2-19-14932/325 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Ulvi

Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

05.07.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-14932

Kohtuasi

X

avaldus

ühise

hooldusõiguse

lõpetamiseks,

ainuhooldusõiguse

saamiseks

ja

suhtluskorra

määramiseks

Y avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks,

lõpetatud

osas

ainuhooldusõiguse

saamiseks

ja

suhtluskorra määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.11.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Hanna Kivirand

Puudutatud

isik

Y

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepingulised esindajad Reet Vokk ja vandeadvokaat Erki

Siht

Puudutatud isik C (isikukood XXXXXXXXXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Marika

Jaanson

Puudutatud

isik

Viimsi

Vallavalitsus

(registrikood

75021250), lepinguline esindaja AV

Puudutatud isik Tallinna Linnavalitsus, Pirita Linnaosa

Valitsuse kaudu (registrikood 75014250), lepinguline

esindaja MV

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

2-19-14932

RESOLUTSIOON

1. Jätta vastu võtmata X 06.12.2023 menetlusdokumendi lisa 1 (lastepsühhiaatri AK

koostatud epikriis) ja lisa 3 (X 05.09.2023 esitatud seisukoht siinses kohtuasjas).

Ülejäänud tõendid võtta vastu.

2. Võtta vastu Y 16.05.2024 menetlusdokumendile lisatud tõend.

3. Jätta X määruskaebus rahuldamata.

4. Jätta Harju Maakohtu 22.11.2023 määrus muutmata.

5. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud X kanda, v.a Cle määratud

esindaja kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda.

6. Mõista Xlt Y kasuks välja menetluskulude hüvitis 1076,10 eurot. Nimetatud

summalt tuleb alates määruse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni

maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist. Teistel

menetlusosalistel ei ole määruskaebemenetluses hüvitatavaid menetluskulusid

tekkinud.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldused, nende aluseks olevad asjaolud ja menetluse käik

1. X (ema) esitas 27.09.2019 Harju Maakohtule avalduse, milles palus lõpetada vanemate

ühise hooldusõiguse Q (tütar) ja C (poeg) suhtes ning anda hooldusõiguse täies ulatuses

emale. Samuti esitas ema esialgse õiguskaitse taotluse. Harju Maakohus rahuldas 01.10.2019

määrusega esialgse õiguskaitse taotluse ja määras, et kuni asjas kohtulahendi jõustumiseni on

laste viibimiskoha ainuotsustusõigus emal ning isa võib üks kord nädalas kahe tunni vältel

kohtuda lastega neutraalse kolmanda isiku määratud ajal ja valitud kohas erialase väljaõppe

saanud spetsialisti järelevalve all.

2. Y (isa) esitas 30.09.2019 Harju Maakohtule avalduse (tsiviilasi nr 2-19-15122), milles

palus lõpetada vanemate ühise hooldusõiguse laste elu- ja viibimiskoha, tervise- ja

haridusküsimuste osas ja anda selles osas hooldusõiguse isale, samuti määrata ema ja laste

suhtlemise korra järgmistel tingimustel:

1) emal on õigus regulaarselt kohtuda lastega; kohtumised toimuvad kaks korda kuus

nädalavahetuseti ehk iga kuu teisel ja neljandal nädalavahetusel;

2) vastavalt vanemate eelnevale kokkuleppele on lastel õigus viibida emaga vastavalt

nende soovidele selliselt, et laps tuuakse tagasi hiljemalt kell 20, kui ei lepita kokku

teisiti;

3) vastavalt vanemate eelnevale kokkuleppele on emal õigus viia lapsi nädala sees

huviringidesse/trennidesse ja tuua nad sealt tagasi vanema juurde, kelle juures laps

alaliselt elab;

2-19-14932

4) suvepuhkuste ajal (juunis, juulis, augustis) viibivad lapsed vähemalt 1 kuu emaga;

täpsemad ajad lepitakse kokku hiljemalt iga aasta 1. maiks;

5) jõulud (s.o 24–26.12) on lapsed paaritutel aastatel emaga ja paarisaastatel isaga ning

aastavahetuse (31.12–01.01) on lapsed paaritutel aastatel isaga ja paarisaastatel emaga;

6) enda sünnipäeva on vanematel õigus veeta lastega;

7) isadepäeva veedavad lapsed isaga ja emadepäeva emaga;

8) vanematel on õigus lastega suhelda telefonitsi, elektroonilisi jms vahendeid kasutades

ajal, kui nad viibivad teise vanema juures;

9) suhtluskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse poolte

vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on vastavate tingimustega

kirjalikult, e-kirja või sms-i teel nõustunud;

10) vanematel on õigus leppida kokku lisakohtumisi või muuta suhtluskorra toimumise

aega (nt vahetada nädalavahetusi vms), kui see on laste huvides ning lapsed seda ise

soovivad; selliste kokkulepete tegemine peab toimuma vanemate vahel ning selle

küsimuse lahendamist ei saa delegeerida lastele;

11) laste või ühe lapse haigestumise korral peab ema, kelle juures lapsed suhtlemiskorra

vms järgselt viibivad, sellest isa koheselt teavitama ning esimesel mõistlikul

võimalusel haige lapse või lapsed isa juurde koju tooma, kui pooled ei lepi kokku

teisiti ja/või haige lapse/laste transportimine ei kahjusta lapse või laste tervist; ema

peab tagama erakorralise arstiabi kättesaadavuse haigele lapsele või lastele koheselt

juhul, kui lapsed viibivad temaga või lapse või laste kohene transportimine isa juurde

ei ole võimalik või juhul, kui lapse seisund seda erakorraliselt nõuab;

12) juhul, kui vanemal tekib põhjendatud vajadus kokkulepitud ajal lastega kokkusaamise

kuupäeva tühistada, teavitab ta teist lapsevanemat vähemalt kolm kalendripäeva ette

sms-i sõnumi või e-kirja teel; teavitamine toimub esimesel võimalusel ja piisavalt

varakult, kui selgub vajadus kokkulepitud kohtumisaeg tühistada;

13) emal on alates 2020 õigus üks kord aastas minna lastega reisile; juhul, kui ema soovib

võtta lapsi, et minna väljasõidule ja/või reisile väljaspoole Eestit, peab ta sellest

avaldajale eelnevalt e-kirja teel teada andma enne reisi lõplikku planeerimist, kuid

mitte hiljem kui kuu enne reisi või väljasõidu toimumist; sellekohases teavituses peab

olema välja toodud laste väljaspool Eestit viibimise täpne aeg (kestus), koht ning

tagasisaabumise aeg Eestisse; välisreisile minekuks peab olema lastele tehtud kindlasti

reisikindlustus, milles on ka reisikatkemise risk fikseeritud;

14) vanemad kinnitavad, et hoiduvad tegevusest, mille tulemusena ei ole ühel vanemal

võimalik oma õigust koos lastega aega veeta vastavalt käesoleva suhtlemiskorraga

kokkulepitule; vanemad kohustuvad tegema enda poolt kõik, et lastega suhtlemine

saaks uue korra järgi toimima ning lastega suhtlemisel arvestatakse poolte

põhjendatud huve ja võimalusi; laste kasvatamisel kohustuvad vanemad lähtuma

eelkõige laste huvidest;

15) vanemad kohustuvad mitte sekkuma otseselt teise poole eraellu ja suhtuma

teineteisesse lugupidavalt ning viisakalt; lastega suhtlemisel välditakse igasuguste

hinnangute andmisest teise vanema või tema lähikondsete kohta; erimeelsuste

tekkimisel pöördutakse otse teise vanema poole ning tehakse kõik endast olenev

probleemi lahendamiseks vastastikusel kokkuleppel; vanem on kohustatud jälgima, et

ka tema lähikondne ei halvustaks laste kuuldes teist vanemat või tema lähikondseid;

16) vanemad kohustuvad teavitama oma elukoha ja sidevahendite andmete (telefoni nr,

e-posti aadress, elukoha aadress) muutumisest koheselt teist vanemat;

17) suhtluskord kehtib kuni laste täisealiseks saamiseni niivõrd, kui pooled ei otsusta

ühiselt seda kirjalikult või sellega võrdsustatud vormis tulevikus kokkuleppel muuta.

2-19-14932

3. Harju Maakohus liitis 18.10.2019 määrusega isa avalduse siinse tsiviilasjaga.

4. Isa esitas 22.11.2019 taotluse Harju Maakohtu 01.10.2019 esialgse õiguskaitse määruse

muutmiseks pojaga suhtlemise osas. Harju Maakohus rahuldas 03.12.2019 määrusega

osaliselt taotluse, tühistas osaliselt varasema esialgse õiguskaitse määruse ning määras, et

poeg viibib ja elab üle ühe nädala kummagi vanema elukohas (ühel nädalal on laps emaga,

järgmisel nädalal on laps isaga). Harju Maakohus jättis 01.07.2020 määrusega rahuldamata

isa taotluse esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskorra muutmiseks, 24.11.2020

määrusega ema taotluse esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskorra muutmiseks ja

20.12.2021 isa taotluse esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskorra muutmiseks.

5. Harju Maakohus määras 28.01.2021 Viimsi Vallavalitsuse taotlusel vanematele ja lastele

psühhiaatrilise-psühholoogilise kompleksekspertiisi.

6. Harju Maakohus lõpetas 23.11.2022 määrusega menetluse tütre osas ja jätkas avalduste

menetlemist poja osas, sest tütar sai kohtumenetluse ajal täisealiseks.

7. Ema esitas 09.02.2023 avalduse, milles palus määrata isa ja poja suhtlemise korra

järgmistel tingimustel:

1) isa veedab lapsega iga kalendrikuu teise ja neljanda nädalavahetuse reedest

esmaspäeva hommikuni, võttes lapse reede õhtul koolist/trennist ja viies esmaspäeva

hommikul uuesti kooli;

2) isa veedab lapsega iga kalendrikuu esimesel ja kolmandal nädalal kolmapäeva õhtu,

võttes lapse koolist/trennist ja tuues ema elukohta hiljemalt kell 20;

3) sügis-, talve- ja kevadvaheaja veedab laps vaheldumisi kord ühe, kord teise vanemaga,

sh 2023 veedab laps talvevaheaja emaga, kevadvaheaja isaga, sügisvaheaja emaga ja

talvevaheaja isaga;

4) jõulud (s.o 24.12–26.12) ja aastavahetuse (s.o 31.12–01.01) veedab laps vaheldumisi

ühel aastal emaga ja teisel aastal isaga – jõulud veedab laps paaris aastal emaga,

paaritul aastal isaga ning aastavahetuse paaris aastal isaga ja paaritul aastal emaga;

5) jaanipäeva (23.06–24.06) veedab laps paaritul aastal emaga, paaris aastal isaga;

6) emadepäeva veedab laps alati emaga, isadepäeva veedab laps alati isaga;

7) ema sünnipäeva veedab laps alati emaga, isa sünnipäeva alati isaga;

8) laps veedab suvekuudel (juuni, juuli, august) iga kalendrikuu esimese poole emaga

(kuupäevad 1–15) ja teise poole isaga (kuupäevad 16–30/31);

9) kui lapsel ei ole tulenevalt haigestumisest võimalik nädalavahetuseks isa juurde

minna, teavitab ema isa lapse haigestumisest ja kokkusaamist ei toimu; lapse

haigestumise tõttu ära jäänud lapse ja isa kokkusaamine asendatakse järgneva

nädalavahetusega;

10) vanem teavitab teist vanemat lapsega välisriiki reisimisest, reisi sihtkohast ja kestusest

viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 3 nädalat enne reisi algust; juhul, kui lapsega

puhkusreisile minek mõjutab teise vanema suhtluskorrast tulenevaid õigusi lapsega

suhtlemisel, on reisile minekuks vaja teise vanema kirjalikus vormis antud nõusolekut;

kui lapsega välisriiki reisimiseks on vajalik teise vanema kirjalikku või notariaalselt

tõestatud nõusolekut, annab vanem vastava nõusoleku mitte hiljem kui seitse päeva

enne kavandatud reisi algust; vanem, kelle käes on lapse reisidokument, isikutunnistus

või Euroopa ravikindlustuskaart, annab need reisivale vanemale üle mitte hiljem, kui

seitse päeva enne reisi;

11) kokkuleppel võivad vanemad teha igal ajal suhtluskorras muudatusi, sõlmides

erikokkuleppe taasesitamist võimaldavas vormis.

2-19-14932

8. Ema tegi isale kompromissiettepaneku, et laps viibib kaks nädalat ema juures ja ühe nädala

isa juures. Isa tegi emale vastuettepaneku, et laps viibiv kaks nädala isa juures ja ühe nädala

ema juures. Vanemad ei saavutanud kokkulepet ja jäid avaldustes esitatud taotluste juurde. Isa

tegi ettepaneku, et laps viibib nädala isa juures ja nädala ema juures ning vanemate ühine

hooldusõigus säilib. Ema ei nõustunud isa ettepanekuga.

Puudutatud isikute seisukohad

9. Ema vaidles isa avaldusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud poolte

endi kanda. Lapse huvides on elada ema juures ja seetõttu ei ole põhjendatud isa nõue määrata

kindlaks ema ja lapse suhtluskord. Samuti ei ole esialgse õiguskaitse korras 03.12.2019

määratud suhtluskord lapse huvides. Lapsel peab kooliperioodil olema üks kindel elukoht ja

võimalus regulaarselt nädalavahetuseti isaga suhelda. Vahelduv elukoht ei ole lapsele sobiv,

kuna see on lapse jaoks väsitav. Vanemate vahel puudub koostöö ja see põhjustab probleeme

lapse kasvatamise otsuste tegemisel. Isa suhtub emasse alavääristavalt, kuid lapse elus on isa

roll oluline ja vajalik.

10. Isa vaidles ema avaldusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud ema

kanda. Isa nõustus ema taotletud suhtluskorraga osas, mis kattus isa taotletud suhtluskorraga,

kuid muus osas on laste huvides määrata isa taotletud suhtluskord.

11. Lapse esindaja leidis, et lapse vanust, vajadusi ja huve arvestades ei ole lapse huvidega

kooskõlas muuta neli aastat kehtinud lapsele harjumuspärast nädal-nädal elukorraldust, kuid

lapse huvides oleks täiendavalt määrata lapse kohtumised vanemaga emadepäeval,

isadepäeval, vanemate sünnipäeval ja suvekuudel ning määrata ka reisimise korraldus

vastavalt ema taotlusele. Laps on sellise elukorraldusega harjunud pikema perioodi jooksul.

Hoolimata sellest, et laps on olnud kogu menetluse ajal kaasatud vanemate omavahelistesse

probleemidesse ning mõlemad vanemad on käitunud viisil, mis on olnud lapsele äärmiselt

häiriv, hoolivad mõlemad vanemad lapsest ning lapsel on mõlema vanemaga hea ja lähedane

suhe. Lapse huvides on hoida sidet ja häid suhteid mõlema vanemaga. Ei ole alust arvata, et

võrdne suhtlemine kummagi vanemaga kahjustaks last. Laps avaldas esindajale, et ta on

vahelduva elukohaga harjunud ja soovib viibida nii ema kui ka isa kodus. Laps kinnitas, et

mõlemad vanemad räägivad teise vanema kohta halba ja see ei meeldi talle.

12. Pirita Linnaosavalitsus ei toetanud ema taotletud suhtluskorra määramist ning tõi esile, et

lapse peab saama võimaluse parimaks arenguks lähtuvalt tema individuaalsetest vajadustest ja

eeldusest. Püsib ja stabiilne suhe vanematega on tugev kaitsetegur lapse arenguks. Äärmiselt

oluline on vanemate koostöö ja püüdlemine positiivse kaasvanemluse poole.

13. Viimsi Vallavalitsus leidis, et vanematel võiks säilida ühine hooldusõigus ning lapse

väljakujunenud elukorralust ei ole mõtet muuta. Laps on aastaid elanud esialgse õiguskaitse

määruse alusel nädala kaupa vahelduvalt emaga ja isaga, lapsele see sobib ning vanemate

suuremad erimeelsused hooldusõiguse teostamisel (koolivalik, reisimine) on lahendatud.

14. Harju Maakohus kuulas lapse 02.06.202 koolis ära. Ärakuulamisel rääkis laps õppimisest,

treeningutest ja sellest, mida ta teeb koos vanemate ja õega. Ta elab nädal-nädal vanemate

juures, ei tea kas see suhtlemiskord sobib talle, see on juba kaua olnud ja ta on sellega

harjunud. Esmaspäeval pärast kooli läheb ta isa juurde, võtab kõik õppevahendid kooli kaasa,

isa tuleb talle kooli vastu. Riided on tal ema ja isa juures. Alguses tahtis ta elada koos emaga,

aga ta mõtles selle üle ja soovib nüüd elada kaks nädalat emaga ja üks nädal isaga. Vanemad

on talle öelnud, et ta ise otsustaks, kuidas ja kellega ta sooviks elada. Talle meeldivad

2-19-14932

mõlemad vanemad, aga ta tahab emaga rohkem olla. Ta on juba harjunud sellega, et vanemad

ei saa kokkuleppele ja ootab et see vaidlus lõpeks. Kui on mingi mure või probleem, saab ta

arutada seda ema ja isaga. Ema ja isa on mõlemad normaalsed inimesed, vanasti nad riidlesid,

praegu on vaikus. Laps ei tea, kas ema ja isa suhtlevad omavahel.

Maakohtu määrus ja põhjendused

15. Harju Maakohus jättis 22.11.2023 määrusega rahuldamata vanemate avaldused ühise

hooldusõiguse lõpetamiseks ja rahuldas osaliselt vanemate avaldused suhtluskorra

määramiseks, määrates järgmise sisuga suhtlemise korra:

1) vanemad kasvatavad last võrdselt 50:50 printsiibil, viisil, et laps elab vahelduvalt

vanemaga ühe täisnädala esmaspäevast esmaspäevani; lapsega nädala veetnud vanem

viib lapse esmaspäeva hommikul kooli (või korraldab lapse koolimineku) ja teine

vanem, kelle nädal algab, võtab lapse koolist (või korraldab lapse toomise);

2) isadepäeva ja isa sünnipäeva veedab laps isaga, emadepäeva ja ema sünnipäeva

veedab laps emaga, kui laps viibib suhtluskorra järgi teise vanema juures;

3) vanemal, kelle juures laps suhtluskorra järgselt ei viibi, on õigus lapsega lapse

sünnipäeval kohtuda vähemalt kaks tundi; vanem teatab kohtumise aja soovist teisele

vanemale vähemalt viis päeva ette;

4) suvekuudel (juuni, juuli, august) veedab laps paarisaastal iga suvekuu esimese poole

(kuupäevad 1–15) emaga ja paaritul aastal isaga; iga suvekuu teise poole (kuupäevad

16–30/31) veedab laps paaritul aastal emaga ja paarisaastal isaga;

5) vanemal on õigus lapsega koos reisida välisriiki korraga kaheks nädalaks, teavitades

teist vanemat reisi sihtkohast ja kestusest vähemalt kolm nädalat enne reisi algust ette;

6) vanemate omavaheline suhtlus toimub üksnes lapsesse puutuvates küsimustes ja

e-kirja teel.

Maakohus jättis poolte menetluskulud nende andi kanda ja lapsele määratud esindaja kulud

riigi kanda.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole alust rahuldada vanemate hooldusõigust

puudutavaid taotlusi. Kuigi vanemate suhted on konfliktsed, ei ole nende vahel lapse

hooldusõigust

puudutavates küsimustes

selliseid

erimeelsusi,

mis tingiksid

ühise

hooldusõiguse lõpetamise.

Seades esikohale lapse huvid, ei ole põhjust muuta lapse pikalt kestnud elukorraldust.

Viimasel kohtumisel kinnitas laps esindajale, et ta on mõelnud selle üle, et nädal-nädal oleks

väga hea ja ta oli selles kindel. Lähtudes lapse soovist tegi ka isa emale vastava ettepaneku,

kuid ema ei nõustunud sellega. Kuigi kohtu määratav suhtluskord ei pruugi vastata vanemate

ootustele, tuleb arvestada, et lapse huvi kaalub üles vanemate huvid.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

16. Ema esitas määruskaebuse, milles palub muuta osaliselt maakohtu määratud suhtluskorra

p 1 järgmiselt: „Laps veedab septembrist kuni kooliaasta lõpuni kaks nädalat emaga ja üks

nädal isaga. Lapsega koosolnud vanem viib lapse esmaspäeva hommikul kooli (või korraldab

lapse koolimineku) ja teine vanem, kelle nädal algab, võtab lapse esmaspäeval koolist (või

korraldab lapse toomise)“.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt jättis maakohus välja selgitamata lapse tegelikud huvid

ja soovi.

2-19-14932

Määratud suhtluskord on vaidlustatud osas vastuolus lapse sooviga. Laps soovis maakohtu

menetluse ajal ja soovib ka praegu elada rohkem aega ema kui isa juures. Sellist soovi avaldas

laps nii kohtunikule ärakuulamisel kui ka teistele menetlusse kaasatud isikutele, samuti

ekspertidele. Olukorras, kus lapse esindaja käis pärast seda lapsega koolis vestlemas ja laps

avaldas teistsugust soovi, oleks maakohus pidanud lapse uuesti ära kuulama. Laps ei ole

tegelikult oma soovi muutnud. Kohaliku omavalitsuse esindajad ei ole lapse soovi kohaselt

välja selgitanud. Pirita Vallavalitsuse esindaja ei olnud lapsega viimasel ajal suhelnud ning

Viimsi Vallavalitsuse esindaja arvamust ei saa arvestada, sest laps viibis ärakuulamisel koos

isaga, kes mõjutab last. Laps kardab isa juuresolekul arvamust avaldada.

See, et maakohus määras esialgse õiguskaitse korras lapsele nädala kaupa vahelduva elukoha

ja maakohus tegi asjas lõpplahendi alles neli aastat hiljem, ei tähenda, et laps on nädal-nädal

suhtluskorraga harjunud. Laps ise ei kinnita seda. Senine suhtluskord tekitab lapses pingeid –

lapse närib küüsi ja huuli ning ei taha minna isa juurde. Samuti toimub isa juures tagasilangus

õppetöös.

Maakohus jättis arvestamata isa negatiivse suhtumise lapsesse ja selle, kuidas see lapsele

mõjub. Lapse huvides ei ole viibida emasse negatiivselt suhtuva isa juures üle ühe nädala, sest

see mõjutab last ja kahjustab lapse suhet emaga. Isa poolt tehtava kahju vähendamiseks on

vaja, et laps elaks emaga kaks nädalat ja isaga nädala.

Maakohus jättis arvestamata ema väited selle kohta, et ajal, mil laps viibib suhtluskorra järgi

isa juures, on isa tegelikult Eestist ära ja lapsega tegeleb isa elukaaslane, kellel ei ole lapse

suhtes juriidilisi õigusi.

17. Isa

vaidles

määruskaebusele

vastu,

palus

jätta

selle

rahuldamata

ning

määruskaebemenetlusega seonduvad menetluskulud ema kanda.

Isa hinnangul ei ole põhjust maakohtu määrust muuta. Maakohus ei ole diskretsiooni piire

ületanud ja on teinud kõiki asjaolusid ning tõendeid arvestades lapse huvides õige lahendi,

mille kohaselt laps soovib mõlema vanemaga elada võrdse aja.

Ema määruskaebuses esitatu ei vasta tõele ja seda on korduvalt menetluses ümber lükatud

tõenditega. Maakohus arvestas lahendit tehes põhjendatult lapse esitatud seisukohaga, mille

kohaselt soovis laps kindlalt elada nädala kaupa mõlema vanemaga.

Ema manipuleerib pojaga jätkuvalt ja laps on häiritud vanemate vahelisest vaidlusest. Poeg on

mitmel korral tulnud ema juurest koju nuttes ja soovib elada ilma pideva vaidluseta vanemate

vahel. Ema manipuleerimine pojaga ei lähtu lapse parimatest huvidest. Määruskaebus tuleb

jätta rahuldamata, kuna see on vastuolus lapse huvidega.

18. Lapse esindaja ei toetanud ema määruskaebust. Maakohtu määrus on põhjendatud ja

vastab lapse huvidele. Lapse huvidele ei vasta see, et muuta pikemal perioodil tavapäraseks

saanud elukorraldust.

19. Viimsi Vallavalitsus ei toetanud ema määruskaebust. Maakohtu määratud suhtluskord on

seaduslik ja põhjendanud ning arvestab lapse parimate huvidega.

Viimsi Vallavalitsuse lastekaitse vanemspetsialist vestles koos lapse esindajaga 14.12.2023

lapsega koolis. Laps oli kurb, et vanemate vaheline vaidlus veel kestab. Lapsega vesteldes

selgus, et laps saab mõlema vanemaga hästi läbi. Laps saab aru suhtluskorrast, et on nädala

emaga ja nädala isaga. Lapse sõnul sobib see isale, kuid emale mitte. Hiljuti leidis aset

2-19-14932

juhtum, kus isa oli kolm päeva Eestist ära ja laps oli sel ajal koos isa uue naisega, lapsel tekkis

segadus, et kuna isa naisel ei ole hooldusõigust, võiks ta olla need päevad emaga. Lapse sõnul

töötab isa Eestis ja see oli ainuke kord, kui isa oli kodust ära. Isa uue naisega saab laps hästi

läbi ja arvab, et ta on tore. Isa käib koos lapse ja uue perega koos reisimas ning laps käib ka

emaga koos reisimas. Laps selgitas, et ta soovib kooli ajal olla nädala emaga ja nädala isaga

ning koolivaheaegadel kaks nädalat emaga ja kaks nädalat isaga.

Lastekaitse vanemspetsialist arvab, et laps on ema poolt mõjutatud. Lapse vanust arvestades

on raskesti usutav, et ta oskab hooldusõiguse mõistest selliselt aru saada, et isa naisel ei ole

hooldusõigust.

20. Pirita Linnaosa valitsus leidis, et vahelduv elukoht ilma selleks vajalikke tingimusi

täitmata, sh vanemate vaheline konfliktsus ja puudulik suhtlusvõime, teenib vanemate huve

praktilisuse ja võrdsuse poolest, kuid ei arvesta lapse huvidega.

Pirita Linnaosa valitsuse lapse heaolu spetsialist tegi lapse ema juurde koduvisiidi, kus vestles

lapsega eraldi toas. Laps rääkis, et saab koolis hästi hakkama ja oma perekonnaliikmetega

hästi läbi. Laps leidis, et nädala kaupa olev suhtluskord on keeruline, kuna peab oma riideid

pakkima ja tassida. Ema aitab teda pakkimisel, kuid isa mitte. Lapse sõnul soovib ta

suhtluskorda, kus elab nädal isaga ja kaks nädalat emaga. Suvevaheajal soovib olla kahe

nädala kaupa mõlema vanemaga.

Menetluse edasine käik

21. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

22. Isa esitas 16.05.2024 seisukoha, milles tõi esile, et Pirita Linnaosa valitsuse lapse heaolu

spetsialist ei arvestanud koduvisiidil lapse heaoluga ega selgitanud välja lapse tegelikku tahet.

Nimelt vestles lapse heaolu spetsialist lapsega eesti keeles, kuigi lapse emakeel on vene keel.

Laps ei saanud spetsialisti küsimustest aru ja väljendas hiljem selle kohta isale pahameelt,

öeldes, et ei tea, kas vastas küsimustele vastavalt oma tahtele ja soovile. Mh on ei ole Pirita

Linnaosa valitsus esitanud seisukohta, kas toetab ema määruskaebust, vaid on arusaamatult

teinud vanemate suunas etteheiteid vahelduva suhtluskorra täitmise osas.

Isa leiab, et maakohus on asjas jõudnud parima lahenduseni ning lapse huvides on menetluse

lõppemine ja harjunud elukorralduse jätkamine. Laps on menetluses korduvalt kinnitanud

enda soovi elada nädal emaga ja nädal isaga.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

23. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust muuta,

mistõttu tuleb määruskaebus jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659

rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata, kuid täiendada tuleb kohtumääruse

põhjendusi.

24. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651

lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Ema vaidlustas määruskaebuses üksnes maakohtu määruse resolutsiooni p 5.1, mille kohaselt

elab laps vahelduvalt ühe täisnädala emaga ja ühe täisnädala isaga. Seda arvestades kontrollib

2-19-14932

ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes osas, millega maakohus määras lapsele

vanematega suhtlemise vahelduva elukoha põhimõttel. Ülejäänud osas ei ole menetlusosalised

maakohtu määrust vaidlustanud.

25. Ringkonnakohus võtab TsMS § 662 lg 3 ja § 238 lg 1 I lause alusel vastu isa 16.05.2024

menetlusdokumendile lisatud audiofaili koos tõlkega ning ema 06.12.2023 määruskaebusele

lisatud audiofaili ja video koos tõlkega ning fotod. Lastepsühhiaatri AK koostatud epikriisi ja

ema siinses kohtuasjas 05.09.2023 esitatud menetlusdokumendi jätab ringkonnakohus vastu

võtmata, sest need juba sisalduvad toimikus (IV kd, tl 195–196; VI kd, tl 3–7).

26. Kolleegiumi hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määrust

vaidlustatud osas muuta. Maakohtu määratud suhtluskord vastab lapse huvidele ja

määruskaebuses ei ole toodud esile selliseid asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et lapse

huvidele vastab paremini see, kui laps viibib vahelduvalt emaga rohkem aega kui isaga, mitte

võrdse osa ajast. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt koosmõjus TsMS §-ga

659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele ja

täienduseks maakohtu määruse põhjendusele märgib kolleegium järgmist.

26.1. Maakohus ei ole kolleegiumi hinnangul suhtluskorda määrates jätnud lapse huve välja

selgitamata.

26.2. Ringkonnakohus märgib, et lapsel on PKS § 143 lg 1 järgi õigus isiklikult suhelda

mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult.

Vanemate lahuselu korral peavad vanemad PKS § 143 lg 21 järgi leppima kokku lahuselava

vanema ja lapse suhtlemises ning kui nad seda ei suuda, määrab vanemate vaidluse korral

kohus lapse ja lahus elava vanema suhtlemise korra. Vanema ja lapse suhtlemise korda

määrates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi lähtuma esmajoones lapse huvidest, kuid arvestama

seejuures ka nii vanemate hooldusõigust, vanemate õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse

õigust ja huvi vanematega suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda

arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi. Lapse huvide väljaselgitamiseks tuleb mh

lastekaitse seaduse § 21 lg 2 järgi kuulata laps tema vanust ja arengutaset arvestades ära

sobival viisil ning võtta lähtuvalt lapse vanusest ja arengutasemest tema arvamus arvesse ühe

asjaoluna huvide väljaselgitamisel. Vajadusel peab kohus ise välja selgitama asjaolusid, et

kujundada seisukoht, milline suhtluskord on laste parimates huvides. Sobiv suhtluskord tuleb

määrata üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes, arvestades lapse väljakujunenud elurütmi, arengut

ja vanust. Seejuures peab suhtlemiskorra regulatsioon tagama lahus elava vanema ja lapse

suhtlemisõiguse määral, mis vastab lapse huvidele ning tagab isiklikud suhted ja kontakti

mõlema vanemaga (vt RKTKm 15.02.2023, 2-21-5895, p 14–15; RKTKm, 09.11.2011, 3-2-

1-83-11, p 21–22; RKTKo 21.03.2007, 3-2-1-13-07, p 33).

Eelneva kohaselt määrab kohus lahus elava vanema ja lapse suhtlemise korra lapse huvidest

lähtudes, kaaludes kõiki asjas esitatud asjaolusid, ning kõrgema astme kohus sekkub alama

astme kohtu kaalutlusotsusesse üksnes juhul, kui alama astme kohus on eksinud asjaolude

kaalumisel, kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme või rikkunud oluliselt menetlusõiguse

normi.

26.3. Siinses asjas leidis maakohus, et lapse huvides ei ole muuta tema senist harjumuspärast

elukorraldust, s.o Harju Maakohtu 03.12.2019 esialgse õiguskaitse määruse järgset lapse

nädala kaupa vahelduvat elukohta ühe ja teise vanema juures, ning maakohus oli kindel, et

lapse huvides on see, et vanemad kasvatavad last 50:50 põhimõttel selliselt, et laps elab

vahelduvalt ühe täisnädala (esmaspäevast esmaspäevani) ühe vanemaga ja teise nädala teise

2-19-14932

vanemaga. Kuigi maakohtu põhjendus on napp, ei ole ringkonnakohtul alust arvata, et

maakohtu järeldus ei vastaks asjas kogutud teavet, tõendeid ja esitatud arvamusi arvestades

lapse huvidele.

26.4. Asjas kogutud tõendid ja menetlusse kaasatud isikute arvamused kinnitavad üheselt, et

mõlemad vanemad on konfliktsed ja kahjustavad sellega lapse huve, kuid suudavad tagada

lapse tavapäraste vajaduste rahuldamise.

Vanemad vaidlevad siinses asjas lapse elu- ja viibimiskoha ning lapsega suhtlemise

korralduse üle alates 2019 ning mõlemad vanemad soovisid kuni maakohtu menetluse lõpuni

lõpetada

osaliselt

või

täielikult

ühise

hooldusõiguse

ning

saada

endale

lapse

ainuhooldusõiguse. Seejuures vaidlesid vanemad eelkõige selle üle, kumma vanema juures

peaks laps elama ning kumbki vanem soovis järjekindlalt, et laps elaks temaga ja suhtleks

mingil määral ka teise vanemaga.

Arvestades vanemate tavapärasest oluliselt erinevat erimeelsuste lahendamise viisi

(konfliktsust), taotles Viimsi Vallavalitsus vanematele ja lastele kompleksekspertiisi tegemist

ning

maakohus

rahuldas

28.01.2021

määrusega

ekspertiisitaotluse.

23.02.2022

ekspertiisiaktides tuvastasid eksperdid mõlema vanema puhul rõhutatud iseloomujooned,

millest tulenevalt on vanematel raskusi mõista laste emotsionaalseid ja arengulisi vajadusi,

mille rahuldamata jätmine kahjustab lapse psühho-emotsionaalset arengut, kuid vanemad

mõistavad ja suudavad rahuldada lapse igapäevaeluks tarvilikke põhivajadusi. Seejuures

tuvastasid eksperdid, et mõlemal vanemal esineb kohati raskusi oma emotsioonide

reguleerimisega, millest tulenevalt võivad nad käituda impulsiivselt, ning vanemad

lahendavad oma probleeme laste kaudu, seejuures soovib isa ülemääraselt kontrollida last

ning ema kontrollida lapse kaudu isa. Seega ei kinnita ekspertiisiaktid, et üks vanem (ema)

suudab tagada lapse heaolu ja järgida lapse huve paremini kui teine. Pigem kinnitavad need

seda, et mõlemal vanemal on isiksuseomadused, mis takistavad lapse heaolu täiel määral

tagada ning mõlemad vanemad kahjustavad seetõttu oma tegevusega lapse heaolu ja arengut.

Seda kinnitavad ka vanemate poolt kohtumenetluses, sh määruskaebemenetluses esitatud

video- ja audiofailid ning fotod lapsest, millest nähtub, et mõlemad vanemad salvestavad

lapse öeldut ja lapse seisundit enda soovitud eesmärkide saavutamiseks siinses menetluses,

ega taju sellise tegevuse kahjustavat mõju lapsele.

Sellest tulenevalt ei ole kolleegiumi alust arvata, et ema suudab isast paremini tagada lapse

heaolu ja arvestada paremini lapse vajadusi.

26.5. See, et ema arvates on laps pinges (närib küüsi ja huuli) seetõttu, et peab vahelduvalt

elama nädala kaupa isa juures ja on ühe korra keeldunud isa juurde minemast, ei anna alust

järeldada, et suhtluskorda tuleks ema taotletud viisil muuta. Arvestades mõlema vanema

käitumist ja konfliktide lahendamist lapse kaudu, ei ole võimalik järeldada, et lapse pinged

tulenevad määratud suhtluskorrast ja langevad ära, kui vähendada lapse isa juures viibimise

aega. Pigem kinnitavad ekspertiisiaktid seda, et lapse pinged tulenevad vanemate

konfliktsusest ja suutmatusest tagada omavaheliste konfliktide lahendamisel lapse heaolu.

Seega tuleb lapse heaolu huvides vanematel õppida omavahelisi erimeelsuse lahendama

omavahel, segamata sellesse last. Ka ekspertiisiakti kohaselt avaldas laps soovi, et vanemad

ära lepiksid. Seejuures ei avaldanud laps oma tundeid seoses vanemate vahelise konfliktiga,

kuid laps väljendas mitteverbaalselt häiritust vanemate vahelisest konfliktist.

26.6. Ka isa negatiivne suhtumine emasse ei anna alust suhtluskorda muuta. Ekspertiisiaktid

ei kinnita, et isa suhtumine oleks kahjustanud ema ja lapse vahelist suhet. Lapse kohta tehtud

2-19-14932

akti kohaselt ei avaldunud lapse käitumises erinevusi ema või isaga eraldi suheldes, lapsel on

mõlema vanemaga hea ja lähedane suhe ning ta ei avaldanud hirmu kummagi vanema suhtes

ega raskusi kummagi vanemaga eraldi suheldes. Üksnes mõlema vanemaga koos suheldes

väljendub lapse käitumises pinge, mis süveneb vanemate vahelise konfliktse suhtumise

intensiivistumisel. Sellest tulenevalt ei ole ringkonnakohtul alust arvata, et isa negatiivne

suhtumine emasse mõjutaks last vähem siis, kui laps viibiks isaga praegusega võrreldes

väiksema osa ajast. Küll tuleb isal lapse huve arvestades selgelt korrigeerida oma käitumist ja

suhtumist emasse, et tagada lapse heaolu.

26.7. Maakohtu määruse muutmiseks ei anna alust ka ema väited lapse soovi nõuetekohaselt

välja selgitamata ja arvestamata jätmise kohta.

Kolleegium märgib esmalt, et kohus määrab suhtluskorra, lähtudes lapse huvidest ega saa

määrata lapse soovikohast suhtluskorda, kui see ei ole lapse huvides.

Siinses asjas on laps korduvalt rääkinud kohaliku omavalitsuse esindajatega, kohtumenetluses

lapsele määratud esindajaga ja kohtunikuga. Kõigist vestlustest ilmneb see, et lapsele

põhimõtteliselt sobib vahelduv elukoht. Lisaks on laps avaldanud soovi elada ema juures

rohkem aega kui isa juures. 12.09.2023 toimunud ärakuulamisel avaldas lapsele määratud

esindaja, et samal päeval teisi ette teavitamata lapsega koolis vesteldes avaldas laps, et kui

vanemad lubavad teise vanemaga reisima minna, oleks nädala kaupa kummagi vanema juures

elamine väga hea, seejuures oli laps oma seisukohas kindel ja selgitas, et varem arvas ta, et

ema on lähem, sest ema on ta sünnitanud, kuid nüüd on ta suurem poiss juba.

Kuigi laps avaldas vahetult enne asjas lõpplahendi tegemist varasemast mõnevõrra erinevat

soovi, on laps kogu kohtumenetluse vältel pidanud vahelduvat elukohta talle sobivaks. Seda

arvestades järeldas maakohus õigesti, et laps on senise elukorraldusega harjunud ja seda ei ole

põhjust muuta.

Lapse avaldatud konkreetsemat soovi elada rohkem aega ema kui isaga, tuleb aga hinnata

koosmõjus ekspertiisiaktist nähtuva järeldusega, et lapsel on vanemate pikaajalisest

konfliktsusest tingitud lojaalsuskonflikt. Seega kipub laps avaldama soovi vastavavalt

vanemate mõjutustele, sooviga hoida ära vanemate pahameelt ja tülisid, mistõttu ei saa

järeldada, et lapse väljendatud soov, ka siis, kui lapse arengutase võimaldab tema soovi

väljendada, on alati vabalt välja kujunenud. Kummagi vanema mõjutustele lapse soovi

kujunemisel on kohtumenetluses viidanud ka vanemad ise. Seetõttu saab kõige

neutraalsemaks ja lapse tegelikule tahtele vastavaks pidada sellist lapse soovi väljendust, mis

on tehtud ilma kõrvaliste mõjutusteta. Arvestades seda, et lapse esindaja ei teavitanud

viimasel korral lapsega rääkimise eel vanemaid sellest, et ta läheb lapsega kohtuma, saab sel

kohtumisel lapse avaldatud soovi pidada ka kõige lähedasemaks lapse tegelikule soovile.

Samuti oli see avaldatud ajaliselt kõige hiljem, sh kajastab lapse soovi ja selle võimalikke

muutusi kõige ajakohasemalt.

Eeltoodut arvestades lähtus maakohus õigesti lapse viimati avaldatud soovist. Seejuures ei

pidanud maakohus lapse esindajalt saadud teabe tõttu last uuesti ära kuulama, sest maakohus

oli lapse 02.06.2023, s.o kolm kuud varem ära kuulanud ja sai selle alusel koos lapse

esindajalt saadud täiendava teabe alusel kujundada oma siseveendumuse.

26.8. Seda, et lapse õppetöös toimub tagasilangus ajal, mil ta viibib isa juures, asjas kogutud

tõendid ei kinnita. Lapse esindaja vestles 2022 septembris ja 07.03.2023 lapse kooli HEV

koordinaatori OMga, kes kinnitas, et hoolimata erivajadusest (ATH), suudab laps üldjoontes

2-19-14932

süveneda ja saab õppimisega hakkama. Seejuures kinnitas lapse esindaja ka viimasel

ärakuulamisel kohtule, et samal päeval koolis last ära kuulates kinnitas OM, et lapsel ei olnud

kogu õppeaasta vältel õpiraskusi ning kool ei ole märganud, et tegemist oleks erivajadusega

(ATH) lapsega.

26.9. Maakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust ka ema väited selle kohta, et isa on

viibinud Eestist eemal ajal, mil suhtluskorra järgi viibis laps tema juures. Vanematel võib tulla

elus ette olukordi, kus nad peavad töö vms põhjustel viibima Eestist eemal ega saa seetõttu

lapse eest ise vahetult hoolitseda. Sellises olukorras peavad vanemad tagama selle, et laps ei

jääks järelevalveta ja vajaliku hooleta. Seetõttu on tavapärane, et ajal, mil laps viibib

suhtluskorra järgi vanema juures, võib vanem sellise vajaduse ilmnedes korraldada lapse eest

hoolitsemise teiste isikute, sh oma lähedaste (elukaaslase, vanemate jt) abil. Selline ajutine

vajadus ei anna aga alust muuta suhtluskorda, sh muuta seda edasiulatuvalt olukorras, kus ei

ole teada, et isa peab tulevikuks korduvalt ja teatud regulaarsusega viibima Eestist eemal

olulise osa ajast.

27. Ülaltoodud põhjendustel jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu

määruse muutmata.

28. Hagita menetluses maakohtu menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse

kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib TsMS § 696 lg 3 järgi esitada

määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

29. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebemenetlusega seotud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitaja kanda, v.a lapse esindaja kulud,

mis jäävad TsMS § 172 lg 3 II lause alusel riigi kanda. Arvestades, et vaid isa on esitanud

määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulude nimekirja, tuleb määrata kindlaks isa

menetluskulude suurus. Teistel menetlusosalistel ei ole toimiku materjalidest nähtuvalt

määruskaebemenetluses menetluskulusid tekkinud, seega ei ole vaja määrata kindlaks neile

hüvitatavate menetluskulude suurust.

30. Ringkonnakohus määrab menetluskulude jaotuse alusel TsMS § 174 lg-te 1 ja 3 ning

TsMS § 175 lg 1 järgi vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude

suuruse.

Isa esitatud menetlusekulu nimekirja järgi on tema määruskaebemenetlusega seotud

menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 1076,10 eurot (sh käibemaks). Nimekirjade

kohaselt kulus isa lepingulisel esindajal määruskaebemenetluse toimingutele kokku

5,25 tundi,

sh

27.12.2023

määruskaebusele

vastuse

koostamiseks

3,75

tundi,

käibemaksumääraga 20%, s.o 765 eurot (3,75 tundi × 170eurot/tund + 20%) ja 15.05.2024

seisukoha koostamiseks, lastekaitse ja lapse esindaja seisukohtadega tutvumiseks, tõendite

esitamiseks ja menetluskulude nimekirja koostamiseks 1,5 tundi, käibemaksumääraga 22%,

s.o 311,10 eurot (1,5 tundi x 170 eurot/tund + 22%). Muid kulusid toimikust ei nähtu.

Arvestades määruskaebuse ja vastuste sisu ning mahtu on kolleegiumi hinnangul esindaja

tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud kogu ulatuses põhjendatud ja vajalik.

Menetluskulude nimekirja järgi on isa lepingulise esindaja tunnitasu 170 eurot (lisandub

käibemaks), mis ei ületa vandeadvokaadi keskmist tasumäära sarnase keerukusega asja puhul.

2-19-14932

Seega on isa vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku 1076,10 eurot, mis tuleb isa

kasuks emalt välja mõista. Vastavalt isa taotlusele tuleb emal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.

31. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab TsMS § 178 lg 1 järgi

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus ja menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178

lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)