3-24-1931/6 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

08.07.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1931

Haldusasi

XXi esialgse õiguskaitse taotlus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 04.07.2024 määrus

Menetlusosalised

Taotleja – XX

Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Monika Raiendik

Menetluse alus ringkonnakohtus

XXi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse XXi määruskaebus Tallinna Halduskohtu 04.07.2024 määruse

resolutsiooni punkti 2 peale haldusasjas nr 3-24-1931.

2. Jätta XXi määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 04.07.2024 määruse

resolutsiooni punkt 2 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla 21.06.2024 käskkirjaga nr 1-24/1-3/187 tunnistati kinnipeetav XX süüdi

Tallinna Vangla kodukorra p 1.13.1 nõuete rikkumises ning määrati distsiplinaarkaristuseks

kartserisse paigutamine 3 ööpäevaks. Käskkirja kohaselt lükkub karistuse täitmisele pööramine

edasi katseajaga 2 kuud tingimusel, et isik ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist.

Vangla leidis käskkirjas, et kuna kinnipeetaval on mitu kehtivat distsipliinirikkumist (sh kolmel

korral ebaviisaka käitumise eest) ja praegune rikkumine on raske, ei saa piirduda noomituse

ega lühiajalise kokkusaamise keelamisega. Kinnipeetavat on varem samalaadsete rikkumiste

eest karistatud noomitusega ja lühiajalise kokkusaamise keelamisega, kuid see pole uut

rikkumist ära hoidnud. Praeguse vangistuse jooksul ei toimu kinnipeetaval pikaajalisi

kokkusaamisi, tal pole kambris elektriseadmeid ega teda pole tööle määratud, mistõttu ei ole ka

pikaajalise kokkusaamise ja elektriseadme keelamine ega töölt eemaldamine asjakohased

karistused. Seega on kartserikaristuse kohaldamine otstarbekas ja see võib kinnipeetava

edaspidised rikkumised ära hoida. Vangla on teadlik kinnipeetava terviseprobleemidest, kuid

meditsiiniosakonna andmetel absoluutset keeldu ajutise isoleerimise kohta ei ole. Kuna

kinnipeetavale on varem määratud samalaadse rikkumise eest 2 ööpäeva kartserikaristust ja see

3-24-1931

2(4)

ei ole ära hoidnud uut õigusrikkumist, on proportsionaalne karistus 3 ööpäeva kartserit. Selleks

et kinnipeetav saaks enda käitumist parandada, on otstarbekas määrata katseaeg 2 kuud.

2. XX esitas 30.06.2024 Tallinna Vanglale vaide 21.06.2024 käskkirja peale.

3. XX esitas 30-06-2024 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna

Vangla 21.06.2024 käskkirja nr 1-24/1-3/187 kehtivuse peatamiseks. Taotleja istub juba

pikemat aega üksikvangistuses. Tal on vaimsed probleemid (arst on diagnoosinud

psüühikahäire) ning üksikvangistus aina süvendab taotleja probleeme, muudab teda veelgi

ebastabiilsemaks ja raskemini mõjutatavaks. Samuti ei kontrolli arstid taotleja tervist ja

ignoreerivad taotleja meditsiiniabi taotlusi.

4. Tallinna Vangla palus 03.07.2024 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Tallinna Vanglas registreeriti 30.06.2024 XX vaie Tallinna Vangla 21.06.2024 käskkirja

kehtetuks tunnistamiseks. Vaie on menetlemisel. Taotleja suhtes algatati 18.06.2024

distsiplinaarmenetlus Tallinna Vangla kodukorra p 1.13.1 nõuete rikkumise (üldtunnustatud

viisakusreeglite eiramine) kahtlustuses. Menetluse ajendiks oli Tallinna Vangla kolmanda

üksuse valvuri 23.05.2024 ettekanne, mille kohaselt 23.05.2024 kella 11.20 paiku

meditsiinisaatmise ajal hakkas taotleja arstiga vaidlema. Kui arst kutsus valvuri ja palus

kinnipeetav ära viia, hakkas taotleja arsti roppude sõnadega sõimama. Arsti juurest kambrisse

saatmise ajal kasutas taotleja venekeelseid ebatsensuurseid väljendeid saatmise juures olnud

vanemvalvuri suunas. Lisaks lükkas ta saatmise ajal raamatuid riiuli pealt maha. Toimunud on

nõuetekohane menetlus, kinnipeetava süü on tõendatud. Kuna taotleja pani toime

distsipliinirikkumise, võis talle vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 kohaselt kohaldada

distsiplinaarkaristusi. Taotleja ei vaidle vastu distsipliinrikkumise toimepanemisele, küll aga ei

nõustu ta terviseseisundile viidates rikkumise eest määratud karistusega. Arvestades et XXle

on katseajaga distsiplinaarkaristus määratud 21.06.2024 ning pärast nimetatud kuupäeva toime

pandud distsipliinirikkumise eest teda distsiplinaarkorras karistatud ei ole, puudub tal praegu

õiguskaitse vajadus – vanglal ei ole praegu mingit alust 21.06.2024 käskkirjaga määratud

kartserikaristust täitmisele pöörata (vt vangistusseaduse (VangS) § 65 lg-d 3 ja 4). Samas peab

vangla saama distsipliinirikkumise korral reageerida adekvaatse karistusega. Tuleb ka

arvestada, et VangS § 65 lg-st 6 tulenevalt ei ole vanglal võimalik distsiplinaarkaristust pärast

distsiplinaarkaristuse määramisest kaheksa kuu möödumist täitmisele pöörata. Seega võib

õiguskaitse kohaldamise korral tekkida olukord, et kinnipeetav pääseb igasuguste tagajärgedeta

distsiplinaarkaristuse toimepanemisest. Avalikkusel ei ole huvi, et süstemaatilise

distsipliinirikkuja õigused oleks paremini kaitstud kui mõne muu distsipliinirikkuja puhul.

Kuna kinnipeetava distsipliinirikkumise eest karistamine teenib avalikku huvi (isiku suunamine

õiguskuulekale teele), ei ole põhjendatud käskkirja kehtivuse peatamine. Taotleja suhtes

kohaldatakse alates 06.05.2024 VangS § 69 lg 1 alusel täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna

tema käitumine ohustab julgeolekut. Seni ei ole tervishoiutöötajad ega vanglateenistujad

täheldanud taotleja käitumises ega terviseseisundis seoses lukustatud kambris hoidmisega

selliseid muutuseid, mis tingiks tema lukustatud kambris hoidmise režiimi lõpetamise. Vangla

jälgib kõigi kinnipeetavate seisundit ja vajadusel võtab tarvitusele meetmed, mida

tervishoiutöötajad peavad vajalikuks. Kui taotlejal peaks enne kartserikaristuse kandmisele

asumist või kartserikaristuse ajal ilmnema terviseprobleeme, mis välistavad tema kartseris

viibimise, toimitakse vastavalt meditsiinitöötajate suunistele.

5. Tallinna Halduskohus vabastas 04.07.2024 määrusega XX esialgse õiguskaitse taotluselt

riigilõivu tasumise kohustusest (resolutsiooni p 1) ja jättis tema esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata (resolutsiooni p 2).

HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka

vaidemenetluse ajal. Tallinna Vangla teatas 03.07.2024 kohtule, et taotleja on Tallinna

3-24-1931

3(4)

Vanglale 30.06.2024 esitanud vaide 21.06.2024 käskkirja nr 1-24/1-3/187 peale ning see vaie

on vanglas menetlemisel. Seega on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav.

Tallinna Vangla 21.06.2024 käskkirjaga lükati karistuse täitmisele pööramine edasi katseajaga

2 kuud tingimusel, et isik ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist. VangS § 65 lg 1

kohaselt pööratakse üldjuhul distsiplinaarkaristus täitmisele kohe. Sama paragrahvi lõike 2

kohaselt võib vanglateenistuse ametnik distsiplinaarkaristuse või selle osa täitmisele pööramise

edasi lükata tingimusel, et kinnipeetav ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist. Kui

kinnipeetav paneb katseajal toime uue distsipliinirikkumise, pööratakse mõlemad

distsiplinaarkaristused kohe täitmisele (VangS § 65 lg 3). Kui kinnipeetav ei pane katseajal

toime uut distsipliinirikkumist, jäetakse distsiplinaarkaristus täitmisele pööramata (VangS § 65

lg 4). Eeltoodust nähtub, et taotlejale määratud distsiplinaarkaristust ei pöörata täitmisele kohe

ning taotlejal tuleb distsiplinaarkaristus kanda vaid siis, kui ta paneb toime uue

distsipliinirikkumise. Seega sõltub distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramine taotleja enda

käitumisest ning tal on õiguskuuleka käitumise korral võimalik vältida 21.06.2024 käskkirjaga

määratud distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramist. Lisaks on vangla teatanud, et pärast

21.06.2024 käskkirja tegemist ei ole taotleja toime pannud uusi distsipliinirikkumisi, mis

tähendab, et praegu ei ole vanglal alust pöörata 21.06.2024 käskkirjaga määratud

kartserikaristust täitmisele. Seega puudub taotlejal praegu esialgse õiguskaitse vajadus Tallinna

Vangla 21.06.2024 käskkirja kehtivuse / täitmise peatamiseks.

Ka võimaliku kaebuse perspektiiv ja avalik huvi ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist.

Esialgse õiguskaitse taotlusest ning Tallinna Vanglale 30.06.2024 esitatud vaidest ei nähtu, et

taotleja vaidlustaks talle ette heidetud distsipliinirikkumise toimepanemist, vaid ta ei nõustu

talle määratud karistusega, viidates oma terviseseisundile. Samas on Tallinna Vangla kohtule

kinnitanud, et taotleja tervist jälgitakse ning vajadusel võetakse tarvitusele meetmed, mida

tervishoiutöötajad vajalikuks peavad (sh karistuse võimaliku täideviimise korral toimetatakse

vastavalt tervishoiutöötajate suunistele). Oluliseks tuleb pidada mh avalikku huvi vanglas

distsipliini ja julgeoleku tagamiseks ja asjaolu, et vangla saab distsiplinaarkaristuse täitmisele

pöörata üksnes piiratud aja jooksul (VangS § 65 lg 6).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. XX palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 04.07.2024 määrus ning uue määrusega

rahuldada tema esialgse õiguskaitse taotlus. Teda hoitakse juba pikka aega üksikvangistuses.

Tal on vaimsed probleemid ja psühhoosid. Seetõttu muutub ta veelgi ebastabiilsemaks ja võib

ohustada vangla julgeolekut. Taotleja tervisliku seisundi tõttu ei tohiks talle üksikvangistust

kohaldada. Taotleja ei nõustu vangla väitega, et praegu ei ole alust kartserikaristust täitmisele

pöörata. Asjas nr 3-24-1869 on vangla selgitanud, et tema käitumise kohta on koostatud kolm

ettekannet: ettekande nr xxx kohaselt keeldus ta 28.06.2024 õhtuste ravimite jagamise ajal kell

18.22 ravimitest ja soovis neid võtta kell 20.00 ning tekkis vaidlus õhtuste ravimite jagamise

aja üle; ettekande nr xxx kohaselt nõudis ta 28.06.2024 kella 20.03 paiku loenduse ajal õhtuseid

ravimeid ning ametnike selgitustele järgnes kinnipeetava poolt esmalt venekeelne sõim

konkreetse ametniku ja seejärel kogu personali kohta ja ka ettekandest teavitamisele reageeris

ta sõimuga; ettekande nr xxx kohaselt oli 01.07.2024 kella 08.57 paiku takistatud tema kambri

toiduluugi avamine ning peale toiduluugi jõuga lahti tõmbamist avastas ametnik, et toiduluugi

ukseluku keeleaugu sisse on topitud paber, kustutuskummi tükid ja pastapliiatsi kork.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse Tallinna Halduskohtu

04.07.2024 määruse resolutsiooni p 2 peale menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse

kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg

3-24-1931

4(4)

1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on

riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel

lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

8. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta,

kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse või kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega

osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega on esialgse õiguskaitse kohaldamise

esmane eeldus esialgse õiguskaitse vajadus. Kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse

tegemisel ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja

esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).

9. Halduskohus leidis õigesti, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, sest praegu ei

ole vanglal alust pöörata 21.06.2024 käskkirjaga määratud kartserikaristust täitmisele.

Kõnealune kartserikaristus pööratakse täitmisele juhul, kui taotleja paneb katseajal toime uue

distsipliinirikkumise (VangS § 65 lg-d 3 ja 4). Kuigi taotleja on määruskaebuses esile toonud,

et pärast 21.06.2024 käskkirja tegemist on vangla koostanud tema käitumise kohta ettekandeid,

ei ole ta väitnud, et tema suhtes oleks algatatud uusi distsiplinaarmenetlusi. Seega ei ole alust

arvata, et lähiajal 21.06.2024 käskkirjaga määratud kartserikaristus täitmisele pööratakse.

10. Ühtlasi jagab ringkonnakohus halduskohtu seisukohta, et esialgse õiguskaitse kohaldamine

ei oleks põhjendatud ka ülekaaluka avaliku huvi ja võimaliku kaebuse väheste edulootuste tõttu.

Ringkonnakohus on varasemates määrustes korduvalt leidnud, et taotleja tervislik seisund ei

välista iseenesest tema eraldatud kambrisse paigutamist või temale kartserikaristuse määramist

(nt Tallinna Ringkonnakohtu 22.05.2024 määrus nr 3-24-1331; 31.05.2024 määrus nr 3-24-

1123; 17.06.2024 määrus nr 3-24-1643). Ringkonnakohtu esialgsel hinnangul on vangla

21.06.2024 käskkirjas karistuse määramist asjakohaselt põhjendanud ning määratud karistust

ei ole põhjust pidada ebaproportsionaalseks.

11. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 04.07.2024 määruse

resolutsiooni p 2 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)