2-23-125217/11 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Lihtmenetlusotsus

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

5. juuli 2024

Tsiviilasi

(number ja menetluse e

nr 2-23-125217

OÜ Aktiva Finance Group hagi M.M. vastu 15.11.2019 AS-

ga Inbank sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr

L89003132666 ja 21.09.2020 sõlmitud lepingu muutmise

lepingust nr L89004084852

tuleneva põhivõlgnevuse

2424,35 euro, intressi 106,19 euro, lepingu haldustasu 10

euro, sissenõudekulude 50 euro, sissenõutavaks muutunud

viivise 185,93 euro ja alates 28.09.2023 kuni põhinõude

(2424,35

eurot)

täitmiseni viivise

12,9

%

aastas

väljamõistmiseks

hagimenetlus lihtmenetlusena

Hagihind

3089,21 eurot

Kohtunik

Kadi Karting (end Aavik)

Hageja

OÜ Aktiva Finance Group (registrikood: 10746479, asukoht:

A. Weizenbergi 20, Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja

Sigrid Rahkema

(Julianuse Õigusbüroo OÜ,

e-post:

jurist@julianus.ee)

Kostja

M.M. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxx xxx x,

xxxxxxxxx xxxx, e-post: xxxxx.xxxxxxx

@xxxx.

xx, tegelik

elukoht teadmata)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista M.M.lt OÜ Aktiva Finance Group kasuks tasumata põhivõlg 904,64 eurot.

Muus osas jätta hagi rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

4. Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks.

5. Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale, sh kostjale väljaande

Ametlikud Teadaanded kaudu, kuivõrd menetluse kestel ei ilmnenud lisaandmeid tema

tegeliku asukoha kohta.

Edasikaebe kord ja selgitused

Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633).

Arvestades hagihinda, mis ei ületa põhinõudelt 3500 eurot ning koos kõrvalnõuetega 7000 eurot,

on kohus lahendanud asja TsMS § 405 lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s. o ilma kohtuistungi pidamiseta;

menetlusosalistele on teatatud õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud.

Kohus ei anna luba lihtmenetlusotsuse edasikaebamiseks. See ei välista samas edasikaebeõiguse

kasutamist. Kohus selgitab aga, et lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu

Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD

1. Kohus võib lihtmenetlusotsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited,

vastuväited ja esitatud tõendid (TsMS § 444 lg 1). Seega piirdub kohus käesolevalt üksnes

olulisemate väidete ja asjaolude väljatoomisega.

2. Hageja on 27.09.2023 esitanud kohtusse hagi kostja vastu tarbijakrediidilepingust tuleneva

võla nõudes. Hageja toob välja, et kostja sõlmis 15.11.2019 AS-ga Inbank tarbijakrediidilepingu

nr L89003132666 ja 21.09.2020 sõlmitud lepingu muutmise lepingu nr L89004084852.

3. Lepingu krediidi kulukuse määraks on 17,02%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on

arvesse võetud krediidisumma 3821 eurot, intressimäär 12,90%, krediidisumma tagastamise

lõpptähtpäev 20.11.2022, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu 76,42 eurot, igakuine

lepingu haldustasu 2,50 eurot.

4. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Kostjal on põhiosa

võlgnevus alates 23. osamaksest, s.o 20.11.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud 26. osamakseni,

s.o 20.02.2023. Esialgne võlausaldaja saatis 2.02.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse,

milles anti tähtaeg võlgnevuse tasumiseks ja 22.02.2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale

teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja

jooksul.

5. Inbank AS loovutas 27.02.2023 kostja nõude hagejale ja teavitas sellest kostjat.

6. Vastutustundliku laenamise kohta esitas hageja tõendina kostja laenutaotluse (dtl 52-53) ja

maksehäireregistri väljavõtte (dtl 53). Kostja on teada saanud, et tema igakuine sissetulek oli

1000 eurot ning väljaminekuteks oli 100 eurot. Lepingu igakuiseks osamakseks kujunes 131,68

eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning teada saanud, et kostjale jääb raha

reservi vähemalt 768,32 eurot (1000-100-131,68).

7.

16.07.2019 IPF Digital AS-ga (krediidiandja) krediidikontolepingu nr 4470426, mille järgi

on

8. Hageja taotleb mõista kostjalt hageja kasuks välja eelnimetatud lepingutest tulenev

põhivõlgnevus 2424,35 eurot, intress 106,19 eurot, lepingu haldustasu 10 eurot, sissenõudekulud

50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 185,93 eurot ja alates 28.09.2023 kuni põhinõude

täitmiseni viivis 12,9 % aastas. Samuti palub jätta kostja kanda hageja menetluskulud –

õigusabikulud 527 eurot ja riigilõivu 420 eurot, samuti välja mõista viivise tasumata

menetluskuludelt lahendi jõustumisest menetluskulude tasumiseni.

9. Kostjale on hagimaterjalid Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatuks loetud

25.10.2023. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.

10. Täiendavale kohtunõudele 08.01.2024 vastates selgitas hageja esmalt algse krediidiandja

krediidi andmise protsessi. Hageja avaldas, et krediidiandja on seisukohal, et on järginud

tarbijale krediidi väljastamisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sissetulekute ning

kohustuste suhtarvu (näiteks nagu on kodulaenude väljastamise puhul maksimaalseks suhtarvuks

50%) ei ole krediidiandjatele kehtiva regulatsiooniga kehtestatud, mistõttu lähtub krediidiandja

tarbija krediidivõimelisust hinnates printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui

igakuised kohustused. Krediidivõimelisuse hindamisel on krediidiandja arvesse võtnud

krediidisaaja poolt esitatud krediiditaotluses esitatud teavet. Krediidivõimelisuse hindamise

läbiviimise tulemusena selgus, et kostja igakuine netosissetulek on piisav krediiditaotluse

rahuldamiseks ning samuti on kostja igakuised kohustused väiksemad, kui kostja igakuised

sissetulekud.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses võib

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu

järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).

12. Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ja hinnanud TsMS § 232 lg 1

kohaselt poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb

rahuldada osaliselt.

13. Esmalt märgib kohus, et Riigikohus on 24.11.2023 lahendis nr 2-21-13098 põhjalikult

analüüsinud kohtute rolli menetluses, mis puudutavad tarbijakrediidilepinguid ja tarbijaga

sõlmitud võlatunnistusi. Vastavale lahendile ja poolte tõendamiskoormisele on kohus osundanud

varasemalt ka käesoleva menetluse käigus (dtl 77-78).

14. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik

(laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja

aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja

sama kvaliteediga. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti

või laenu. On tuvastatav, et kostja on tarbijakrediidilepinguna sõlminud 15.11.2019 AS-ga

Inbank (krediidiandja) laenulepingu nr L89003132666 ja 21.09.2020 vastava lepingu muutmise

lepingu nr L89004084852 (dtl 28-40), millega kostja sai mh perioodil 21.09.2020 kuni

20.01.2021 maksepuhkust. Tõenditelt on tuvastatav, et kostjale on krediidiandja poolt

laenulepingute alusel üle kantud 3744,58 eurot (dtl 54).

15. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks

küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS

§ 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui

ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks ei piisa

ainult KAVS § 49 lg-s 1 sätestatud sise-eeskirjaga kehtestatud krediidivõimelisuse hindamise ja

esitatud andmete kontrollimise metoodikast. Vastav metoodika peab olema ka selline, et

metoodika alusel tarbija krediidivõime hindamisel saadud tulemuse põhjal oleks selge, kas

tarbija suudab või ei suuda oma sissetulekuga krediidilepingust tulenevaid kohustusi lepingus

kokkulepitud tingimustel täita (KAVS § 49 lg 4). Krediidivõimelisuse hindamise metoodika ei

saa olla paika pandud nii, et tarbijale elamiskuludeks arvestatud raha tegelikkuses keskmisele

inimesele vähemalt minimaalsel tasemel elutingimuste loomist ei võimalda.

16. Kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud kostjale laenu andmisel vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohta on Riigikohus

märkinud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on

piisav tarbija krediidivõime hindamiseks (vt RKTKo nr 2-21-13098, p 18). See tähendab, et kui

krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta

kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Esitatud tõendite põhjal

saab asuda seisukohale, et kostja pangakonto väljavõte ei ole kostjalt küsitud ja kostja esitatud

info analüüs on kohtu hinnangul olnud pealiskaudne. Nii on hageja märkinud, et kostja on

igakuiste kohustustena märkinud 100 eurot. Kohtu hinnangul on krediidiandja oma analüüsis

kostja igakuiste kulutuste olnud põhjendamatult ja masinlikult eluvõõras. Krediidiandjal

pidanuks tekkima lisaküsimusi, sest kostja avaldatud väljaminekud ei ole eluliselt usutavad.

17. Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, on selle rikkumise tagajärjeks,

et VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel saab hageja nõuda tagasi kostjalt põhivõla koos VÕS §-s 94

sätestatud intressiga, st hagi on võimalik osaliselt rahuldada. Kui tarbija on tühise

intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale või tema eriõigusjärglasele raha, tuleb see

lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks (vt RKTKm 2-23-116386, p 14.1.4, RKTKm, 2-

21-13098/50, p-d 25 ja 26). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli tarbijakrediidilepingu

sõlmimise ja selle muudatuse sõlmimise ajal 0% (https://www.eestipank.ee/volasuhete-

intressimaar), mis oli kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust

kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest

hagejale muid tasusid.

18. Hagi ja sellele lisatud tõendite, sh maksegraafikute (dtl 29 ja 36) ning kohtule avaldatud

võlgnevuse tekkimise asjaolude (maksepuhkus 21.09.2020–20.01.2021, võlg alates 23.

osamaksest, s.o alates 20.11.2022,), alusel on tuvastatav, et kostjale on krediiti väljastatud kokku

3744,58 eurot (dtl 54) ja kostja on teinud tagasimakseid kokku 2839,94 eurot (76,42 + 131,68 x

10 + 22 x 65,76). Seega on kostja põhivõlg hagejale 904,64 eurot (3744,58-2839,94), mis tuleb

kostjalt hageja kasuks VÕS § 396 lg 1 ja VÕS § 402 lg 1 alusel välja mõista. Muude nõuete osas

jätab kohus hagi rahuldamata.

19. TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus hagi rahuldamise ulatust arvestades menetluskulud

poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadi Karting

kohtunik