb peale isiku süü arvestada ka teisi asjaolusid, s.h ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Igasugune mõjutamine toimub läbi isiksuse, tema

hoiakute muutmise kaudu. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks

arvestama ka süüdlase isikut. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on P.M varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral, neist kahel korral mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes ja ühel korral selle eest, et ta juhtis mootorsõidukit ajal, kui tal oli kohtuotsusega lisakaristusena ära võetud mootorsõiduki juhtimise õigus. Viimati karistati teda KarS § 424 järgi vähem kui aasta tagasi ja käesolevas kriminaalasjas talle süüks arvatav tegu on toime pandud vaid kaheksa kuu möödudes

viimasest kohtuotsusest. Eelmise kohtuotsusega karistati P.M vangistusega, mille kandmisest ta KarS § 74 sätete alusel tingimuslikult vabastati ning lisakohustusena määrati kohustus

mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Seega pani ta uue kuriteo toime katseajal, rikkudes ka pandud lisakohustust. Lisaks nähtub kriminaaltoimiku materjalidest, et P.M on korduvalt

karistatud ka väärteokorras liiklusalaste rikkumiste eest, s.h kolmel korral kuni 01.07.2011.a kehtinud LS § 7419 alusel. Viimased kaks rikkumist on olnud 2010.a kevadel. Kohtu arvates näitab

eeltoodu, et P.M on liikluseeskirjade rikkuja, kes kangekaelselt ignoreerib määratud karistusi ning jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Varem on P.M karistatud rahatrahvi

(väärteokorras), rahalise karistuse ja ka vangistusega, mille kandmisest on teda tingimuslikult

vabastatud. Väärteokorras 2010.a-l LS rikkumise eest määratud rahatrahvid on kõik tasumata.

Vaatamata kõigile määratud karistustele ja ka varem antud võimalustele näidata ennast

seaduskuuleka kodanikuna, vabastades ta tingimuslikult vangistusest, ei ole süüdistatav järeldusi teinud, vaid on jätkanud jonnaka järjekindlusega õigusvastast käitumist.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et P.M tuleb karistada vangistusega. Karistusmäära valikul arvestab kohus ka asjaolu, et peale viimast rikkumist on P.M otsustanud loobuda alkoholi tarvitamisest ja kriminaalhooldaja soovitusel pöördunud ka abi saamiseks psühhiaatri poole

ning teostab ravi. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus prokuröri poolt pakutud suhteliselt kerge karistusmääraga. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb mõistetavat karistust 1/3 võrra vähendada. Kuna kuritegu on toime pandud katseajal, siis tuleb KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust P.M-ile eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja mõista liitkaristus.

4(4) Kaitsja taotles KarS § 69 sätete kohaldamist ja P.M avaldas, et ta saaks üldkasuliku tööd teha. Kohus leiab, et käesolevalt puudub alus P.M karistuse asendamiseks. KarS § 69 kuulub

kohaldamisele vaid juhul, kui arvestades süüdlase isikut ja kuriteo toimepanemise asjaolusid, ei oleks vangistuse ärakandmine süüdimõistetu poolt otstarbekas. Nagu eespool on juba märgitud, on P.M varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes kokku 5-l korral (3 korral väärteokorras ning 2 korral kriminaalkorras), kuid ükski määratud karistustest ei ole suutnud

mõjutada teda seaduskuulekalt käituma. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, tuleb P.M talle mõistetud vangistus ära kanda.

Alkoholijoobes isiku poolt mootorsõiduki juhtimine kujutab endast kõrgendatud ohtu nii sõiduki

juhile, kui ka ümbruskonnale, mistõttu peab kohus vajalikuks KarS § 50 lg 1 p 1 kohaldamist ja P.M-ilt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Arvestades rikkumiste

järjekindlust, süüdimõistetu enda hoolimatut suhtumist kehtestatud normidesse, toimunusse ning talle määratud karistustesse, peab kohus vajalikuks kohaldada lisakaristust üheks aastaks. KarS § 55 lg 1 alusel laieneb lisakaristus kogu põhikaristuse kandmise ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.

KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdistatavalt riigituludesse menetluskuludena sisse nõuda

süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 417,03 eurot, toimiku paljunduskulu2,65 eurot ja kaitsjale maktud tasu riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest kokku 264,84 eurot.

Kohtunik