2-23-1282/37 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gea Lepik, liikmed Kairi Piirisild ja Liis Arrak

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. juuli 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-1282

Kohtuasi

X hagi Y vastu koera tagastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26. juuni 2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

0 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXX), lepingulised

esindajad vandeadvokaadid Kalev Pihlak ja Monica

Pihlak

Kostja Y (isikukood XXXXXXXXX), lepingulised

esindajad

vandeadvokaat

Magnus

Braun

ja

vandeadvokaadi abi Anna-Evgeniya Petrova

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Parandada Harju Maakohtu 26. juuni 2023. a otsuse resolutsiooni p-s 4 ilmne

ebatäpsus, asendades sõna „kostjal“ sõnadega „Xl“.

2. Tühistada Harju Maakohtu 26. juuni 2023. a otsus osas, millega maakohus mõistis

Xlt Y kasuks välja menetluskulude hüvitise 5369,76 eurot ületavas osas.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta Y menetluskulude kindlaksmääramise

taotlus 5369,76 eurot ületavas osas rahuldamata ja Y menetluskulud nimetatud osas

Xlt välja mõistmata.

4. Jätta maakohtu otsus ülejäänud osas muutmata.

5. Harju Maakohtu 26. juuni 2023. a otsus on edasi kaebamata jõustunud osas, millega

maakohus jättis rahuldamata X hagi Y vastu koera tagastamise nõudes (otsuse

resolutsiooni p 1), jättis menetluskulud X kanda (otsuse resolutsiooni p 2) ning

märkis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni täitmiseni (otsuse resolutsiooni p 4).

6. Rahuldada X apellatsioonkaebus osaliselt.

2-23-1282

2 (9)

7. Otsuse tervikresolutsioon on järgmine:

7.1. Jätta rahuldamata X hagi Y vastu koera tagastamise nõudes.

7.2. Jätta menetluskulud X kanda.

7.3. Määrata kindlaks menetluskulud ning mõista Xlt (isikukood XXXXXXXXX) Y

(isikukood XXXXXXXXX) kasuks välja menetluskulud summas 5369,76 eurot.

7.4. Hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt

tuleb

Xl

tasuda

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.

8. Apellatsioonimenetluse kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 24. jaanuaril 2023 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu koera Baltic

Delight Kasper Baby (edaspidi koer) kostja valdusest väljanõudmiseks. Menetluskulud palus

hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt on hageja koera omanik. Hageja ostis koera 2017. a alguses Kennel

Baltic Delight perenaiselt Qlt ja maksis koera eest 800 eurot sularahas. Kostja lahkus 2022. a

augustis poolte ühisest kodust ja võttis kaasa hagejale kuuluva koera. Kostja keeldus koera

tagasi andmast.

Kostja vastuväited hagiavaldusele

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja vastuse kohaselt ei ole hageja koera omanik. Koera omanik on W, s.o kostja laps. Hoopis

kostja ostis koera oma lapsele, st otsis kutsika ja leppis koera ostmises kokku koerakasvataja

Qga. Koera hind oli 400 eurot. Koera ostmise ajal olid pooled abielus. Tulenevalt kostja kehvast

tervisest käis koeral kennelis järel hageja. Kostja kinkis koera koju toomise järgselt oma lapsele,

öeldes „see on sulle“, hageja andis koera lapse kätte, andes üle valduse. Koera kinkimise hetk

on jäädvustatud videol. Alternatiivselt on kostja laps omandanud koera heauskselt või

igamisega, sest ta on koera üle viie aasta vallanud. Hagi rahuldamine oleks vastuolus hea usu

põhimõttega.

Menetluse edasine käik

2-23-1282

3 (9)

3. Kostja esitas 15. juunil 2023 menetluskulude nimekirja, milles palus hagejalt enda kasuks

välja mõista 13 312,26 eurot. Kostjale osutasid õigusabi vandeadvokaat Magnus Braun

tunnitasuga 275 eurot (lisandub käibemaks), advokaat Anna-Evgeniya Petrova tunnitasuga

200 eurot ja alates 2023. a märtsist tunnitasuga 230 eurot (lisandub käibemaks) ning

vandeadvokaat Ave-Ly Kõuts tunnitasuga 250 eurot (lisandub käibemaks). Kostjale osutati

õigusabi 47,59 töötunni ulatuses. Kostja palus märkida, et hagejal tuleb tasuda hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni.

Maakohtu otsus ja selle põhjendused

4. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus määras

kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, mõistis hagejalt kostja kasuks välja 7240,32 eurot ja

kohustas hagejat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

4.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt lahendas kohus hagi tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 405 järgi lihtsustatud korras.

4.2. Kohus jättis hagi rahuldamata, kuna hageja ei ole koera omanik. Kohus tuvastas, et

17. märtsil 2017 sai koera omanikuks W. Järelikult ei olnud asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg-st

1 tulenev vindikatsiooninõude eeldus täidetud.

4.3. Kohus märkis täiendavalt, et isegi kui kohus oleks tuvastanud, et koera omanikuks sai selle

kennelist toomise hetkel hageja, ning ei oleks tuvastanud, et alates 17. märtsist 2017 sai koera

omanikuks kostja laps, ei oleks hagi kuulunud rahuldamisele tulenevalt hea usu põhimõttest.

Hagi esitamise motiivid olid taunitavad ning vastuolus eetika- ja moraalireeglitega.

4.4. Kostjale osutas õigusteenust neli erinevat advokaati, kelle tunnihinnad jäid vahemikku

200–275 eurot, millele lisandus käibemaks. Õigusteenuse tunnihinnad olid põhjendamatult

kõrged. Riigikohus pidas 30. novembri 2022. a otsuses tsiviilasjas nr 2-21-13599 põhjendatud

tunnihinnaks 180 eurot, millele lisandub käibemaks. Käesolev tsiviilasi ei olnud keskmisest

oluliselt keerukam, et pidada põhjendatuks nimetatud hinnast kõrgemat tunnihinda.

4.5. Põhjendatud ei ole nelja lepingulise esindaja kulude hüvitamine osas, milles

menetlustoimingud teineteist dubleerisid või oli tegemist büroosisese töönõupidamisega.

Menetluskulude nimekirja kohaselt toimusid büroosiseseid nõupidamised 7. veebruaril 2023

0,64 t ulatuses A.-E. Petrova poolt ja 0,75 t ulatuses M. Brauni poolt, 29. märtsil 2023 0,48 t

ulatuses A.-E. Petrova ja A.-L. Kõutsi poolt, 11. aprillil 2023 1,25 t ulatuses M. Brauni ja 1,84 t

ulatuses A.-E. Petrova poolt, samade kannete alla on märgitud ka nõupidamine kliendiga,

13. aprillil 2023 0,6 t ulatuses A.-L. Kõutsi poolt „kolleegidega“, 27. aprillil 2023 0,75 t

ulatuses A.-E. Petrova ja 0,75 t ulatuses M. Brauni poolt ning 24. mail 2023 0,59 t ulatuses A.-

E. Petrova ja M. Brauni poolt, kuid samas kandes on ka tutvumine menetlusdokumentidega,

ning 13. juunil 2023 2,65 t ulatuses A.-E. Petrova poolt M. Brauniga, kuid samas kandes on ka

suhtlus kliendiga ja õiguslik analüüs. Kokku hõlmasid refereeritud kanded õigusteenuse

osutamist büroosiseste nõupidamiste teel 10,3 t ulatuses. Viidatud kannetest sai põhjendatuks

pidada ühe esindaja 1 t ajakulu 11. aprillil 2023 seoses kliendikohtumisega, 0,3 t ajakulu

24. mai 2023. a menetlusdokumendi koostamiseks ja 1 t ajakulu 13. juuni 2023. a

menetlusdokumendi (ilmselt peetud silmas 15. juuni 2023. a menetlusdokumenti –

2-23-1282

4 (9)

ringkonnakohtu täpsustus) koostamiseks ehk 2,3 t ulatuses. Seega vähendas kohus põhjendatud

õigusteenuse mahtu 8 t võrra.

4.6. Kostjale osutati 16. veebruarist 2023 kuni 28. veebruarini 2023 õigusteenust kokku 11,66 t

ulatuses seoses kostja vastuse koostamisega, sh lisade komplekteerimise ja tõlkimisega. Kostja

vastuse sisu ja mahtu, samuti sellele lisatud tõendite hulka arvestades sai mõistlikuks ajakuluks

pidada 6 t. Seega vähendas kohus põhjendatud õigusteenuse mahtu 5,66 t võrra.

4.7. Kostjale osutati 6. märtsil 2023 ja 13. märtsil 2023 A.-L. Kõutsi ja A. Petrova poolt

dubleerivat õigusteenust seoses hageja vastuse analüüsiga ja kliendiga suhtlemisega vastavalt

0,7 t ja 0,41 t ulatuses. Kohus pidas 11. märtsi 2023. a dubleerivat menetlustoimingut

põhjendamatuks ja vähendas põhjendatud õigusteenuse mahtu 0,41 t võrra.

4.8. Ülejäänud osas oli kostjale osutatud õigusteenuse maht põhjendatud ja vajalik. Seega

vähendas kohus kostjale osutatud õigusteenuse mahtu kokku 14,07 t (8 + 5,66 + 0,41) ulatuses.

Kostja esindajate põhjendatud ajakulu oli 33,52 t (47,59 - 14,07) tunnitasuga 180 eurot, kokku

6033,60 eurot, millele lisandus käibemaks. Koos käibemaksuga oli kostja põhjendatud

õigusabikulu 7240,32 eurot.

Apellatsioonkaebus

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada menetluskulude

kindlaksmääramise osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega määrata hageja poolt

hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruseks 0 eurot või mitte rohkem kui 1500 eurot.

5.1. Apellatsioonkaebuse kohaselt oli koera väärtus soetamise ajal 400 eurot. Seega oli

tsiviilasja hind võrdlemisi madal. Hageja osales esimese astme menetluses ilma advokaadita.

5.2. Maakohus on määranud hageja poolt hüvitamisele kuuluvad menetluskulud oluliselt

suuremana, kui on mõistlikult võimalik lugeda vajalikuks ja põhjendatuks. Seejuures on

maakohus suure osa kostja kulude kohta vaid üldistavalt märkinud, et õigusteenuse maht olevat

põhjendatud ja vajalik.

5.3. Maakohus ei arvestanud menetluskulude kindlaksmääramisel, et asi ei olnud keerukas ega

mahukas. Otsuse põhjendustest nähtub, et vaidluse lahendus taandus sellele, kuidas tõlgendada

17. märtsi 2017. a sündmust, mille kohta esitati video. Selle ühe sündmuse juriidilise tähenduse

üle vaidlemise puhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks õigusabi 47,59 t ulatuses. Ilmselt

oleks maakohus jõudnud sama lahenduseni ka juhul, kui kostja (sarnaselt hagejale) ei oleks

kasutanud menetluses lepingulist esindajat. Järelikult on õiglane määrata kostjale hüvitatavate

menetluskulude suuruseks 0 eurot.

5.4. Asja lihtsakoelisust arvestades ei ole kostja lepingulise esindaja tunnitasu 216 eurot (koos

käibemaksuga) põhjendatud ega vajalik. Tsiviilasjas nr 2-21-13599, millele maakohus viitas,

oli tegemist vaidlusega, kus Riigikohus pidas põhjendatuks kassatsioonkaebust menetleda ja

ühtse kohtupraktika kujundamiseks selgitusi anda. Seega oli see asi praegusest asjast õiguslikult

keerukam, seejuures esindasid mõlemat poolt vandeadvokaadid. Kostja lepingulise esindaja

mõistlik tunnitasu on kuni 150 eurot koos käibemaksuga. Kostjal puudus vajadus kasutada

lepingulise esindajana just advokaati.

5.5. Kostja lepingulise esindaja mõistlik ajakulu võiks praeguses asjas olla kuni 10 t, arvestades,

et põhjendatud ja vajalikud menetlustoimingud olid hagile vastuse koostamine, hõlmates ka

asjaolude selgitamist kliendiga, istung 0,5 t ning 1–2 täiendavat seisukohta. Seega tunnihinnaga

2-23-1282

5 (9)

150 eurot on kostja lepingulise esindaja maksimaalne põhjendatud ja vajalik menetluskulu

kokku 1500 eurot (koos käibemaksuga). Kui kohus ei pea põhjendatuks vähendada

menetluskulude hüvitist nullini, palub hageja vähendada hüvitis 1500 euroni.

5.6. Lisaks tõi hageja esile järgmised asjaolud, mille maakohus jättis asja lahendamisel

põhjendamatult tähelepanuta:

5.6.1. Kostja lepingulised esindajad tegelesid 24. märtsil 2023 ja 27. märtsil 2023 väidetavalt

hageja 10. märtsi 2023. a vastuse kohta seisukoha koostamisega kokku 2,57 t. Toimikust

kirjeldusele

vastavat

menetlusdokumenti

ei

nähtu.

Ajakulu,

mis

kulutatakse

menetlusdokumendi koostamiseks, mida ei esitata, ei saa olla põhjendatud ega vajalik.

5.6.2. 29. märtsist 2023 kuni 30. märtsini 2023 kulutati kokku 3,49 t sellele, et kostja suhtles

oma advokaatidega, advokaadid pidasid omavahel nõu, valmistuti istungiks ning osaleti

istungil, kusjuures istung kestis vaid 0,5 t. Maakohus kõrvaldas õigustatult arvestusest

29. märtsil 2023 kulutatud 0,48 t, kuid ülejäänud 3,01 t jäi arusaamatult vajaliku kriitikata.

Rohkem kui 1 t nimetatud tegevustele (s.o 30. märtsi 2023. a istung ning selleks valmistumine

samal ja eelneval päeval) ei saanud olla vajalik ega põhjendatud, arvestades toimiku mahtu.

Ühest tunnist rohkem aega sai kuluda vaid põhjusel, et kostjat istungil esindanud advokaat ei

olnud varasema menetlusega kursis. Taolist järeldust võimaldab kostja menetluskulude

nimekiri. 30. märtsi 2023. a istungil osalemise kirjest eespool on kokku 18,99 t õigusabi, kuid

vaid 0,7 t sellest on märgitud ajaks, mida oli asjale panustanud vandeadvokaat A.-L. Kõuts, kes

30. märtsi 2023. a istungil kostjat esindas. Kostja võib kasutada nii mitut esindajat kui soovib,

kuid sellest tingitud lisakulu hüvitamist ei saa nõuda hagejalt. TsMS § 175 lg 3 järgi saaks

taolist lisakulu hüvitada vaid juhul, kui see oli tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise

vajadusest. Siinses asjas sellist olukorda ei esinenud.

5.6.3. Kostja 14. aprilli 2023. a menetlusdokumendile kulus vähemalt 10,14 t (s.o kirjed 12.–

14. aprilli 2023 kohta). Eelduslikult olid hagile vastuse koostamise ja istungiks valmistumise

käigus kõik olulisemad asjaolud juba selgeks tehtud. Seejuures ei nähtu 30. märtsi 2023. a

istungi protokollist, et kohus oleks üldse kostjalt olulisi täiendusi soovinud. Sellises olukorras

ei saanud hilisemale seisukohale mõistlikult kuluda rohkem kui veerand hagile vastamiseks

kulunud ajast, kuigi ka see oli tegelikkuses tarbetult palju. Arvestades, et hagivastuse puhul

pidas maakohus mõistlikuks ajakuluks 6 t, võiks vajalik ja põhjendatud ajakulu kostja

14. aprilli 2023. a seisukohale olla mitte rohkem kui 1,5 t.

5.6.4. Kostja 28. aprilli 2023. a seisukohaga seoses kulus kokku 3,66 t (kirjed 18.–

28. aprilli 2023 kohta). Kohus jättis 27. aprillil 2023 kulutatud 1,5 t õigustatult arvesse võtmata,

kuid ka ülejäänud 2,16 t on põhjendamatu ja ebavajalik. Kostja avaldas viidatud seisukohas

lühidalt arvamust, et hageja taotlus tuleks jätta rahuldamata. Kohus kostja arvamusega ei

nõustunud ja rahuldas hageja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks, jättes samas kostja taotluse

tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata. Järelikult oli kostja 28. aprilli 2023. a seisukoht

tarbetu. Parimal juhul saaks lugeda vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks 0,25 t.

5.6.5. Kostja 15. juuni 2023. a seisukohaga seoses kulus kostjal õigusabile 7,67 t (kirjed 13.–

15. juuni 2023 kohta), mis tuleb lugeda täies ulatuses põhjendamatuks. Kohus selgitas 30. mai

2023. a määruses, et lõplike seisukohtade esitamine oli pooltele antud võimalus, kuid mingit

vajadust selleks ei olnud. Kohtu selgitustest oli ilmne, et kohtu jaoks oli kõik asja

lahendamiseks vajalik olemas. Otsus veenab täiendavalt, et kostja 15. juuni 2023. a seisukoht

oli üleliigne ja sellel polnud asja lahendamisel mingit tähtsust.

2-23-1282

6 (9)

Vastustaja seisukoht

6. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja maakohtu otsus

muutmata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb maakohtu otsus tühistada osas,

millega maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 5369,76 eurot

ületavas osas. Ringkonnakohus saab teha selles osas uue otsuse, millega jätab kostja

menetluskulude kindlaksmääramise taotluse 5369,76 eurot ületavas osas rahuldamata ja

nimetatud summas menetluskulud hagejalt välja mõistmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse

osaliselt. Samuti parandab ringkonnakohus TsMS § 447 lg 2 alusel ilmse ebatäpsuse maakohtu

otsuse resolutsioonis.

8. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 4 on ilmne ebatäpsus, mille

kohaselt viivist hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kostjal. Arvestades, et

maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt välja kostja menetluskulud,

pidanuks otsuse resolutsiooni p-s 4 olema viide hagejale. TsMS § 447 lg 2 esimese lause

kohaselt parandab kohus otsuses igal ajal kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei

mõjuta otsuse sisu. Eelnevat arvestades parandab ringkonnakohus maakohtu otsuse

resolutsiooni p-s 4 sisalduva ilmse ebatäpsuse ja asendab sõna „kostjal“ sõnadega „Xl“ (s.o

hagejal).

9. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja

vaidlustas maakohtu otsuse üksnes menetluskulude kindlaksmääramise osas. Seega on

maakohtu otsus TsMS § 456 lg 1, lg 2 ja lg 4 teise lause järgi jõustunud osas, millega maakohus

jättis hagi rahuldamata, otsustas menetluskulude jaotuse ning kohustas hagejat tasuma kostjale

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni, s.o maakohtu otsuse resolutsiooni p-d

1, 2 ja 4. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust üksnes selle resolutsiooni p 3 osas.

10. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st eelkõige õigusabile kulunud aja

ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse, millesse kõrgema astme kohus

sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKo 23.03.2016, 3-2-

1-184-15, p 14). Välja mõistetavate menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

peab kohus eelkõige andma hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning

kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase

õigusteenuse hinnale (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p 12). Esindaja ajakulu

põhjendatusele ja vajalikkusele annab kohus hinnangu oma kogemuse ja siseveendumuse

alusel. Ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang

on ilmselgelt põhjendamatu.

11. Ringkonnakohus märgib esmalt, et maakohus on otsuse põhjendava osa p-s 31 märkinud,

et kostjat esindas siinses menetluses neli erinevat advokaati. Selles osas on maakohus eksinud

või on tegemist kohtu ilmse ebatäpsusega kostja lepinguliste esindajate arvu märkimisel.

Nimelt nähtub kostja 15. juuni 2023. a menetluskulude nimekirjast, et kostjale osutas siinses

2-23-1282

7 (9)

tsiviilasjas õigusabi kolm advokaati, s.o Magnus Braun, Anna-Evgeniya Petrova ja Ave-Ly

Kõuts.

12. Hageja on apellatsioonkaebuses seisukohal, et kostjal puudus siinses menetluses vajadus

lepingulise esindaja – või vähemalt advokaadist lepingulise esindaja – kasutamise järgi.

Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu. TsMS § 217 lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib

menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu. TsMS § 218

lg 1 p 1 järgi võib lepinguline esindaja kohtus olla advokaat. Menetluses lepingulise esindaja

kasutamine oli kostja õigus. Hagimenetluses lahendatavas asjas ei saa lepingulise esindaja

kasutamist üldjuhul pidada ebamõistlikuks. Seda eriti olukorras, kus kostja on esile toonud, et

tal endal õigusteadmised puuduvad. See, et hageja otsustas menetluses osaleda ilma lepingulise

esindajata, ei muuda kostja poolt lepingulise esindaja kasutamist põhjendamatuks. Seejuures

on oletuslik apellatsioonkaebuse väide, et asja lahendamise tulemus oleks olnud sama, kui

kostja oleks sarnaselt hagejaga osalenud menetluses ilma lepingulise esindajata.

13. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus eksis menetluskulude

suuruse kindlaksmääramisel, kuna tsiviilasja hind oli võrdlemisi madal ning asi oli

lihtsakoeline. Kohtupraktikast tulenevalt ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma

kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja

hinnaga. TsMS § 175 lg 1 ega ükski teine säte ei näe ette menetlusosalisele hüvitatavate

esindajakulude rahalist piirmäära. Menetluskulude regulatsiooni (eelkõige TsMS § 175 lg-t 1)

tuleb tõlgendada selliselt, et ka väikese väärtusega hüve üle peetavas kohtuvaidluses võib

menetlusosaline arvestada, et kohtuasja tema kasuks lahenemisel hüvitatakse talle lepingulise

esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud (vt RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324, p 19).

14. Hageja leidis apellatsioonkaebuses, et maakohus rikkus kostja lepinguliste esindajate

õigusabitoimingute põhjendatuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 järgi kaalumispiire, mis annab

alust maakohtu diskretsiooniotsustusse sekkuda. Ringkonnakohus nõustub nende väidetega

osaliselt.

14.1. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus ületas diskretsioonipiire kostja

24. märtsi 2023. a ja 27. märtsi 2023. a menetlustoimingute põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel. Kostja esindajal kulus 24. märtsil 2023 hageja 10. märtsi 2023. a vastuse kohta

seisukoha koostamiseks 2 t ja 27. märtsil 2023 kostja vastuse täiendamiseks kliendi esitatud

asjaoludega ja kliendiga suhtlemiseks 0,57 t, kokku 2,57 t. Hageja märgib õigesti, et tsiviilasja

materjalidest ei nähtu vastava kostja seisukoha kohtule esitamist. Järelikult on maakohus

ekslikult lugenud põhjendatuks kostja esindajakulu 2,57 t ulatuses. Kostja esitas pärast

27. märtsi 2023 esimese kirjaliku menetlusdokumendi 14. aprillil 2023, kuid selle

menetlusdokumendi koostamise ajakulu väljendub menetluskulude nimekirja kirjetes 12.–

14. aprilli 2023 kohta.

14.2. Maakohus leidis põhjendatult, et kostja lepinguliste esindajate kulude hüvitamine ei ole

põhjendatud osas, milles tehtud toimingud teineteist dubleerisid. Seetõttu nõustub

ringkonnakohus hagejaga ka selles, et maakohus ületas kostja lepinguliste esindajate 30. märtsi

2023. a menetlustoimingute ajakulu hindamisel diskretsioonipiire. Kostja menetluskulude

nimekirja kohaselt kohtus kostja esindaja A.-E. Petrova 30. märtsil 2023 kliendiga 0,51 t

ulatuses ning ka kostja teine esindaja A.-L. Kõuts kohtus 30. märtsil 2023 kliendiga. Tegemist

oli dubleeriva toiminguga, mida tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole võimalik lugeda

dubleerivas ulatuses põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks TsMS § 175 lg 3 mõttes. Praegune

vaidlus ei olnud sisult keerukas, samuti ei vahetunud kostja lepinguline esindaja. Järelikult on

2-23-1282

8 (9)

maakohus põhjendamatult mõistnud kostjalt hageja kasuks välja ka nimetatud esindajakulu

0,51 t ulatuses.

14.3. 30. märtsi 2023. a kohtuistung kestis protokollist nähtuvalt 29 min, s.o kell 13.01–13.30.

Järelikult kulus kostja esindajal A.-L. Kõutsil 30. märtsi 2023. a istungi ettevalmistamiseks ja

suhtlemiseks kliendiga 2,02 t (2,5 t - 0,48 t). Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et see ajakulu

on põhjendamatult suur. Asi ei olnud nii keeruline ega mahukas, et kostja esindajal pidanuks

kuluma istungi ettevalmistamiseks ja kliendiga suhtlemiseks üle 1 t, arvestades mh menetluse

seisu. Järelikult tuleb 30. märtsi 2023. a A.-L. Kõutsi toimingute ajakulu vähendada 1,02 t

ulatuses.

14.4. Maakohus pidas kostja 14. aprilli 2023. a menetlusdokumendi koostamise ajakulu

põhjendatuks 9,54 t ulatuses, vähendades kostja menetluskulude nimekirjast nähtuvat 12.–

14. aprilli 2023. a toimingute ajakulu 0,60 t võrra (13. aprilli 2023. a büroosisese nõupidamise

arvel). Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et 9,54 t on selle menetlusdokumendi koostamiseks

ebamõistlikult palju. Arvestades dokumendi mahtu (sisuline osa u 6 lk) ja sisu, sh selles osaliselt

juba hagi vastuses esitatud seisukohtade kordamist, on selle koostamise põhjendatud ajakulu

7 t, mis sisaldab ka seisukoha koostamiseks vajalikku suhtlust kliendiga. Seega tuleb vähendada

kostja lepinguliste esindajate 12.–14. aprilli 2023. a toimingute põhjendatud ja vajalikku

ajakulu täiendavalt 2,54 t võrra.

14.5. Maakohus luges kostja 15. juuni 2023. a seisukoha koostamise põhjendatud ja vajalikuks

ajakuluks kokku 6,02 t, vähendades kostja esindajate 13.–15. juunil 2023 tehtud toimingute

ajakulu 1,65 t võrra (13. juuni 2023. a toimingute arvel). Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et

6,02 t on selle menetlusdokumendi koostamiseks ebamõistlikult palju. Arvestades kostja

15. juuni 2023. a seisukoha sisu ja mahtu (sisuline osa u 3 lk), on selle koostamise põhjendatud

ajakulu 4 t, mis sisaldab ka seisukoha koostamiseks vajalikku suhtlust kliendiga. Seega tuleb

vähendada kostja lepinguliste esindajate 13.–15. juuni 2023. a toimingute põhjendatud ja

vajalikku ajakulu täiendavalt 2,02 t võrra. Vastuseks hageja apellatsioonkaebuse väitele märgib

kolleegium, et poolele ei saa ette heita, et ta kasutab menetluses õigust esitada kohtu määratud

tähtaja jooksul lõplikud seisukohad.

15. Ülejäänud osas ei ole maakohus kostja lepinguliste esindajate tehtud õigusabitoimingute

ajakulu hindamisel diskretsioonipiire ületanud. Ainuüksi asjaolu, et hageja ei pea kostja

lepinguliste esindajate ajakulu tervenisti põhjendatud ja vajalikuks, ei anna alust sekkuda

maakohtu diskretsiooni. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohtu poolt põhjendatuks

peetud kostja 28. aprilli 2023. a seisukoha koostamise ajakulu 2,16 t tuleb lugeda täies ulatuses

põhjendamatuks või vähendada selle seisukoha koostamise põhjendatud ja vajalikku ajakulu

0,25 tunnini. Asjaolu, et maakohus ei lugenud kostja vastuväiteid hageja tunnistaja

ülekuulamise taotlusele põhjendatuks, ei tähenda seda, et hageja taotluse kohta seisukoha

koostamine ei olnud kostja õiguste kaitseks vajalik. Võistlevas hagimenetluses tuleb esindajal

oma kliendi huve ja positsioone kaitsta, mis hõlmab ka vastaspoole taotluste kohta seisukoha

kujundamist ja kohtule esitamist. Arvestades 28. aprilli 2023. a seisukoha sisu ja mahtu, ei ole

2,16 t selle koostamiseks selgelt ebamõistlik ajakulu.

16. Maakohus luges kostja esindajate põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 33,52 t.

Ringkonnakohus leidis eelnevalt, et maakohus on põhjendamatult määranud kostja

menetluskulud kindlaks ja mõistnud hagejalt kostja kasuks välja esindajakulu kokku 8,66 t

ulatuses (2,57 t + 0,51 t + 1,02 t + 2,54 t + 2,02 t). Järelikult on kostja lepinguliste esindajate

õigusabitoimingute ajakulu põhjendatud kokku 24,86 t ulatuses (33,52 t – 8,66 t).

2-23-1282

9 (9)

17. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus ületas diskretsioonipiire kostja

lepinguliste esindajate tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel. Maakohus luges

kostja lepinguliste esindajate põhjendatud tunnitasu suuruseks 180 eurot, millele lisandub

käibemaks. Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles, et menetlus ei olnud õiguslikult keerukas

ega mahukas. Samas ei taandunud vaidlus üksnes kostja esitatud video kui tõendi hindamisele.

Pooled vaidlesid menetluses peamiselt selle üle, kellele kuulub koer. Selleks esitasid pooled

lisaks eelpool nimetatud videole ka mitmeid dokumentaalseid tõendeid ja taotlusi täiendavate

tõendite kogumiseks. Kostjal oli siinses võistlevas menetluses õigus volitada end esindama

advokaadist lepingulist esindajat ning maakohtu põhjendatuks peetud tunnitasu 180 eurot,

millele lisandub käibemaks, jääb turuhinna piiridesse, s.o vastab keskmisele advokaadist

lepingulise esindaja tunnitasu suurusele sarnases asjas.

18. Kostja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud on eelnevat, s.o õigusabitoimingute

põhjendatud ajakulu ja tunnihinda 180 eurot (ilma käibemaksuta), arvestades 4474,80 eurot

(24,86 × 180), millele lisandub käibemaks 894,96 eurot (õigusabikulude kandmise ajal kehtinud

käibemaksumäära 20% järgi; 0,2 × 4474,80), s.o kokku 5369,76 eurot.

19. Eelnevat arvestades tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus mõistis hagejalt

kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 5369,76 eurot ületavas osas.

Menetluskulude jaotus

20. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

21. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)