2-16-13551/418 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U OTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

05. juuli 2024. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-13551

Tsiviilasi

C.W hagi N.Q.Q vastu kahju hüvitamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: C.W (isikukood XXX, elukoht xxx)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat

Margus Viira (e-post: margus@abviira.ee)

Kostja: N.Q.Q (registrikood: XXX, asukoht xxx)

Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat

Asso Prii ja vandeadvokaat Tarvo Lindma (e-post:

asso.prii@supremia.ee,

tarvo.lindma@supremia.ee)

Asja arutamine

04. juuni 2024 toimunud kohtuistungil

RESOLUTSIOON

C.W hagi N.Q.Q vastu kahju hüvitamise nõudes jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus.

Menetluskulud jätta C.W kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS §187 lg 6).Määrusele ei saa esitada määruskaebust.

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. Harju Maakohtule esitatud hagi kohaselt C.W palus OÜ-lt N.Q.Q välja mõiste

mittevastava tervishoiuteenuse osutamise tulemusel tekitatud varaline kahju 42 313,27 eurot,

seisuga mai 2016 mittevaraline kahju 76 000 eurot ja seisuga 30.06.2016 viivis 6198,50 eurot,

viivis varaliselt ja mittevaraliselt nõudelt alates 01.07.2016 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg

1 teises lauses ettenähtud ulatuses iga viivitatud päeva eest kuni kahjunõude täieliku

hüvitamiseni.

2.

04.06.2024 kohtuistungil C.W loobus mittevaralise kahju hüvitamise nõudest summas

6516 eurot ja C.W palub OÜ-lt N.Q.Q välja mõista mittevastava tervishoiuteenuse osutamise

tulemusel tekitatud varaline kahju 42 313,27 eurot, mittevaraline kahju 69 484 eurot, seisuga

30.06.2016 viivis 6198,50 eurot, viivis varaliselt ja mittevaraliselt nõudelt alates 01.07.2016

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses iga viivitatud päeva eest

kuni kahjunõude täieliku hüvitamiseni.

3. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt dr Y ja N.Q.Q osutasid hagejale perioodil

september 2012 kuni juuli 2013 tervishoiuteenust. Raviteenuse osutamise tulemusena tekitati

hagejale raske tervisekahjustus. Hagejal tekkisid 2012 jaanuaris hammaste D11 ja D12

piirkonnas valud ning patsient pöördus OÜ-sse N.Q.Q. Seal töötanud arst L.A eemaldas

hambalt D11 krooni ja tegi hammaste D11 ja D12 juureravi. Hageja pöördus 01.03.2012 OÜ-

s N.Q.Q töötava arsti dr Y poole. Dr Y koostas 26.04.2012 raviplaani, mille kohaselt

parandatakse hageja hambumust ilma breketravita. Hageja ja dr Y arutasid raviplaani

10.05.2012.

4. Dr Y võttis 19.09.2012 hammaste jäljendid ning 03.10.2012 paigaldati hammastele

kõrgendused e restauratsioonid. Novembris 2012 algas tugev hambavalu. Hambal D27

tuvastati mõra ning 18.11.2012 eemaldati see hammas. Dr Y paigaldas enne kõrgendused, kui

oli lõpule viidud hamba D27 juureravi.

5. Hagejal algasid 10.12.2012 pidevad hambavalud. Igal hommikul pärast ärkamist ja

kape eemaldamist tundis hageja kõrgemaid kontakte ja selles kohas hambavalu. Uus kape

otsustati teha 13.12.2012. Alates detsembrist kandis hageja kapet igal võimalusel ka päeval.

6. Dr Y ütles hagejale, et tal on bruksist (hammaste kokku surumine ja krigistamine) ning

sellest tulenevad kõik probleemid. Ravikaardist nähtuvalt algasid detsembrist 2012 kostja

juures korduvad erinevate hammaste lihvimised. Ravikaardi 03.01.2013 sissekandest nähtub,

et hagejal tekkis kuus tundi pärast visiiti valu uuesti. Hageja soovis kõrgenduste eemaldamist,

millest dr Y keeldus. Vaatamata sellele, et kahekuine kõrgendustega harjumise aeg oli

raviplaani kohaselt möödunud.

7. Kostja juures paigaldati 17.01.2013 ja 21.01.2013 fiibertiftid vastavalt hammastele

D14 ja D16. Dr Y teostas 25.02.2013 hagejahamba D15 juureravi proteetilistel näidustustel.

Raviplaanis ei olnud märgitud hamba D15 juureravi põhjust ja vajadust.

8. Kuivõrd igapäevased hambavalud olid väljakannatamatud, siis hakkas hageja käima

alates 22.03.2013 nõelravis.

9.

04.04.2013 toimus implantaadilõikus D26 kohale koos põskkoopa põhja tõstmisega, et

asendada eemaldatud hammas D27. Dr Y eemaldas 11.04.2013 kõrgendused. Kostja juures

tehakse 21.05.2013 uus kape ning koheselt valud jäid ära. Hagejal jäi paremale üles

ebamäärane valu. Dr Y selgitas hagejale, et valu põhjuseks on ühe suupoolega söömine, kuna

puudub hammas D27 ja sellest tekkinud lihaspinged.

10. Ebamäärase valu tõttu pöördus hageja neuroloogi juurde, kus talle kirjutati välja ravim

Carbamazepin. Esimestel päevadel valu taandus, kuid edasi enam mitte. Hagejal muutus

01.06.2013 hammas D15 tundlikuks ja hakkas valutama. Hageja pöördus kostja poole

03.06.2013, kuid sai vastuvõtule 07.06.2013 (valu oli 06.06.2013 väljakannatamatu). Kostja

arst dr L.A eemaldas 07.06.2013 hamba D15 juuretäidise osaliselt, vaatamata sellele, et

hagejapalus juuretäidis eemaldada täielikult.

11. Kostja ütles ühepoolselt 16.07.2013 tervishoiuteenuse lepingu üles ning tühistas kõik

visiidiajad.

12. Järgnevate kuude vältel alates 17.07.2013 kuni oktoober 2013 (uue raviarsti leidmine)

tekkisid hagejal tulenevalt Kliiniku poolt katkestatud ravist tõsised probleemid ning hageja

kannatas pidevat näo valu. Hageja püüdis hammaste ja valu probleeme lahendada erinevate

hambaarstide poole pöördudes, kust esmaabi aegu oli võimalik saada- Hanzadent kliinikus,

Kaarli Hambaravis, Citymed kliinikus, Dental Art kliinikus ning Tallinna

Hambapolikliinikus.

13.

01.10.2013 käis hageja esimesel visiidil X Hambaravi hambaarsti dr. K.S juures ning

dr. K.S poolt alustati hageja hammaste taastamist. Viimane visiit toimus X Hambaravisse

12.02.2016 ehk 2 aasta ja 4 kuu jooksul toimus X Hambaravisse kokku 97 visiit. Sageli

toimus selle 2 aasta ja 4 kuulise perioodi jooksul kliiniku erinevate arstide juurde ühes nädalas

2 või rohkem visiiti.

14. Samal ajal X Hambaravis toimunud hammaste taastamisega jätkas hageja pidevate

näovalude tõttu visiite PERH valukabinetti ning erinevate ravimite tarvitamist. Alates

esimesest visiidist 27.06.2013 kuni viimase visiidini 07.01.2015 PERH valukabinetti oli

hageja diagnoosiks atüüpiline näovalu, sealjuures ka ühe hüpoteesina somatoformne valu.

15. Neuroloog dr N diagnoosis 18.11.2014 hagejal neuropaatia ehk kolmiknärvi

kahjustuse ehk 1 aasta ja 9 kuud kahjustuse tekitamisest hiljem (Dl5 juureravi veebruaris

2013). Määrati kohene ravimite väljavahetamine (PERH valukabineti poolt ligi 2 aasta

jooksul määratud ravimiks antidepressant Effexor) kirjutati välja valuvaigisti Xefo Rapid,

ravim Diazepeks ning antidepressant Amitriptyline. Nimetatud raviskeemi tulemusel saabus

valudele ajutine leevendus. Samasisulised diagnoosid määrasid Patsiendile Ida Tallinna

Keskhaigla neuroloog dr. M (24.11.2014) ning Tartu Ülikooli Kliinikumi neuroloog dr. C

(14.01.2015).

16. Hagejal tekkis pidev ja konkreetse lokalisatsiooniga näovalu paremal ülemises

lõualuus vahetult pärast dr. Y poolt 25.02.2013 teostatud hamba juureravi.

17. Alates oktoobrist 2012 kuni juulini 2013 teostas invasiivseid hambaravi protseduure

vastavas piirkonnas üksnes dr. Y- Kliiniku Ravikaardi kohaselt lisaks Dl5 juureravile toimus

17.01.2013 hambale D14 fiibertihvti paigaldamine ning 21.01.2013 hambale Dl6 fiibertihvti

paigaldamine.

18. Hageja kannatab tänaseni jätkuvalt pidevate näovalude käes ja tarvitab erinevaid

valuvaigisteid.

19. Hagejal eemaldati märtsis hammas D16, mais hammas D17 ja septembris 2013

hammas D15. Kostja juures toimunud ravi tagajärel (aluseks on 26.04.2012 raviplaan)

kaotanud 5 hammast, mis olid enne kostja poole pöördumist ilma igasuguste kaebusteta.

Hageja on muutunud paremas lõuapoolse hambutuks. Hammaste kaotusele eelnes (vahetult)

ja järgnes (vahetult) väljakannatamatu hambavalu kannatamine.

20. Hagejale määrati Sotsiaalkindlustusameti 21.04.2014 otsusega ehk kolmandat aastat

töövõimekaotus 60%. Hageja muutus kostja juures toimunud ravi käigus töövõimetuks juba

alates veebruarist 2013 kuna hageja kannatas alates sellest ajast igapäevaste ja pidevate

tugevate näovaludega käes.

21. Hageja heidab kostjale ette järgnevat:

21.1.

Hagejale pandi vale diagnoos – sügavhambumus, mille tagajärjel koostati 26.04.2012

hageja hambaraviks vale raviplaan (hambumuse tõstmine). Diagnoosiviga päädis hammaste

D27 ja D15 murdumisega.

21.2.

Hagejale esitati ravi käigus valeinformatsiooni ja hageja eest varjati ravi jooksul

olulist ravi puudutavat infot.

21.3.

Raviviga – raviplaani koostamisel ei nähtud raviplaanis ette raviga seonduvate

(võimalike) riskide kohta.

21.4.

Hamba D15 ravimisel tehti raviviga – dr Y täitis hamba üle juuretipu, mille tagajärjel

oli hagejal viis kuud hambavalu D15 piirkonnas ja põhjustas kolmiknärvi kahjustuse

(neuropaatia). Hamba D15 juureravi ei olnud ettenähtud Raviplaanis I, hammas oli ravile

pöördudes täiesti terve ning hambal puudus igasugune ravivajadus.

21.5.

Samuti päädis raviviga sellega, et hagejale määrati kroonilise näovalu tõttu kolmandat

aastat järjest töövõimetus, osalise töövõime kaotuse protsendiga 60%. Hageja on muutunud

osaliselt hambutuks kogu paremas ülalõuas. Kostja kliinikus toimunud ravi tulemusena on

hagejal tekkinud raske tervisekahjustus.

21.6.

Dr Y edastas PERH valukabinetti vale informatsiooni, mistõttu määrati vale diagnoos

(psühhosomaatiline valu, hiljem lisandus atüüpiline krooniline näovalu) ning kuni detsembrini

2014 (kui pandi diagnoos neuropaatia) kasutati valesid ravimeid.

21.7.

Kostja rikkus korduvalt ravi dokumenteerimiskohustust. Ravikaart on täidetud

lünklikult / puudulikult – raviplaanis I esines suuri kõrvalekaldeid esialgsest, püüti

reageerides ravida ettetulevaid probleeme, ei selgitatud võimalikke raviriske, ei pakutud

tõhusaid alternatiivseid ravilahendusi. Ravivisiitide kohta puudub sageli diagnoos,

raviprotseduuri eesmärk, patsiendi kaebused, patsiendile pakutud ravivõimalused, mille vahel

oleks patsient saanud valida. Ravikaartides puuduvad kanded väljastatud saatekirjade ning

suunamiste põhjuste – eesmärkide kohta. puuduvad vakalikud ning korrektsed

rönkenülesvõtted ja nende kirjeldused. Tervisekaarti ei ole märgitud järgmised visiidid:

20.02.2013, 22.02.2013, 21.03.2013, 03.05.2013 ja 06.05.2013 (kliiniku logiraamat, e-kirjad

kus arst määrab visiidiaja)

21.8.

Patsiendi teavitatud nõusoleku saamine – hagejat ei informeeritud 03.10.2012

paigaldatud kõrgenduste riskidest – hammaste murdumine (hagejal murdusid D27, D15).

Hagejale anti ravi kulgemise vältel puudulikku ja valet infot. Seega kostja rikkus patsiendi

teavitatud nõusoleku saamise kohustust (omavoliline ravi).

21.9.

Tervishoiuteenuse lepingu ühepoolne lõpetamine keset ravi.

22. Hageja palub välja mõista kostjalt varaline kahju summas 42 313,27 eurot. Hageja

varaline kahju koosneb järgnevast:

1) kulutused hambaarsti visiitidele: kostja arved 3324,35 (63 visiiti), X Hambaravi OÜ

arved 6892 eurot (95 visiiti), muude hambaravikliinikute arved 3396,21 perioodist

18.11.2012-10.05.2016 (101 visiiti);

2) kulutused teiste arstide ja terapeutide visiitidele seoses kroonilise näovalu ja

taastusraviga 8390,70 eurot (472 visiiti);

3) kulutused ravimitele 1439,01 eurot;

4) muud kulutused: tõlketeenusele eksperthinnangu saamiseks kostja juures toimunud

ravile väliseksperdilt, meditsiiniliste artiklite jms tõlge, meditsiiniliste tõendite ja

materjalide tõlge ravile suunamiseks väljaspoole Eesti Vabariiki 1740,48 eurot;

5) kulutused meditsiiniseadetele näovalu leevendamiseks (Triomed Universal, Denas

PKM), raamatud kroonilise valu kohta jms 906,52 eurot;

6) kulutused õigusabile seoses nõude esitamisega kostja ja dr Y vastu (konsultatsioonid,

järelepärimised asjaomastele isikutele, hagejat ravnud arstidele, dokumentatsiooni

koondamine, analüüs, kostjale ja dr Yle nõudekirja koostamine, dr Y suhtes

kuriteoteate esitamine, konsultatsioonid ekspertidega jne) 7188 eurot.

7) transpordikulu seoses arsti visiitidega 9036 eurot. summa sisaldab sõidukulu ja

parkimistasu. Sõidukulu Tallinna linna piires 12 eurot (728 x 12 = 8736) ning

sõidukulu Tartu 100 eurot (3 x 100 = 300). parkimiskulu 11,07 eurot.

23. Hageja hindab temale tekkinud mittevaralise kahju suuruseks 69 484 eurot. Hageja

põhjendab temale tekkinud mittevaralist kahju sellega, et ebakvaliteetse meditsiiniabi

osutamise käigus on hagejale tekitatud raske tervisekahjustus, mille tulemusena on hageja

pidanud kannatama valu, mis on viinud meeleolu languse ning apaatia ja depressiooni

tekkeni. Hageja on pidanud tundma ebamugavust ja taluma sisseharjunud elurütmi olulisi ja

märkimisväärseid muutusi ja olulisi piiranguid nii tööalaselt kui ka oma igapäevases

elukorralduses. Hageja elukondlikud toimingud on olulisel määral raskendatud või võimatud

ning hageja on sunnitud pidevalt tarbima väga pika perioodi jooksul väga mitmeid erinevaid

ravimeid. Läbi ravimite tarvitamise, kümnete hambaröntgenite ning ulatuslike muude

kiirgusmahukate uuringute tegemise on Patsient koormanud, kiiritanud ja mürgitanud oma

organismi.

Kostja seisukoht

24. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

25. Kostja ei ole rikkunud dokumenteerimiskohustust. Kostja täidab seaduses sätestatud

nõudeid ja praktikas väljakujunenud tavasid ning puudub mõistlik alus eeldada, et seda ei

tehta. Lisaks eeltoodule, kõik hageja visiidid ja raviplaanid koos lisadega on

dokumenteeritud. Kostja kasutab hambaravi dokumenteerimisel Connected OÜ poolt välja

töötatud tarkvara „Dentas‘‘, mida kasutavad

mitmed

Eesti hambaravikliinikud

(tarkvara arendaja kodulehe http://connected.ee/dentas-site/ andmetel kasutab nimetatud

tarkvara enam kui 280 hambaarsti ja enam kui 70 kliinikut). Seetõttu puudub mõistlik alus

eeldada, et nimetatud tarkvara ei vasta Eestis rakendatavatele ja väljakujunenud tavadele.

Seega on kostja täitnud dokumenteerimiskohustuse seadusest tulenevate tingimuste kohaselt.

Hageja nõudmisel on talle väljastatud kogu tema poolt küsitud ning ravijuhtu puudutav

dokumentatsioon koos kõikide lisadega (fotod, mudelid, röntgenid).

26. Eelnevast tulenevalt on etteheited dokumenteerimiskohustuse mittetäitmise kohta

alusetud ning seetõttu on ekslik ka hageja seisukoht selle kohta, et väidetava ravivea

puudumise tõendamiskoormis lasub kostjal. VÕS § 770 lg 3 kohase tõendamiskoormise

ümberpööramise eelduseks on see, et patsiendil pole raviteenuse osutaja poolse

dokumenteerimiskohustuse rikkumise tõttu olnud võimalik väidetavat raviviga tõendada.

Käesoleval juhul see nii ei ole, kuna hagejale on tehtud kogu raviga seotud dokumentatsioon

kättesaadavaks ning hageja ei ole toonud välja ühtegi viidet tõendamisesemega seotud

asjaoludele, mida tal ei ole võimalik esitada väidetava dokumenteerimiskohustuse rikkumise

tõttu. Veelgi enam – hageja on esitanud omapoolsed sisulised põhjendused väidetava ravivea

kohta ning on esitanud omapoolsed ekspertarvamused, mis tuginevad kostja poolt

dokumenteeritud ravil. See kinnitab, et hagejal on olemas olnud kogu info, mis on olnud

vajalik hagejale nõude esitamiseks. Sellest järeldub, et ei ole toimunud väidetavat

dokumenteerimiskohustuse rikkumist, mis oleks takistanud või piiranud hagejal väidetava

ravivea olemasolu tõendamise võimalust.

27. Hageja on leidnud, et tervishoiuteenuse osutamise leping lõpetati temaga ühepoolselt

ja õigusvastaselt. Kostja sellega ei nõustu.

28. VÕS § 772 lg 3 võimaldab tervishoiuteenuse osutamise üles öelda mõjuval põhjusel,

mille tõttu ei saa tervishoiuteenuse osutajalt kõiki asjaolusid arvestades tervishoiuteenuse

osutamise jätkamist oodata. Lepingu lõpetamise teates on kostja selgitanud, et ta ei näe

hagejaga lepinguliste suhete jätkamise võimalust olukorras, kus hageja teeb pidevaid ja

alusetuid etteheiteid talle osutatud raviteenuse osas ning nõuab ise selliste raviteenuste

osutamist, mida arstid ei pea meditsiiniliselt õigeks. See, et patsiendi-arsti vaheline usaldus ja

koostöö on lõppenud, kinnitas ka asjaolu, et hageja oli asunud tellima hambaraviteenuseid

teistelt kliinikutelt.

29. VÕS § 772 lg 1 p 3 kohaselt lõpeb tervishoiuteenuse osutamise leping

tervishoiuteenuse osutamise ülevõtmisega teise tervishoiuteenuse osutaja poolt. Kuna hageja

asus samaaegselt kostjalt tervishoiuteenuste saamisega tellima hambaraviteenuseid ka

mitmetelt teistelt hambaravikliinikutelt (kostjatele teadaolevalt vähemalt kliinikud X, Kaarli

Hambapolikliinik, Hanzadent, Maxilla, CityMed, Novadent, Tallinna Hambapolikliinik), siis

lõppes tervishoiuteenuse osutamise leping hageja ja kostja vahel juba niikuinii ainuüksi

sellega. Vajadust järgida raviplaani ühe arsti ja kliiniku juures, on rõhutanud ka teised arstid,

kelle poole hageja on pöördunud.

30. Ebaõige on hageja väide, et ta jäeti lepingu ülesütlemisega olukorda, kus tal ei ole

olnud võimalik arstiabi saada. Hageja on ise hagis kinnitanud, et ta on külastanud erinevaid

hambaarste korra päevas või isegi sagedamini, mistõttu on tõendatud, et tal on vajadusel

juurdepääs hambaarstiabile igati tagatud.

31. Eelnevast tulenevalt on hageja väited selle kohta, et lepingu ülesütlemisega pandi

hageja olukorda, kus tal ei olnud võimalik saada hambaravi, otseselt valed ja eksitavad.

Hageja sai nii juba enne ülesütlemise avalduse saamist kui ka kohe vahetult pärast

ülesütlemise avalduse saamist hambaravi vähemalt 5 kliinikust ning sisuliselt oli hageja ja

kostja vaheline leping juba sõltumata kostja avaldusest sellega lõppenud VÕS § 772 lg 1 p 3

alusel. Eelnevast tulenevalt ei ole kostja lepingu lõpetamise avalduse esitamisega seoses

õigusvastaselt käitunud.

32. Kostja ei ole rikkunud informeerimiskohustust. Kostja poole esmasel pöördumisel

täitis hageja ankeedi, milles esitas kostjale andmed enda kohta ning kinnitas seda allkirjaga.

Nimetatud allkirjaga, aga samuti ka kostja ja selle arstide juures raviteenust vastu võttes,

kinnitas hageja oma nõusolekut temale raviteenuse osutamiseks. Lisaks eeltoodule on

hagejale kõigis ravietappides selgitatud alternatiivseid ravivõimalusi ja plaane ning nendega

seonduvaid riske, samuti on hagejat hoitud kursis ravi kulgemisega ning võtnud võimalusel

arvesse hageja soove ja ettepanekuid ravi korraldamisel (sh koostanud alternatiivseid

raviplaane). Esimesel visiidil ja ka järgnevatelt visiitidel kirjeldas dr Y probleeme, mida

tuleks lahendada, lahendusi ja riske, sh riske, mis võivad realiseeruda meditsiiniliselt

sekkumata jätmise korral (hammaste kulumine läheb edasi, ülekoormus säilib, hambad

murduvad jne). Informeerimiskohustuse täitmist kinnitab nt 26.04.2012-27.04.2012

meilivahetus hagejaga, kust nähtuvalt on arst suunanud hagejat esitama küsimusi (sh

kirjalikult) ning kokku on lepitud raviplaani selgitamine konsultatsioonil. Juhul, kui hageja ei

oleks saanud oma küsimustele vastuseid, siis ei ole eluliselt usutav, et ta üleüldse oleks selle

elluviimist kostja juures alustanud. Nt 03.09.2012 e-kirjas viitab hageja kokkulepitule,

pidades silmas kokku lepitud raviplaani: „Andke palun teada, kuidas see töö suhtestub meie

kokkulepitusse- kas enne peaks restaurats. ära tegema ja hamba nr 46 edasi lükkama?‘‘.

Ainetu ja tuletatud on hageja väide, et teda ei ole informeeritud. Hageja hindas esialgset

raviplaani liiga kulukaks ning ei nõustunud breketraviga, mis oli esialgse raviplaani osaks.

Seejärel koostati patsiendile alternatiivne raviplaan. Kuna oli vaja tekitada ruum ülemiste

esihammaste taastamiseks (hambad 12, 11, 21, 22, mis kõik olid juureravitud ja vajasid

krooni). Keelepoolsete pindade kulumise tulemusena olid hambad väga õhukesed ja

olemasolevasse hambumusse ei oleks olnud võimalik kroone teha. Kuna hageja breketravi ei

soovinud (mille eesmärk oleks olnud selle ruumi tekitamine vastashammaste nihutamisega),

siis tuli hambumust tõsta, et see ruum tekitada. Ka seda raviplaani sai patsiendile põhjalikult

selgitatud.

33. Hageja ravimisel ei ole kostja teinud diagnoosi- ega raviviga. Hageja ei ole tõendanud

diagnoosi- või ravivea esinemist ega põhjendanud ja tõendanud, millist ravi ta oleks pidanud

saama, st milline oleks olnud hageja hinnangul korrektne ravi.

34. Hageja tuli kostja kliinikusse seoses hambavaluga. Hagejale teostati hammaste d11 ja

d12 juureravi, mille järel valu mõneks ajaks kadus, kuid taastus, mistõttu kahtlustati ebaõigest

hambumisest tekkivat ülekoormust teatud hammastele, mis valu põhjustab.

35. Ülekoormuse ühe tekkepõhjusena diagnoositi kostja kliinikus bruksism ehk hammaste

kokkusurumine ja krigistamine, mis on toonud kaasa hammaste normivälise kulumise.

Koostöös kostja arstidega koostati hagejale raviplaan, mille kohaselt oleks breketraviga

alumised esihambad intrudeeritud (hambumustasapinda muudetud) ja seejärel taastatud

ülemised esihambad ja külgmised hambad kroonide ja keraamiliste täidistega. Raviplaani

tutvustati hagejale 10.05.2012 visiidil, kuid hageja keeldus sellest raviplaanist, kuna ei

soovinud breketravi ning hindas raviplaani liiga kalliks. Seetõttu koostati alternatiivne

raviplaan, mis nägi ette hambumuse tõstmist (üleval 13-23 ja all 34-37, 44-47) ja seejärel

hammaste taastamist sarnaselt esialgse raviplaaniga. Kohustuslik oli kanda kogu ravi vältel ja

alaliselt kummist hambakaitset (kape), mis hoiab ära hammaste täiendava kulumise, aga

veelgi olulisem – ennetab hammastele langevat ülekoormust, sellest tulenevat murdumisriski

ning valu.

36. Hambumuse tõstmiseks valmistati vahatus (vahast hammaste jäljend, 19.09.2012

visiit, 3.10.2012 visiit), mille alusel valmistati ajutised kõrgendused (restauratsioonid)

(3.10.2012 visiit): hammastele 12-22 ajutised kroonid ja hammastele d13 ja d23 täidised.

15.11.2012 visiidil tuvastati hamba d27 murd, mis oli bruksismi ja hammaskonna koormuse

tagajärg ning hageja lasi hamba eemaldada.(Kostjale ei ole teada millise raviteenuse osutaja

juures).

37. Raviplaani elluviimise vältel hakkas hageja kurtma, et tunneb pidevalt kõrgeid kohti

erinevatel hammastel, mis „tekivad“ nt üleöö (11.12.2012 visiit, 27.12.2012 visiit, 2.01.2013

visiit, 3.01.2013 visiit, 25.01.2013 visiit, 18.02.2013 visiit, 14.03.2013 visiit), samuti

ebamääraseid valusid (10.12.2012 visiit, 11.12.2012 visiit, 27.12.2012 visiit, 2.01.2013 visiit

jne). Hageja poolt väidetud kõrgemaid kohti lihviti madalamaks, kuid väidetavad valud ei

möödunud. Kostja hinnangul olid sellised ebamäärased valud seotud murdunud d27 hamba

eemaldamisest tingitud mälumislihaste koormuse kandumisega vasakult suupoolelt paremale,

kuna hageja hakkas pärast olulise hamba eemaldamist alateadlikult kasutama paremat

suupoolt. Kuivõrd hageja näol on tegemist bruksistiga (hammaste kokkusuruja), kelle suu

sulgemislihased on niigi hüperaktiivsed, siis hakkas koormus eriti tugevalt langema

hammastele d12-d15, mis olid ülejäänud hammaste tasapinnast kõrgemal, samuti olid

tasapinnast väljas d16 ja d25 hammas.

38. Kuna tasapinnast kõrgemal olevad hammastele langes koormus, siis informeeriti

hagejat (02.01.2013 visiit), et hammaste d15, d16 ja d25 hambumustasapinda tuleks muuta

(intrudeerida), kuna vastasel korral probleemid ei lahene. 03.01.2013 visiidil avaldas hageja

soovi hoopis ajutised hambumuse tõstmiseks paigaldatud kroonid eemaldada, et lasta

hambumus tagasi algsesse asendisse. Patsienti informeeriti, et sellest ei ole abi ning on suur

risk, et hambumus muutub halvemaks ning valud suurenevad (03.01.2013 visiit). Täiendavalt

edastas kostja hagejale 9.01.2013 e-kirja teel põhjaliku ülevaate riskidest, mis kaasnevad

kõrgenduste eemaldamisega ning esialgse hambumuse taastamisega. Kokkuvõtlikult tõi kostja

välja järgmised riskid: järsult tõuseb esihammaste murdumise risk, süvenevad probleemid

tagumist hammastega, vanas hambumuses on kulunud hammaste kroonimine äärmiselt

problemaatiline. Selles valguses on äärmiselt alusetud ning otsitud hageja väited

informeerimiskohustuse täitmata jätmisest.

39.

25.03.2013 teostati d15 hamba juureravi proteetilistel näidustustel (hammas oli vaja

lihvida madalamaks, et saavutada selle ülejäänud hammaskonnaga sarnane tasapind).

Raviplaani aga järgida ei saanud, kuna 26.03.2013 visiidil avaldas hageja uuesti soovi ajutised

kõrgendused maha võtta. Samal visiidil informeeriti hagejat taaskord kaasnevatest riskidest.

Eelnevale vaatamata eemaldati 11.04.2013 visiidil hageja soovil ajutised kõrgendused ning

taastati 03.10.2012 visiidieelne olukord, kuigi hagejat oli korduvalt informeeritud

kaasnevatest riskidest.

40. Järgnevatest visiidikirjeldustest nähtub, et hageja kaebused valude ja kõrgemate

kohtade „tekkimise“ üle jätkuvad (17.04.2013 visiit, 10.05.2013 visiit, 13.05.2013 visiit).

Sellised kaebused on üheselt seotud hagejal diagnoositud bruksismiga. Seda, et

bruksismidiagnoosiga patsiendil tekivad mitmesugused, ennekõike hammaste kulumisest

tekkivad komplikatsioonid, sh valud, kinnitab ka nt Eesti Ortodontide Seltsi bruksismi

infobrošüür: kaasneb ulatuslik hammaste kulumine, hammaste suurenenud tundlikkus,

hammaste suurenenud liikuvus, hamba juureosa mahu suurenemine, hamba närvi põletik,

hamba närvi kärbumine, suud sulgevate lihaste suurenemine, temporomandibulaarliigese valu

ja funktsiooni häire. Väga rasketel juhtudel on hambad kulunud isegi igeme piirini. Bruksism

viib müofastsiaalse lihasvaluni ja põhjustab nn. pingepeavalusid, aga ka kõrvavalusid.

41. Hageja leiab, et raviplaanis ei ole ette nähtud ühtegi tegevust seoses d15 hambaga

ning 25.02.2013 teostatud d15 juureravi oli teostatud raviplaanist kõrvale kaldudes. Kostjad

on eelnevalt selgitanud, mis põhjustel oli vaja teostada d15 intrudeerimine

(hambumustasapinna muutmine), mille eelduseks oli selle juureravi. Vajadus d15 hamba

intrudeerimise järele tekkis raviplaani täitmise ajal, pärast seda, kui hageja bruksismi tõttu

murdus d27 hammas ning see tuli eemaldada, kuna hagejal hakkasid tekkima kõrgemad kohad

paremas suupooles ning hageja kaebas pidevalt valu (11.12.2012 visiit, 13.12.2012 visiit,

27.12.2012 visiit, 2.01.2013 visiit jne) ning tõi otseselt välja d15 hamba, mis tundus kõrgem

(3.01.2013 visiit). Hagejat informeeriti korduvalt vajadusest d15 intrudeerida ( 13.12.2012

visiit, 2.01.2013 visiit).

42. Hageja d15 juureravi oli näidustatud ja vajalik protseduur. Hageja ei ole selgitanud,

milline oleks olnud alternatiivne meditsiiniline lähenemine, kuidas saavutada üldisest

hambumustasapinnast kõrgemal oleva hamba d15 vajalik korrigeerimine, et eemaldada d15

hambale langev ülekoormus (mis põhjustaski hagejale valu).

43. Hageja on püüdnud kohtule jätta muljet, et valud said alguse peale hamba d15

ravimist kostja poolt. Sellise kujutluse loomine on eksitav. Hagiavalduse lisaks olevast

ravikaardist on selgelt tuvastatav, et patsiendil on tema sõnade kohaselt pidevalt eksisteerinud

valud, mis küll hooti on vähenenud, kuid seejärel naasnud. Lisaks on hageja märkinud, et

hagejal olid valud nimetatud hamba piirkonnas juba 2012.a.

44. Hageja hinnangul on d15 juureravi käigus tehtud raviviga, mis väljendub hambajuures

üle juuretipu täitmises. Raviveana käsitletavat üle juuretipu täitmist ei ole toimunud. Juure

täitepasta vähesel määral üle tipu sattumine ei ole raviviga ning ei põhjusta hageja poolt esile

toodud vaevusi, vaid hoopis vastupidi, see kinnitab, et hambajuur on täielikult täidisega

täietud, s.o juureravi on teostatud korrektselt.

45. Juhul, kui d15 hamba juureravi olekski olnud ebakorrektne, siis oleks pidanud

vaevused mööduma hiljemalt selle hamba eemaldamisel - avas d15 juurekanalid 24.07.2013

dr G (Hanzadent) ning 08.09.2016 eemaldati d15 murdumise tõttu. Kostja oli hagejat

korduvalt informeerinud d15 hamba murdumisriskist, mis kaasneb juurekanalite uuesti

avamisega. Kostja hinnangul puudusid meditsiinilised põhjendused d15 juurekanalite

taasavamiseks.

46. Eelnevat kokku võttes on hageja teinud eksliku järelduse, et kuivõrd d15 hamba

hilisema eemaldamise järgselt väidetavad valud ja kaebused ei kadunud, siis pidid need

kaebused olema seotud väidetava raviveaga. Tegelikkuses on aga hageja kaebused olnud ja on

ka praegusel hetkel seotud bruksismist tingitud hammaste kulumisega ja selle tulemusel

tekkinud tagajärgedega, mitte ühe konkreetse hamba või meditsiiniliste protseduuridega.

47. Hageja on pidevalt eiranud ravijuhiseid, vahetanud arste ning külastanud pidevalt

paralleelselt mitut hambakliinikut korraga. Kostja leiab, et sellise sagedusega erinevate

hambaarstide paralleelselt külastamine ei võimaldagi ühelgi arstil efektiivset raviteenust

osutada ning raviplaani järgida. Sellise käitumise kohta on hagejale ka arstid korduvalt

etteheiteid teinud. Samuti on sarnaseid etteheiteid teinud neuroloogid. Lisaks eeltoodule on

hageja ka ise sekkunud aktiivselt raviteenuse osutamisse, viies ise läbi enda suhtes

raviprotseduure. Taoline iseseisev sekkumine raviteenuse osutamisse välistab raviteenuse

adekvaatse osutamise võimalikkuse ja sellistel asjaoludel ei saa tõusetuda küsimust

võimalikust arsti raviveast.

48. Hageja on ise kinnitanud, et ta on alates 2012 aastast kuni maini 2016 teinud 259

hambaarsti visiiti ning 472 muude arstide visiiti, kokku 731 visiiti. Isegi juhul, kui leiab

tuvastamist, et hagejale raviteenust osutades on tehtud raviviga, siis puudub teadmine, milline

visiteeritud arstidest on selle põhjustanud ning sellisel juhul on ka äärmiselt tõenäoline, et

ravivea on kaasa toonud hageja ise, kes on sedavõrd sageli arste vahetanud. Sellises olukorras

puudub mõistlik võimalus teha kindlaks, kes väidetava ravivea on teinud, rääkimata ravivea

tegemise tuvastamise võimalikkusest üldse. Ükski arst ei suuda terviklikku raviplaani sellises

olukorras hoomata ega täita.

49. Oluline on siinjuures asjaolu, et negatiivne tagajärg patsiendi tervisele võib tekkida ka

tavapärase ja nõuetekohase raviteenuse osutamise käigus ning puudub alus eeldada ravivea

olemasolu. Inimorganism ja selle toimimine ning reageerimine erinevatele mõjutustele (sh.

ravile, haiguslikele seisunditele jms.) ei ole alati täies ulatuses ettenähtav ega suunatav ning

raviviga ei saa eeldada ega automaatselt järeldada iga patsiendile kaasneva negatiivse

tagajärje korral. Ravivea olemasolu tuleb tõendada ja tuvastada, kuid hageja ei ole seda teinud

ning kostja on omapoolsete seisukohtade ja tõenditega selle selgelt ümber lükanud.

50. Hageja on leidnud, et väidetava d15 hamba juureravi käigus tehtud ravivea tulemusel

on talle tekkinud kolmiknärvi kahjustus. Kolmiknärvi kahjustuse tekkimine ei ole tõendatud

ega meditsiiniliselt usutav ning isegi, kui see oleks tõendatud, siis ei oleks

kolmiknärvikahjustuse tekkimine hambaraviprotseduuride tulemusel käsitletav raviveana,

vaid selliste protseduuridega kaasneva paratamatu riskina, mida arstil ei ole võimalik

ennetada.

51. Hageja ei ole ise mingil viisil tõendanud kolmiknärvikahjustuse olemasolu. Hageja

väidab, et neuropaatia ehk kolmiknärvi kahjustus diagnoositi dr N poolt 18.11.2014. Taoline

hageja väide on ebaõige.

52. Hageja ei ole üldse tõendanud temal väidetava valu olemasolu. Hageja on esitanud

üksnes paljasõnalise väite temal valu olemasolu kohta. Ka dr N diagnoosist nähtuvalt on

neuropaatia ja selle põhjus ära märgitud hüpoteetiliselt – (traumaatiline?) – ning lisatud:

kroonilise valu sündroom. Samuti on arst esitanud soovituse: uurida ENMG võimalust

närvikahjustuse objektiviseerimiseks. Järelikult ei ole dr N andnud tõsikindlat hinnangut, et

hagejal üleüldse on kolmiknärvikahjustus ning millest see võib olla tingitud.

53. Samamoodi on hageja leidnud, et kolmiknärvikahjustuse on diagnoosinud dr M. Ka

siinjuhul on arsti poolt tehtud järeldus põhinenud pelgalt hageja enda poolt antud seletustel ja

hinnangutel, mida hageja on kohati esitanud kategooriliselt, justkui omaks ta meditsiinialast

pädevust. Hageja on väitnud, et täideti üle hambajuure.

54. Juhul, kui hagejal oleks tekkinud kolmiknärvi kahjustus d15 juureravi tulemusel, siis

oleks valu ilmnenud koheselt, üheselt ja püsivalt seoses hambaga d15. Hageja 3.06.2013 e-

kirjast nähtub, et alles siis, s.o enam kui 3 kuud peale d15 juureravi on hageja tuvastanud enda

hinnangul üheselt, et valu lähtub just sellest hambast: annan teada, et ilmselt on nüüd valu

põhjus tuvastatud- midagi on valesti veebr. lõpus suretatud ja juureravitud hambaga. Nimelt

läks see hammas laupäeval väga tundlikuks (valus süüa ja näpuga peale vajutada) ja sinna

juurde käis ka valu, oleks seda valu põhjustanud midagi muud, ma oleksin aru saanud.

Närvikahjustus oleks pidanud ilmnema kohe, mitte niivõrd pika aja pärast. Hageja väited valu

osas on vastuolulised ning kinnitavad, et hageja ei ole ka ise kindel, millest tal valu tekib ning

kus on selle lähtepunkt.

55. Isegi juhul, kui kohus peaks leidma, et kolmiknärvi kahjustus on tõendatud (mida

kostja eitab ja hageja ei ole tõendanud), siis sellisel juhul on tõenäolisem, et kahjustus tekkis

hoopis muul põhjusel. Kuna aga hageja ei ole tõendanud kolmiknärvikahjustuse olemasolu,

siis puudub kostjal vajadus ja ka võimalus tõendada, et kahjustus tekkis mõnest muust

asjaolust lähtuvalt. Küll aga kinnitab eeltoodu kostja hinnangul seda, et d15 juureravi käigus

ei saanud tekkida kolmiknärvikahjustust.

56. Veelgi enam, eelnevast tulenevalt ei ole kolmiknärvikahjustus üleüldse raviviga, vaid

tavapäraste hambaraviprotseduuridega kaasnev risk, mida arstil ei ole võimalik vältida ning

mida patsient peab möönma. Hageja ei ole ka kirjeldanud, milline oleks tema arvates olnud

arsti tegevus, et väidetavat kolmiknärvikahjustust ennetada (rõhutame siinkohal siiski, et

kolmiknärvikahjustuse teke ei ole tõendatud ning see on meditsiiniliselt välistatud). Igasugune

meditsiiniprotseduuri negatiivne tagajärg ei ole raviviga. Raviviga on tervishoiuteenuse

osutaja poolne objektiivne rikkumine tervishoiuteenuse osutamisel. Sellist rikkumist ei ole

hageja tõendanud.

57. Hageja on esitanud valu osas vastuolulisi väiteid – tekib kape kandmisest, kaob kape

kandmisega, tekib kõrgematest kohtadest, kogu suu valutab. Samuti on hageja ise ravi kestel,

aga ka hiljem osundanud valu vähendavatele asjaoludele, nt kape kandmine, näo

füsioteraapia, nõelravi, aga ka nätsu närimine.

58. Kostja poolt tervishoiuteenuste osutamise ajal on hagej apidevalt olnud arvamusel, et

valu tekitavad kõrgemad kohad, mis on hammastel „tekkinud“. Hagejale on selgitatud, et valu

tekib hammastele langevast ülekoormusest, mis on omakorda seotud mälumislihaste pingega.

Selle ilmekaks näiteks on valu kadumine kape kandmisel, samuti näolihaste lõdvestamisel

(näo füsioteraapia), mida hageja on ka ise kinnitanud. Paraku ei ole hageja järginud talle

korduvalt rõhutatud vajadust kanda kapet pidevalt, st nii öösel kui ka päeval. Oluline osa

hambumuskoormuse vähendamisel oli ka hambumuse tõstmisel, kuid vastavalt Patsiendi

tungivale soovile hammaste kõrgendused eemaldati ning raviplaani täitmine katkes.

59. Hageja on kujundanud seisukoha, et tal on mingisugune valu, kuid ei suuda ise

hinnata ega ka tõendada valu ühte konkreetset lähteallikat või asukohta. Psühhosomaatilisele

(ettekujutatud) valule viitab selgelt see, et pärast väiksematki arstivisiiti tunneb hageja end

paremini (nn platseeboefekt). Eriti selgelt tuleb see välja lugematute lihvimistega, mille

tulemusel valu kaob, et samal õhtul või hiljemalt järgmisel päeval naasta. Enamasti on hageja

viidanud, et valuhood olid nädalavahetustel – see oli aeg, mil tal ei olnud võimalik

hambaarstide poole lihvimiseks jmt pisiprotseduurideks pöörduda. Patsiendi soov hambaid

lihvida oli üks põhjustest, miks temaga kostja poolt tervishoiuteenuse osutamise leping

lõpetati, kuna lihvimine ei lahenda hageja valuprobleeme, vaid selleks oli vaja ellu viia

terviklik raviplaan. Paraku on nähtuvalt hageja enda esitatud tõenditest suutnud ta ikkagi

veenda teisi arste hambaid edasi lihvima.

60. Hageja on 18.03.2016 esitanud TKE-le avalduse, kus hageja on seadnud kahtluse alla

hoopis hammastega d14 ja d16 seotud protseduurid ning viidanud, et hageja on kaevanud valu

ja paistetust nimetatud piirkonnas alates märtsist 2013. See näitab, et hageja ei ole ka ise

veendunud, kas ja kust lähtub tema poolt väidetav valu ning on seega esitanud vastuolulisi

seisukohti – hagiavalduses on hageja veendunud, et väidetavad valud lähtuvad just hambast

d15, kuna hageja arvates on selle hamba ravimisel tehtud raviviga ning põhjustatud

kolmiknärvikahjustus. Liiatigi ei tuvastatud TKE 14.07.2016 hinnangu kohaselt mistahes

rikkumisi dr Y või N.Q.Q hambakliiniku poolt, sedastades, et hagejale N.Q.Q OÜ-s dr Ylt

osutatud tervishoiuteenus vastab kaasaja hambaarstiteaduse põhimõtetele, üldisele tasemele

ja ravijuhistele ning on osutatud tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega.

61. Seega on ilmselgelt väärad hageja väited nagu oleks pärast d15 juureravi eksisteerinud

valu ainult d15 hambast lähtuvalt. Hageja hammaskond oli ja on jätkuvalt kehvas seisus ning

valu tekitab hammaskonnale langev ebaühtlane koormus, mille põhjuseks on pinged

mälumislihastes, mis on omakorda tingitud bruksismist.

62. Täiendavalt eeltoodule suunas dr. Y hageja 25.06.2013.a. seoses väidetavate valudega

Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse valuravikabinetti dr. P.S vastuvõtule. Hageja pöördus

suunatud arsti poole 28.06.2013. Dr. P.S leidis, et hageja on psühhoemotsionaalselt

komplitseeritud ning hageja peamiseks probleemiks on arsti hinnangul hoopis psüühikahäire –

ärevus, depressioon. Eeltoodu üksnes kinnitab kostja seisukohta ja vastuväidet, et hageja

väidetav valu ei ole tingitud kostja väidetavast raviveast, vaid valu põhjus on muudes

tegurites, mis ei ole tingitud kostjast. Lisaks eeltoodule kinnitab nimetatud kirjavahetus ka

kostja väidet selle kohta, et dr. Y ei näinud valu seost d15 hambaga ning hageja ei täida

raviplaani ja soovib tema ravimist tema enda poolt antud juhiste järgi.

63. Hageja on palunud kostjalt VÕS § 1043 või VÕS § 115 lg 1 alusel välja mõista

varalise kahju, mis koosneb erinevatest komponentidest, kokku summas 42 313,27 eurot ning

mittevaralise kahju summas 76 000 eurot. Kostja vastu esitatud nõuete kogusumma on 118

313,27 eurot, millele lisanduvad viivised. Seoses väidetava kahjuga märgib kostja esmalt, et

hageja väited kostja poolt hageja suhtes õigusvastase teo toimepanemise või lepingu

rikkumise kohta ning kostjale kahju tekitamise kohta (sh. põhjuslik seos) on alusetud, mh

tõendamata. Teiseks, isegi kui eeldada, et kahju hüvitamise nõuded oleks põhjendatud (mida

kostja kategooriliselt eitab), ei kuuluks hageja esitatud kahju hüvitamise nõuded mingil juhul

rahuldamisele, kuna vastasel juhul toimuks kahju hüvitamise kaudu hageja alusetu

rikastumine kostja arvel.

64. Kostja leiab, et antud juhul on hageja jätnud tõendamata nii objektiivse teokoosseisu

elemendid kui ka õigusvastasuse. Väite tasandil on hageja ebamääraselt käsitlenud kahju

tekkimist, kuid arusaamatuks jääb kostjale etteheidetav konkreetne tegu ning täielikult on

käsitlemata põhjuslik seos kostja väidetava teo ja hageja kahju vahel. Õigusvastasust on

hageja selgitanud viitega VÕS § 1045 lg 1 p-le 2 ja 4, kuid hageja väidetest ei ole võimalik

täpselt aru saada, mida hageja Kostjale lõplikult ette heidab. Samuti on hageja väited täielikult

tõendama. Kostja väidetava teo õigusvastasuse tuvastamiseks ei piisa õigusvastasuse

väitmisest, õigusvastasus tuleb ka tõendada.

65. Põhjendamata ning tõendamata on ka VÕS § 115 lg 1 kohaldamise eeldused. Lepingu

rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude eelduste tõendamisega seonduvalt on

Riigikohus selgitanud, et põhimõtteliselt peab kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid

asjaolusid TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama hageja. Erandina eeldatakse VÕS §

103 lg 1 teise lause järgi, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ja võlgnik peab kahju

hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav.

66. Hageja on seisukohal, et hagejale on tekkinud kahju summas 10 216,35 eurot ning see

tuleneb hageja poolt kostjale makstud rahasummadest ning hageja poolt teistele

hambaraviteenuste osutavatele isikutele makstud rahasummadest. Kostja ei tunnista hageja

nõudeid ning vaidleb nendele vastu.

67. Esiteks, hageja on ebaõigesti võrdustanud hagejale tekkinud kahju kostja poolt

hagejale osutatud teenuste eest makstud rahasummadega. Puudub vaidlus, et kostja on

hagejale teenused osutanud ning kostja on nende eest tasunud. Kostjale jääb arusaamatuks, et

kui hageja väidete kohaselt põhjustati hagejale kolmiknärvikahjustus 25.02.2013. a toimunud

protseduuriga, mis maksis kokku 229 eurot, siis kuidas muudab see hageja kahjuks enne ning

pärast seda kuupäeva hagejale osutatud teenuste eest makstud tasu. Sama puudutab ka

väidetavat diagnoosiviga. Hageja ei ole selgitanud ega välja toonud, miks on tema kahjuks

3324,35 eurot, mh miks üks või teine teenus, sh konsultatsioonide eest makstud rahasummad

on hageja kahjuks. Asjaolu, et kostja poolt hagejale osutatud teenuseid ei ole kõrvaldanud

hageja väidetavat valu, ei tähenda, et hageja oleks kõikide erinevate teenuste osutamisel

rikkunud tervishoiuteenuse osutamise lepingut ning põhjustanud hagejale kahju. Hageja ei ole

selgitanud (puuduvad väited) ega tõendanud, et temale osutatud raviteenus, mille eest tasutud

summade tagastamist hageja nõuab, oleks olnud põhjendamatu ja esineks alus teenuse eest

makstud tasu tagasi nõudmiseks.

68. Teiseks, hageja nõuab kostjalt alusetult 6 892 euro tasumist seoses X Hambaravi OÜ

esitatud arvetega. Kostja juhib tähelepanu, et X hambaravi OÜ ravikaardi kohaselt jätkati

tegelikult sama raviga, mille oli välja töötanud ja raviplaanis ette näinud. Sellest ravikaardist

nähtub, et otsustati jätkata raviga, mh otsustati jätkata kape kasutamist.

69. Hageja ei ole ka põhjendanud ega selgitanud, kuidas X Hambaravi OÜ osutatud

teenuste eest makstud rahasummad oleksid seotud kostja poolsete väidetavate lepingu

rikkumistega. Üksnes asjaolu, et X Hambaravi OÜ osutas hagejale teenuseid pärast kostja

poolt lepingu üles ütlemist, ei tähenda, et X Hambaravi OÜ-s tekkinud kulud oleks hageja

kahjuks.

70. Kolmandaks, hageja nõuab kostjalt alusetult 3396,21 euro hüvitamist 101 visiidi eest

erinevatesse hambaravikliinikutesse. Hageja on hagiavaldusse kirjutanud pelgalt rahasumma

ning perioodi, jättes seejuures selgitamata, kuidas on hageja saadud teenused ning kantud

kulud üleüldse seotud kostja poolt hagejale väidetava tervisekahju põhjustamisega. Üksnes

asjaolu, et hageja on teinud hambaravile kulusid pärast kostja poolt teenuste osutamist, ei

tähenda, et kostja peaks need hagejale hüvitama.

71. Hageja on palunud kostjalt välja mõista kahju summas 8 390,70 eurot, mille hageja on

kulutanud muude raviteenuste (teiste arstide peale hambaarstide) visiitidele, mida on olnud

kokku 472. Kostja vaidleb vastu hageja kahjunõudele summas 8 390,70 eurot. Tegemist on

põhjendamatute, ebavajalike ja tõendamata kuludega, millel puudub mistahes põhjuslik seos

hagejale väidetavalt tekitatud tervisekahjustusega.

72. Esiteks, hageja ei ole välja toonud ega selgitanud, kuidas iga konkreetne visiit või

teenus, millele hageja on hagis viidanud, seostub hageja väidetava tervisekahjustusega ning

kas iga konkreetne visiit oli üleüldse põhjendatud ja/või vajalik ning millest vastava visiidi

vajadus tulenes. Ainuüksi asjaolu, et hageja on sadu kordi kasutanud erinevate arstide

teenuseid, ei tähenda, et need kulud oleksid käsitletavad hageja kahjuna või et need kuuluksid

kostja poolt hüvitamisele. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks pidanud kasutama iga

konkreetset teenust. Arvestades visiitide mahtu ja teadmata nende sisu ning põhjuseid, on

eluliselt ebausutav, et need saavad olla seotud kostjale etteheidetava raviveaga. Siinkohal

rõhutab kostja, et hageja nõuab muuhulgas ka selliste kulude, mis ei kvalifitseeru

tervishoiuteenuseks ja/või mille osutajad ei kvalifitseeru tervisehoiuteenuse osutajaks,

hüvitamist. Hageja on vabatahtlikult ise ilma asjakohase arsti suunamiseta või sellekohase

raviplaanita külastanud erinevate teenuse osutajaid sadu kordi. Puudub mistahes alus selliste

kulude hageja kahjuna käsitlemiseks ning veelgi enam – puudub alus nõuda nende hüvitamist

kostjalt.

73. Teiseks, hageja on esitanud üksnes nimekirja erinevatest visiitidest ning hulgaliselt

erinevaid tšekke ning arveid, kuid need ei ole arusaadavalt seostatavad. Hagejale ei ole

arusaadav, millised arved, tšekid ning maksekorraldused iga konkreetse väidetava arsti

visiidiga seondub.

74. Kolmandaks, kuigi hageja väidab, et on külastanud muid arste (kes ei ole

hambaarstid), nähtub hageja koostatud nimekirjast, et hageja väited on eksitavad. Hageja

nimekirjas on hulgaliselt nn „alternatiivmeditsiini“ esindajaid, kes ei ole seaduse tähenduses

tervishoiuteenuse osutajad ja/või kes ei oma tervishoiuteenuse osutamise luba. Hageja esitatud

nimekirjas on üksnes mõne üksiku isiku puhul tegemist tervishoiuteenust osutava ning ka

vastavat luba omava isikuga, kuid valdav enamus nn. arstidest ei ole kehtiva õiguskorra

mõttes arstid ega raviteenuse osutajad, vaid ravitsejad (nt ravitseja Volli) või nn

alternatiivmeditsiini esindajad. Seetõttu on tegemist ebateaduse viljelejate teenuste või lihtsalt

mugavus- ja ajaviiteteenustega, mitte raviteenusega, mistõttu puudub mistahes alus eeldada

nende põhjendatust või seotust kostjale etteheidetava raviveaga. Kulud, mille hageja on teinud

isikutele, kellel puudub tervishoiuteenuse osutamise luba, ei saa kuuluda hageja poolt esitatud

etteheidete valguses ühelgi juhul hüvitamisele. Lisaks sellele, et hageja ei ole iga väidetud

visiidi ja teenuse osas välja toonud, põhjendanud ega tõendanud, et see oli vajalik ja/või

näidustatud, ei ole hageja ka välja toonud ega tõendanud, et isikutel, kelle teenuseid ta

kasutas, oleks tervishoiuteenuse osutamise luba või et tegemist oleks tervishoiuteenusega.

Asjaolu, et teenust osutanud isik nimetab ennast doktoriks, arstiks või terapeudiks või kasutab

enda nime ees lühendit dr. või teenuse eest arve väljastanud juriidilise isiku nimes sisaldub

sõna kliinik, ei tähenda, et selle isiku poolt osutatav teenus oleks reaalne meditsiinilise

protseduur ning et see oleks olnud hagejale vajalik. Lisaks eelnevale on hageja oma nn

valupäevikus ka ise seadnud kahtluse alla enda poolt külastatud teenuse osutajate pädevuse

viidates, et on muuhulgas külastanud „põrandaaluseid kohti“ Samuti on hageja 27.10.2014.a.

all märkinud, et on ka iseseisvalt eemaldanud arsti poolt temale pandud hambakrooni ehk

sekkunud raviteenuse osutamisse. Sellistel asjaoludel ei saa arst vastutada väidetava kahju

eest.

75. Neljandaks, hageja hagi ei kuulu rahuldamisele ka seetõttu, et ühelegi

tervishoiuteenuse osutajale, sh ka kostjale, ei olnud ega saanud olla ettenähtav asjaolu, et

hageja teeb 472 visiiti, millest tekkinud kulude hüvitamist asub hiljem kostjalt sisse nõudma.

Samuti ei saa olla ettenähtav, et isik kasutab tervishoiuteenuse osutajaks mitteolevate või luba

mitteomavate isikute teenuseid oma väidetavate terviseprobleemide lahendamiseks. Lisaks

eelnevale ei ole kostja hinnangul VÕS § 127 lg 2 mõttes hageja nõutav hüvitis hõlmatud

kostja poolt väidetavalt rikutud kohustuse kaitse eesmärgiga.

76. Viiendaks, kostja ei nõustu hageja väitega, et tegemist oleks kuludega taastusravile.

Tegemist on suvalistele isikutele tehtud kuludega, mida ei saa mingil juhul pidada

taastusraviks. Hageja ei ole tõendanud, et tegemist on taastusraviga ning et selle vajadus oleks

olnud seotud Kostjale etteheidetava raviveaga.

77. Arvestades eelnevat, ei kuulu hageja kahjunõuded seoses nn muude arstidega summas

8 390,70 eurot hüvitamisele.

78. Hageja on palunud kostjalt välja mõista kahju summas 1 439,01 eurot, mis seisneb

kulus erinevatele ravimitele. Kostja hageja nõuet ei tunnista ning vaidleb sellele vastu.

79. Sarnaselt eespool väljatooduga, ei ole hageja selgitanud ega põhjendanud, et (i)

hageja poolt ostetud ravimid oleks olnud vajalikud seoses kostjale etteheidetava raviveaga

ning (ii) millisel põhjendusel peaks kostja hüvitama hagejale kõikide valuvaigistite,

antibiootikumide, antidepressantide jm ravimite kulud.

80. Hageja on palunud kostjalt välja mõista tõlketeenuste eest kulud summas 1 740,48

eurot. Tegemist on ilmselgelt põhjendamatute ning ebavajalike kuluga. Hagejal pole üleüldse

olnud vajalik tõlkida ei ravikaarte, artikleid ega ka mistahes muud materjali. Hageja ei ole

saanud ega kohtule esitanud mitte ühtegi inglisekeelset asjatundja arvamust, mis oleks

käesolevas asjas vajalik ja põhjendatud ning lubatav. Asjaolu, et hageja tõlkis inglise keelde

dokumente, ei tähenda, et selle kulu peaks hüvitama kostja. Tegemist on kuludega, mis pole

olnud kostjale ettenähtavad ega ka hõlmatud ühegi kostjal olnud kohustuse kaitse-eesmärgiga.

81. Hageja on palunud kostjalt välja mõista kulud summas 906,52 eurot, millise summa

on hageja väidetavalt kulutanud meditsiiniseadetele ning kirjandusele. Tegemist on ilmselgelt

põhjendamatute ning ebavajalike kuluga, mis ei saa kuuluda kostja poolt mingil juhul

hüvitamisele isegi juhul, kui oleks tuvastatud kostjale etteheidetav raviviga. Asjaolu, et hageja

on ostnud endale mingi seadme, liitunud mingisuguse organisatsiooniga ning ostnud

mingisuguseid raamatuid, ei tähenda, et need kulud oleks hageja kahjuna käsitletavad ja et

kostja peaks need hüvitama.

82. Hageja on palunud kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 7 188 eurot. Tegemist

on ilmselgelt põhjendamatute ning ebavajalike kuluga, mis ei kuulu kostja poolt mingil juhul

hüvitamisele. Hageja ei ole tõendanud nende vajadust ja põhjendatust esitatud hagi sisu ja

eesmärke arvestades.

83. Hageja väidab, et tal on kostja tõttu tekkinud transpordiga seotud kulusid summas 9

036 eurot. Hageja väidete kohaselt sõitis ta 728 korda Tallinnas arsti juurde ning et ühe sõidu

hind oli 12 eurot, kokku seega 8736. Sellele summale on hageja liitnud 300 eurot, kuna hageja

käis kolm korda Tartus ning iga sõit tähendas Hageja väite kohaselt talle kulu 100 eurot,

seega Tartus käimise kulud kokku 300 eurot. Kostja hinnangul on hageja väited temale

tekkinud kahju osas seoses väidetava transpordikuluga summas 9 038 eurot (=8 736 + 300)

alusetud ning tõendamata. Kostja nendega ei nõustu.

84. Juhul, kui hageja nõuab talle põhjustatud transpordikulude hüvitamist, peab hageja

tõendama ka kulude tekkimise ja nende põhjendatuse. Üksnes meelevaldse arvutuskäigu

esitamine ei tõenda kulude tekkimist. Hageja pole mitte ühegi väidetava nn transpordikulu

kohta esitanud mitte ühtegi tõendit. Hageja pole isegi mitte tõendanud, et talle kuuluks

sõiduauto või et ta oleks kütust ostnud ja/või sõiduautot kusagile parkinud või oleks teinud

kulutusi ühistranspordile. Sisuliselt soovib hageja, et kostja hüvitaks hagejale tema kolme

aasta kütuseraha, mille hageja on kõnealusel perioodil kulutanud kostjale teadmata sõitudele.

Lisaks eelnevale ei kuulu hageja nõue rahuldamisele ka seetõttu, et 731 korda erinevate

isikute teenuseid kasutada ei ole mõistlik ega põhjendatud.

85. Kokkuvõttes leiab kostja, et hageja poolt taotletav transpordi- ja parkimiskulude nõue

on tõendamata ning ilmselgelt ka sisuliselt põhjendamatu.

86. Isegi, kui hagejale on kahju tekkinud ning kostja peaks hagejale tekkinud kahju eest

vastutama, tuleb kahjuhüvitis vähendada VÕS § 139 lg-te 1 ja 2 ning VÕS § 140 alusel

nullini. Kostja on seisukohal, et hagejast tulenevad asjaolud on kahju tekkimisel ning selle

suurenemisel omanud olulist tähendust. On vastuvõetamatu ning oleks äärmiselt ebaõiglane,

kui kostja peaks vastutama hageja enda tegevusest tingitud negatiivsete tagajärgede eest.

Allpool on kostja esitanud mitteammendava loeteluga põhjustest, mis õigustavad VÕS §-de

139 ja § 140 alusel kahju vähendamist ning piiramist. Kahju hüvitamist piiravad ning kahju

vähendamist õigustavad asjaolud võivad nähtuda ka käesolevast vastuse teistest osadest, mis

puudutavad hageja enda ebakohast tegevust.

87. Esiteks, hageja ei allunud raviplaanile ning kostja poolt antud ravijuhistele, sh ei

täitnud kostja korraldusi ega soovitusi, vaid otsustas lõpetada hageja jaoks välja töötatud

raviplaani täitmise, kuigi hagejat korduvalt hoiatati, sellega kaasneda võivaid tagajärgi.

Käesoleva tsiviilasja lahendamisel on äärmiselt oluline, et hageja on temale kostja poolt

raviteenuse osutamise kestel pidanud enda seisukohti temale vajaliku ravi osas õigemaks

kostja kui vastavat kvalifikatsiooni omava raviteenuse osutaja seisukohtadest. Olukorras, kus

patsient hakkab ise temale määratud ravile vastu töötama ning tegema ise valikuid ja otsuseid

tema arvates vajaliku ravi osas, ei saa pidada põhjendatuks, et sellises olukorras peaks Kostja

hüvitama Hageja ebaratsionaalsetest ning ebaõigetest otsustest tulenevad kahjud.

88. Teiseks, hageja käis samaaegselt erinevates hambaravikliinikutes, mistõttu ei olnud

kostja poolt teostatav ravi enam selgelt jälgitav. Puudub mistahes vajadus käia samaaegselt

erinevates kliinikutes sama probleemi lahendamiseks. Samuti ei võimalda see asjaolu enam

adekvaatselt kontrollida ning kindlaks teha, millise arsti poolt osutatud raviteenuste

tulemusena on Hagejal väidetavalt kahjulik tagajärg tekkinud.

89. Kolmandaks, hageja tegi sadu tasulisi visiite erinevate hageja poolt väidetud

raviteenuiste osutajate juurde ilma mistahes saatekirju omamata. Kuna hageja külastas mh

ravitsejaid ning teisi riiklikult tunnustamata nõustajaid ning ebateaduse viljelejaid, ei saa

välistada, et just viimased on põhjustanud või süvendanud hageja väidetavaid vaevusi ja

väidetavalt tekkinud kahju.

90. Neljandaks, hageja põhjustas ebamõistlikult suure väidetava varalise kahju ka sellega,

et tegi sadu visiite, millel on puudunud mistahes positiivsed tagajärjed. Hageja ise väidab, et

probleem ei ole lahenenud, mistõttu puudus mõistlik põhjendus pika perioodi vältel sellises

mahus visiitide tegemiseks, kui leevendust väidetavale probleemile ei saanud. Tegutsenuks

Hageja ratsionaalselt ja/või reaalsete tervishoiuteenuse osutajate raviplaanide/kavade kohaselt

ning külastanuks üksnes saatekirjadega arste, poleks Hagejale sellises ulatuses kahju tekkida

saanud.

91. Hageja on esitanud kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude summas 69 484

eurot, mida ei saa mingil juhul pidada põhjendatuks ega mõistlikuks ning kostja vaidleb

sellele vastu. On ilmne, et sellises ulatuses mittevaralise kahju esitamise nõudega üritab

hageja kostja arvel rikastuda. Sellele viitab selgelt ka asjaolu, et hageja tugineb kostja teenuste

hindadele. Hagejale tekkinud kahju ei ole korrelatsioonis kostja teenuste hindadega.

92. Hageja on mittevaralise kahju suuruse summas 69 484 eurot tuletanud meelevaldselt

oma kindlustuslepingust. Asjaolu, et hagejal oli sõlmitud AS-s SEB Pank kindlustusleping mh

õnnetusjuhtumite puhuks, millega kaasneb hageja invaliidsus, kogusummale 1 200 000 EEK

ehk 76 693,97 eurot, ei tähenda, et see näitaks hagejale tekkinud mittevaralise kahju suurust

käesolevas asjas. Hageja viited AS-i SEB Pank ning hageja vahel sõlmitud kindlustuslepingu

tingimustele on asjakohatud ega puutu käesolevas tsiviilasjas üleüldse kohaldamisele. Hageja

pole invaliid ning hageja tegutseb endiselt aktiivselt. Kostja hinnangul on põhjendamatud

hageja väited töövõime kaotuse kohta.

93. Hageja on välja toonud, et valdav enamus visiite on seotud valuga, st

esmaabipöördumised seoses väidetavast kolmiknärvi kahjustusest tingitud ülitundlikkusest.

Kostja on eespool selgitanud, et isegi kui hagejal oleks kolmiknärvi kahjustus, pole seda

saanud põhjustada kostja. Samuti on kostja eespool selgitanud, et kolmiknärvi kahjustuse

tekkimiseks ei pea esinema raviviga, mida ei esinenud ka käesolevas asjas, ning kolmiknärvi

kahjustus võib tekkida täiesti tavapäraste protseduuride tõttu. Kuna hageja mittevaraline kahju

seisneb hagiavalduse kohaselt valus, mille tingis väidetav kolmiknärvi kahjustusest tingitud

ülitundlikkus, ei saa see valu kuuluda mittevaralise kahju suuruse hindamisel arvestamisele

ega hüvitamisele, kuna seda valu pole põhjustanud kostja või isegi kui on, siis tegemist pole

ei lepingu rikkumisest ega õigusvastasest teost tingitud valuga. Tervishoiuteenuse osutamise

kõik negatiivsed tagajärjed ei kuulu hüvitamisele – hüvitamisele saaks kuuluda üksnes selline

mittevaraline kahju, mis oleks tekkinud konkreetse ravivea tõttu.

94. Samuti ei ole hagejale hingelisi läbielamisi ega valu põhjustanud kostja. Kostja

rõhutab, et hageja ei täitnud kostja arstide korraldusi ega soovitusi, vaid toimis vastavalt enda

äranägemisele. Samuti jäi kostja välja töötatud raviplaan ellu viimata, kuna kostja loobus selle

täitmisest. Samuti käis hageja paralleelselt erinevate hambaarstide juures, mis tähendab, et

hagejale põhjustasid väidetavat valu ning läbielamisi mitmed tervishoiuteenuse osutajad.

Kostja rõhutab, et hageja ei ole usaldanud mitte ühtegi arsti, vaid on samaaegselt käinud

konsultatsioonis ning hambaravil erinevates hambakliinikutes. Selliselt ei ole saanudki viia

ellu ühtset raviplaani. Samuti on hageja järjepidevalt ise soovinud erinevate protseduuride

tegemist. Hagejale ei ole kannatusi põhjustanud ei kostja ega teised hambaraviteenust

osutavad isikud, vaid hageja enda heitlik meel ning püsimatus ravi teostamisel.

95. Ainuüksi juba asjaolu, et isik teeb sadu visiite arstide ja väidetavalt raviteenust

osutanud isikute juurde ning maksab selle eest tuhandeid eurosid tekitab ärevust, depressiooni

ning stressi või süvendab seda. Selles ei saa olla süüdi kostja. Samuti on hageja külastanud

ravitsejaid ning muid teenusepakkujaid, kelle tegevuse üle puudub mistahes kontroll ning

mille tegevus ei ole reguleeritud mitte ühegi õigusaktiga, mistõttu on piisav alus eelda, et just

sellised teenusepakkujad ongi põhjustanud hagejale mittevaralise kahju. Nende isikute

tegevuse tagajärgi pole võimalik omistada kostjale.

96. Hageja on ebaõigesti ning alusetult omistanud kostjale töövõimetuse kaotusest

tingitud negatiivsed tagajärjed. Esiteks ei ole tõendatud, et hageja töövõimekaotuse oleks

tinginud kostja tegevus. Nähtuvalt Sotsiaalkindlustusameti 07.05.2014. a otsusest on

töövõime kaotuse põhjuseks üldhaigestumine, mh on hagejal ravi vajav kõrgvererõhu tõbi. Ka

hilisemad otsused on seotud kõrgvererõhu pideva ravivajaduse ning üldhaigestumisega.

Kostja rõhutab, et kolmiknärvikahjustust ei ole põhjustanud kostja. Samuti rõhutab kostja

asjaolu, et hagejal on kolmiknärvikahjustus diagnoositud hiljem pärast hammaste

eemaldamist teistes kliinikutes (mitte kostja poolt) ning teistes kliinikutes muude

protseduuride tegemist (just erinevad traumad ning nt hammaste eemaldamine on tüüpine

põhjus, miks võib kolmiknärvikahjustus tekkida). Samuti rõhutab kostja, et

kolmiknärvikahjustus ei ole raviviga ning võib tekkida ka ilma ühegi rikkumise või

õigusvastase teota. See tähendab, et kolmiknärvikahjustus on täiesti tavaline hambaraviga

kaasneda võib tagajärg. Järelikult ei oma töövõimekaotus kolmiknärvi kahjustuse tõttu

tähendust mittevaralise kahju hüvitamisel. Hageja enda väited on äärmiselt vastuolulised.

Nimelt väidab hageja, et kostja põhjustas hagejale kolmiknärvikahjustuse hamba D15

juureraviga. Kolmiknärvikahjustus on hageja hinnangul ka tema töövõimetuse põhjuseks.

Samas lisaks sellele, et D15 juureraviga ei oleks saanud põhjustada kolmiknärvi kahjustust,

on hageja väitnud, et kuigi tal tuvastati töövõimetus alles alates 21.04.2014. a, siis

tegelikkuses oli hageja töövõimetu juba alates 2012. a detsembris. Järelikult oli hageja enda

väidete kohaselt töövõimetu juba enne, kui kostja juures teostati hagejale hamba d15

juureravi. Seega süüdistab hageja täiesti alusetult ning vastuoluliselt kostjat hagejale

väidetavalt põhjustatud töövõimetuses ning väidetavates valudes ning hageja töövõimetuse

langust ei saa ka sellel põhjusel mittevaralise kahju suuruse määramisel arvestada.

97. Kõiki asjaolusid arvestades puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude

rahuldamiseks ka juhul, kui kohus tuvastab kostja tegevuses õigusvastasuse.

98. Hageja on ise endale kahju tekitanud. Oluline on märkida, et hagejal väidetavalt üha

uute meditsiiniliste protseduuride vajaduse teke on üheselt seotud hageja enda käitumisega.

Hageja on pöördunud korraga mitmete eri arstide ja kliinikute poole, kuna ei ole ilmselgelt

usaldanud arste ega nende poolt kehtestatud raviplaane. Hageja on ise välja toonud, et on

alates 2012.a kuni maini 2016 teinud 259 hambaarsti visiiti ning 472 muude arstide visiiti,

kokku 731 visiiti. Sellises olukorras on võimatu tuvastada, et isegi kui hagejal on ravi tõttu

tekkinud kahjus, siis millised arstid ja milline raviteenus on selle väidetava kahju tegelikult

põhjustanud. Arstid on hagejale korduvalt rõhutanud, et oluline on jätkata raviprotseduure

selle arsti juures, kus ravi on alustatud ning raviplaan on koostatud. Samuti leidub hageja enda

poolt hagi lisana esitatud materjalidest korduvaid viiteid sellele, et hageja on erinevatel

põhjustel katkestanud talle määratud ravi ning loobunud talle määratud ravimite ettekirjutuse

järgi manustamisest. Selline käitumine ning määratud ravile allumatus on kahtlemata

avaldanud olulist negatiivset mõju hageja tervisele ja ka väidetava kahju tekkimisele.

99. Hageja viivisenõuded ei kuulu esmalt rahuldamisele juba ainuüksi seetõttu, et hageja

nõuded tervikuna on alusetud. Teiseks, isegi kui eeldada, et hagejal oleks kostja vastu

nõudeid, ei oleks ka sellisel juhul võimalik hageja hagi rahuldada hagis nõutud ulatuses.

Hageja viivisenõuded on ebamäärased ning alusetu.

Kohtuotsuse põhjendused

100.

Kohus, ära kuulanud poolte seisukohad ja hinnanud kõik asjas esitatud tõendeid

kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.

101.

Poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevate asjaolude üle:

•

Hageja pöördus 2012. aasta alguses seoses hambavaluga OÜ N.Q.Q poole;

•

OÜ-s N.Q.Q pöördus hageja 01.03.2012 dr Y vastuvõtule;

•

Dr. Y koostas hageja ravimiseks kaks raviplaani, millest teine koostati 26.04.2012 hageja

hambumuse parandamiseks ilma breketravita;

•

Hageja ja kostja arst dr Y arutasid 10.05.2012 vastuvõtul raviplaani;

•

Hageja alustas kostja juures raviplaani teostamisega, kuid loobus sellest hiljem ilma

raviplaani lõpule viimiseta;

•

2013. aasta alguses teostas kostja hagejale hamba D15 juureravi.

102.

Hageja palub mõista kostjalt välja tekitatud varaline kahju 42 313,27 eurot,

mittevaraline kahju 69 484, seisuga 30.06.2016 viivis 6198,50 eurot, viivis varaliselt ja

mittevaraliselt nõudelt alates 01.07.2016 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses iga viivitatud päeva eest kuni kahjunõude täieliku hüvitamiseni.

103.

Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle

asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud

juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest

tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele (VÕS § 115 lg 1). Seega on hageja kahjunõude

rahuldamise eelduseks 1) poolte vahel sõlmitud leping; 2) lepingust tuleneva kohustuse

rikkumine; 3) rikkunud lepingupoole vastutus; 4) kahju tekkimine. Seetõttu peab kohus

tuvastama ja kvalifitseerima poolte vahelise lepingu, lepingust tuleneva kohustuse rikkumise

kostja poolt (ravi osutamata jätmine ja valede raviotsuste määramine kostja poolt), kostja

vastutuse ja kahju tekkimise, sh kahju hüvitamise täiendavate eelduste esinemise. Kahju

hüvitamise nõude lahendamiseks tuleb kohtul tuvastada, kas kostja rikkus lepingust tulenevat

kohustust, mille tagajärjel tekkis hagejal mittevaraline kahju ning kas kostja vastutab kahju

tekkimise eest.

104.

Kohus leiab, et poolte vaheline õigussuhe vastab tervishoiuteenuse osutamise lepingu

tingimustele VÕS § 758 lg 1 mõistes. VÕS § 758 lg 1 järgi tervishoiuteenuse osutamise

lepinguga kohustub üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele

isikule (patsiendile) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi

tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi,

samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest. Tervishoiuteenuse

osutamine hõlmab ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse osutamise raames, samuti muud

tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust. VÕS § 759 järgi tervishoiuteenuse

osutamise leping loetakse muu hulgas sõlmituks ka tervishoiuteenuse osutamise alustamisega

või tervishoiuteenuse osutamise kohustuse ülevõtmisega patsiendi nõusolekul, samuti siis, kui

otsusevõimetule patsiendile tervishoiuteenuse osutamise alustamine vastab tema tegelikule

või eeldatavale tahtele.

105.

Kahjunõude lahendamisel peab kohus täiendavalt tuvastama, et hagejale tekkis kahju

ning kahju on põhjuslikus seoses kostjale etteheidetava rikkumisega. Kahju hüvitamise

eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale,

milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud

(VÕS § 127 lg 1). Kui kahju hüvitamise eeldused on täidetud, saab nõuda nii varalise kui ka

mittevaralise kahju hüvitamist (VÕS § 128 lg 1). Lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest

võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud

mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise

asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada

mittevaralise kahju (VÕS § 134 lg 1). Riigikohus on mittevaralise kahju hüvitamist

tervishoiuteenuse lepingu rikkumise korral pidanud võimalikuks (RKTKo 2-15-8533, p 18).

Seega tuleb hagi rahuldamiseks esmalt tuvastada kas kostja rikkus tervishoiuteenuse

osutamise lepingut.

106.

Hageja heidab kostjale ette järgmist:

•

Kostja on rikkunud dokumenteerimiskohustust

•

Kostja rikkus patsiendi teavitatud nõusoleku saamise kohustust (omavoliline ravi)

•

Kostja lõpetas hagejaga tervishoiuteenuse osutamise lepingu ühepoolselt ja

õigusvastaselt

•

Hageja ravimisel on kostja teinud diagnoosi- ja ravivea

•

Hamba d15 juureravi käigus on tehtud raviviga, mis väljendub hambajuure üle

juuretipu täitmises

•

Hamba d15 juureravi käigus tehtud ravivea tulemusel on talle tekkinud kolmiknärvi

kahjustus

107.

Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja on tervishoiuteenuse osutamise lepingut

rikkunud või mitte, kas hagejal on tekkinud hüvitamisele kuuluv kahju, kas väidetav kahju on

põhjuslikus seoses osutatud tervishoiuteenustega või on see tekkinud muudel põhjustel ja kas

kostja on väidetavas raviveas süüdi või mitte.

108.

VÕS § 762 sätestab, et tervishoiuteenus peab vastama vähemalt arstiteaduse üldisele

tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt

oodatava hoolega. Vajaduse korral peab tervishoiuteenuse osutaja suunama patsiendi eriarsti

juurde või kaasama eriarsti. VÕS § 770 lg.1-4 kohaselt tervishoiuteenuse osutaja ja VÕS §

758 lõikes 2 nimetatud isik vastutavad üksnes oma kohustuste süülise rikkumise eest,

eelkõige diagnoosi- ja ravivigade ning patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise

kohustuse rikkumise eest. Tervishoiuteenuse osutaja vastutab ka teda abistavate isikute

tegevuse ja tervishoiuteenuse osutamisel kasutatavate seadmete vigade eest.

Tervishoiuteenuse osutaja ja VÕS § 758 lg 2 nimetatud isiku vastutuse aluseks olevat asjaolu

peab tõendama patsient, välja arvatud juhul, kui patsiendile tervishoiuteenuse osutamine on

jäetud nõuetekohaselt dokumenteerimata. Kui tegemist on diagnoosi- või raviveaga ja

patsiendil tekib terviserike, mida oleks saanud tavapärase raviga ilmselt vältida, eeldatakse, et

kahju tekkis vea tagajärjel. Terviserikkest tulenevat kahju peab ka sel juhul tõendama

patsient.

109.

Kohus käsitleb kõigepealt dokumenteerimise kohustuse rikkumist kostja poolt.

110.

VÕS § 769 sätestab, et tervishoiuteenuse osutaja peab patsiendile tervishoiuteenuse

osutamise nõuetekohaselt dokumenteerima ning vastavaid dokumente säilitama. Patsiendil on

õigus nende dokumentidega tutvuda ja saada neist oma kulul ärakirju, kui seadusest ei tulene

teisiti.

111.

Õiguskirjanduses on leitud, et dokumenteerimiskohustuse rikkumise korral

tõendamiskoormise muutmine tuleneb asjaolust, et peamiselt aitavad dokumendid patsiendil

oma väiteid tõendada. Seetõttu teeb mittenõuetekohane dokumenteerimine tihti patsiendi

nõude maksmapanemise kohtus võimatuks ja on vajalik tõendamiskoormist sellisteks

juhtumiteks muuta. Kindlasti on tõendamiskoormise ümberpööramise aluseks

dokumenteerimiskohustuse täielik rikkumine ehk teenuse dokumenteerimata jätmine (RKTKo

2-17-12477 p 16). Dokumenteerimiskohustuse osaline rikkumine, mis annab aluse

tõendamiskoormise ümberpööramiseks, peab olema ulatuslik, seotud vaidlusaluse asjaoluga

ning välistama patsiendi võimaluse oma nõue maksma panna. Näiteks puuduv

röntgenülesvõte võib olla aluseks tõendamiskoormise ümberpööramiseks, mitte aga halva

kvaliteediga röntgenülesvõte, sest alati ei õnnestu diagnostilised ülevõtted soovitud

kvaliteediga. Samuti ei ole piisav tõendamiskoormise ümberpööramiseks, kui osutatud

protseduuri oleks saanud täpsemalt ja selgemalt dokumenteerida. Tähele tuleb panna, et

tõendamiskoormis pöördub ümber ainult selle konkreetse faktilise asjaolud suhtes, mille

dokumenteerimise kohustust on rikutud, mitte aga muude vaidlusaluste asjaolude suhtes

(RKTKo 2-17-12477 p 15). Ümberpööramine on ikkagi erand reeglist ja seepärast vajab

kitsendavat tõlgendamist. Dokumenteerimiskohustuse rikkumise korral peab

tervishoiuteenuse osutaja kahju hüvitamise kohustuse vabanemiseks tõendama, et vaatamata

patsiendi tõendatud kahjule ei ole tervishoiuteenuse osutaja rikkunud lepingut või ei ole

rikkumine põhjuslikus seoses kahjuga või puudub tervishoiuteenuse osutaja süü (Võlaõigus

IV. Kommenteeritud väljaanne, P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi ja K. Sein). Riigikohus

on selgitanud, et asjaolu puhul, mille dokumenteerimiskohustust tervishoiuteenuse osutaja

rikkus, pöördub tõendamiskoormis ümber ning tervishoiuteenuse osutaja peab tõendama, et

asjaolu ei esinenud (RK TKo 2-15-8533, p 14). Samas on Riigikohus rõhutanud, et patsiendi

väidetavast riskist teavitamata jätmisele VÕS § 770 lg 4 ei kohaldu (samas, p 15).

112.

Hageja etteheited seoses dokumenteerimiskohustuse rikkumisega seisnevad järgnevas:

Ravikaartide täitmine on puudulik, tihti ebaselgete selgitustega või puuduvad selgitused ning

ravi kirjeldus hoopis, ravivisiitide kohta puudub sageli diagnoos, raviprotseduuri eesmärk,

patsiendi kaebused, patsiendile pakutud ravivõimalused, mille vahel oleks patsient saanud

valida. Ravikaartides puuduvad kanded väljastatud saatekirjade ning suunamiste põhjuste -

eesmärkide kohta. Rikutud on Sotsiaalministri määrust ravimite väljakirjutamise korra kohta.

Puuduvad vajalikud ning korrektsed röntgenülesvõtted ja nende kirjeldused. Ravi kliiniline

pilt on ravikaardil korduvalt ja praktiliselt fikseerimata, raviplaani muudatused

dokumenteerimata, diagnoositud haiguse nimetus ja kood RHK-10 järgi on igakordselt sisse

kandmata ning tehtud ravi kirjeldamata. Kliiniku ravikaardil puudub terve rea visiitide kohta

igasugune märge, et hageja oleks viibinud visiidil kliinikus. Ometi on kliinik esitanud

hagejale logiraamatu, hagejale on esitatud arve ja hagejal on e-kirjavahetus raviarstiga,

millega on tuvastatud tegelikult visiitidel viibimine. Hageja arvates niivõrd suures ulatuses ja

korduva dokumenteerimiskohustuse rikkumise tõttu puudub alus Kliiniku ravikaarti kui

ebausaldusväärset dokumenti kasutada kohtumenetluses dokumentaalse tõendina.

113.

Hageja väidab, et Tallinna Ringkonnakohtu 13.02.2019 otsusega haldusasjas nr 3-17-

1134 on tõendatud, et ravi dokumenteerimiskohustust on rikutud. Kohus tuvastab, et

eelnimetatud kohtuotsusega kohustati Terviseametit hageja 07.11.2016 avaldust uuesti

lahendama, kuid 22.06.2020 riikliku järelevalvemenetluse lõpetamise otsusega lõpetati uuesti

riiklik järelevalvemenetlus nr 12.6 8/19/922 kostja suhtes. Nimetatud otsusest nähtub

Terviseameti seisukoht dokumenteerimiskohustuse täitmise osas: Ameti poolt läbiviidud

riikliku järelevalvemenetluse raames patsiendi kaebusega seonduvalt kogutud andmeid

analüüsides ning tuginedes kogutud tõenditele järeldab amet, et tervishoiuteenuse osutamisel

esinesid mõningad puudused dokumenteerimisel, kuid need ei esinenud sellises ulatuses, mis

oleks takistanud tervishoiuteenuse osutamist või TKE-l hinnangu andmist osutatud

tervishoiuteenuse sisulisele kvaliteedile/.../ Ülaltoodud arvestades leiab amet, et osutatud

tervishoiuteenuste sh ravimite määramise dokumenteerimisel esinesid mõningad puudused,

kuid ravidokumendid võimaldasid anda hinnangut osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedile ja

seega saada aru teenuseosutaja poolt planeeritud ja rakendatud ravitaktikast (IX kd 130-132).

114.

Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja ravile saanud lisaks Tervishoiuteenuse

Kvaliteedi Ekspertkomisjonile (edaspidi TKE) anda hinnangu ka EKEI ning kohtulikud

eksperdid, mis ei oleks olnud võimalik, kui ravi oleks jäänud ulatuslikult dokumenteerimata.

Ka Terviseamet on menetluse läbiviimisel riikliku järelevalvemenetluse raames patsiendi

kaebuses toodud olulise tähendusega asjaolude välja selgitamiseks pöördunud täiendavalt ka

TKE poole, et täpsustada tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjonilt tervishoiuteenusele

hinnangu andmise asjaolusid ning otsusest nähtuvalt. TKE selgituste kohaselt olid patsiendile

osutatud tervishoiuteenused ettevõtte ravidokumentides piisavalt dokumenteeritud ja

võimaldasid anda 17.04.2014 ja 14.07.2016 hinnanguid patsiendile osutatudtervishoiuteenuse

kvaliteedile.

115.

Kohtu poolt määratud ekspert dr K.V on 14.10.2020 eksperdiarvamuses kinnitanud

(küsimus 6): „Kokku on 1,5 aastase raviperioodi jooksul tehtud kliinikus patsiendile üle 70

dokumenteeritud visiidi, mille ajalised kestvused saab leida infosüsteemi logidest. Nendest

visiitidest on 20 juhul dokumenteeritud patsiendi informeerimine või konsulteerimine. Minu

hinnangul on see piisav tõend, et patsiendilt on saadud informeeritud nõusolek raviks (VIII kd

tl 66). Dr K.V on küll asunud seisukohale, et kohati oleks ravi põhjalikum dokumenteerimine

olnud põhjendatud, kuid samas ei ole ta väitnud, et ravist ülevaate saamine ning

ekspertarvamuse andmine oleks selle tõttu olnud võimatu. Dr K.V on 11.01.2022 istungil

väitnud järgmist: „Ütleme nii, et see dokumenteerimine oli tehtud täiesti tavapärasel tasemel

selle aja kohta“ (XI kd tl 122 pöördel). Dokumenteerimise piisavust kinnitab ka see, et dr

M.M, de H.M ja dr T.O on saanud koostada asjatundja arvamuse hagejale teostatud

hambaraviprotseduuride kohta (I kd tl 62-84, III kd tl 88-102). Järelikult pidid ravikaart ja

röntgenülesvõtted olemas selleks piisava kvaliteediga ja mahus. Dr K.V on 14.10.2020

esitatud ekspertarvamuses ekslikult dokumenteerimise osas kasutanud väljendid „raviviga“

((VIII kd tl 66), kuid on selge dokumenteerimisega seotud puudus ei saa olla raviviga. Dr

K.V kui õigusteadmisteta isik on kohtu hinnangul kasutanud terminit „ravivgi“ lihtsalt

ebaõigesti.

116.

Juhul kui dokumenteerimise kohustust ei oleks kostja poolt üldse täidetud, siis ei oleks

saanud erinevad asjatundjad ja kohtu poolt määratud eksperdid oma arvamus hagejale

osutatud ravi osas anda. Tõendamiskoormise ümberpööramine saaks olla põhjendatud juhul

kui hageja ei oleks saanud dokumenteerimisekohustuse täitmata jätmise tõttu oma nõudeid

esitada, kuid hageja on esitanud kohtule kostja vastu hagi ning hulgaliselt

menetlusdokumente koos tõenditega. Samuti ei ole piisav tõendamiskoormise

ümberpööramiseks, kui osutatud protseduuri oleks saanud täpsemalt ja selgemalt

dokumenteerida. Kuigi kostja poolt ei ole dokumenteerimiskohustust täidetud viisil, mis on

tõenäoliselt tänapäeval tavapärane, siis on kostja dokumenteerimiskohustust täitnud sellises

ulatuses, hageja on saanud oma nõude kostja vastu esitada. Hageja ei ole mingil viisil

tõendanud ega selgitanud, milline asjaolu seoses dokumenteerimiskohustuse täitmisega on tal

takistanud oma nõuet kohtule esitada.

117.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et kuigi kostja poolt

dokumenteerimine oleks võinud olla täpsem, siis kostja ei ole dokumenteerimiskohustust

rikkunud ja seega ei ole hageja vabanenud VÕS § 770 lg-st 3 tulenevast kohustusest

tõendada tervishoiuteenuseosutaja vastutuse aluseks olevaid asjaolusid.

118.

Hageja heidab kostjale ette, patsiendi (hageja) teavitatud nõusoleku saamise kohustuse

rikkumist (omavolilist ravi).

119.

Hageja väitel enne raviplaani täitmisega alustamist kostja ei teavitanud teda riskidest,

mis kaasnesid 26.04.2012 koostatud raviplaani elluviimisega. Hagejale ei antud

mittemingisugust infot pakutava tervishoiuteenuse tegelikust olemusest ja otstarbest, selle

osutamisega kaasnevatest ohtudest (riskidest) ja tagajärgedest. 03.10.2012 paigaldati hageja

hammastele kõrgendused. Kostja väitis hagejale, et hammastele D11 ja D12 püsivalt tugevate

kroonide paigaldamiseks tuleb hageja hambumust muuta ja patoloogilise kulumise tõttu

võivad hagejal tulevikus tekkida probleemid lõualiigestega. Kostja ei teavitanud hagejat, et

esineb hammaste murdumise risk. Hagejale selgus alles hiljem, et esines hammaste

murdumisrisk (hagejal on murdunud hambad D27, Dl5)- eriti kui palju on juureravitud

hambaid (sel hetkel Patsiendil 9 juureravitud hammast). Juhul kui hagejat oleks

informeeritud, et hambumuse muutmisega kaasneb hammaste murdumise risk, siis hageja ei

oleks 2 hamba (D11 ja D12) asemel pannud enda kõiki sel hetkel suus olevaid 29 hammast!?,

sh. 9 juba juureravitud hammast, murdumise riski löögi alla. Hageja oleks kas välja pakutud

raviplaanist loobunud ja/või konsulteerinud teiste spetsialistidega. Hageja väitel tema

teavitamine ja vastav nõusolek on fikseerimata ravikaardis. Ka 26.04.2012 raviplaanist endast

tuleneb, et ravil justkui ühtegi riski ja võimalikku ohtlikku tagajärge ei ole. Ravi eeldatavaks

kestvuseks pidi olema 6 kuud ning 2 kuud pidi olema ajutiste restauratsioonidega harjumise

aeg. Lisaks kostja hambaarsti poolt edastati valukabinetile vale informatsiooni, mistõttu

toimus PERHi valukabinetis kuni detsember 2014 ehk ligi 2 aasta jooksul alates

kolmiknärvikahjustuse tekkimisest alates vale ravi (diagnoos psühhosomaatiline valu, hiljem

lisandus diagnoos atüüpiline krooniline valu). Omavoliline ravi tõi kaasa tervisekahjustuse,

sest valediagnoosi alusel tehti D15 hamba juureravi, millega tekitati hagejale tervisekahjustus.

120.

Kostja leidis, et ta on hagejat nõuetekohaselt kõigest vajalikust teavitanud ja

õigusaktid ei näe ette, et teavitamiskohustuse täitmist saaks tõendada üksnes kirjalikus

vormis. Eestis on hambaravis tavapärane, et teavitamiskohustust ja patsiendilt nõusoleku

saamist ei dokumenteerita kirjalikult. Kostja selgitas hagejale mõistlikus ja vajalikus ulatuses

tema hammaste seisundi ja riskidega seonduvast. Hageja oli raviteenuse osutamisega nõus,

käis korduvalt kostja juures visiitidel ja tasus arveid. Väiteid teavitamata jätmisest hakkas

hageja esmakordselt esitama alles 07.07.2015 nõudekirjas ehk ligi kolm aastat pärast

raviteenuste osutamist. Kostja väitel kui hageja pöördus kostja poole 2012. aasta alguses

seoses hambavaluga, oli tal palju juureravitud hambaid ja tema hambad olid patoloogiliselt

kulunud. Seetõttu koostati talle raviplaan breketraviga, millega hageja ei nõustunud ning

26.04.2012 tehti teine raviplaan, millega hageja nõustus. Ekslik on hageja arusaam, nagu

saaks teavitamise ja nõusoleku saamise kohustust samastada võimaliku ebaõige diagnoosi või

ebaõige raviga.

121.

VÕS § 766 lg 1 sätestab, et tervishoiuteenuse osutaja peab patsienti teavitama

patsiendi läbivaatamise tulemustest ja terviseseisundist, võimalikest haigustest ja nende

kulgemisest, vajaliku tervishoiuteenuse kättesaadavusest, olemusest ja otstarbest, selle

osutamisega kaasnevatest ohtudest ja tagajärgedest ning teistest võimalikest

tervishoiuteenustest. Patsiendi soovil peab tervishoiuteenuse osutaja esitama nimetatud teabe

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Seega tuleneb eeltoodud sättest, et arst peab

patsienti teavitama tema terviseseisundist, tuvastatud haigustest ja raviga kaasnevatest

ohtudest või tagajärgedest. Erinevalt hageja väidetest ei sätesta seadus, et teavitamine peab

olema tingimata toimunud kirjalikus vormis, sealhulgas patsiendile allkirjastamiseks esitatava

kirjaliku dokumendiga. Üksnes patsiendi enda nõudmisel tuleb teavet esitada kirjalikult

taasesitatavas vormis, milleks võib olla patsiendile saadetav e-kiri. Hageja ei ole käesolevas

asjas väitnud ega tõendanud, et ta oleks kostjalt nõudnud teavet kirjalikult taasesitatavas

vormis, kuid kostja oleks sellisel viisil teabe andmisest keeldunud

122.

VÕS § 763 lg 3 sätestab, et patsiendi võib läbi vaadata ja talle tervishoiuteenust

osutada üksnes tema nõusolekul. Patsient võib nõusoleku mõistliku aja jooksul pärast selle

andmist tagasi võtta. Tervishoiuteenuse osutaja nõudmisel peab nõusolek või selle

tagasivõtmise avaldus olema vormistatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Taas ei

tulene eelviidatud normist, et patsiendi nõusolek tervishoiuteenuse osutamiseks peaks olema

vormistatud kirjalikult või mingis protokollitud vormis, nagu on ekslikult väitnud hageja.

Kirjalikult taasesitatav vorm on vajalik vaid siis, kui seda nõuab tervishoiuteenuse osutaja.

123.

Hageja viidatud sotsiaalministri 15.01.2004 määrusega nr 128 kinnitatud

„Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuete“ § 6 lg 5 sätestab, et patsiendi või teda

esindava isiku teavitamine tervishoiuteenuse osutamisest ning tervishoiuteenuse osutamiseks

teadva nõusoleku saamine peab toimuma kooskõlas Võlaõigusseaduse 41. peatükis

kehtestatud korras. Patsiendi või teda esindava isiku poolt antud nõusolek tervishoiuteenuse

osutamiseks protokollitakse tervishoiuteenuse osutaja poolt kehtestatud korras. Kohtu

hinnangul on hageja eelviidatud määruse sättest teinud eksliku järelduse, et tema nõusolek

oleks pidanud tingimata olema protokollitud ja allkirjastatud vormis. Määrus teeb viite

võlaõigusseaduse eelmärgitud sätetele ning järelikult peab patsiendi nõusoleku vormistamine

toimuma eelkõige seaduse nõuetele vastavalt. Nõusoleku andmise protokollimine ehk

fikseerimine peab toimuma tervishoiuteenuse enda kehtestatud korra kohaselt. Seega võis

tervishoiuteenust osutav kostja ise määratleda, millisel viisil patsiendi teavitamine

ja temalt nõusoleku võtmine fikseeritakse ning seadus ei välista selle kohta kannete tegemist

patsiendi hambaravikaardil.

124.

Kohus leiab, et patsient peab enne tervishoiuteenuse osutamiseks nõusoleku andmist

teadma, milline on tema tervislik seisund, millist ravi ta vajab ja kas või millised riskid võivad

raviga kaasneda.

125.

Kohus nõustub hagejaga, et patsient peab nõusoleku andmisel piisavalt teadma, mille

kohta ta nõusoleku annab. Riigikohtu tsiviilkolleegium 13.06.2018 lahendi nr. 2-15-123028

punktis 20.1. on leitud järgmist: kolleegiumi arvates on patsiendi teavitamise kohustuse

eesmärk nii VÕS § 766 lg 1 kui üldiselt ka VÕS § 758 lg 1 esimese lause järgi tagada

patsiendi informeeritus tervishoiuteenuse kui isikliku iseloomuga teenusega kaasnevatest

võimalikest riskidest, ravi kestusest ja olemusest. See on vajalik esmajoones selleks, et

patsient saaks teha teadliku valiku, kas ta nõustub mingi ravi või ravimeetodiga või mitte

(VÕS § 766 lg 3). Samas ei kujuta patsiendi teavitanud nõusolek endast tahteavaldust

tervishoiuteenuse lepingu sõlmimiseks ja teavitamiskohustuse täitmata jätmine ei kaitse

patsienti raviteenuse tasunõuete eest (samas, p 20.2). Patsient ei saa arstile ette kirjutada,

millist ravi tuleks kohaldada, tal on vaid õigus ravist keelduda (samas, p 21.3). Seadus

patsiendi teavitamisele ja temalt nõusoleku saamisele vorminõuet ette ei näe, kuid teavitamise

ja nõusoleku saamise tõendamine on tervishoiuteenuse osutaja kohustuseks (samas, p 26).

Nimelt peab tervishoiuteenuse osutaja VÕS § 769 esimese lause järgi patsiendile

tervishoiuteenuse osutamise nõuetekohaselt dokumenteerima ning vastavaid dokumente

säilitama. See puudutab ka lepingu sisu. Patsienti tuleb teavitada kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis üksnes tema soovil (VÕS § 766 lg 1 teine lause) ning patsient peab

andma nõusoleku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis siis, kui tervishoiuteenuse

osutaja seda nõuab (VÕS § 766 lg 3 teine lause).

126.

Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus hageja väidetega, et kostjal tuli hageja

teavitamist ja temalt nõusoleku saamist tõendada mõne eraldiseisva kirjaliku ja hageja poolt

allkirjastatud dokumendiga. Kostjal oli endal õigus määratleda, millisel viisil patsientide

teavitamist ja nendelt nõusoleku saamist fikseeritakse. Nõusoleku saamise ja patsiendi

teavitamise tõendamine ei ole piiratud ainult kirjalike tõenditega. Samuti ei nõustu kohus

hageja väidetega, et Riigikohtu juhiste kohaselt peab nõusoleku saamine igal juhul ja alati

eelnema tervishoiuteenuse lepingu sõlmisele. Vastav käsitlus ei ole kooskõlas hageja enda

väidetega, et patsienti tuleb teavitada igast protseduurist ja sellega seotud riskidest.

Tervishoiuteenuse lepingut ei sõlmita sageli üksnes ühe protseduuri tegemiseks ning patsiendi

ravi käigus võib olla vajalik talle mitmete erinevate protseduuride tegemine. Antud juhul ei

sõlminud pooled raviteenuste osutamise lepingut ainult ühe protseduuri tegemiseks, mis

nähtub kohtule esitatud ravikaardist.

127.

Hageja on väitnud, et kostja oleks teda pidanud teavitama raviga seotud riskidest.

Asjaolu, et kostja ei ole enne raviprotseduuride alustamist hagejale ankeeti allkirjastamiseks

esitanud, ei saa järeldada, et kostja on jätnud hagejat riskidest teavitamata ja hageja ei andnud

raviteenuse osutamiseks teadlikku nõusolekut. Kohtule on esitatud paljude hagejale

hambaraviteenust osutajate poolt koostatud ravikaardid, kuid ühegi teenuse osutaja juures ei

ole hageja allkirjastanud kirjalikus vormis riskidest teavitamise kohta kirjalikku nõusolekut

(I kd tl 175-197).

128.

Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja on 25.02.2012 allkirjastanud

eelinformatsiooni ankeedi (I kd tl 99-100). Ankeedi tekstis oli märgitud, et patsiendil tuli

avaldada selles toodud teave, et tervishoiuteenuse osutaja saaks turvaliselt teenust osutada

ning vastused olid vajalikud tema ravi planeerimiseks. Ankeedis märgitud küsimused

puudutasid hageja üldist tervist ja suuõõne ning hammaste tervist. Hambaid puudutavate

küsimuste osas on hageja vastanud, et tal oli valu näopiirkonnas, mõni hammas oli

hammustades hell ning vastuvõtule tuli ta hambavalu tõttu. Kohtu hinnangul nähtub antud

ankeedist selgelt, et kostja küsis hagejalt andmeid tema üldise terviseseisundi kohta ja

fikseeris need nõuetekohaselt. Lisaks nähtub kohtule esitatud dr T.O arvamusest, et hageja

saabumisel N.Q.Q vastuvõtule viidi läbi tema hammaste üldine hindamine, tehti kliinilised

fotod, panoraam OPTG ja 3D röntgenuuringud, samuti kohtvõtted (III kd tl 88-102). Seega

oli kostja täitnud kohustuse hinnata ja fikseerida hageja hammaskonna ja suuõõne üldist

seisundit. Hageja viidatud määrusest ei tulenenud, et kostja või N.Q.Q oleks pidanud selle

kohta koostama mõne eraldiseisva kirjaliku dokumendi.

129.

Hageja ravikaardist nähtuvalt on kostja arstid hoidnud hagejat kursis ravi kulgemisega,

võtnud arvesse hageja soove ja ettepanekuid ravi korraldamisel (I kd tl 39-42).

Informeerimiskohustuse täitmist kinnitab 26.04.2012-27.04.2012 meilivahetus hagejaga, kust

nähtuvalt on arst suunanud hagejat esitama küsimusi (sh kirjalikult) ning kokku on lepitud

raviplaani selgitamine konsultatsioonil (IV kd tl 31). 03.09.2012 e-kirjas kostja arstile dr Yle

viitab hageja kokkulepitule, pidades silmas kokku lepitud raviplaani: „Andke palun teada,

kuidas see töö suhtestub meie kokkulepitusse- kas enne peaks restaurats. ära tegema ja hamba

nr 46 edasi lükkama?‘‘(IV kd tl 32). 08-09.01.2023 hageja ja dr Y vahel peetud kirjavahetust

nähtuvalt käsitleti hageja poolt soovitud vana hambumuse taastamisega seotud riske ning

breketraviga seotud teemasid (IV kd tl 33-34). Hageja informeerimist on selgitanud Y ka

tsiviilasjas 2-17-11034 21.01.2019 toimunud kohtuistungil. Kohtuistungi protokolli kohaselt

Dr Y on 21.01.2019 kohtuistungil vande all andnud järgmiseid ütluseid:“ Kui patsient jõudis

minu juurde ja hindasime suu olukorda, siis nendest diagnoosidest lähtusid riskid. Suur

murdumise risk, hammaste edasine kulumine, sellest sai patsiendile räägitud./../ Hagejat olen

teavitanud suuliselt ja meili teel kirjalikult. Meilivahetus on kohtule esitatud. Põhiline teavitus

käis suuliselt enne visiiti ja visiitide ajal/../Enamus teavitamisest käis suuliselt. Lisaks toimus

kliinikuväline kokkusaamine. Patsiendil olid paberil küsimused, mis said läbi räägitud. Võisin

teavitada kirjalikult 2013.a kevadel, aga need olid vastused patsiendi küsimustele.

Teavitamine toimus visiitidel suuliselt. Patsienti sai suuliselt teavitatud kohe. Patsient oli

teadlik murdumise riskidest kohe alguses. See ei tulnud patsiendile üllatusena, et tal on

murdumise risk/../ Teavitati probleemidest, millised riskid nendega kaasnevad ja kuidas me

saame neid vähendada raviplaaniga. Rääkisime, kuidas luua suus stabiilsem olukord, et valud

ja probleemid võiksid väheneda. Rääkisime hambumuse tõstmisest, kape olulisusest.

Teavitasime murdumise riskidest, et peale hambumuse tõstmist võib ilmneda

ebamugavustunne mälumislihastes. Patsient sai kape, mida ta pidi kandma võimalikult palju.

Valu oli olemas. kohtuistungil (XI kd tl 182/9-182/10 pöördel). Ka käesolevas asjas on dr Y

tunnistajana ütluseid andes 20.04.2024 toimunud kohtuistungil selgitanud, kuidas on hageja

informeerimine toimunud. Dr. Y on andnud järgmiseid ütluseid: „Oli vaja lihvida, et

hambumus oleks õigesti. Saab lihvida ilma ravita teatud maani. Me rääkisime sellest

variandist, ma rääkisin riskist, et kui teeme juureravi, siis automaatselt hammas muutub

nõrgemaks ( XII kd tlk 52). Kohus märgib, et Harju Maakohus on tsiviilasjas 2-17-1103

29.03.2019 tehtud otsuses hinnanud kostja poolt teavitatud nõusoleku saamise kohustuse

täitmist ning tuvastanud, et kostja arst dr Y ei viinud hageja suhtes läbi nõusolekuta ravi (VI

kd tl 136-162.) Tallinna Ringkonnakohus küll tühistas otsuse ning jättis hagi tervikuna läbi

vaatamata tuvastushuvi puudumise tõttu (st mitte sisulistel põhjustel), seega teine

kohtukoosseis on juba sellele asjaolule omapoolse hinnangu andnud.

130.

Seega on kokkuvõtteks hageja etteheited kostjale teavitatud nõusoleku saamise

kohustuse rikkumistest (omavoliline ravi) alusetud.

131.

Hageja heidab kostjale ette, et kostja lõpetas hagejaga tervishoiuteenuse osutamise

lepingu ühepoolselt ja õigusvastaselt. Nimelt kostja ütles ühepoolselt 16.07.2013

tervishoiuteenuse lepingu üles ning tühistas kõik visiidiajad. Järgnevate kuude vältel alates

17.07.2013 kuni oktoober 2013 (uue raviarsti leidmine) tekkisid hagejal tulenevalt Kliiniku

poolt katkestatud ravist tõsised probleemid ning hageja kannatas pidevat näo valu. Hageja

püüdis hammaste ja valu probleeme lahendada erinevate hambaarstide poole pöördudes, kust

esmaabi aegu oli võimalik saada- Hanzadent kliinikus, Kaarli Hambaravis, CitYmed

kliinikus, Dental Art kliinikus ning Tallinna Hambapolikliinikus.

132.

VÕS § 772 lg 3 võimaldab tervishoiuteenuse osutamise üles öelda mõjuval põhjusel,

mille tõttu ei saa tervishoiuteenuse osutajalt kõiki asjaolusid arvestades tervishoiuteenuse

osutamise jätkamist oodata.

133.

Kohus tuvastab, et 16.07.2022 kostja poolt hagejale saadetud e-kirjas on hageja

selgitanud, et kostja ei näe hagejaga lepinguliste suhete jätkamise võimalust olukorras, kus

hageja teeb pidevaid ja alusetuid etteheiteid talle osutatud raviteenuse osas ning nõuab ise

selliste raviteenuste osutamist, mida arstid ei pea meditsiiniliselt õigeks (I kd tl 45). Ka hageja

ei ole vaidlustanud seda, et hageja kui patsiendi ja tema arsti dr Y vaheline usaldus oli

kadunud. Seda kinnitab ka asjaolu, et hageja oli asunud tellima hambaraviteenuseid teistelt

kliinikutelt (kliinikud X, Kaarli Hambapolikliinik, Hanzadent, Maxilla, CitYMed, Novadent,

Tallinna Hambapolikliinik).

134.

Kohus leiab, et ebaõige on hageja väide, et ta jäeti lepingu ülesütlemisega olukorda,

kus tal ei ole olnud võimalik arstiabi saada. Hageja on ise hagis kinnitanud, et ta on

külastanud erinevaid hambaarste korra päevas või isegi sagedamini, mistõttu on tõendatud, et

tal on vajadusel juurdepääs hambaarstiabile igati tagatud. Kohtule esitatud tõenditest

nähtuvalt kui leping kostjaga öeldi üles 16.07.2013.a., siis hageja sai hambaraviteenust:

kliinikust Hanzadent alates 18.11.2012.a., sealhulgas 15.06.2013, 12.07.2013, 22.07.2013,

24.07.2013, 03.08.2013 jne.; Kaarli Hambapolikliinikust juba alates 2012 lõpust, sealhulgas

14.04.2013, 9.05.2013, 15.05.2013, 21.05.2013, 10.06.2013 ja 06.08.2013; kliinikus Maxilla

juba 25.07.2013; Tallinna Hambapolikliinikust juba 04.08.2013; kliinikust CitYMed juba

09.07.2013 ja 23.07.2013 PresiDent Hambaravist 18.07.2013 (I kd tl 175-197).

135.

Eeltoodust tulenevalt kohus ei nõustu hageja väitega, et lepingu ülesütlemisega pandi

hageja olukorda, kus tal ei olnud võimalik saada hambaravi. Tegelikult hageja sai juba enne

ülesütlemise avalduse saamist kui ka kohe vahetult pärast ülesütlemise avalduse saamist

hambaravi vähemalt 5 kliinikust ning sisuliselt oli hageja kostja vaheline leping juba

sõltumata kostja avaldusest sellega lõppenud VÕS § 772 lg 1 p 3 alusel. Eelnevast tulenevalt

ei ole kostja kohtu hinnangul lepingu lõpetamise avalduse esitamisega seoses õigusvastaselt

käitunud.

136.

Hageja heidab kostjale ette hagejale vale diagnoos panemist, millega on seoses on

hagejale tekitatud raske tervisekahjustus.

137.

Hageja leiab, et kostja pani hagejale vale diagnoosi- sügavhambumus, mille tagajärjel

koostati 26.04.2012 hagejahambaraviks vale raviplaan (hambumuse tõstmine). Diagnoosiviga

päädis hammaste D27 ja D15 murdumisega. Hagejal ei esinenud sügavhambumust. Kostja on

väidetavalt diagnoosinud hagejal bruksismi. Hageja väitel ei ole kostja kunagi teinud

uuringuid bruksismi kohta. Hageja hambad on kulunud vastavalt teostatud ravidele varasemas

perioodil, tal puuduvad ja puudusid kaebused hambumuse osas, lõualiigestes, lihastes ehk

nimetades hageja hammaste kulumist patoloogiliseks oli tegu diagnoosiveaga.

138.

Hageja väidab, et talle ei ole pandud ühtegi diagnoosi raviplaani elluviimisel ja teda on

ravitud kogu aeg ilma diagnoosideta. Kohus hageja seisukohaga ei nõustu. Dr K.V poolt

14.10.2020 koostatud ekspertarvamuses on ekspert vastanud küsimusele, milline diagnoos

hagejale pandi ja kas diagnoosid pandi õigesti järgmiselt: “Aprillis 2012 on pandud diagnoos

krooniline peridontiit hammastele D21ja D22. Lisaks on dr Y märkused, et on tuvastatud

sügava hambumuse probleemi ja ülekoormuse hammastel, millest informeerib patsienti ka

raviplaani koostamisega. Märkus „clencher“ viitab bruksismi kahtlusele ja just selle nn

kokkusuruja tüübile. Kuna diagnoosi lahtrit ravikaardi väljavõttel näha ei ole siis ma ei teha

milline oli lõplik diagnoos või kas seda üldse pandi. (VIII kd tl 65). Eeltoodust võib

järeldada, et kostja arst poolt on hagejale pandud järgmised diagnoosid: krooniline hammaste

D21 ja D22 peridontiit, sügavhambus ja bruksismi.

139.

Kohus leiab, et kostja arsti dr Y poolt 26.04.2012 koostatud raviplaan sisaldab

diagnoosi, sest on määratletud probleemid, mida hakatakse lahendama. Nendeks on:

sügavhambumus, hammaste kulumine, ülekoormusest tekkiv valu ülemiste hammaste

piirkonnas, D27 juureümbrise põletiks ja ebsümmeetriline igemepiir (I kd tl 43 pöördel-44

pöödel). Kohtu poolt määratud ekspert dr K.V on selgitanud 16.03.2021 esitatud täiendavas

kirjalikus arvamuses, et diagnoos võib lõplikult kinnituda ravi käigus või selle lõppemisel.

Antud juhtumi puhul ei saagi olla ühte diagnoosi (VIII kd tl 151).

140.

Seega on ebaõige hageja väide, et kostja arstid on ravinud hageja ilma igasuguse

diagnoosita.

141.

Hageja on väitnud, et kostja arstide hinnang, et hageja surub hambaid kontrollimatult

kokku, krigistab neid ja eksisteerib hammaste patoloogiline kulumine (bruksism) on ebaõige.

Kohus ei saa hageja seisukohaga nõustuda, sest kostja arstide järeldust kinnitavad ka teised

arstid.

142.

Kohus tuvastab, et Kaarli Hambapolikliiniku ravikaardi esimesel visiidil 1.11.2012 on

määratud diagnoosiks hammaste kulumine ehk abrasioon (V kd tl 219), 10.06.2013 visiidil

hammaste erosioon (labiaalse pinna kulumine) (V kd tl 215 pöördel) ja 8.10.2013 visiidil

kandesse on märgitud hambumus madaldunud (V kd tl 209). Novadent OÜ ravikaardil on

tehtud 25.02.2016 sissekanne: „Hambumust korrigeeritakse dr. M.M juures ja pt kannab

öökappeid bruksismi puhul (I kd tlk 192). 31.10.2013 dr K.O poolt koostatud anamneesist

nähtub kanne: Eile käis dr. E.S vastuvõtul hambaarsti poolt suunatuna, kuna jäi arvamus, et

krigistab hambaid, tehti uneuuring, diagnoositi uneapnoe ja soovitati pöörduda KNK-arstile

(IV kd tl 40). Kohus tuvastab, et Lasnamäe Hambakliinik OÜ ravikaardil on tehtud

14.06.2016 tehtud kanne: K03.0 hammaste liigne hõõrumine (V kd tl 183) ja 14.09.2016

tehtud kanne: K03.0 hammaste liigne hõõrumine (V kd tl 182).

143.

Eelnimetatud tõenditest nähtuvalt ka teistes hambaravikliinikutes töötavad

hambaarstid on diagnoosinud hagejal hammaste patoloogilise kulumise ja hageja on ise

kinnitanud teistele arstidele, et ta kannab kapesid bruksismi puhuks.

144.

Dr K.V 14.10.2020 koostatud ekspertarvamuses on ekspert väljendanud vastuses

küsimusele nr 5 järgmist: „Kinnituse patsiendi hambumuse probleemile annab ka 25 07 2013

dr I ( Maxilla) sissekanne ravikaarti, et patsiendil on I sektori hambad kulunud ja kogu

hammaskond vajab rekonstruktsiooni“ (VIII kd tl 55 pöördel) ja vastuses küsimusele 24

järgmist: “Ka edasised ravid teistes kliinikutes viitavad bruksismi kahtlusele, sest pidevalt

eemalduvad hambakroonid erinevates suu piirkondades. Samuti jätkuvad ka teised kliinikud

ravi kapetega (VIII kd tl 68).

145.

Dr T.O on väljendanud tema poolt esitatud asjatundja arvamuses järgmist: “Patsient

eitab oma esialgses ankeedis krigistamist ja hammastele surve avaldamist, aga hammaskond

näitab teistsugust pilti. See on üsna tavaline, et enamus inimesi ei tea, et nad hambaid

kulutavad“ (III kd tl 89 pöördel). Lisaks X Hambaravi ravikaardist nähtub, et praktiliselt igal

teisel visiidil tuleb patsiendile lahti tulnud kroone tagasi panna või katki läinud kroone

asendada (I kd tl 48-56).

146.

Kõik eelnimetatud tõendid kinnitavad, et kostja poolt hageja pandud diagnoos -

bruksism- oli õige.

147.

Hageja on esitanud etteheited kostja arstide poolt koostatud ja teostatud raviplaani

põhjendatusele. Kostja leiab, et kostja raviplaan oli õige ja adekvaatne.

148.

Kohtule esitatud kostja ravikaardist nähtuvalt hageja saabus esmakordselt kostja juure

ravile 25.01.2012 valuga: D11- EA, valu. Alguses ravis hageja hambaid dr L.A ja 01.03.2012

oli hageja esimesel visiidil dr Y juures. Hageja ravikaardist nähtuvalt on hageja pöördunud

01.03.2012 dr Y poole seoses tugeva valuga D11 ja D12 piirkonnas. Seejärel on hageja

käinud visiitidel 02.03.2012. 05.03.2012, 21.03.2012, 21.03.2012 ja 12.04.2012 dr A.H ja dr

L.A juures. 5.03.2012 ravikaarti tehtud kanne, et valu kadus pärast hambumuse lahti tõstmist

paari tunniga viitab, et hagejal olid enne hambumuse lahti tõstmist valud Ravikaardi

sissekannetest nähtuvalt 12.04.2012 visiidi kohta on tehtud kanne, et visiidi algul oli juttu

pidevast valust ja hiljem kergest valust. D23, D23, D25 külmatestile hüperaktiivsed, edasi

tegeleb dr Y. 12.04.2012 dr Y on teinud kande, et valu ei ole taandunud, teeme raviplaani (I

kd tl 39). 26.04.2012 edastas dr Y hagejale raviplaani koos kaaskirjaga, mille kohaselt hageja

ravijuhtu arutati seminaris ja jõuti järeldusele, et võimalik on hambumust parandada ka ilma

breketravita. Ravikaardist nähtuvalt 10.05.2012 toimus raviplaani arutamine hageja ja dr Y

vahel.

149.

Vaidlust pole selle üle, et 19.09.2012 visiidil hakati raviplaani ellu viima. Ravikaardi

väljavõttest nähtuvalt hambumuse tõstmiseks valmistati vahatus (vahast hammaste jäljend,

19.09.2012 visiit, 3.10.2012 visiit), mille alusel valmistati ajutised kõrgendused

(restauratsioonid) ( 3.10.2012 visiit): hammastele 12-22 ajutised kroonid ja hammastele d13

ja d23 täidised. 15.11.2012 visiidil tuvastati hamba d27 murd ning otsustati, et hammas tuleb

eemaldada. Kohus tuvastab, et pärast seda hakkas hageja visiitidel kurtma, et ta tunneb

pidevalt kõrgeid kohti erinevatel hammastel (11.12.2012 visiit, 27.12.2012 visiit, 2.01.2013

visiit, 3.01.2013 visiit, 25.01.2013 visiit, 18.02.2013 visiit, 14.03.2013 visiit) ja valu

(10.12.2012 visiit, 11.12.2012 visiit, 27.12.2012 visiit, 2.01.2013 visiit jne). Ravikaardist

nähtuvalt on hageja poolt väidetud kõrgemaid kohti lihvitud madalamaks, kuid väidetavad

valud ei möödunud. Kostja hinnangul olid sellised ebamäärased valud seotud murdunud d27

hamba eemaldamisest tingitud mälumislihaste koormuse kandumisega vasakult suupoolelt

paremale, kuna hageja hakkas pärast olulise hamba eemaldamist alateadlikult kasutama

paremat suupoolt.

150.

Ravikaardist nähtuvalt 25.02.2013 teostati d15 hamba juureravi proteetilistel

näidustustel (hammas oli vaja lihvida madalamaks, et saavutada selle ülejäänud

hammaskonnaga sarnane tasapind) ja seejärel enamusel järgnevatel visiitidel toimunud

hammaste lihvimine. 26.03.2013 visiidil avaldas hageja soovi ajutised kõrgendused maha

võtta. Patsienti teavitati riskidest. 11.04.2013 visiidil hageja soovil ajutised kõrgendused

eemaldati ning taastati 03.10.2012 visiidieelne olukord (I kd tl 40 pöördel-41).

151.

Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja poolt koostatud raviplaani adekvaatsust

kinnitanud ka teised arstid.

152.

Kohus tuvastab, et Kaarli Hambapolikliiniku ravikaardis (15.05.2013 visiit) dr M.T

teinud sissekande: „Konsulteerisin patsiendi ravijuhtu konsiiliumil ja meie maja arstide

otsuseks oleks minna raviplaaniga edasi N.Q.Q-s, kuna arst on teinud korrektse raviplaani.

Valud esihammaste piirkonnas võivad olla seotud ülekoormusega või siis mikromõradega,

mis võivad olla tekkinud perioodis, kus patsiendil oli ainult neli esihammast kontaktis. Dr A

oli patsienti mõni aeg tagasi sellises situatsioonis näinud/../ Patsiendi hambumust oleks

vajalik tõsta vähemalt 2mm ja ka võib-olla isegi natuke rohkem“ (I kd tlk 187, V kd tl 217).

Kaarli Hambapolikliiniku ravikaardis 10.06.2013 on dr T.P teinud sissekande: „Patsient on

ebakindel oma tulevase raviplaani osas, minu soovitus on minna raviga lõpuni ja mõista, et

töö osas on vastutus mõlemapoolne. Nii arst kui ka patsient võtavad riski. Soovitasin jääda

oma arsti vastuvõtule. /…/ Patsiendi soovi taastada hambad vanas hambumus kõrguses laitsin

maha (V kd tl 215 pöördel).

153.

Kohus tuvastab, et X Hambaravi OÜ-s 1.10.2013 on dr K.S teinud järgmise

sissekande:“ Kons. Pt käinud enne ravil N.Q.Q-s, kuid sealne ravi jäi pooleli. Olnud palju

oklusaalset ebastabiilsust, hetkel seisund rahuldav, kuid kogu ülalõug on ajutiselt taastatud.

Diangostilised jäljendid, otsustatud valmistada deporgrammeerimiskate ja selle alusel ravi

jätkata“ (I kd tlk 56). Antud visiidist X Hambaravi OÜ-s ja seal toimunud järgmistest

visiitidest järeldub, et X Hambaravi OÜ-s on otsustatud raviplaani jätkata. Kui seda poleks

tehtud, siis oleks koostatud uus raviplaan, kuid hageja pole kohtule X Hambaravi OÜ poolt

koosatud uut raviplaani esitanud.

154.

Kohus tuvastab, et Maxilla AS-i ravikaardist nähtuvalt 25.07.2013 visiidi kohta on dr

K.I teinud järgmise sissekande: „Hageja küsinud arstilt anonüümselt (Pt. ei soovi avaldada

eelnevate hambaarstide nimesid vältimaks objektiivse arvamuse kõigutamist.) arvamust D15

juureravi kohta (Pt. soovib teada kas midagi on nähtavalt valesti tehtud ja kas põhjus võib olla

selles, et juuretäidis on üle juuretipu). Selgitatud juureravi keerukust ja seda, et juuretäidis

tundub röntgenilt vaadates adekvaatne/../ Selgitatud, et kuigi d15 on kõige aktiivsema

probleemiga ehk valu. Siis tegelikult vajab kogu suu tasakaalustatud ravi ja

rekonstruktsiooni- madaldunud hambumus, esihammaste kroonid ebatäpsed „(I kd tl 178

pöördel.

155.

Kohus tuvastab, et Hanzadent OÜ 15.06.2013 visiidi kohta on dr V.G teinud järgmise

sissekande:“ Pt kaebab 3n esinevat pidevat valu reg d14, d15/../d14. Röntgenoloogiline leid

puudub; eelnevalt teostatud juureravi. Juureravi prognoos visiidi ajal: hea. Ravivajadus:

jälgimine. d15 Röntgenoloogiline leid puudub; eelnevalt teostatud juureravi. Juureravi

prognoos visiidi ajal: hea. Ravivajadus: jälgimine“ (I kd tl 180 pöördel).

156.

Kohus tuvastab, et TKE 17.04.2014 koosoleku protokolli punktis 22.6 on asutud

seisukohale, et N.Q.Q-lt patsiendile koostatud raviplaan ja selle täitmine oli adekvaatne ja

vastas kõigiti nii heale meditsiinitavale kui ka ravijuhistele. Dr Y oli pädev teostama

raviplaanis kokkulepitud ravi (TKE-le on esitatud arvukatelt koolitustelt väljastatud

sertifikaadid). Esitatud ravidokumentidel andmeil Dr Y on püüdnud igati patsienti aidata,

võttes teda vastu plaaniväliselt ja suunates teiste erialade spetsialistide konsultatsioonidele (I

kd tl 11-11 pöördel).

157.

Hageja väidab, et tema hammaste D27, D17 ja D 16 murdumine oli tingitud kostja

tegevusest. Kohus sellega ei nõustu.

158.

Kohtu poolt määratud ekspert dr K.V on 14.10.2020 ekspertavamuses vastuseks

küsimusele kas ajutised restauratsioonid võisid põhjustada hammaste D27 ja D15 murdumise?

(küsimus nr 12) vastanud järgmist:“ „Murdumise tõenäoliseks põhjuseks oli juureravi vajadus

ja selle teostamisele järgnenud hambaluu kaotus, mis paratamatult juureravi tehnilise

teostamisega kaasneb. Ajutised restauratsioonid juureravi järgselt olid vajalikud, et oodata

järgi kogu hammaskonna tõstmisega seotud hambakroonide tegemist ja vähendada

murdumise riski, mis siiski kahjuks realiseerus (VIII kd tl 66 pöördel). 14.10.2020

ekspertarvamuses on dr K.V vastanud küsimusele kas C.Wle on OÜ-s N.Q.Q

tervishoiuteenuste osutamine põhjustanud hammaste D15, D16, D17 ja D27 kaotuse (küsimus

nr 21) järgmist:“D17 hammas sai juuni kuni september 2012 juureravi ümberravi tõenäoliselt

kroonilise apikaalse periodontiidi diagnoosi tõttu, mis oli tekkinud varasema mitte piisava

hoolsusega tehtud juureravi tulemusena. Juureravi on dokumenteeritud ja lisatud ka märkus,

et ravi ei saa teha piisava hoolsusega kuna ümberravi käigus pole võimalik avada

juurekanalite tippusid. Hilisemal OPTG ka näha ravitulemus ja puuduv juuretäidis juuretipu

piirkonnast. Edasine raviotsus hammas eemaldada, ei olnud N.Q.Q vastutusel/../ D27

diagnoosiks on ravikaardis krooniline periapikaalne periodontiit ja ravi on alustatud 13 sept

2012, aga dokumentidest näha, et ravi ei õnnestunud sest patsiendil on suu avamine piisavas

ulatuses instrumentidega töötamiseks takistatud. Järgmine visiit D27 raviks on tehtud 15

november 2012 ja selle käigus on tuvastatud mesiaalses osas hambas mõra, mis tähendab

juureravi jätkamise vastunäidustust. Otsus oli hammas eemaldada, mida ei saa seostada

N.Q.Q tegevuse tagajärjega vaid hambamaterjali tugevuse puudumisega, mis vasakul pool

juba niigi suurenenud mälumisrõhu tõttu (D26 puudus) mõrana hambas avaldus. (VIII kd tlk

67 pöördel)

159.

Seda, et hambad ei olnud kaebusteta ravile tulles nagu väidab hageja, kinnitab T.O

ekspertarvamus: “D16 enamus krooni taastatud komposiit ülesehitusega, puudulik krooni

anatoomia, hammas lameda oklusaalpinnaga ja krooniosa lühem kui peaks. Pal kõbruke

kulumistunnustega ja dentiinisaareke väljas. Juureravi ebaadekvaatne, alatäietud, juuretipu

pilu laienenud Mb and DB juure tipus (Pano, 3D, kohtvõtted #17, 21, kliinilised fotod) (III kd

tl 88 pöördel)

160.

Hageja heidab kostjale, et kuigi arsti dr Y poolt koostatud raviplaan ei näinud ette

seoses hambaga D15 mitte ühtegi protseduuri, siis 25.02.2013 toimus raviplaanist

kõrvalekaldumine proteetilistel eesmärkidel . Kostja on selgitanud, et 25.02.2013 toimus

raviplaanist kõrvalekaldumine proteetilistel eesmärkidel (hammas oli vaja lihvida

madalamaks, et saavutada selle ülejäänud hammaskonnaga sarnane tasapind). Raviplaani aga

järgida ei saanud, kuna 26.03.2013 visiidil avaldas hageja uuesti soovi ajutised kõrgendused

maha võtta.

161.

Ekspert dr K.V on 14.10.2020 esitatud ekspertavamuses leidnud järgmist: “25.02 2013

tehtud juureravi aegne uuring D15 hambal näitab, et hammas on hambarea

hambumustasapinnast allpool ja see viitab vajadusele hammas intrudeerida, et vältida

hambumuse blokeerimist alalõua liigutustel (VIII kd tl 65 pöördel). Tunnistaja dr Y on

20.05.2024 kohtuistungil andnud järgmiseid ütluseid:“ Jutt ühest hambast, kus koguaeg valu,

otseselt jah oli vitaalne hammas, olid väikesed kulumise jäljed, ümber olid kõik juureravitud

juba hambad mujal kliinikus. See oli see üks elus hammas, mis oli sellest hambareast

allapoole vajunud. Meie arvamus oli see, et need valud selles piirkonnas olid selle tõttu, et

kuna üksik hammas on sellest hambumustasapinnast allapoole vajunud, siis jällegi nende

kulutusliigustustega saab rohkem koormust. Valu tingitud ülekoormusest. Rääkisime kahest

ravivõimalusest, üks oli siis ortodontiliselt see hammas liigutada sinna õigesse kohta. Teine

agressiivsem meetod on proteetilistel näidustustel teha sellele hambale juureravi ja lihtsalt

lihvida ta lühemaks. Vastashammas oli hästi madal, ma ei tea kas seal oli siis tehtud

lametäidis, sellisena patsient meile tuli, ülemine hammas oli reast välja vajunud. Me ei saa

teda ilma juureravita lühemaks lihvida, sest hambanärv tuleb vastu. Oli vaja lihvida, et

hambumus oleks õigesti. Saab lihvida ilma ravita teatud maani. Me rääkisime sellest

variandist, ma rääkisin riskist, et kui teeme juureravi, siis automaatselt hammas muutub

nõrgemaks. Tegelikult algul lükkasime selle kõrvale, oli ikkagi see ortodontilise plaani jutt,

aga siis patsient ise ühes meilis tuleb selle juurde tagasi, kus ta küsib, et kas see proteetilistel

näidustustel juureravi on mõeldav. Kuna valu koguaegu oli siis lõpuks me seda tegime/../

Eestis ei ole ravistandardit, aga proteetilistel näidustustel juureravi tegemine on täiesti

adekvaatne ravimeetod. Standardit ei ole, aga kui õpid juureravi, siis see on üks meetoditest.

Juureravi on hamba suretamine, võetakse juurekanalist närv välja ja pannakse täidis asemele.

Seda peab vahel tegema kui muud meetodid on välistatud. (XXII kd lk 52).

162.

Eeltoodu kinnitab seda, et hammas D15 oli hambumusreast allpool ning vajas seetõttu

intrudeerimist ja kuna hammas D15 hammas oli terve hammas, siis selleks, et seda hammast

saaks lihvida, oli vaja teostada juureravi, et hammas ära suretada.

163.

Hageja heidab kostjale ette, et kostja arst dr Y ei ole hamba D15 juureravi teostamisel

ravikaarti märkinud juurkanali tööpikkust, millest hageja järeldab, et on jäetud juurekanali

tööpikkus määramata.

164.

Tunnistaja dr Y on 20.05.2024 kohtuistungil andnud järgmiseid

ütluseid:“Apekslokaator on selline konks, mis käib selle juurekanali nõela külge, millega

juurekanalit puhastatakse. Näitab koheselt samal hetkel kui kaugel juurekanali tipust oled,

millest ei tohiks nõelaga liiga kaugele minna. Seda me kasutasime. Nii kui nõelaga sinna

lähme, siis me koguaeg mõõdame seda pikkust. Antud juhul me tegime selle juureravi

üheetapiliselt. Üheetapiliselt tähendab seda, et me tegime seda ühe visiidiga. Olenevalt

olukorrast, seda tehakse kas üheetapiliselt või kaheetapiliselt. Kaheetapiliselt tähendab seda,

et üks kord me puhastame kanalit ja paneme rohu sisse ja teine visiit. Ravikaarti pannakse see

kirja siis kui on teine visiit ka, siis on teada kui pikk on see kanal. Kui teen näiteks kanali lahti

ja suunan mingil põhjusel patsiendi kellegi teise arsti juurde, siis on näha, et kui pikad need

kanalid on. Aga antud juhul tegime üheetapiliselt ja apekslokaatoriga kontrollisime seda

kanali pikkust ja vastavalt sellele täitsin selle kanali ära. Antud juhul see ei olnud vajalik.“

(XXII kd tl 52). Seega on tunnistaja dr Y ütlustega tõendatud, et hamba D15 juureravi

teostamisel mõõdeti aplekslokaatoriga juurekanali tööpikkus, aga kuna juureravi teostati ühel

visiidil, siis puudus vajadus juurekanali tööpikkus märkida ravikaarti.

165.

Hageja leiab, et hamba D15 ravimisel tehti raviviga – dr Y täitis 25.02.2013 visiidi

juureravi teostamisel üle juuretipu, mille tagajärjel oli hagejal viis kuud hambavalu D15

piirkonnas ja põhjustas kolmiknärvi kahjustuse (neuropaatia). Alles 5 kuud pärast D15

juureravi väljaspool kostjat konsulteerides selgus, et kostja arst dr Y oli täitnud üle juure tipu.

Hageja kurtis pideavalt selle 5 kuu jooksul hambavalu D15 piirkonnas. Dr Y varjas üle juure

tipu täitmist, millega põhjustas hagejale kannatusi väga pika perioodi jooksul.

166.

Hageja väiteks on, et talle on hamba D15 juureravi tulemusel põhjustatud

kolmiknärvikahjustus sellega, et juure täitmisel on täitepasta (nö sealer) läinud üle juuretipu.

Hageja väidab, et pasta üle juuretipu minek on raviviga ning selle tagajärjeks on

kolmiknärvikahjustus. Kostja väitel raviveana käsitletavat üle juuretipu täitmist ei ole

toimunud. Juure täitepasta vähesel määral üle tipu sattumine ei ole raviviga ning ei põhjusta

hageja poolt esile toodud vaevusi, vaid hoopis vastupidi, see kinnitab, et hambajuur on

täielikult täidisega täietud, s.o juureravi on teostatud korrektselt. Kostja leiab, et kolmiknärvi

kahjustuse tekkimine ei ole tõendatud ega meditsiiniliselt usutav ning isegi, kui see oleks

tõendatud, siis ei oleks kolmiknärvikahjustuse tekkimine hambaraviprotseduuride tulemusel

käsitletav raviveana, vaid selliste protseduuridega kaasneva paratamatu riskina, mida arstil ei

ole võimalik ennetada.

167.

Kohtu poolt määratud ekspert dr K.V on 14.10.2020 esitatud ekspertarvamuses

vastanud küsimusele kas hamba D15 ravi viidi läbi nõuetekohaselt järgmist: „D15 juureravi

kohta on fikseeritud protseduuri teostamine. Ühe visiidiga juureravi vitaalsel hambal on

tunnustatud ravimeetod aga visiidi märkustes puudu juureravi protokolli kasutamise kohta

kirjeldus. Kasutatavates materjalides on olemas Kaarli Hambapolikliinikus 2013 aasta mais

tehtud D15 Intraoraalne röntgen, millelt näha ebatüüpilise anatoomiaga hamba juuretäidised

kaheharuliselt kanali täies pikkuses. Lisaks on näha ka ühe kanali tipuosa juures minimaalne

ületäitmine. Uuringu alusel võib väita, et juurekanali ravi tulemus oli rahuldav (VIII kd tl 67

pöördel).

168.

Dr K.V on 11.01.2022 istungil andnud järgmiseid ütluseid:“ Tulemus, mis juureravil

peab olema, on siis hermeetiline juuretäidis tipust kuni hamba krooniosani välja. Täidis peaks

olema ühtlane röntgenil, nähes ei tohiks olla hallide õhumullide ja täpikestega. Ja peaks

lõppema, siis juuretipu ühel tasemel. Aga samas kui sealt läheb natuke pastat üle, siis see on

täiesti tavaline niiöelda tüsistus, millega me oleme igapäevaselt kokku puutunud“. (IX kd tl

10). Vastuseks hageja nõustaja küsimusele, et kui juuretäidis on üle juuretipu ja vastu

arteripõhja või arterikanalit, kas see võib põhjustada patsiendile valu? on dr K.V on vastanud:

„Ei usu.“ . Vastuseks hageja nõustaja küsimusele kui juuretäidis on üle juuretipu ja vastu

periosti, kas see võib tekitada patsiendile valu?“ on dr K.V vastanud: „ Me räägime pehmest

pastast, mis voolab ümber juuretipu, on vähe usutav.“ (IX tl 112 pöördel-113).

169.

Dr K.V on 20.01.2023 istungil andnud järgmiseid ütluseid:“ Seal on tift, mille ümber

on asetatud vedel pasta, mis voolab üle lahtioleva augu lihtsalt füüsika tõttu“. Hageja esindaja

on selle peale küsinud: „Kui palju seal üle täidetud on? Teie arvates, ei oma pastaga üle

täitmine mingit mõju“ ning ekspert dr K.V vastanud järgmist: „Tagasihoidlikult, mõõtkava ei

oska hinnata röntgenpildil. Üle täitmine pastaga juhtub kergesti ja see ei ole mingi selline

teema, et tuleks ümber teha“. Hageja esindaja küsimusele millega üle täitmine on ohtlik on dr

K.V vastanud:“ Üle täita taftiga juhul kui seal elus kude vastas, siis see on natuke halb.“

Hageja esindaja küsimusele, et sellel pastal oli ruumi voolata ületäitena kusagile igemesse või

lõualuusse, selleks pidi tal olema mingi tee. Järelikult on tõenäoliine, et see

instrumenteerimine toimus lõualuusse on dr K.V vastanud järgmist: “Ei, see ei pea olema. Kui

ava on anatoomiliselt piisavalt lai, siis pasta läheb sealt läbi igal juhul kui survet avaldada.

Surve on paratamatu täidise tegemise juures -„ (XI kd tl 150 pöördel).

170.

Dr K.V 20.01.2023 istungil vastanud hageja esindaja väitele, et juurepasta üle

juuretipu minek on käsitletav raviveana järgmist: „See on ravitüsistus. Raviviga on see kui

teadlikult ja tahtlikult jõuga surub augu sisse/../ Antud juhtumis on see ravitüsistus. Me

räägime konkreetsest juhtumist, antud juhtumis väidan mina, et see on ravitüsistus. Ja ma toon

teile välja nüüd need kohad, need erinevad arstid kes on seda väidet kinnitanud, et juuretäidis

on korrektne. Võtame lahti Maxilla 25.07.2013 ravikaardi kande ja vaatame seda. Kas saate

palun lahti võtta. Mina tean kus on. Seal kirjas, et 3D täidis adekvaatne. 25.07.2013 (XI kd tl

151 pöördel).

171.

Dr K.V on 08.12.201 esitatud täiendavas arvamuses kinnitanud seda, et d15 juureravi

tulemus oli korrektne selgitades järgmist: „See et ravikaarti ei ole juurekanali tööpikkust

märgitud, ei tähenda, et seda ei määratud. Tulemus juureravil D15 oli röntgenuuringu järgi

korrektne ja sellise tulemuse saavutamise esmane eeldus on juurekanali tööpikkuse

määramine (IX kd tl 59). 20.01.2023 kohtuistungil on ekspert dr K.V antud ütluseid:“ Sellel

hetkel oli see mida dr. Y tegi täiesti korrektne. Täiesti korrektne ravi, selle konkreetse hamba

suhtes (X kd tl 151 pöördel).

172.

Kohtule on esitatud asjatundja T.O arvamus kostja arsti poolt hagejale teostatud

hambaravi kohta. T.O on leidnud järgmist:“ Juureravi on soovitatud intaktsele, kuid

kulumistunnustega hambale üldise hambumuse korrigeerimise eesmärgil. Kuna hambad on

erinevatel tasapindadel tänu eelnenvale hambaravile ja patsiendi parafunktsionaalsete häirete

tõttu esinenud hammaste kulumisele, siis proteerilisel eesmärgil võib olla juureravi

näidustatud. Juureravi D15 tulemus hinnatud nii kohtvõtte kui ka 3D röntgeni alusel ning ravi

on adekvaatne. Juuretipp ei ole üle täidetud. Bukaalse juure tipus on näha minimaalses

koguses juurepastat. See ei ole viga ja juur ei ole üle täidetud (III kd tl 90 pöördel).

173.

Kohtule esitatud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (edaspidi EKEI) 03.10.2016

koostatud isiku ekspertiisiakti nr 16E-AOK0001 on esitatud küsimusele nr 4 vastatud, et

hamba D15 juureravi on teostatud korrektselt ja nõuetele vastavalt. Küsimusele 5 on

vastatud, et D15 juureravi teostamisel oli juuretäidise siiler e hermeetik sattunud üle

juuretipu. Luulise struktuuri ei ole siileri tõttu nähtavalt kahjustunud. Küsimusele 11on

vastatud, et hambaravi on teostatud nõuetekohaselt (IV kd tl 59 pöördel).

174.

Eeltoodust tulenvalt asub kohus seisukohale, et kostja hambaarsti dr Y poolt

25.02.2013 hamba D15 juureravi teostamisetel on üle juuretipu läinud minimaalne kogus

juuretäidisepastat, mis ei ole käsitletav üle juuretipu täitmisena ega ka raviveana.

175.

Kohus nõustub kostjaga, et teadupärast on enamik hambaraviprotseduure vähemal või

rohkemal määral invasiivsed. Patsientidelt eemaldatakse igapäevaselt hambaid ning

asendatakse neid – tihti implantaadikruviga, mille paigaldamiseks tuleb lõualuusse tekitada

keermestatud süvend ning metallist kruvi süvendisse keerata. Kui teistele patsientidele ei

tekita pöördumatuid tervisekahjustusi lõualuusse kruvi paigaldamine, siis pole loogiline ja

usutav (ega ka hageja poolt tõendatud), et talle sai tervisekahjustuse põhjustada pehme pasta.

Isegi, kui pehme pasta sai mistahes muudatuse hageja tervislikus seisundis kaasa tuua, siis

polnud selline tagajärg arstile ei ettenähtav ega ka välditav.

176.

Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et asjaolu, et kostja arsti dr Y poolt hamba

d15 juureravi teostamisel läks juuretäidisepastat üle juure tipu oleks põhjustanud hagejale

kolmiknärvi kahjustuse (neuropaatia).

177.

Kohus märgib, et selles, kas hagejale määratud diagnoosiks on neuralgia või

neuropaatia või atüüpiline näovalu, on kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt erinevad

asjatundjad olnud eri seisukohtadel (dr K.T, dr S.J, dr H on pidanud õigeks diagnoosiks

neuralgiat ning ning dr M ja K.G neuropaatiat ning dr M.K atüüpilist näovalu).

178.

Kohtule esitatud asjatundja dr T.O poolt koostatud arvamuses on väljendatud

järgmist: “Juurepasta ekstrudeerimine üle tipu ava ei ole viga ja näitab, et juuretipu ava on

olnud avatud ja kanalid puhastatud tipuni. Selles piirikonnas puuduvad suuremad

närvikanalid, mis võiksid saada kahjustatud juureravi tulemusena. Kirjanduses on mitmeid

juhtumi kirjeldusi närvikahjustusest alalõuas, kui suur kogus juuretäidist või isegi kanali nõel

kahjustab alalõualuu närvikanalis olevat näriv. Antud juhtumi puhul ei ole närvikanalites

olevaid närve kahjustatud ( III kd tl 91).

179.

EKEI poolt 03.10.2016 koostatud ekspertiisiaktis on vastatud küsimustele 6 ja 9

järgmiselt: „Üle juuretipu hammast ravides närvikahjustust ei teki. Juureravi järgselt ei saa

tekkida trigeminuse neuralgiat, see oli C.Wl tõenäoliselt enne olemas. Valu oleks avaldunud

samamoodi olenemata sellest, kas juurekanalit oleks täidetud pikemalt või lühemalt (IV kd tl

59 pöördel). Lisaks on EKEI poolt 03.10.2016 koostatud ekspertarvamuse põhjendustes

väljatoodu järgmist: “Hambaravi protseduurid ei põhjusta kolmiknärvi neuralgiat/kahjustust.

Vaatamata sellele seostatakse kolmiknärvi neuralgiat sageli hambaravi protseduuridega, kuna

neuralgia all kannatavad patsiendid pöörduvad tavaliselt esmalt hambaarsti poole, sest nad

seostavad oma valu hambavaluga; tegelikult esineb neil trigeminuse neuralgia juba enne

hambaravi protseduure, mida kinnitab ka hambaravi puudutav erialakirjandus/../Juureravi

järgelt ei saa tekkida trigeminuse neuralgiat, see oli C.Wl tõenäoliselt enne olemas.

Erialakirjanduse põhjal võib teoorias juureravi põhjustada pretrigeminuse neuralgia, st

väiksest ja olemasolvast valust võib aktiveeruda suurem ja tugevam valu, kuid see pole

kindlasti arstlik viga, vaid võimalus püüda aidata valust (hambavalust) vabaneda. Valu oleks

avaldunud samamoodi olenemata sellest , kas juurekanalit oleks täidetud pikemalt või

lühemalt (IV kd lk 159).

180.

Kohtu poolt määratud ekspert dr K.V on 14.10.2020 ekspertarvamuses küsimusele

kas on võimalik, et C.Wl esinenud näovalu ja kolmiknärvikahjustus (neoropaatia) võiks

tekkida ka ilma OÜ-s N.Q.Q teostatud ravita vastanud järgmist: „Jah see on võimalik, sest

põhjused on odontogeensed. Ekspert dr K.V on küsimusele kas on võimalik, et C.Wl esinenud

näovalu ja kolmiknärvikahjustus ( neoropaatia) võib tekkida sõltumata ravivea tegemisest

vastanud: „Jah.“ (VIII kd tl 66 pöördel). Dr K.V on 8.12.2021 selgitanud, et neuropaatia

põhjused ei ole ainult odontogeensed ehk hammastest lähtuvad (XI kd tl 59). Seega on dr K.V

ekspertarvamuses kinnitanud, et näovalu ja kolmiknärvikahjustus saab tekkida ka sõltumata

hambaravist ning ravivea tegemisest.

181.

Dr K.Vi on 14.10.2020 esitatud ekspertarvamuses on vastanud küsimusele kas C.Wle

on OÜ-s N.Q.Q tervishoiuteenuse osutamine põhjustanud kolmiknärvikahjustuse

(trigeminaalse neuralgia) vastanud järgmist: „Teadusuuringud, mis näitaksid kindlat seost

juureraviga kaasnevate kolmiknärvikahjustustele ülalõualuus, puuduvad. On kirjeldatud

üksikjuhtumeid ja enamasti alalõualuus, kus on närvikanalil ühendus hambaga ja tekib

ulatuslik ületäitmine närvikanalisse (VIII kd tl 67).

182.

Kohtu poolt määratud ekspert dr K.G on 14.10.2020 ekspertarvamuses kohtu poolt

esitatud küsimusele, kas hamba juureravi tehes nii ala- kui ka ülalõuas võib tekkida

patsiendile kolmiknärvi kahjustus (küsimus 1) vastanud, et vastavalt Rahvusvahelisele suu- ja

näopiirkondade valu klassifikaatorile võib tekkida hambajuure ravi järgselt posttraumaatiline

kolmiknärvikahjustus. (VIII kd tlk 59). Vastuseks kohtu poolt esitatud küsimusele, kas

hamba juureravi tagajärjel tekkinud neuropaatiline valu on tavaliselt pidev, kestev, millega

kaasneb hüpesteesia on Dr K.G on vastanud järgmist: “Hamba juureravi tagajärjel tekib

krooniline valu üliharva“. Vastuseks küsimusele nr 12 on ekspert vastanud järgmist: „Ühtegi

konkreetset kroonilise valu tekkepõhjust leitud ei ole. Püsiva valu tekke riskifaktoriteks post-

traumaatilise trigeminuse neuralgia korral on protseduuri eelse valu pikem kestvus,

väljendunud hamba probleemid, varasem valulik suupiirkonna ravi, varasem krooniline valu

ja naissugu. Lisaks peetakse oluliseks individuaalset (pärilikkusega seotud) valu inhibeerimise

võimet. Eelpool kirjeldatud on riskifaktorid, kindlaid fakte, kellel krooniline valu tekib ja

kellel mitte, pole avastatud“ (VIII kd tl 60 pöördel). Vastuseks kohtu küsimusele nr 17 on

ekspert dr K.G vastanud järgmist: „Kirjanduse andmetel on võimalik juureravi järgselt

traumaatilise kolmiknärvi neuropaatia teke, mis tekkida kohe pärast protseduuri. Kõike

eelnevat arvestades on vähe tõenäoline idiopaatilise kolmiknärvi neuropaatia esinemine,

tõenäoliselt on neuropaatia tekke seos eelneva hambajuure raviga (VIII kd tl 61 pöördel).

183.

Seega nähtub ekspert dr K.G seisukohtadest, et hamba juureravi tehes ala- kui ka

ülalõuas võib tekkida patsiendile kolmiknärvikahjustus.

184.

Kohus tuvastab, et Põhja-Eesti Regionaalhaigla kirurgiakliiniku näo-lõualuukirurgia

üksuse ülemarst-osakonna juhataja dr P.V on 15.11.2016 kostja lepingulise esindaja poolt

esitatud päringule vastanud järgmist: „ Hamba D15 üle juuretipu täitmine ei saa kahjustada

kolmiknärvi ja Piltidel oleva hamba D15 juurekanali täitmine ei saa põhjustada kolmiknärvi

kahjustust (IV kd tl 37).

185.

Kohus tuvastab, et Turu Ülikooli Kliinikumi arst dr S.J on vastusena kohtunõudele

selgitanud järgmist: „KNF-uuringud ei anna mitte kunagi infot kahjustuse täpse põhjustaja või

kahjustuse täpse vanuse või selle tekkimise täpse aja kohta. Seega KNF-uuringud ei anna

vastust närvikahjustuse põhjusele või etioloogiale (VI kt tl 30-32 ja tõlge VI kd tl 41-42).

186.

Kohtu poolt määratud ekspert dr K.G on 14.10.2020 ekspertarvamuses vastanud

küsimusele kas Turu Ülikooli kliinikumi 07.06.2017 uuring tõendab hambaravi käigus

kolmiknärvi kahjustamist (neuropaatia) (küsimus 16) järgmist: „Turu ülikooli haiglas

teostatud uuringud kinnitavad kolmiknärvi infraorbitaalse osa osalist kahjustust, mis on

tekkinud tõenäoliselt enam kui 6 kuud tagasi. Vastavad uuringud ei anna informatsiooni

kahjustuse põhjuse (põhjustava faktori) kohta (VIII kd tl 61).

187.

18.11.2021 kohtuistungil on ekspert dr K.G selgitanud järgmist: “Neuropaatia on

kroonilise valu sündroom, siis kindlasti ei saa me rääkida sellisest põhjuslikust seosest, et

piltlikult öeldes tekkis mõni konkreetne kahjustus, mis tingis põhjuse kroonilise valule,

kindlasti mitte/../Jätkuvalt jään arvamuse juurde, et ta ei ole põhjuslik faktor, see ei ole

põhjustanud seda probleemi /../ Kroonilise valu korral tõepoolest põhjusliku seost eelnevate

vallandavate faktoriga me tuua ei saa. 18.11.2021 kohtuistungil ekspert dr K.G on vastanud

kostja esindaja küsimusele teie ei saa öelda, et D15 hambajuure ravi põhjustas selle kroonilise

valu järgmiselt:“ Seda ma olen vist neljandat korda juba öelnud, ei saanud. Kroonilist valu ei

saa tekitada väline faktor“ (IX kd tl 34). 18.11.2021 kohtuistungil on ekspert dr K.G

vastusena kostja esindaja küsimusele kas hambaarst, kui ta teostab juureravi või mingit muud

hamba ravi protseduuri, kas ta saab siis midagi ära teha, et hoida ära kolmiknärvi kahjustust ja

kroonilise valu teket selle tulemusena või ei ole midagi teha vastab järgmiselt: “Kroonilist

valu sellest mõttes ei ole võimalik, arutasime juba seda, ette ennustada, selles mõttes selle

teket. Kui on vaja teha mingeid valu põhjustavaid protseduure, siis seda ei saa ära hoida. Me

teame muidugi seda ka, et teatud juhtudel tekib krooniline valu ka üldse ilma mingi välise

põhjuseta. Lihtsalt ühel päeval hakkab valutama, valu ei pöördu. Sellest mõttes vastus on see,

et laias mõttes on vastus tegelikult selline, et sõltumata protseduuridest tekib krooniline valu,

tekib või ei teki. Selles mõttes ka, et kui mõni protseduur ebaõnnestub, siis see ei tingi

kroonilist valu. Täpselt samamoodi nagu korrektse protseduuri tegemine ei hoia ära seda

kroonilist valu. (IX kd tl 34-34 pöördel).

188.

Vastuseks hageja esindaja küsimusele kas siis on ikkagi õige väita, et sellel on

põhjuslik seos, sellel üle juuretipu täitmisel järgneva kolmiknärvi valu vastas ekspert K.G

järgmiselt:“ Ei saa sellepärast, et kroonilise valu teke ei ole seotud väliste faktoriga.“ (IX kd

tk 23 pöördel- 35). Vastuseks hageja nõustaja küsimusele kas välja ravimata valu kolme kuu

jooksul võib muutuda ja muutub krooniliseks vastas ekspert dr K.G järgmiselt: “Nagu ma

juba ütlesin ka, et meie praegused patofüsioloogilised teadmised on sellised, et mitte äge valu

niivõrd patofüsioloogilises mõttes äge valu mitte ei muutu krooniliseks, vaid teatud inimestel

on valuteedes selline eripära, et valu ei lähe üle, ta lihtsalt ei lähe üle“ (IX kd tl 35 pöördel).

Lisaks on dr K.G selgitanud järgmist:“ Nii palju kui mina hambaarsti tööst aru saan, siis neid

mitte küll naelu, aga kruvisid keeratakse lõualuudesse pidevalt sisse ja seda näitab tõesti ka

see kirjandus, et kõikide nende protseduuride tagajärjel enamikul inimesel võib olla ajutine

valu, aga see valu tihti kaob. Nagu ma ennegi siin arutlesin krooniline valu tekib üliharva/../

Nendel uuringutel, mis ka toimikus oli, tõesti on väidetud, et selline kolmiknärvi kahjustus on

olemas, aga meil ei ole andmeid selle kohta, et üksüheselt öelda, et just see protseduur tingis

sellised muutused/../ Kui me räägime teistest kolmiknärvi haigustest, siis seal ei ole jah ühtegi

konkreetset põhjust. Lihtsalt ma oma arvamuses tõin siiski välja selle mõtte, et tõenäoliselt

konkreetselt antud juhul selleks vallandavaks faktoriks võis olla hambaravi. Kui me tuleme

kroonilise valu faktori juurde, siis see ei ole põhjuslik, kas see neuropaatia tekkis, kuna seda

need uuringud kahjuks ei näita (IX kd tl 36 pöördel).

189.

Vastuseks kohtu küsimusele, te ütlesite, et see hambaravi teema võis olla vallandav

faktor, mida te siin silmas peate on ekspert dr K.G vastanud järgmist: “ Ta võib olla

loomulikult vallandav faktor selles mõttes, et kui inimesel on selline teatud eelsoodumus, et

on piltlikult öeldes võimalik ka, et kui tal oleks olnud jalaluu murd, siis võimalik et see jalg

oleks tal jäänud valutama. Või oleks näiteks mingisugune kahjustus tekkinud, see oleks

jäänud alusel. Antud juhul tõesti ta käis hambaravis, 96% või rohkem inimesi väljuvad

kabinetist tervetena, aga ühel inimesel tekib krooniline valu. Lihtsalt pole midagi teha. Nagu

öeldud ka, et seetõttu öelda nüüd, et seal on mingisugune konkreetne põhjus, me ei saa nagu

näppe peale panna, mis selle põhjuseks oli (IX kd tl 38-38 pöördel).

190.

Ekspert dr K.G poolt koostatud ekspertarvamuses väljendatud seisukohtade ja tema

poolt kohtuistungil antud selgituteste põhjal võib kokkuvõtlikult järeldada, et isegi juhul, kui

kostja arstide poolt osutatud raviprotseduuride teostamisega võis kaasuda kroonilise valu

väljakujunemine või süvenemine, siis ei saanud kostja poolt osutatud ravi olla seda

põhjustavaks, vaid vallandavaks faktoriks. Vallandav faktor ei ole arsti kontrolli all –

krooniline valu kujuneb välja ilma arstile etteheidetava teota (raviveata). Pole teada, kellel,

miks ja millistel asjaoludel kujuneb välja krooniline valu - kroonilise valu väljakujunemisel ei

olegi ühte konkreetset põhjust. Eelnimetatud tõenditest nähtuvalt kroonilise valu

väljakujunemine juureravi käigus on väga erandlik. Arstil ei ole võimalik erandlikku tagajärge

ette näha ega kahtlustada, et patsiendi valu põhjuseks võiks olla mitte hambavalu, vaid hoopis

krooniline valu.

191.

Eeltoodud seisukoha kinnitab ka kohtule tõendina esitatud TÜ õppematerjalis

(slaidid) slaidil atüüpilise näovalu kohta kajastatu: Etioloogia teadmata (XI kd tlk 48

pöördel). Kohus märgib, et Eesti keele seletava sõnaraamatu (2009) kohaselt on „etioloogia“

haiguste põhjusi uuriv teadus; haiguse põhjuseks olevad asjaolud. Seega võib sellest

järeldada, et sellel slaidil on väljendatud, et atüüpilise valu põhjused ei ole teada, s.o need ei

ole seostatavad konkreetse põhjusega, nt hambaravi. Antud slaidil loetletakse vallandavaid

faktoreid (põletikud, traumad, hormonaalsed muutused, stress). See ühtib ekspert dr K.G poolt

18.11.2021 istungil väljendatuga, et hambaraviprotseduur võis olla vallandav faktor, aga

kindlasti mitte valu põhjustaja. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt hambaraviprotseduurile

kui võimalikule atüüpilist valu vallandavale faktorile on viidanud ka hagejal atüüpilise

näovalu diagnoosinud Dr M.K. Nimelt on dr M.K 1.04.2013 ravipäevikusse teinud järgmise

kande: “Paremalt ülevalt hammastest alguse saanud valu, mis tekkis peale

hambaraviprotseduuri 09/13. Orgaanilist patoloogiat korduvate põhjalike uuringute alusel

leitud ei ole. Tegemist on atüüpilise näo valuga, mille vallandavaks faktoriks oli ilmselt

stomatoloogiline protseduur (I kd tl 122).

192.

Kohus tuvastab, et hagejat Saksamaal ravinud dr H on 22.02.2018 vastuses kohtu

nõudele selgitanud järgmist:“ 09.11.2017 toimus tserebraalselt kõrge resolutsiooniga MRT,

näidates paremal pool olevat kolmiknärvi eelkõige intratsisternaalses piirkonnas. Selle käigus

ilmnes, et ülalpool ristub närvidega väike veresoon, mis sageli toob kaasa närvide ärrituse ja

seega kolmiknärvi neuralgia./../Patsient C.Wl on paremal poolt kolmiknärvi neuralgia.

Trigeri kaudu vallanduva hootise kolmiknärvi neuralgia põhjus on sageli veresoone kontakt

cisterna potocerebellaris’e piirkonnas – see toob kaasa närvide ärrituse ja seejärel kesk - ja

pikaajaliselt neuralgia. MRT-l on hr C.W puhul tserebraalne veresoone kontakt näha, seega

oleks neuralgia põhjus sellega selgitatav. Hambaravi kui neuralgia võimaliku põhjuse puhul

seisneb seos vaid valude tekkimise ajalises läheduses (VI kd tl 35-36, tõlge VI kd tlk 44-44

pöördel). Eeltoodust nähtub, et hagejal ristub närvidega veresoon, mis toob sageli kaasa

närvide ärrituse ja seega kolmiknärvi neuralgia. Antud tõend annab kinnitust, et hagejal

kroonilise valu väljakujunemise põhjuseks oli hageja enda isikust lähtuv põhjus.

193.

Kohtule esitatud tõenditest võib järeldada, et hagejal kroonilise valu väljakujunemise

eelduseks on tõenäoliselt hagejast endast lähtuv põhjus (eelsoodumus).

194.

Hageja on üritanud jätta muljet, et enne kostja juurde ravile tulekut tal mingeid

probleeme ei olnud ning valud tekkisid alles peale kostja raviprotseduure (eeskätt D15

juureravi 25.02.2013. Hageja väide on ümber lükatud kohtule esitaud tõenditega. Kohtule

esitatud kostja ravikaardist nähtuvalt hageja saabus esmakordselt kostja juure ravile

25.01.2012 valuga: D11- EA, valu. Kostja ravikaarti on tehtud järgmised kanded seoses

valuga: 22.02.20212 Pt endiselt valud, paremal üleval esihammaste piirkonnas, 1.03.2012

EA! Tugev valu lõi hommikul D11, 12 piirkonda. Valu ja kerge turse tundub olevat pigem

palatinaalsel. Perkutoorselt tundlikumad 12, 13, veidi ka 14. – taaskord valud d15

piirkonnas!, 5.03.2012 Valu kadus pärast hambumuse lahti tõstmist paari, 21.03.2012 Pt

kerged valud tagasi tulnud, aga tunduvalt vähem kui enne. Täna hommikul andis rohkem

tunda, 12.04.2012 EA! Pt lõpetas just 5-päevase AB-kuuri. Tegemist olevat uue probleemiga,

nüüd valutab üleval vasakul. Visiidi algul oli juttu pidevast valust, hiljem kergest valust,

12.04.2012 Vali ei ole taandunud, 16.05.2012 EA! Valu üleval D17 piirkonnas, 28.05.2012

48 Haav tühi, pat-il tekkinud halb enesetunne, halb maitse, valu, 15.06.2012 D17 pal olnud

turses, palpeerides valus. Pt tunneb hammast, pakitseb, 10.12.2012 EA!reedest all vasakul

igemevalu, hiljem ei saanudaru, kas valu igemest või hambast, 11.12.2012 Telefonikõne:

Patsient kurdab valu üle suu. Hommkul peale kape eemaldamist, tunneb kõrgeid kontakte,

27.12.2012 EA! Pt valutanud 4 päeva, täpselt ei saa aru mis valu teeb. Pigem

kokkuhammustusel D14, D15 valu? , 2.01.2012 Paremal ja vasakul pool tekkinud valu.

Kõrged kontaktid, 3.01.2012 Patsiendil tekkis 6 tundi peale eelmist visiiti valu tagasi. Patsient

on veendunud, et d15 kohapealt on kõrge (kuigi suus proovides, ja hambale osutades ta ei

väga kindel ei ole), 10.01.2012 Valu tekib pigem kui hambad on lahus, 30.01.2013 D13, 14

piirkonnas tekkinud jälle kõrgem kontakt, valu. Probleem selles, et kui kapet kannab siis

lihvitud hammas veidi liigub. Tekib suprakontakt ja krigistamisel tekib ülekoormus. Patsient

on skeptiline edasise ravi suhtes. Kurdab, et koguaeg hambad liiguvad ja tekib valu.,

31.01.2013 hetkel 14, 24 valulikud, soovitav alustada breketravi rahulikumas perioodis,

18.02.2013 Valu liikunud paremal ettepoole, pt näitab D12 ja D13 peal (I k tl 39-40 pöördel).

195.

Eelnimetatud sissekanded kostja ravikaarti tõendavad, et hagejal olid valud juba kostja

juurde pöördumise ajal ja hamba D15 piirkonnas olid erinevad pidevad valud enne hamba

D15 juureravi läbiviimist.

196.

Kohtule edastatud hagejat ravinud neuroloog dr C on 14.02.2017 vastates küsimusele

kas juureravi tagajärjel tekkinud närvilõpme kahjustus võib patsiendile tekitada neuropaatilise

valu selgitanud: “Kuna sedalaadi operatiivset tegevust tehakse praktikas igapäevaselt, kuid

krooniline neuropaatiline valu tekib vaid üksikutel juhtudel, siis arvatakse, et sündroomi

väljakujunemiseks on vajalik teatud individuaalne predispositsioon. (IV kd tl 185). Samuti on

dr C 13.12.2017 vastuses selgitanud, et teaduskirjanduses spekuleeritakse, et kroonilise

neuropaatilise valu väljakujunemiseks rutiinsete invasiivsete protseduuride järel peab olema

patsiendil mingit laadi „eelsoodumus“ või närvisüsteemi düsfunktsioon (valuvastaste

mehhanismide „sisemine puudulikkus“), mis pole senini avastatud (V kd tlk 86).

Eelnimetatud seisukohaga langeb kokku ka 14.10.2020 ekspertarvamuses dr K.G poolt

selgitatu: Kroonilise valu tekke riskifaktoreist peetakse oluliseks patsiendi pärilikku

eelsoodumust (VIII kd tlk 63 pöördel).

197.

Kohus tuvastab, et hageja raviarsti dr N on 01.06.2017 andud hinnangu, et tegemist

on kauakestnud kroonilise valusündroomiga, mille osa põhuseid võivad olla psühhogeensed.

Soovitatud psühholoogi konsultatisooni (VIII kd tlk 21 pöördel).

198.

Eeltoodust võib kohtu hinnangul järeldada, et hageja kaebused (valu) ei pruugi

vähemalt osaliselt olla seotud ühegi objektiivse leiuga, vaid need on psühholoogilist laadi.

199.

Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt oli hagejale juba enne kostja juurde ravile tulekut

tehtud väga palju hambaraviprotseduure, mis kõik võisid vallandada kroonilise valu. Kuna

tõenditest nähtuvalt kroonilise valu võib vallandada mistahes protseduur ning hagejal

eksisteerisid valud juba kostja juurde ravile tulles ning hageja hambaid oli eelnevalt

ulatuslikult ravitud, siis on võimalik, et krooniline valusündroom oli hagejal juba eelnevalt

välja kujunenud.

200.

Kohtule esitatud tõenditest saab järeldada, et hambaraviprotseduurid üldiselt ning ka

D15 juureravi konkreetsemalt ei saa tagajärjena põhjustada mistahes kroonilist valu (sh

neuralgiat ja neuropaatiat), vaid krooniline valu kujuneb välja sõltumatult. Hageja valude

põhjustajateks ei ole kostja arstid ning valud on saanud kujuneda välja tema isikust lähtuvate

asjaolude tõttu (eelkõige pärilik eelsoodumus).

201.

Eeltoodust tulevalt asub kohus seisukohale, et kostja ja tema arstide tegevus ei ole

hageja kroonilise valu põhjustajaks põhjusliku seose mõttes (VÕS § 127 lg 4).

202.

Kohus märgib, et neuropaatia võib olla hambaraviprotseduuridega kaasnev tüsistus.

Samas tüsistus ei ole arstile etteheidetava teo tagajärg, vaid raviprotseduuridega kaasnev risk

203.

Kohus jätab tõenditena arvestamata hageja poolt esitatud M.M ja H.M poolt esitatud

asjatundja arvamused (I kd tl 62-84) ja M.M (endine L seisukohad tulenevalt 21.01.2019

istungist (XI kd tl 126-131), sest need on vastuolus kõigi teiste asjas kogutud tõenditega. M.L

(endine M) on käesolevas tsiviilasjas osalenud hageja nõustaja ning on hagejale

hambaraviteenust osutanud. Kohtumenetluses nõustajana esinev isik ei ole juba iseenesest

neutraalne ning ta tegutse ühe menetlusosalise huvides. M.M poolt esitatud asjatundja

arvamusest jääb selgelt mulje, justkui ei oleks hageja ravimisel tehtud mitte ühtegi

meditsiiniliselt põhjendatud raviprotseduuri ning kõikide protseduuride läbiviimisel oleks

justkui eksitud hambaarstiteaduse elementaarsete üldpõhimõtete vastu. Samas on TKE oma

17.04.2014 kui ka 14.07.2016 antud hinnangutes, EKEI poolt 03.10.2016 koostatud

ekspertiisiaktis ja teised hagejad ravinud hambaarstid onud vastupidisel seisukohal – hagejale

osutatud ravi on olnud põhjendatud ning vastavuses arstilt oodatava hoolsusstandardiga.

204.

Hageja heidab kostjale ette kostja poolt tervishoiuteenuse osutamist 2012-2013 aastal

ilma tegevusloata ning nõutavat kvalifikatsiooni mitteomava isiku poolt.

205.

Hageja viitab, et aastatel 2012-2013 kehtinud sotsiaalministri 28.11.2001 määruse nr

110 „Eriarstiabi erialade ja erialade lisapädevuste loetelu“ (edaspidi Määrus nr 110) § 2 lg 3

kohaselt oli restauratiivse hambaravi erihambaarsti eriala. Sama sätte lg 1 ja 2 kohaselt olid

erihambaarsti erialad veel suu-, näo- ja lõualuukirurgia ja ortodontia. Hageja väitel kostja

poolt teostatud restauratiive hambaravi oli ilmselgelt veelgi invasiivsem ja keerulisem kui

ortodontiline ravi ehk kaperavi.

206.

Kohus leiab, et tegemist on ebaõige väitega hageja poolt. TKE 17.04.2014 koosoleku

protokollist nähtuvalt on TKE asunud seisukohale, et dr Y oli pädev teostama raviplaanis

kokkulepitud ravi (TKE-le on esitatud arvukatelt koolitustelt väljastatud sertifikaadid) ( I kd tl

141-141 pöördel). Seega on ebaõige hageja väide temale kostja poolt tervishoiuteenuse

osutamist 2012-2013 aastal ilma tegevusloata ning nõutavat kvalifikatsiooni mitteomava isiku

poolt.

207.

Kohus on seisukohal, et isegi kui hagejale oleks osutanud tervishoiuteenust

kvalifikatsiooni mitte omav isik, siis tegevusloata või kvalifikatsioonita isiku poolt arsti

vastutust hageja ees. VÕS §-st 770 tulenevalt saab vastutuse kaasa tuua diagnoosi- või

ravivea tulemusel saabunud tagajärg, mis pidi ka arstile ettenähtav olema.

208.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja poolt hagejale

tervishoiuteenuse osutamine vastas arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja

kostja on hagejale osutanud tervishoiuteenust tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava

hoolega. Seega ei ole kostja hagejaga sõlmitud lepingut rikkunud. Seetõttu puudub vajadus

hinnata tervishoiuteenuse osutaja vastutust (VÕS § 770 lg 1) ning teisi kahju hüvitamise

nõude eeldusi.

209.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

210.

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse

menetlusosaliste vahel.

211.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

212.

Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg 2 alusel

mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumises.

213.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Marget Henriksen

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2025. a otsusega nr 2-16-

13551.