2-22-17357/90 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Vallo Kariler ja Ulvi Loonurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

05. juuli 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-17357

Kohtuasi

X hagi Q ja Y vastu ebaõigete andmete

ümberlükkamiseks ning varalise ja mittevaralise

kahju hüvitamiseks

Q vastuhagi X vastu ebaõigete andmete

ümberlükkamiseks ning varalise ja mittevaralise

kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27. veebruari 2024 otsus

Kaebuse esitaja, liik ja hind

Q apellatsioonkaebus 8548 eurot

X vastuapellatsioonkaebus 3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme

Kostja: Q (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaadi abi Märt Mürk

Kohtuistungi toimumise aeg

20. juuni 2024

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 27. veebruari 2024 otsus osas, millega maakohus

rahuldas osaliselt X hagi Q vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja

kohustas Q ümber lükkama väited, nagu ei oleks X Tallinn, Tina tn 16 ja Gildi tn

8 korteriühistu juhatuse esimehe kohustusi kohaselt täitnud, nagu ta oleks Gildi tn

8 korteriomanikele valetanud ning nagu ta oleks avaldanud W, Q ja C kohta

valeinfot ja neid isikuid laimanud, samuti menetluskulude jaotuse osas.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hageja nõude

ebaõigete andmete ümberlükkamiseks tühistatud osas rahuldamata ja jaotab

menetluskulud. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata.

2. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

2-22-17357

2.1. Jätta rahuldamata Q taotlus 17.01.2024 kohtuistungi protokolli

parandamiseks.

2.2. Rahuldada X hagi Q vastu osaliselt.

2.3. Kohustada Q ümber lükkama X kohta avaldatud ebaõiged faktiväited ja

edastama Tallinn, Gildi tn 8 korteriühistu liikmetele e-kirja teel, veebilehe

https://korto.ee/public ja korteriühistu teadetetahvli (mis asub elamu

trepikojas) kaudu hiljemalt kolme kalendripäeva jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest järgmise sisuga teate: „Käesolevaga annan teada, et minu poolt

esitatud väited, nagu oleks X Gildi tn 8 KÜ 10.12.2021 üldkoosolekul tõendeid

fabritseerinud ei vasta tõele. Lugupidamisega Q.“

2.4. Jätta rahuldamata X nõue kohustada Q lükkama Tallinn, Gildi tn 8

korteriühistu liikmete ees ümber väited, nagu ei oleks X oma korteriühistu

juhatuse esimehe kohustusi kohaselt täitnud, nagu ei omaks X korteriühistu

juhatuse esimehena töötamiseks vajalikku pädevust ja kogemusi, nagu oleks X

10.12.2021 üldkoosolekul Gildi tn 8 korteriomanikele valetanud ning nagu

oleks X W, Q ja C kohta avaldanud valeinfot ja neid isikuid laimanud.

2.5. Jätta rahuldamata X nõue kohustada Q lükkama Tallinn, Tina tn 16

korteriühistu liikmete ees ümber väide, nagu ei oleks X oma korteriühistu

juhatuse esimehe kohustusi kohaselt täitnud ja nagu ei omaks X korteriühistu

juhatuse esimehena töötamiseks vajalikku pädevust ja kogemusi.

2.6. Välja mõista Qlt X kasuks mittevaralise kahju hüvitis 500 eurot.

2.7. Välja mõista Qlt X kasuks varalise kahju hüvitis 187,50 eurot.

2.8. Rahuldada X hagi Y vastu osaliselt.

2.9. Kohustada Yd ümber lükkama X kohta avaldatud ebaõige faktiväide ja

edastama Tallinn, Gildi tn 8 korteriühistu liikmetele e-kirja teel, veebilehe

https://korto.ee/public ja korteriühistu teadetetahvli (mis asub elamu

trepikojas) kaudu hiljemalt (kolme) kalendripäeva jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest järgmise sisuga teate: „Käesolevaga annan teada, et minu poolt

esitatud väide, nagu oleks X korteriomanikele valetanud, ei vasta tõele.

Lugupidamisega, Y“

2.10. Jätta X hagi Y vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes rahuldamata.

2.11. Välja mõista Ylt X kasuks varalise kahju hüvitis 187,50 eurot.

2.12. Rahuldada Q vastuhagi X vastu osaliselt.

2.13. Kohustada X ümber lükkama Q kohta avaldatud ebaõiged faktiväited ja

avaldama hiljemalt viiendal tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist

veebitarkvara Korto vahendusel enda kasutajanime „X“ all teatisena KÜ

Gildi 8 teadetetahvlil ja hoidma piiranguteta kõigile KÜ Gildi 8

korteriomanikele kättesaadavana vähemalt 15 kalendripäeva ilma

illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta valgel taustal mustas

kirjas tähesuurusega 12 punkti järgmine tekst: „Mina, X, avaldasin KÜ Gildi

8 liikmetele 23.11.2021 kirjalikult väite, nagu oleks Q vormistanud arveid, mis

on esitatud KÜ Gildi 8 raamatupidamisse, et sealtkaudu endale lisatasu

teenida. Samuti avaldasin KÜ Gildi 8 liikmetele 23.11.2021 kirjalikult väite,

nagu oleks Q edastanud KÜ Gildi 8 majaelanikele kirju juhatuse esimehe

nime kasutades. Need väited on ebaõiged ning ma lükkan need ümber.“

2-22-17357

2.14. Jätta rahuldamata Q nõue kohustada X lükkama Tallinn, Gildi tn 8

korteriühistu liikmete ees ümber väide, nagu oleks Q maja hoovis löönud teist

elanikku.

2.15. Välja mõista Xlt Q kasuks mittevaralise kahju hüvitis 500 eurot.

2.16. Jätta Q hagi X vastu varalise kahju hüvitamiseks rahuldamata.

2.17. Tasaarvestada kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2.6 ja punktis 2.15

rahuldatud mittevaralise kahju hüvitamise nõuded.

2.18. Jätta menetluskulud seoses X hagiga Y vastu 25% ulatuses Y ja 75% ulatuses

X kanda.

2.19. Teha Xle ettekirjutus hagilt tasumata jäetud riigilõivu maksmiseks ja mõista

Xlt välja Eesti Vabariigi kasuks riigilõiv summas 490 eurot.

2.20. Käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2.18 nimetatud riigilõiv tuleb

tasuda

Rahandusministeeriumi

kontole

SEB

Pank

–

a/a

EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Luminor

Bank – a/a EE221700017003510302 või LHV Pank - a/a

EE567700771003819792. Maksekorralduses tuleb selgituseks märkida

„riigilõiv 2 22-17357.“

3. Rahuldada Q apellatsioonkaebus osaliselt.

4. Jätta X vastuapellatsioonkaebus rahuldamata.

5. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud, mis seonduvad X hagiga Q

vastu ja Q vastuhagiga X vastu 60% ulatuses X kanda ja 40% ulatuses Q kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja

jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 18.11.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse Q (kostja) ja Y (kostja II)

vastu, mida täpsustas 04.10.2023 ja milles palus kohustada kostjat lükkama ümber kostja

poolt hageja kohta Tallinn, Gildi tn 8 korteriühistule (edaspidi Gildi KÜ) ja Tallinn, Tina tn

16 korteriühistule (edaspidi Tina KÜ) avaldatud ebaõiged ja halvustavad väited. Samuti palus

hageja mõista kostjatelt solidaarselt välja varalise kahju hüvitise 375 eurot ja õiglase

2-22-17357

mittevaralise kahju hüvitise kohtu äranägemisel. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate

kanda.

2. Kostja II vastu esitatud hagi osas on Harju Maakohtu 27.02.2024 otsus edasikaebamata

jõustunud.

3. Hagiavalduse kohaselt edastas kostja 22.11.2021 Tina KÜ liikmetele veebilehe

https://korto.ee/public ja elamu trepikojas asuva teadetetahvli kaudu järgmise teate: KUTSE |

KÜ Tina 16 üldkoosolek | T 07.12.2021 kl 18:30 | Tina 16 hoovis. Teates esitas kostja hageja

kohta järgmised väited:

1) Nimelt sai hageja valitud Tina KÜ juhatuse liikmeks, aga vastavalt korteriühistu põhikirja

punkt 3.1 teisele (nummerdamata) alapunktile saab Tina KÜ juhatuse liige olla vaid Tina

16 korteriomandi omanik (KÜ liige).

2) Hageja ei ole KÜ esimehena toimides järginud KÜ üldkoosolekul vastu võetud 2021. a

kohta käivaid otsuseid, on teostanud neid osaliselt või ei ole nendega üldse tegelenud.

Hageja ei ole seega täitnud KÜ liikmete ootusi.

3) Hagejal puuduvad piisavad kogemused ja teadmised korterelamut puudutavates tehnilistes

küsimustes, ta ei oska teostada KÜ liikmete huve silmas pidades vajalikku järelevalvet ega

pea seda kohati üldse vajalikuks. Samuti ei ole tal korteriühistu esimehe tööks vastavat

kvalifikatsiooni, haridust ega tunnistust.

4) Tegelikult on kõik palgalise korteriühistu juhatuse esimehe tööd 90% ulatuses ära teinud

juhatuse liikmena kostja. Hagejale on läbi juriidilise isiku tasutud kui isikule, keda

makstav töötasu nii väga ei motiveeri ja kellel ei ole aega, et olla majarahva heaolust

huvitatud.

4. Kostja edastas 14.09.2022 Gildi KÜ liikmetele veebilehe https://korto.ee/public ja elamu

trepikojas asuva teadetetahvli kaudu järgmise teate: KUTSE KÜ Gildi 8 erak. koosolekule N

29.09.2022 kl 18:00 | Tal Keskl. Vene Gümnaasiumis (Kreutzwaldi 25). Teates esitas kostja

hageja kohta järgmised väited:

1) Mida on toonud kaasa Gildi KÜ juhatuse liikmete hageja ja F teadlik, tahtlik ja järjepidev

juhtimine seadustest mitte kinnipidamisel ja korteriomanike huvidega mitte arvestamisel.

2) Kuidas hageja kasseeris 2021. a nende korteriühistu 32 korteriomanikult juhatuse esimehe

töötasudena tuhandeid eurosid, aga tööd, milleks isik palgati, ei tehtud. Koosolekul kokku

lepitud tegevuskava ei järgitud, korteriühistu põhikirja kohaselt ei toimitud.

Korteriomanike kooskõlastuseta alustati lisaks omaalgatuslike kokku leppimata

tegevustega.

3) Tõestatud saavad asjaolud, et hageja ja F valetasid 10.12.2021 üldkoosolekul

korteriomanikele ja fabritseerisid tõendeid, et vabaneda juhatuse liikmest, kes ohustas

nende positsiooni soovides tegutseda seaduse kohaselt ja kõigi korteriomanike huvisid

arvestades.

4) Gildi 8 korterelamu soojustatud välisfassaadi õhekrohvisüsteemis 2021. a suvel avastatud

puudustest, mida Gildi KÜ juhatus on korteriomanike eest varjanud.

5. Kostja edastas 14.07.2022 Gildi KÜ liikmetele, sh e-posti teel:

gildi.8.korteriyhistu@eesti.ee teate pealkirjaga: Gildi KÜ kordus-üldkoosolek 14.07.2022.

Kostja esitas kirjas hageja kohta järgmise väite:

2-22-17357

1) ... juhatuse esimehel puudub vastav kvalifikatsioon, mis tõendaks temal KÜ juhtimiseks

vajalike teadmiste ja kompetentsi olemasolu.

6. Kostja edastas 02.11.2022 Gildi KÜ liikmetele veebilehe https://korto.ee/public,

korteriühistu elamu trepikojas asuva teadetetahvli ja e-posti kaudu Gildi 8 korteriomanike

20.10.2022 erakorralise kordusüldkoosoleku protokolli, milles esitas hageja kohta järgmised

väited:

1) KÜSIMUS #2 Kostja: hageja teatas 10.12.2021 üldkoosolekul, et W on kostja sõbranna ja

armuke;

2) KÜSIMUS #9 Kostja: Seega kui hageja on 10.12.2021 üldkoosoleku kutses ja 10.12.2021

toimunud üldkoosolekul väitnud, et nii raamatupidaja kui ka juhatuse liige Q on omavahel

kokku mänginud ning esitanud raamatupidamisele arveid lisatasu teenimiseks, siis kas

hageja on korteriomanikele valetanud?;

3) KÜSIMUS #10 Kostja: Kui palju on Teie karjääri jooksul raamatupidamises ette tulnud,

et Teie klient Teie kohta valetab? Millise mulje see Teile Teie kliendist jätab?;

4) 4) 2. Gildi KÜ juhatuse esimees, hageja, on avalikult valetanud, laimanud ja kahjustanud

seega kogu korteriühistu ees järgmiste isikute head mainet 2.1. kostja, Gildi 8–22 korteri

(kaas)omanik ja varasem juhatuse liige, 2.2. C, Gildi 8–16 korteri esindaja ja Tallinna

Linnavaraameti jurist ning 2.3. W, korteriühistu lepingulise partneri OÜ Ülemiste

Raamatupidamisbüroo juhataja. Hageja ei ole oma ebaeetilise käitumise ja valede kohta

esitanud ühtegi põhjendatud argumenti;

5) 5. Gildi KÜ juhatuse esimees, hageja, ähvardas 29.09.2022 korteriühistu lepingulist

koostööpartnerit – OÜ Pindi Kinnisvarahaldus – lepingu ülesütlemisega, milleks tal

puudus igasugune alus ja kahjustas sellega Gildi KÜ mainet koostööpartneri ees.

7. Kostja esitas teadlikult valeväiteid, mis on ka hagejat põhjendamatult ja ülekohtuselt

halvustavad ja millest tavapärane mõistlik isik saab aru, nagu oleks hageja ebapädev, laisk (so

oma tööd mitte tegev), seadust rikkuv, valetav ja kuritegusid toime panev isik, kes ei tegutse

korteriomanike huvides.

8. Hageja palus kohustada kostjat omal kulul ümber lükkama ebaõiged andmed ja edastama

Gildi KÜ ja Tina KÜ liikmetele e-kirja teel, veebilehe https://korto.ee/public ja korteriühistute

teadetetahvli (mis asub elamu trepikojas) kaudu hiljemalt kolme kalendripäeva jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest järgmise sisuga teate: „Käesolevaga annan teada, et minu poolt

esitatud väited, nagu ei oleks X oma Gildi KÜ ja Tina KÜ juhatuse esimehe kohustusi

kohaselt täitnud, nagu ei omaks X korteriühistu juhatuse esimehena töötamiseks vajalikku

pädevust ja kogemusi, nagu oleks X Gildi KÜ 10.12.2021 üldkoosolekul korteriomanikele

valetanud ja tõendeid fabritseerinud ning nagu oleks X W, Q ja C kohta avaldanud valeinfot

ja neid isikuid laimanud, ei vasta tõele. Lugupidamisega Q.“.

9. Hageja pöördus oma õiguste kaitseks advokaadibüroo Lillo & Partnerid poole seoses

millega tal tekkis kulu kohtueelsele õigusabile 375 eurot.

10. Hageja kohta avaldatud ebaõiged andmed on ühtlasi hagejat teadlikult halvustavad ning au

ja head nime teotavad ja on põhjustanud hagejale sügavat stressi ja emotsionaalseid kannatusi.

Hageja igapäevaelu on olnud tugevalt häiritud. Hagejal on õigus mittevaralise kahju

hüvitisele, mille mõistlik suurus oleks 10 000 eurot.

2-22-17357

Kostja vastuväited

11. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

12. Kostja ei ole hageja kohta ebaõigeid, ülekohtuseid ja hageja au teotavaid väiteid esitanud.

Hageja valiti Tina KÜ juhatuse esimeheks 03.06.2021 üldkoosoleku otsusega ja ta asus

osutama korteriühistu juhatuse esimehe teenust tasu eest oma ettevõtte kaudu. Hageja ettevõte

tegeleb maanteeveoga ja ei tegutse juhatuse liikme teenust osutavas valdkonnas.

13. Tina KÜ 03.06.2021 üldkoosolekul kokku lepitud tegevuste osas ei teinud hageja kuue

kuu jooksul ühtegi neist kokku lepitud toimingust: tellida kogu maja hõlmav audit keldrist

katuseni ja planeerida võimalike tööde finantseerimisskeem; korraldada kõiki kortereid

hõlmav gaasiseadmete ja -torude ning tuleohutusseadmete kontroll korterites; teha kõiki

kortereid hõlmav ülevaade selle kohta, milliseid ehitus-, lammutus- ja sanitaartehnilisi töid on

omanikud oma korterites teinud ja kas on kooskõlastus ja projektid; kõiki kortereid hõlmava

veemõõtjate taatlemisteenuse tellimine; kahe uue uksesulguri paigaldamine välisustele; rottide

sisenemisteede kinni panemine keldrites. Samuti puudus elamul elektripaigaldise

nõuetekohasuse tunnistus. Hageja ei ilmunud 07.12.2021 erakorralisele koosolekule selgitusi

andma ega vastanud seega korteriomanike ootustele.

14. Hageja ei informeerinud korteriomanikke, et ta ei ole läbinud ühtegi koolitust ja tal

puudusid tunnistused, mis tõendaksid, et tal on korteriühistu esimehe ja/või halduri tööks

vastav kvalifikatsioon, haridus, oskused ja/või kutsetunnistus ning ta tunneb vastavat

seadusandlust ja oskab majandada ligi 60aastast nõukogude ajastul ehitatud korterelamut.

15. Vastavalt Tina KÜ 03.06.2021 üldkoosoleku protokollile pidi hageja teostama mh

korteriühistu poolt sisseostetavate teenuste üle järelevalvet. Hageja ei osalenud Tina KÜ poolt

tellitud tööde juures tellija esindajana ja järelevalve teostajana ning ei täitnud seega

korteriomanike ootusi. 90% tööst tegi ära kostja, kes koostas erinevad dokumendid, viis läbi

hankeid ja oli tellitavate tööde juhtija, läbiviija, järelevalvaja. Kostja edastas kõik tema poolt

koostatu hagejale, kes selle oma nime alt edasi saatis.

16. Gildi KÜ 20.10.2022 üldkoosoleku protokoll kinnitab, et kostja järgmised väited on

tõesed: hageja ja F on teadlikult, tahtlikult ja järjepidevalt rikkunud korteriühistu juhtimisel

seadust ja mitte arvestanud korteriomanike huvidega; hageja ja F valetasid Gildi KÜ

10.12.2021 üldkoosolekul korteriomanikele ja fabritseerisid tõendeid, et vabaneda juhatuse

liikmest; Gildi KÜ juhatus, sh hageja, on korteriomanike eest varjanud elamu puudusi

(puudused õhekrohvis). Tõele vastab ka väide, et hageja väitis, et kostja on vormistanud

arveid, mis on esitatud raamatupidamisse, et sealtkaudu endale lisaraha teenida, samuti väide,

et hageja valetas ja laimas kostjat ja et ta ähvardas korteriühistu lepingulist koostööpartnerit

lepingu ülesütlemisega. Kostja ei ole väitnud, et hageja ei ole Gildi KÜ juhatuse liikmena

teinud tööd, milleks ta palgati. Väide, et hageja teatas 10.12.2021 Gildi KÜ üldkoosolekul, et

W on kostja armuke, on samuti tõene.

17. Isegi kui hageja isiklikke õigusi on rikutud, ei ole rikkumise raskus selline, mis õigustaks

mittevaralise kahju väljamõistmist.

Kostja vastuhagi

2-22-17357

18. Kostja esitas 28.03.2023 Harju Maakohtule hageja vastu vastuhagi, milles palus kohustada

hagejat lükkama ümber kostja kohta avaldatud ebaõiged väited. Kostja palus kohustada

hagejat

-

avaldama esimesel Gildi KÜ üldkoosolekul, mis toimub pärast siinses asjas tehtava

kohtuotsuse jõustumist, järgmine väide: „Mina, X, avaldasin 10.12.2021 KÜ Gildi 8

üldkoosolekul väite, nagu oleks Q maja hoovis löönud teist elanikku. See väide on

ebaõige ning ma lükkan selle ümber.“. Alternatiivselt palus kostja kohustada hagejat

avaldama sama teksti hiljemalt viiendal tööpäeval pärast siinses asjas tehtava kohtuotsuse

jõustumist veebitarkvara Korto (www.korto.ee) vahendusel enda kasutajanime „X“ all

teatisena Gildi KÜ teadetetahvlil ja hoidma piiranguteta kõigile Gildi KÜ

korteriomanikele kättesaadavana vähemalt 15 kalendripäeva ilma illustratsioonideta ja

ükskõik missuguste täiendusteta valgel taustal mustas kirjas tähesuurusega 12 punkti;

-

avaldama hiljemalt viiendal tööpäeval pärast siinses asjas tehtava kohtuotsuse jõustumist

veebitarkvara Korto (www.korto.ee) vahendusel enda kasutajanime „X“ all teatisena Gildi

KÜ teadetetahvlil ja hoidma piiranguteta kõigile Gildi 8 korteriomanikele kättesaadavana

vähemalt 15 kalendripäeva ilma illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta

valgel taustal mustas kirjas tähesuurusega 12 punkti järgmine tekst: „Mina, X, avaldasin

KÜ Gildi 8 liikmetele 23.11.2021 kirjalikult väite, nagu oleks Q vormistanud arveid, mis

on esitatud KÜ Gildi 8 raamatupidamisse, et sealtkaudu endale lisatasu teenida. Samuti

avaldasin KÜ Gildi 8 liikmetele 23.11.2021 kirjalikult väite, nagu oleks Q edastanud KÜ

Gildi 8 majaelanikele kirju juhatuse esimehe nime kasutades. Need väited on ebaõiged

ning ma lükkan need ümber.“.

-

Samuti mõista hagejalt kostja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel

äranägemisel ja viivise hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti varalise kahju

hüvitise kohtueelsete õigusabikulude eest 1548 eurot.

Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

19. Vastuhagi kohaselt avaldas hageja 10.12.2021 Gildi KÜ üldkoosolekul kostja kohta väite,

nagu oleks kostja märtsis 2021 hoovi territooriumil maja elanikku löönud.

20. Hageja on loonud teistele isikutele mulje, nagu kasutaks kostja korteriühistu rahasid oma

isiklikus hüvanguks ehk omastaks neid.

-

Hageja edastas Gildi KÜ korteriomanikele 23.11.2021 e-kirja pealkirjaga „10.12.2021

erakorraline üldkoosolek_Gildi 8“, milles avaldas väite, nagu oleks kostja „vormistanud

arveid, mis on esitatud raamatupidamisse, et sealtkaudu endale lisatasu teenida“.

-

Hageja avaldas 10.12.2021 Gildi KÜ üldkoosolekul väite, nagu oleks Gildi KÜ

lepingulise partneri OÜ Ülemiste Raamatupidamisbüroo esindaja W kostja sõbranna,

jättes mulje, nagu saaks kostja oma väidetava sõbranna kaudu korteriühistust rahalist kasu.

-

Hageja edastas 01.12.2022 Gildi 8 korteriomanikele 16.12.2022 erakorralise üldkoosoleku

kokkukutsumise teate, milles avaldas kostja kohta väiteid, nagu oleks kostja tekitanud

korteriühistus küsitava olukorra Gildi KÜ rahade kasutamise suhtes.

2-22-17357

21. Hageja avaldas Gildi KÜ korteriomanikele 23.11.2021 e-kirjas pealkirjaga „10.12.2021

erakorraline üldkoosolek_Gildi 8“ väite, nagu oleks kostja edastanud majaelanikele kirju

juhatuse esimehe nime kasutades. Kostja ei ole seda teinud.

22. Hageja väited on ebaõiged ning kahjustavad kostja au ja head nime. Kostja omistas

hagejale kuritegude toimepanemise (löömine, vara omastamine ja teise isiku identiteedi

kasutamine). Tegemist on seega õigusvastaste väidetega. Hageja on rikkunud ka üldist

käibekohustust. Hagejal tuleb need väited ümber lükata ja hüvitada kostjale tekitatud kahju.

Väited tuleb ümber lükata sõltumata nende õigusvastasusest ja samal viisil nagu need

avaldati.

23. Ebaõigete faktiväidete avaldamisega on kostjale põhjustatud moraalne kahju, mis seisneb

selles, et kostja on pidanud tundma häbitunnet tegude eest, mida ta ei ole toime pannud.

24. Kostjal tekkis hagejale kohtuvälise nõude esitamisega seotud õigusabikulu 1548 eurot.

Kostjale osutati kohtueelselt õigusteenust hinnaga 180 eurot/tund (lisandub käibemaks) 4

tundi ja 50 minutit, sh materjali analüüs, kliendiga suhtlemine ja kompromissettepaneku

koostamine.

Hageja vastuväited vastuhagile

25. Hageja palus jätta vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

26. Hageja ei ole väitnud, et kostja oleks kedagi löönud. Hageja esitas 10.12.2021

üldkoosolekul järgmise väite: „…konflikt, mis päädis füüsilise kontaktiga, kaklusega,

naisterahvaga ja selle naisterahva laps kutsus politsei …“.

27. Hageja ei ole väitnud, et kostja oleks korteriühistu raha omastanud. Hageja väitis, et kostja

on vormistanud arveid, mis on esitatud raamatupidamisse, et sealtkaudu endale lisatasu

teenida ja see vastab tõele. Kostja esitas raamatupidamisse arveid (76CAPITAL OÜ arve ja

Põhjavara OÜ arve) ja teenis nende osas tulu. Korteriühistu ei ole nendelt ettevõtetelt teenust

tellinud. Kostja 31.03.2021 meilisõnum arve saatmise kohta on koostatud hageja nimel.

28. Hageja ei väitnud, et W on kostja sõbranna, kelle kaudu saab kostja korteriühistult rahalist

kasu. Hageja avaldas 10.12.2021 koosolekul, et „… tegu on raamatupidamisbürooga, mis on

Q poolt välja valitud. Q kooli/klassikaaslasega/sõbrannaga. Siin on siis arve ….“. Selle väite

õigsusele ei ole kostja vastu vaielnud.

29. Hageja ei ole väitnud (ega jätnud muljet), et kostja on Gildi KÜ varade arvelt endale

ebaseaduslikult lisatasu teeninud. Hageja avaldas, et „Kahetsusväärselt on Q tegevus

tekitanud korteriühistus hetkel küsitava olukorra KÜ Gildi 8 rahade kasutamise suhtes.“.

Arvestades kostja poolt raamatupidamisele esitatud arveid on hageja osutus õige.

30. Väide, et kostja edastas majaelanikele kirju, kasutades hageja nime, vastab tõele.

31. Kostja kohtueelsed õigusabikulud on ebavajalikud. Esindaja tunnitasu on ebamõistlikult

kõrge, arvestades, et tegemist ei ole mahuka ega keeruka vaidlusega. Mõistlik oleks 125

eurot/tunnis (lisandub käibemaks), arvestades, et kostja esindaja on advokaat (mitte

vandeadvokaat). Samuti on ebamõistlikult suur esindaja ajakulu. Kostjal puudus vajadus

kohtueelse kompromissettepaneku koostamiseks, kui hageja oli kostjat juba teavitanud tema

väidetava nõude alusetusest.

2-22-17357

Maakohtu otsus ja põhjendused

32. Harju Maakohus rahuldas nii hagi kui ka vastuhagi osaliselt ja jättis menetluskulud poolte

endi kanda. Maakohus kohustas kostjat ümber lükkama hageja kohta avaldatud ebaõiged

faktiväited ja edastama e-kirja teel, veebilehe https://korto.ee/public ja korteriühistu

teadetetahvli (mis asub elamu trepikojas) kaudu hiljemalt kolme kalendripäeva jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest Tina KÜ liikmetele järgmise sisuga teate:

„Käesolevaga annan teada, et minu poolt esitatud väited, nagu ei oleks X oma Tallinn, Tina tn

16 korteriühistu juhatuse esimehe kohustusi kohaselt täitnud, ei vasta tõele. Lugupidamisega

Q.“.

Kohus kohustas kostjat samal viisil edastama Gildi KÜ liikmetele järgmise sisuga teate

„Käesolevaga annan teada, et minu poolt esitatud väited, nagu ei oleks X oma Tallinn, Gildi

tn 8 korteriühistu juhatuse esimehe kohustusi kohaselt täitnud, nagu oleks X Gildi tn 8 KÜ

10.12.2021 üldkoosolekul korteriomanikele valetanud ja tõendeid fabritseerinud ning nagu

oleks X W, Q ja C kohta avaldanud valeinfot ja neid isikuid laimanud, ei vasta tõele.

Lugupidamisega Q.“

Maakohus kohustas hagejat ümber lükkama kostja kohta avaldatud ebaõiged faktiväited ja

avaldama hiljemalt viiendal tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist veebitarkvara Korto

vahendusel enda kasutajanime „X“ all teatisena Gildi KÜ teadetetahvlil ja hoidma

piiranguteta kõigile Gildi 8 korteriomanikele kättesaadavana vähemalt 15 kalendripäeva ilma

illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta valgel taustal mustas kirjas

tähesuurusega 12 punkti järgmine tekst: „Mina, X, avaldasin KÜ Gildi 8 liikmetele

23.11.2021 kirjalikult väite, nagu oleks Q vormistanud arveid, mis on esitatud KÜ Gildi 8

raamatupidamisse, et sealtkaudu endale lisatasu teenida. Samuti avaldasin KÜ Gildi 8

liikmetele 23.11.2021 kirjalikult väite, nagu oleks Q edastanud KÜ Gildi 8 majaelanikele

kirju juhatuse esimehe nime kasutades. Need väited on ebaõiged ning ma lükkan need

ümber.“.

Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 500 eurot ja

hagejalt kostja kasuks mittevaralise kahju hüvitise 500 eurot ja tasaarvestas otsuse

resolutsioonis poolte vastastikkused kohustused.

Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitise 187,50 eurot. Kostja

varalise kahju hüvitamise nõue jäi rahuldamata.

33. Hageja nõue kostja vastu on põhjendatud osaliselt.

33.1. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja saatis 22.11.2021 Tina KÜ liikmetele teate.

Hagiavalduse punktis 1.2 alapunktides 2–4 sisalduvad väited on negatiivsed faktiväited, mille

tõele vastavust pidi tõendama kostja. Kostja ei ole tõendanud, et avaldatust tulenev väide, et

hageja ei täitnud oma kohustusi kohaselt, vastaks tõele. Tina KÜ 03.06.2021 üldkoosolekul

otsustatud tööde tegemine ei olnud ainuisikuliselt hageja kohustus. Selline kohustus ei tulene

otsustusest maksta hagejale juhatuse liikme tasu. Sellest, et juhatuse liikme ülesandeid on

täitnud ka kostja, ei tulene, et hageja ei oleks oma kohustusi täitnud. Kostja avaldas seega

ebaõige ja hageja mainet kahjustava faktiväite.

33.2. Väide, et hagejal ei ole juhatuse liikmena töötamiseks vajalikku pädevust ja kogemusi

on väärtushinnang, mille ümberlükkamist ei ole võimalik nõuda. Korteriühistu juhatuse

liikmele ei ole sätestatud kohuslikku pädevusnõuet.

2-22-17357

33.3. Pooled ei vaidle, et kostja saatis 14.09.2022 Gildi KÜ liikmetele teate. Väite, et hageja

ei ole oma Gildi KÜ juhatuse liikme kohustusi täitnud, tõele vastavust soovis kostja tõendada

läbi Tina KÜ tööde tegemata jätmise. Kostja ei ole tõendanud, et väide, et hageja ei ole Gildi

KÜ juhatuse esimehe kohustusi kohaselt täitnud, vastaks tõele. Kostja avaldas seega ebaõige

ja hageja mainet kahjustava faktiväite.

33.4. Kostja ei ole tõendanud, et tõele vastaks tema 14.09.2023 kirjas väidetu, et 10.12.2021

üldkoosolekul hageja valetas (selle kohta, et kostja lõi teist isikut) ja fabritseeris tõendeid.

Kostja avaldas seega ebaõige ja hageja mainet kahjustava faktiväite.

33.5. Seoses väitega, et hageja on W, Q ja C kohta avaldanud valeinfot ja neid isikuid

laimanud, pidi hageja tõendama, et väide, et hageja on laimanud ja kahjustanud head mainet

on ebaõige ning kostja pidi tõendama, et hageja on valetanud. Hageja täitis oma

tõendamiskoormise, kuid kostja mitte. Ebaõiged faktiväited tuleb ümber lükata sõltumata

väite avaldamise õigusvastasusest ja süüst samal viisil, nagu need avaldati.

33.6. Kostja tegevus ebaõigete andmete avaldamisel on õigusvastane ja süüline. Kostja ei ole

tõendanud, et ta oleks täitnud käibekohustust kontrollida andmeid põhjalikkusega, mis vastab

võimaliku rikkumise raskusele. Kostja on andmete avaldamisega kahjustanud hageja mainet.

Ta ei ole selgitanud, miks oli vaja avaldada hageja au teotavaid andmeid ja millist eesmärki ta

sellega saavutada soovis. Kostja realiseeris küll õigust sõnavabadusele, kuid sellega

konkureerib hageja õigus maine kaitsele. Arvestades rikkumise võrdlemisi kerget iseloomu

ning asjaolu, et avaldamine toimus piiratud isikute ringile, kellele on juhatuse liikmete

erimeelsused teada, on õiglane mittevaralise kahju hüvitis 500 eurot.

33.7. Hageja varalise kahju hüvitamise nõue on osaliselt põhjendatud. Kohtueelselt õigusabi

kasutamine on mõistlik ja vastustundlik käitumine, mis on suunatud kohtuvaidluse

ennetamisele kohtuvälise lahenduse otsimise kaudu. Osutatud õigusabi tunnitasu määr 125

eurot (lisandub käibemaks) on turuolukorraga kooskõlas ja põhjendatud. Kulunud aeg ei ole

ülemäärane. Kostjad vastutavad tekkinud kulu eest osa-, mitte solidaarvõlgnikena.

34. Kostja nõue hageja vastu on põhjendatud osaliselt.

34.1. Pooled ei vaidle ja helisalvestis tõendab, et 10.12.2021 Gildi KÜ üldkoosolekul avaldas

hageja, et „…konflikt, mis päädis füüsilise kontaktiga, kaklusega, naisterahvaga ja selle

naisterahva laps kutsus politsei …“. Lause ei sisalda kaudset faktiväidet, et kostja on kedagi

löönud. Kostja kinnitas 17.01.2024 kohtuistungil, et sõna „löömine“ ei ole hageja kasutanud.

Hageja öeldust ei tulene isegi seda, kes kakluse initsieeris. Faktiväide, sh kaudne väide

löömise kohta, ei saa tuleneda hääletoonist. Hageja ei ole seega avaldanud väidet, nagu oleks

kostja maja hoovis löönud teist elanikku ja kostja ei saa selle ümberlükkamist nõuda.

34.2. Hageja ei vaidle vastu, et ta avaldas, et kostja on vormistanud arveid, mis on esitatud

raamatupidamisse, et sealtkaudu endale lisatasu teenida, kuid ei ole tõendanud, et see väide

vastaks tõele. Seda ei tõenda kostja 03.09.2023 e-kiri, millega esitati raamatupidajale

76CAPITAL OÜ arve kostja teostatud tööde osas ja 31.03.2021 e-kiri, millega esitati

raamatupidajale Põhjavara OÜ arve nr 95 kostja teostatud tööde osas. Hageja selgitas, et Gildi

KÜ juhatus ei ole nendelt ettevõtetelt teenust tellinud ja arved esitas kostja, mitte äriühingud.

Samas ei tulene arvetest, et need oleksid esitatud kostja tööde eest või eesmärgil, et kostja

saaks teenida lisatasu. Seega avaldas hageja ebaõige ja kostja mainet kahjustava faktiväite.

2-22-17357

34.3. Hageja ei vaidle vastu sellele, et ta avaldas 23.11.2021 meilisõnumis Gildi 8

korteriomanikele väite: „Lisaks juhatuse esimehe nime kasutades kirjade edastamine

majaelanikele.“ Hageja ei ole tõendanud väite tõelevastavust. Korteri nr 65 omanikule

17.08.2021 esitatud teate kohaselt on see koostatud hageja nimel, kuid ei nähtu, et selle

koostas kostja. Seega avaldas kostja ebaõige ja hageja mainet kahjustava faktiväite.

34.4. Hageja poolt avaldatud ebaõiged väited on negatiivse alatooniga, kuna sisaldavad

etteheiteid kostja kui Gildi KÜ juhatuse liikme tegevusele. Hageja käitumine on õigusvastane

ja süüline. Hageja ei tõendanud ka käibekohustust kontrollida andmeid põhjalikkusega, mis

vastab võimaliku rikkumise raskusele. Hageja kahjustas ebaõigete andmete avaldamisega

kostja mainet. Hageja ei selgitanud, miks oli vaja avaldada kostja au teotavaid andmeid ja

millist eesmärki ta sellega saavutada soovis. Hageja realiseeris enda õigust sõnavabadusele,

kuid sellega konkureerib kostja õigus maine kaitsele. Arvestades rikkumise võrdlemisi kerget

iseloomu ning asjaolu, et avaldamine toimus piiratud isikute ringile, kellele on juhatuse

liikmete erimeelsused teada, on õiglane mittevaralise kahju hüvitis 500 eurot.

34.5. Kostja nõue varalise kahju hüvitamiseks jääb rahuldamata. Advokaadibüroo poolt

01.01.2021–31.01.2023 osutatud teenused ei ole kohtueelne õigusabi. Õigusteenust osutati

seoses hageja nõudega kostja vastu ja ajal, kui käesolevas asjas kohtumenetlus juba toimus.

35. Arvestades hageja ja kostja vastastikuste nõuete väga sarnast rahuldamise ulatust on

õiglane jätta menetluskulud nende endi kanda.

Kostja apellatsioonkaebus

36. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus kohustas kostjat ümber

lükkama hageja kohta avaldatud väited, jättis rahuldamata kostja vastuhagi kohustada hagejat

lükkama ümber kostja kohta avaldatud väide selle kohta, et kostja lõi teist isikut, samuti osas,

milles maakohus jättis kostja varalise kahju hüvitamise nõude rahuldamata ja kostja

menetluskulud kostja enda kanda. Kostja palub teha uue otsuse, millega jätta hagi

vaidlustatud osas rahuldamata ja vastuhagi vaidlustatud osas rahuldatakse. Menetluskulud

palub kostja jätta vähemalt suuremas osas hageja kanda.

37. Maakohus kohustas ebaõigesti kostjat ümber lükkama väited, et hageja ei ole oma

juhatuse esimehe kohustusi kohaselt täitnud. Tegemist on väärtushinnangutega, mitte

faktiväitega. Väärtushinnangut ei ole võimalik ümber lükata. Kostja ei ole midagi sellist ka

avaldanud. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja saatis Tina KÜ-le 22.11.2021 teate ja Gildi

KÜ-le 14.09.2022 teate, kuid ei tuvastanud teadete sisu. See, mida kostja avaldas, on aga

tõene ja selle ümber lükkamist ei ole hageja nõudnud. Õige ei ole maakohtu järeldus, nagu

oleks kostja sisustanud etteheited hageja tegevusele Gildi KÜ juhatuse esimehena asjaoludega

Tina KÜ kohta. Kostja väitis, et hageja ei järginud Tina KÜ üldkoosolekul kokku lepitud

tegevuskava ja esitas selle kohta Tina KÜ puudutavad tõendid. Maakohus jättis need

käsitlemata.

38. Kostja väide, et hageja valetas Gildi KÜ 10.12.2021 üldkoosolekul, on tõene. Väide

tugineb asjaolule, et hageja avaldas, nagu oleks kostja teist majaelanikku löönud, kuid see ei

vasta tõele. Selle hageja väite ümberlükkamiseks esitas kostja vastuhagi, mis jäeti ebaõigesti

rahuldamata.

39. Maakohus kohustas ebaõigesti kostjat ümber lükkama väidet, et hageja avaldas W, kostja

ja C kohta valeinfot ja laimas neid. Tegemist väärtushinnanguga, mida ei saa ümber lükata.

2-22-17357

Maakohtu otsus on vastuoluline. Maakohus leidis, et hageja ei ole avaldanud valeinfot, kuid

kohustas samas hagejat ümber lükkama kostja kohta avaldatud ebaõiged väited. Hageja on

seega avaldanud valeinfot vähemalt kostja kohta. Samuti väitis hageja valesti, et W on kostja

sõbranna ja C on kostja perekonnatuttav. Seega on kostja avaldatud väärtushinnang

põhjendatud. Samas ei ole väärtushinnangut võimalik ümber lükata.

40. Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja ei ole avaldanud väidet, et kostja on maja hoovis

teist elanikku löönud. Helisalvestis tõendab, et hageja avaldas väite, nagu oleks kostja

naisterahvaga kakelnud ja ta avaldas selle süüdistava tooniga. Hageja avaldatust, et kostja on

naisterahvaga kakelnud järeldub, nagu oleks kostja teda löönud (Eesti keele seletav

sõnaraamat).Tegemist on avaldatust järelduva kaudse faktiväitega. Pooled ei vaidle, et kostja

ei ole kedagi löönud.

41. Maakohus jättis kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude ebaõigesti rahuldamata.

Tegemist on enne vastuhagi esitamist hagejale nõude koostamisega seotud kuludega, mitte

kohtumenetlusega seotud kuludega. Kostja esindaja ei osalenud siis veel kohtumenetluses ja

koostatud dokumenti ei ole kohtumenetluses esitatud. Maakohtu järeldus on ka üllatuslik,

kuna hageja ei ole sellistele vastuväidetele tuginenud.

42. Maakohus jättis menetluskulude jaotamisel arvestamata, et kostja tegi 28.01.2023 hagejale

kohtuvälise kompromissettepaneku. Kostja pakkus, et pooled loobuvad vastastikku nõuetest ja

kannavad oma kulud ise. Hageja keeldus asja lahendamisest poolte jaoks võrdsetel

tingimustel. Maakohus märkis menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel, et poolte

vastastikused nõuded on rahuldatud väga sarnases ulatuses. Seega on otsus ligikaudu sama,

võrreldes kostja kompromisspakkumisega ja õiglane oleks jätta menetluskulud

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 2 alusel hageja kanda.

Hageja vastuapellatsioonkaebus

43. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega kostja vastu esitatud hagi jäeti

osaliselt rahuldamata ja osas, millega menetluskulud jäid hageja enda kanda. Hageja palub

teha tühistatud osas uue otsuse, millega hagi rahuldatakse. Menetluskulud palub hageja jätta

kostja kanda.

44. Maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata hageja nõude, mis puudutas väidet, nagu ei oleks

hagejal juhatuse liikmena töötamiseks vajalikku pädevust ja kogemusi. Kohus leidis

ebaõigesti, et tegemist on väärtushinnanguga, mille ümberlükkamist ei ole võimalik nõuda.

Kostja väide sisaldab nii halvustavat väärtushinnangut kui ka halvustavat faktiväidet. Kostja

väitis, et hagejal ei ole korteriühistu esimehe tööks vastavat kvalifikatsiooni, haridust ega

tunnistust ja et juhatuse esimehel puudub vastav kvalifikatsioon, mis tõendab temal KÜ

juhtimiseks vajalike teadmiste ja kompetentsi olemasolu. Hagejal on õigus nõuda, et kostja

lükkaks ümber selle, mis tema poolt avaldatust järeldub. Mõistliku isiku arusaama järgi

avaldas kostja, et korteriühistu esimehe tööks on kohustuslik omada vastavat kvalifikatsiooni,

haridust ja tunnistust ning et hageja ei ole selliseid kohustuslikke nõudeid täitnud. Hageja

vastab kõikidele seaduses sätestatud nõuetele, täiendavaid pädevus või

kvalifikatsiooninõudeid seadusest ei tulene.

45. Kuna hagi tuleb tervikuna rahuldada ja vastuhagi jätta suuremas osas rahuldamata, samuti

kuna kostja esitas äärmiselt suurel hulgal mahukaid väiteid ja asjakohatuid tõendeid, tuleb

hagi ja vastuhagiga seotud menetluskulud jätta kostja kanda.

2-22-17357

Seisukohad kaebustele

46. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

47. Kostja vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

48. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel

materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu tühistada osas, millega maakohus rahuldas

hageja nõude ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, välja arvatud tõendite fabritseerimise

väite ümberlükkamise nõude osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega

jätab hageja nõude ebaõigete andmete ümberlükkamiseks tühistatud osas rahuldamata. Seoses

maakohtu otsuse osalise tühistamisega tuleb muuta ka maakohtu määratud menetluskulude

jaotust. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse

osaliselt. Hageja vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

49. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust

ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Nii hageja kui

kostja vaidlustavad maakohtu otsuse osaliselt. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas,

millega maakohus kohustas kostjat avaldama teate, et ebaõige on tema väide, nagu oleks

hageja Gildi KÜ 10.12.2021 üldkoosolekul tõendeid fabritseerinud ja osas, millega maakohus

kohustas hagejat avaldama teate, et ebaõige on tema väide, nagu oleks kostja vormistanud

arveid, mis on esitatud Gildi KÜ raamatupidamisse, et sealtkaudu endale lisatasu teenida,

samuti väide, nagu oleks kostja edastanud Gildi KÜ majaelanikele kirju juhatuse esimehe

nime kasutades. Samuti ei ole maakohtu otsust vaidlustatud osas, millega maakohus rahuldas

hageja ja kostja mittevaralise kahju hüvitamise nõuded ning hageja varalise kahju hüvitamise

nõude. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud ka osas, milles maakohus rahuldas osaliselt hageja

kostja II vastu esitatud nõude ja jaotas menetluskulud hageja ja kostja II suhetes. Loetletud

osas on maakohtu otsus jõustunud (TsMS § 456 lg 1 ja lg 2 p 1).

50. Lähtudes kostja apellatsioonkaebuse ja hageja vastuapellatsioonkebuse ulatusest

kontrollib ringkonnakohtu maakohtu otsust seega osas, millega maakohus:

a. rahuldas hagi ja kohustas kostjat ümber lükkama hageja kohta avaldatud väited,

o

nagu ei oleks hageja oma Tina KÜ ja Gildi KÜ juhatuse esimehe kohustusi kohaselt

täitnud,

o

nagu oleks hageja 10.12.2021 üldkoosolekul korteriomanikele valetanud,

o

nagu oleks hageja W, kostja ja C kohta avaldanud valeinfot ja neid isikuid laimanud,

b. jättis rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat ümber lükkama hageja kohta avaldatud

väite, nagu ei omaks hageja korteriühistu juhatuse esimehena töötamiseks vajalikku

pädevust ja kogemusi,

c. jättis rahuldamata kostja nõude kohustada hagejat ümber lükkama väite, nagu oleks kostja

maja hoovis löönud teist elanikku,

d. jättis rahuldamata kostja nõude kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks,

e.

jättis hageja ja kostja menetluskulud nende endi kanda.

2-22-17357

51. Ringkonnakohus käsitleb esmalt (I) hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudeid

(käesoleva otsuse punktis 50. a ja b nimetatud nõuded), (II) kostja rahuldamata jäänud

ebaõigete andmete ümberlükkamise nõuet (punkt 50. c), (III) seejärel kostja kohtueelsete

õigusabikulude hüvitamise nõuet (punkt 50. d) ning (IV) vastab viimaks poolte väidetele

menetluskulude jaotuse kohta (punkt 50. e) ja jaotab kohtumenetluse kulud.

I

52. VÕS § 1047 lg 4 kohaselt võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral andmete

avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist

avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Ebaõigete

andmete ümberlükkamise nõude rahuldamise esmane eeldus on seega see, et kostja avaldas

hageja kohta andmeid.

53. Maakohus tuvastas oma otsuses ja pooled ka ei vaidle selle üle, et kostja saatis 22.11.2021

Tina KÜ liikmetele ning 14.09.2022, 14.07.2022 ja 02.11.2022 Gildi KÜ liikmetele teated,

mis sisaldavad väiteid hageja kohta. Õige on aga kostja etteheide, et maakohus jättis

tuvastamata selle, mida kostja avaldas. See, mida kostja avaldas, on aga oluline, kuna on VÕS

§ 1047 lg 4 alusel nõude rahuldamise eeldus. Alles pärast kostja avaldatu tuvastamist saab

kontrollida, kas avaldatu on ka õige. Maakohus viitab oma otsuses küll sellele, et hageja on

hagiavalduses kostja avaldatud väited esile toonud, kuid maakohtu põhjendustest ei nähtu,

milliste väidetega tegemist on. Sellega rikkus maakohus TsMS § 436 lg 1, § 438 lg 1 ja § 442

lg 8 tulenevat asjaolude tuvastamise ja kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Kohtuotsuse

põhjendamise kohustus tähendab muu hulgas ka seda, et hagi rahuldamiseks tuleb tuvastada

hagi rahuldamise aluseks oleva õigusnormi kohaldamiseks vajalikud asjaolud. Hagi

rahuldamiseks vajalike asjaolude tuvastamata jätmine on menetlusõiguse normi oluline

rikkumine (vt ka RKTKo 19.06.2024, 2-22-10897, p 17). Ringkonnakohus parandab

maakohtu eksimuse.

54. Hageja heidab kostjale ette tema kohta mitmete ebaõigete ja halvustavate väidete

avaldamist Tina ja Gildi korteriühistu liikmetele. Nimelt avaldas kostja Tina KÜ liikmetele

22.11.2021 edastatud teates hageja kohta järgmised väited (dtl 19–21 erakorralise

üldkoosoleku kutse teisel lehel):

1) Nimelt sai hageja valitud KÜ Tina 16 juhatuse liikmeks, aga KÜ Tina 16 juhatuse liige

saab olla vaid Tina 16 korteriomandi omanik (KÜ liige) vastavalt KÜ Tina 16 kehtiva

põhikirja punkt 3.1 teisele (nummerdamata) alapunktile.

2) Hageja ei ole KÜ esimehena toimides järginud KÜ üldkoosolekul vastu võetud 2021 aasta

kohta käivaid otsusi – on teostanud neid osaliselt või nendega mitte üldse tegelenud ega

ole sellega täitnud KÜ liikmete ootusi.

3) Selgunud on ka, et hagejal puuduvad piisavad kogemused ja teadmised korterelamut

puudutavates tehnilistes küsimustes – ta ei oska teostada KÜ liikmete huve silmas pidades

vajalikku järelevalvet ega pea seda kohati üldse vajalikuks. Samuti ei ole tal korteriühistu

esimehe tööks vastavat kvalifikatsiooni, haridust ega tunnistust.

4) Reaalsuses ongi 90% ulatuses kõik palgalise KÜ juhatuse esimehe tööd ära teinud KÜ

juhatuse liige kostja ja me oleme tasunud hageja puhul läbi juriidilise ettevõtte inimesele,

keda makstav töötasu nii väga ei motiveeri ja kel pole aega, et olla huvitatud majarahva

heaolu eest.

Hageja selgitas 13.09.2023 kohtuistungil, et esimese väite üle ei ole vaidlust ja see ei puuduta

hageja nõuet. Seega ei oma see väide ega sellega seonduv asja lahendamisel tähtsust.

2-22-17357

55. Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja Gildi KÜ liikmetele 14.09.2022 edastatud teates

seoses hagejaga järgmist (dtl 22–23 erakorralise koosoleku kutse e-kiri):

1) Mida on toonud kaasa KÜ Gildi 8 juhatuse liikmete hageja ja F teadlik, tahtlik ja

järjepidev KÜ juhtimine seadustest mitte kinnipidamisel ja korteriomanike huvidega mitte

arvestamisel.

2) Kuidas hageja kasseeris 2021. aastal nende korteriühistu 32-lt korteriomanikult juhatuse

esimehe töötasudena tuhandeid eurosid, aga tööd, milleks isik palgati ei tehtud;

koosolekul kokkulepitud tegevuskava ei järgitud; KÜ põhikirja kohaselt ei toimitud ja

korteriomanike kooskõlastuseta alustati lisaks omaalgatuslike kokku leppimata

tegevustega.

3) Tõestatud saavad asjaolud, et hageja ja F valetasid 10.12.2021 üldkoosolekul

korteriomanikele ja fabritseerisid tõendeid, et vabaneda juhatuse liikmest, kes ohustas

nende positsiooni soovides tegutseda seaduse kohaselt ja kõigi korteriomanike huvisid

arvestades.

4) Gildi 8 korterelamu soojustatud välisfassaadi õhekrohvisüsteemis 2021. a suvel avastatud

puudustest, mida KÜ Gildi 8 juhatus on korteriomanike eest varjanud.

Kolleegium täpsustab, et 14.09.2022 saadetud e-kirjas avaldas kostja ülal viidatud punktis 2

sõnasõnalt järgmist: „Kuidas X kasseeris 2021 aastal ühe teise korteriühistu 32-lt

korteriomanikult juhatuse esimehe töötasudena tuhandeid eurosid /…/“. Seega on

hagiavalduse tekst ebatäpne.

56. Kostja avaldas 14.07.2022 Gildi KÜ liikmetele hageja kohta järgmise väite: „/.../

tegelikkuses juhatuse esimehel puudub vastav kvalifikatsioon, mis tõendab temal KÜ

juhtimiseks vajalike teadmiste ja kompetentsi olemasolu.“ (dtl 27 eriarvamus).

57. Hageja tugines hagiavalduses sellele, et kostja avaldas 02.11.2022 Gildi KÜ liikmetele

hageja kohta järgmised väited (dtl 35–45 protokolli lk 15, 16, 18):

1) Hageja teatas 10.12.2021 üldkoosolekul, et W on kostja sõbranna ja armuke

2) Seega kui hageja on 10.12.2021 üldkoosoleku kutses ja 10.12.2021 toimunud

üldkoosolekul väitnud, et nii raamatupidaja kui ka juhatuse liige kostja on omavahel

kokku mänginud ning esitanud raamatupidamisele arveid lisatasu teenimiseks, siis kas

hageja on korteriomanikele valetanud?

3) Kui palju on Teie karjääri jooksul raamatupidamises ette tulnud, et Teie klient Teie kohta

valetab? Millise mulje see Teile Teie kliendist jätab?

4) KÜ Gildi 8 juhatuse esimees, hageja, on avalikult valetanud, laimanud ja kahjustanud

seega Gildi 8-22 korteri (kaas)omaniku ja varasema juhatuse liikme kostja, Gildi 8-16

korteri esindaja ja Tallinna Linnavaraameti juristi C ja korteriühistu lepingulise partneri

OÜ Ülemiste Raamatupidamisbüroo juhataja W head mainet kogu Gildi 8 korteriühistu

ees. Hageja ei ole oma ebaeetilise käitumise ja valede kohta esitanud ühtegi põhjendatud

argumenti.

5) KÜ Gildi 8 juhatuse esimees, hageja, on 29.09.2022 ähvardanud korteriühistu lepingulist

koostööpartnerit – OÜ Pindi Kinnisvarahaldus – lepingu ülesütlemisega, milleks tal on

puudunud igasugune alus ja on sellise tegevusega kahjustanud KÜ Gildi 8 mainet

koostööpartneri ees.

58. Seega kinnitavad eelnimetatud sisuga väidete avaldamist tõenditena esitatud teated ja

protokollid. Sellele, et kostja hageja kohta eelnimetatut avaldanud on, kostja vastu ka ei

vaidle. Hageja palus oma hagiavalduses, et kohus kohustaks kostjat lükkama ümber hageja

kohta avaldatud ebaõiged väited järgmisel viisil (04.10.2023 täpsustatud sõnastus):

2-22-17357

1) Kohustada kostjat ümber lükkama ebaõiged andmed ning edastama Gildi KÜ liikmetele

järgmine teade:

Käesolevaga annan teada, et minu poolt esitatud väited, nagu ei oleks hageja oma

Gildi KÜ juhatuse esimehe kohustusi kohaselt täitnud, nagu ei omaks hageja

korteriühistu juhatuse esimehena töötamiseks vajalikku pädevust ja kogemusi, nagu

oleks hageja Gildi KÜ 10.12.2021 üldkoosolekul korteriomanikele valetanud ja

tõendeid fabritseerinud ning nagu oleks X W, kostja ja C kohta avaldanud valeinfot ja

neid isikuid laimanud, ei vasta tõele. Lugupidamisega Q.

2) Kohustada kostjat ümber lükkama ebaõiged andmed ja edastama Tina KÜ liikmetele

järgmine teade:

Käesolevaga annan teada, et minu poolt esitatud väited, nagu ei oleks hageja oma Tina

KÜ juhatuse esimehe kohustusi kohaselt täitnud, nagu ei omaks hageja korteriühistu

juhatuse esimehena töötamiseks vajalikku pädevust ja kogemusi, ei vasta tõele.

Lugupidamisega Q.

59. Kostja pöörab oma apellatsioonkaebuses õigesti tähelepanu asjaolule, et ta ei ole

avaldanud seda, mille ümber lükkamist hageja nõuab (vrdl käesoleva otsuse p 54–57 ja p 58).

Kostja pööras sellele tähelepanu juba ka maakohtu menetluses (13.09.2023 kohtuistungi

protokoll, alates ajamärge 00:56:33). Maakohus kostja vastuväitele ei vastanud, kuid on asja

lahendamisel nõustunud hageja käsitlusega ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudest.

Ringkonnakohtu istungil selgitas hageja, et tugineb Riigikohtu praktikale (RKTKo

23.03.2023, 2-21-5449, p 11), mille kohaselt on tal õigus ümber lükata ka see, mis kostja

avaldatust mõistlikult järeldub ja tal ei ole kohustust esitada oma nõuet selliselt, et ta taotleb

iga esitatud vale faktiväite täpselt samas sõnastuses ümberlükkamist. Hageja leidis, et nõude

selliselt sõnastamine on mõistlikum ja koormab kohut vähem kui viis lehekülge pikk

haginõue, kus on ükshaaval kõik ebaõiged väited kirjas (20.06.2024 kohtuistungi protokoll,

ajamärge 00:21:24). Ringkonnakohus hageja ja maakohtu käsitlusega ei nõustu.

60. VÕS § 1047 lg 4 võimaldab isikul nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist. Isiku kohta

mistahes andmeid sisaldavat lauset käsitletakse kohtupraktikas faktiväitena. Faktiväide on

põhimõtteliselt kontrollitav, st selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Seega

saab isik kasutada VÕS § 1047 lg-st 4 tulenevat õiguskaitsevahendit siis, kui tema kohta on

avaldatud faktilist laadi andmeid, mis ei ole tõesed. Sellises olukorras on isikul õigus nõuda

ebaõigete andmete ümber lükkamist või nende parandamist. Iseenesest on õige ka hageja

käsitlus, et sama õiguskaitsevahendit saab kohaldada ka kaudsete faktiväidete

ümberlükkamiseks. Nimelt on Riigikohus läbivalt selgitanud, et faktiväidet, mille

ümberlükkamist isik taotleb, ei pea kostja olema avaldanud sõnaselgelt. Ümberlükatavateks

ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka sellised faktiväited, mida kostja avaldatust küll

sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad (vt nt RKTKo 31.05.2006,

3-2-1-161-05, p-d 11 ja 12; RKTKo 15.04.2015, 3-2-1-24-15, p 13; RKTKo 28.04.2021, 2-

18-17980 p 19). Eelnevast tulenevalt on VÕS § 1047 lg-s 4 sätestatud õiguskaitsevahendi

eesmärk parandada avalikkuse ees teise isiku kohta avaldatud faktilist laadi andmed, mis ei

vasta tõele. Isikul on selline õigus sõltumata sellest, kas need andmed avaldati sõnaselgelt või

järelduvad need avaldatust. See on oluline osa isiku õigusest olla üldsuse ees kujutatud

tõeselt. VÕS § 1047 lg-t 4 ei kohaldata aga siis, kui isikut on solvatud väljendite või teoga,

mis ei sisalda isikut iseloomustavat informatsiooni. Seega, kui tegemist on

väärtushinnanguga, mitte faktiväitega, ei saa selle ümberlükkamist nõuda isegi siis, kui see

tugineb ebaõigetele eeldustele (faktiväidetele) (vt ka RKTKo 10.10.2007, 3-2-1-53-07, p 19).

2-22-17357

61. Praegusel juhul loetleb hageja hagiavalduses tema kohta avaldatud väited (käesoleva

otsusse punktid 54), kuid ei nõua kostjalt nende väidete ümber lükkamist. Hageja on teinud

kostja poolt avaldatud väidetest kokkuvõtvad järeldused, nagu ei oleks hageja oma kohustusi

kohaselt täitnud ja nagu ei oleks hagejal juhatuse esimehena töötamiseks vajalikku pädevust

ja kogemusi ning palub kohtul kohustada kostjat neid järeldusi ümber lükkama. Hageja

käsitlus kaudsete faktiväidete ümberlükkamist puudutava kohtupraktika kohta on aga ekslik.

Need põhimõtted ei ole hageja taotletud viisil kohaldatavad.

62. Esmalt ei ole tegemist olukorraga, kus kostja ei oleks avaldanud hageja kohta väidetavalt

ebaõigeid faktiväiteid. Nende, tegelikult avaldatud väidete (vt käesoleva otsuse p 54)

tõelevastavuse üle on pooled menetluses vaielnud. Teiseks ei ole tegemist olukorraga, kus

mingid ebaõiged faktiväited järelduksid kostja avaldatust kaudselt. Ka olukorras, kus hageja

soovib ümber lükata asjaolu, mis järeldub kostja avaldatust kaudselt, peab tegemist olema

faktilise asjaoluga, ehk faktiväitega. Praegusel juhul heidab aga hageja ette kaudse

väärtushinnangu, mitte kaudse faktiväite avaldamist. Hageja leiab nimelt, et mõistlikult võttes

järeldub kostja avaldatust väide, et hageja ei ole oma juhatuse liikme kohustusi kohaselt

täitnud. See aga, kas isik on oma kohustusi täitnud kohaselt või mitte, on hinnang, mitte

faktiväide. Väide töö kohasuse kohta ei sisalda faktilist laadi andmeid, vaid üksnes tugineb

neile.

63. Samal põhjusel ei ole hagejal võimalik nõuda, et kostja lükkaks ümber väite, nagu ei

omaks hageja juhatuse esimehena töötamiseks vajalikku pädevust ja kogemusi. Ülal tuvastatu

kohaselt ei avaldanud kostja hageja kohta väidet, nagu puuduks tal juhatuse esimehena

töötamiseks vajalik pädevus ja kogemused. Hageja põhjendab oma sõnastatud andmete ümber

lükkamise nõuet sellega, et kostja avaldas tema kohta väite, et tal ei ole juhatuse esimehena

töötamiseks vastavat kvalifikatsiooni, haridust ega tunnistust. Kostja ei vaidle vastu sellele, et

sellise väite ta avaldas. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja poolt tegelikult avaldatu on

faktiväide, mis on kontrollitav vähemalt küsimuses, kas hagejale on või ei ole väljastatud

juhatuse esimehena töötamist puudutav kvalifikatsioon või tunnistus või kas ta on omandanud

sellise hariduse. Hageja ei nõua aga nende andmete ümberlükkamist. Hageja on kostja poolt

avaldatu ümber sõnastanud ja palub ümber lükata selle, mis tema arvates kostja avaldatust

järeldub. Maakohus leidis õigesti, et järeldus, et hagejal puudub juhatuse esimehena

töötamiseks vajalik pädevus ja kogemused, on hinnang, mitte faktiväide. Hageja seisukoht, et

väide sisaldab ka faktiväidet, et hagejal ei ole vastavat kvalifikatsiooni, haridust ega

tunnistust, ei ole õige ega võimalda kohustada kostjat VÕS § 1047 lg 4 alusel tema avaldatust

järelduvat hinnangut ümber lükkama.

64. Hageja palub kohustada kostjat ümber lükkama ka väite, nagu oleks hageja

korteriomanikele valetanud, avaldanud valeinfot ja isikuid laimanud. Maakohus kvalifitseeris

kostja väited ebaõigesti faktiväideteks ja kohustas kostjat neid ümber lükkama. Tegemist ei

ole faktilist laadi andmetega hageja kohta. Kostja väide üksnes tugineb temale teadaolevatele

faktilistele asjaoludele, mille alusel ta andis hageja tegevusele hinnangu, nagu hageja valetaks

ja laimaks. See ei muuda aga hinnangut ennast faktiväiteks. Nii selgitas kostja, et tema väide,

mille kohaselt hageja valetas, tugineb sellele, et hageja ütles, nagu oleks kostja teist isikut

löönud, mis aga kostja sõnul ei vasta tõele. Valeinfo edastamist ja laimamist puudutavad

väited tuginevad C, kostja ja Wga suhetega seotud väidetele. Väide, et isik valetas ja laimas,

on seega hinnang tema poolt avaldatu tõelevastavusele ja eetilisusele, kuid ei ole ise faktilist

laadi asjaolu.

65. Hagejale antud eeltoodud hinnanguid ei ole võimalik VÕS § 1047 lg 4 alusel ümber

lükata, kuna need ei sisalda andmeid hageja kohta. Seda sõltumata sellest, et kostja hinnangud

2-22-17357

tuginevad faktilist laadi andmetele. Hinnangut on võimalik üksnes põhjendada ja seda ongi

kostja teinud. Hageja käsitlus selle kohta, et kostja avaldatust tuleneb, nagu ei oleks hageja

oma ülesandeid kohaselt täitnud, ei omaks vajalikku pädevust ja kogemusi, on valetanud ning

avaldanud valeinfot ja laimanud, on seega asjakohane mittevaralise kahju hüvitamise nõude

põhjendatuse hindamisel VÕS § 1046 alusel, kuid mitte ebaõigete andmete ümberlükkamise

nõude esitamisel VÕS § 1047 lg 4 alusel. Teistsugusele seisukohale ei võimalda asuda ka

hageja viidatud menetlusökonoomia põhimõte.

66. Seega ei ole hagejal võimalik nõuda, et kostja lükkaks ümber tema avaldatust järelduvad

hinnangud, nagu ei oleks hageja oma kohustusi kohaselt täitnud, nagu tal ei oleks juhatuse

esimehena töötamiseks vajalikku pädevust ja kogemusi, samuti tema antud hinnangud nagu

hageja oleks valetanud, avaldanud valeinfot ja laimanud. Maakohus kohaldas seega

materiaalõiguse normi (VÕS § 1047 lg 4) ebaõigesti, kui rahuldas hagi ja kohustas kostjat

ümber lükkama tema poolt hagejale antud hinnangud. Ringkonnakohus tühistab maakohtu

otsuse osas, milles maakohus rahuldas hageja ebaõigete andmete ümber lükkamise nõude

(välja arvatud tõendite fabritseerimise väite osas) ja teeb uue otsuse, millega jätab hageja

nõude vastavas osas rahuldamata (käesoleva otsuse p 50.a nimetatud nõuded).

Apellatsioonkaebus tuleb selles osas rahuldada. Maakohus jättis õigesti rahuldamata hageja

nõude kohustada kostjat ümber lükkama väite, nagu ei oleks hagejal esimehena töötamiseks

vajalikku pädevust ja kogemusi (käesoleva otsuse p 50.b). Vastuapellatsioonkaebus jääb

selles osas rahuldamata.

67. Eeltoodust tulenevalt jääb hageja ebaõigete andmete ümber lükkamise nõue vaidlustatud

osas rahuldamata. Ringkonnakohus ei vasta kostja väidetele selle kohta, et tõene on tema

väide, et hageja ei tegelenud Tina KÜ üldkoosoleku poolt 2021. a vastu võetud otsustega või

tegeles nendega osaliselt ning kostja tegi ära suure osa töödest. Kuna hageja ei ole nende

avaldatud väidete ümber lükkamist nõudnud, ei oma eeltoodu ebaõigete andmete ümber

lükkamise nõude kontekstis tähtsust. Samuti ei oma ebaõigete andmete ümberlükkamise

nõude kontekstis tähtsust see, kas kostja poolt hagejale antud hinnangud on põhjendatud või

mitte, kuna VÕS § 1047 lg 4 kohaselt ei sõltu ebaõigete andmete ümber lükkamise nõue

andmete avaldamise õigusvastasusest.

II

68. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole avaldanud väidet, nagu oleks

kostja maja hoovis löönud teist elanikku. Maakohus jättis kostja nõude selle väite

ümberlükkamiseks õigesti rahuldamata. Maakohus ei ole selle järelduse tegemisel rikkunud

menetlusõiguse norme ega hinnanud ebaõigesti tõendeid.

69. Maakohus tuvastas helisalvestise alusel, et hageja avaldas väite füüsilise kontakti, kakluse

kohta. Sellest ei saa aga järeldada tingimata löömist ega seda, et lööjaks oli just kostja. Seda,

nagu oleks hageja väitnud, et kostja kedagi lõi, ei saa järeldada ka kaudselt hageja

hääletoonist ega sõnakasutusest. Kolleegium ei nõustu käsitlusega, nagu järelduks löömine

hageja kasutatud sõnast „kaklema“. Keskmise mõistliku isiku vaatenurgast ei tähenda viide

kaklusele tingimata löömist ja seda ei saa tuletada ka kostja eesti keele sõnaraamatu kirjetest

tehtud järeldustest.

70. Apellatsioonkaebuse väited ei anna seega alust maakohtu otsuse selles osas tühistamiseks.

Apellatsioonkaebus jääb vastavas osas rahuldamata.

III

2-22-17357

71. Maakohus jättis õigesti rahuldamata ka kostja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise

nõude. Kostja nõuab hagejalt 31.01.2023 esitatud arvega nr 23010098 (dtl 288) seotud kulu,

1548 euro hüvitamist. Vastuhagi kohaselt on arve seotud enne vastuhagi esitamist kantud

õigusabikuludega, nimelt asja materjali õigusliku analüüsi, kliendiga suhtlemise ja

kompromissettepaneku koostamisega.

72. Tsiviilkohtumenetluse seadustik kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist ei reguleeri.

Maakohus selgitas õigesti, et kohtueelsed õigusabikulud on käsitletavad VÕS § 128 lg 3

alusel otsese varalise kahjuna, mis on hüvitatavad VÕS § 115 lg 1 alusel. Seega pidid kostja

nõude rahuldamiseks olema täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused, eelkõige kahju

olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel.

73. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kostja taotletud kulude näol ei ole

tegemist vastuhagi kohtueelsete õigusabikuludega, kuna õigusteenust osutati hoopis seoses

hageja nõudega kostja vastu. Maakohus ei ole seejuures rikkunud materiaal- ega

menetlusõiguse norme ega hinnanud ebaõigesti tõendeid.

74. Kostja esitas kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude koos vastuhagiga ja hageja

vaidles sellele algusest peale vastu. Hageja leidis, et nõue on tervikuna põhjendamatu, samuti

et kostja kulud on ebamõistlikult suured ja ebavajalikud. Maakohtul tuli nõude rahuldamiseks

esile toodud asjaolude ja esitatud tõendite alusel seega tuvastada, et kostja pidas hagejaga

seoses vastuhagis esitatud nõuetega läbirääkimisi kohtuvälise kokkuleppe saavutamiseks, et

professionaalse õigusabi kasutamine oli selles etapis vajalik ja et kostja kandis seoses sellega

kulusid, mis on käsitletavad kahjuna ja et need kulud olid vajalikud ja põhjendatud (vt ka

RKTKo 09.02.2011, 3-2-1-138-10, p 27–28). Maakohus leidis kostja tõendeid hinnates

õigesti, et kostja ei ole seoses vastuhagi esitamisega kahju kandnud. Kostja seisukoht, nagu ei

oleks kohtul olnud võimalik kostja nõude eelduseks olevaid asjaolusid tema esitatud tõendite

alusel kontrollida, on ekslik ja vastuolus TsMS § 438 lg-st 1 tuleneva kohtu kohustusega

hinnata otsust tehes tõendeid ja otsustada, millised asjaolud on tuvastatud ja millised mitte.

Samuti ei pidanud maakohus enne otsuse tegemist selgitama kostjale, et tema esitatud tõend

tema väidetud asjaolusid ei tõenda. TsMS § 5 lg 2 teise lause kohaselt määrab pool ise, mis

asjaolusid ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

75. Kostja jääb ka apellatsioonimenetluses selle juurde, et õigusabikulu seondus vastuhagi

esitamisega. Kolleegium sellega ei nõustu. Kostja esitatud arve kohaselt osutati kostjale

õigusteenust projekti raames „X nõue Q vastu“, s.t seoses hageja poolt kostja vastu esitatud

hagiga. Õigusteenust osutati ajavahemikus 01.01.2023 – 31.01.2023. Samadele asjaoludele

viitab arvele lisatud aruanne (dtl 289). Aruande kohaselt seisnes õigusabi järgmises:

09.01.2023 suhtlus kliendiga, 10.01.2023 kliendi edastatud materjalidega tutvumine ja

õiguslik analüüs, 16.01.2023 telefonikõne kliendiga, 19.01.2023 kohtumine kliendiga,

25.01.2023 hagejale kompromissettepaneku koostamine seoses tsiviilasjas nr 2-22-17357

esitatud nõudega ja 27.01.2023 suhtlus kliendiga ning kompromissettepanku täiendamine.

Kostja tõenditest nähtuvad asjaolud ei viita seega eesmärgile lahendada kostja võimalik nõue

hageja vastu kohtueelselt ja pidada selleks läbirääkimisi. Vastupidi, kostjale osutati õigusabi

sõnaselgelt seoses juba menetluses oleva hageja nõudega kostja vastu. Kostja ei ole tõendanud

õigusabikulude kandmist seoses märtsis 2023 vastuhagis esitatud nõuetega. Seejuures ei oma

tähtsust kostja selgitus, et tema esindaja ei olnud jaanuaris 2023 kohtule veel teada. See ei

muuda kostja kulu vastuhagi nõuetega seonduvaks kuluks.

76. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et professionaalse õigusabi kaasamine kohtueelses

vaidluse staadiumis võib olla mõistlik, kui see on suunatud läbirääkimiste pidamisele ja

2-22-17357

sisulise kohtuvälise lahenduse leidmisele ning aitab pooltel valmistuda kohtuvaidluseks.

Ekslik on kostja seisukoht, nagu oleks igasuguse enne nõude esitamist koostatud

dokumendiga seotud kulu vajalik ja põhjendatud, sõltumata dokumendi sisust ja eesmärgist

ning pooltevaheliste suhete seisust. Seda, et tegemist oleks olnud vastuhagi nõude osas

lahenduse saavutamisele suunatud vajaliku kuluga ei kinnita ka kostja poolt 22.02.2023 asja

materjali juurde esitatud 28.01.2023 dokument (dtl 250–256). Sellest dokumendist nähtub

kostja soov veenda hagejat tema esitatud nõuetest loobuma.

77. Eeltoodust tulenevalt ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse

muutmiseks kostja varalise kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmise osas.

Apellatsioonkaebus jääb selles osas rahuldamata.

IV

78. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu otsust, tuleb muuta ka maakohtu määratud

menetluskulude jaotust. Ringkonnakohtu otsuse tulemusel rahuldatakse hageja hagi osaliselt,

nimelt rahuldatakse hageja neljast ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudest pool, samuti

hageja varalise kahju hüvitamise nõue ja mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Kostja

vastuhagi osas jääb maakohtu otsus muutmata, s.t vastuhagi rahuldatakse osaliselt, nimelt

rahuldatakse kostja kolmest ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudest kaks, samuti kostja

mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Samas jääb rahuldamata kostja varalise kahju hüvitamise

nõue.

79. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Ringkonnakohus jätab

poolte maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskuludest 60% hageja kanda ja 40% kostja

kanda. Ringkonnakohus võtab seejuures arvesse, et poolte nõuded on osaliselt läbipõimunud

ja hagi ning vastuhagiga seotud kulud ei ole täielikult eristatavad. Teiseks tuleb arvestada, et

hageja rahuldamata jäänud ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue moodustas olulise mahu

menetlusest ja kostja apellatsioonkaebus osutus selles osas edukaks. Seega ei saa jätta

menetluskulusid poolte endi kanda ja arvestades menetluse lõpptulemust, tuleb suurem osa

kuludest jätta hageja kanda.

80. Vastuseks poolte kaebuste väidetele, märgib kolleegium, et õige ei ole kostja käsitlus,

nagu oleks maakohus rahuldanud hagi sellesarnases ulatuses, nagu pakkus kompromissina

kostja. Sellist tulemust ei ole ka ringkonnakohtu otsusel. Nimelt pakkus kostja hagejale

kompromissina, et hageja loobub kostjate vastu esitatud nõuetest ja kostja loobub vastuhagi

esitamisest (dtl 250–256). Kuna nii hagi kui ka vastuhagi rahuldatakse osaliselt, ei ole

tegemist kostja ettepanekuga sarnase ulatusega TsMS § 163 lg 2 tähenduses. Kohus ei jätnud

hagi ja vastuhagi rahuldamata.

81. Samuti ei ole alust jätta menetluskulusid TsMS § 169 lg 3 alusel suuremas osas kostja

kanda, nagu taotleb hageja. Hagi kuulub rahuldamisele vaid osaliselt ja ka vastuhagi on

osaliselt põhjendatud. Hageja leiab küll, et kostja esitas suurel hulgal mahukaid väiteid ja

tõendeid, mis ei ole asjakohased, kuid asja materjali kohaselt lähtus kostja oma

menetlusdokumentide koostamisel vajadusest vastata hageja poolt esitatule. Samas on hageja

ise möönnud, et tema esitatud nõue on piiratum kui kõik hagis esile toodud kostja valeväited

(hageja 25.10.2023 arvamus, dtl 354, samuti 13.09.2023 kohtuistungi protokoll ajamärk

00:19:58). Kostjale ei saa ette heita oma õiguste kaitsmise eesmärgil hageja väidetele

2-22-17357

vastamist, sh vastamist sellistele asjaoludele, millest selgus, et hageja neile oma nõude

esitamisel ei tuginegi.

(allkirjastatud digitaalselt)