2-23-10511/20 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

05.07.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-10511

Kohtuasi

MBi hagi VBi vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 15.05.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

MBi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja MB (isikukood xxxxxxxxxx), seaduslik esindaja

HB (isikukood xxxxxxxxxx)

Kostja VB (sündinud xx.xx.xxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 15.05.2024 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebuse

menetlemisega

seotud

menetluskulud

jätta

MBi

kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-23-10511

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MB (hageja) esitas 24.07.2023 oma seadusliku esindaja HBi (ema) kaudu Pärnu Maakohtule

hagi VBi (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks.

2. Maakohus võttis hagi 18.09.2023 määrusega menetlusse. Kohtul ei õnnestunud

hagimaterjale kostjale hageja esitatud aadressile kätte toimetada.

Maakohtu määrus

3. Maakohus jättis 15.05.2024 määrusega hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 426

lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata ja menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel menetlusosaliste endi

kanda ning märkis, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

4. TsMS § 70 lg-te 1 ja 2 ning § 75 lg 1 alusel tuleb kohtul avalduse saamise järel kontrollida,

kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule ja seejärel,

kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati.

5. Rahvastikuregistri andmetel on hagejal ja tema seaduslikul esindajal Xxxxxxxxx

kodakondsus ning nad elavad praegu Eestis ajutise kaitse elamisloa alusel. Kostjal on

Xxxxxxxxx kodakondsus ja kostja elab jätkuvalt Xxxxxxxxxs. Seega kuulub kohtualluvuse

kindlakstegemisel kohaldamisele Eesti Vabariigi ja Xxxxxxxxx leping õigusabi ja õigussuhete

kohta tsiviil- ning kriminaalasjades (õigusabileping).

6. Kohtualluvuse vanemate ja laste vahelistes õigussuhetes määratlevad õigusabilepingu art 28

lg-d 2, 3 ja 5.

7. Kuna lapse elukoht on Eestis ja isa elukoht on Xxxxxxxxxs ehk vanem ja laps ei ela ühe

lepingupoole territooriumil, siis ei kuulu kohaldamisele õigusabilepingu art 28 lg 2. Praegusel

juhul kuulub õigusabilepingu art 28 lg 3 järgi vanema ja lapse vahelises õigussuhtes

kohaldamisele Xxxxxxxxx seadus, kuna hageja (laps) on Xxxxxxxxx kodanik, ja seetõttu on

õigusabilepingu art 28 lg 5 järgi pädev kohus Xxxxxxxxx kohus.

8. Eeltoodu alusel leidis kohus, et tsiviilasi allub õigusabilepingu art 28 lg-te 3 ja 5 järgi

Xxxxxxxxx kohtule. Seega ei ole Eesti kohus pädev asja lahendama. Kohtul puudub võimalus

tsiviilasja kohtualluvusel edastamiseks Xxxxxxxxx kohtule, seega on hagejal õigus pöörduda

hagiga kostja elukohajärgse kohtu poole.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

9. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus asi uuesti avada. Hageja märgib, et kostja ei ela

enam Xxxxxxxxxs, vaid Yyyyyy ja seetõttu ei saa Xxxxxxxxx kohus asja lahendada.

10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel

jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu

määruse tühistamiseks.

2-23-10511

12. Maakohus leidis õigesti, et asjas kohaldub õigusabileping. Õigusabilepingu art 28 p 3

sätestab, et kui kellelgi vanematest ja lastest on elukoht teise lepingupoole territooriumil,

määratakse nende vahelised õigussuhted selle lepingupoole seadusandlusega, kelle kodanik on

laps. Art 28 p 5 sätestab, et artikli p-s 3 märgitud õigussuhetes otsuste langetamiseks on pädevad

selle lepingupoole kohtud, kelle seadusandlust tuleb kohaldada nendel juhtudel. Vaidlust ei ole

selles, et laps on Xxxxxxxxx kodanik. Kuna laps on Xxxxxxxxx kodanik, allub elatise vaidlus

õigusabilepingu artikli 28 punktide 3 ja 5 koosmõjus Xxxxxxxxx kohtutele. Seega ei oma

praegusel juhul määravat tähtsust asjaolu, kas kostja elab hetkel Xxxxxxxxxs või Yyyyyyy,

kuna ühise elukoha puudumise korral määratakse kohtualluvus lapse kodakondsuse järgi.

Asjaolu, et kostja väidetavalt elab nüüd Yyyyyyyy, ei anna seega alust maakohtu määrust muuta

ega tühistada.

13. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu

määruse muutmata.

14. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel

avaldaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)