Legislator Case Law & Legislation
3-24-1566/20 AI generated

3-24-1566/20 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-24-1566/20
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse ja ühispakkujate Green kasuks välja menetluskulud summas 1615 eurot. AS Atea vaidlustusmenetluses kantud

Legislator headnote

AI generated

3-24-1566/20 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: AS Atea vaidlustusmenetluses kantud

Keywords

AI generated
european Commissioner educational needs breach of privacy maritime surveillance public access to proceedings impartiality concerns
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1(18)

KOHTUOTSUS

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.07.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1566

Haldusasi

Green IT OÜ, Telia Eesti AS ja AS SEB Liising kaebus

Riigihangete vaidlustuskomisjoni 14.05.2024

otsuse

vaidlustusasjas nr 68-24/263728

tühistamiseks osas, millega rahuldati osaliselt AS Atea vaidlustus

Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse kaebus

Riigihangete

vaidlustuskomisjoni

14.05.2024

otsuse

vaidlustusasjas nr 68-24/263728 osaliseks tühistamiseks osas,

millega rahuldati osaliselt AS Atea vaidlustus

AS Atea kaebus Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia

Keskuse 03.04.2024 käskkirja nr 5-1/24/39-1 tühistamiseks

osas, millega tunnistati vastavaks ja edukaks Green IT OÜ, Telia

Eesti AS ja AS SEB Liising ühispakkumus, ning Riigihangete

vaidlustuskomisjoni 14.05.2024 otsuse vaidlustusasjas nr 68-

24/263728 tühistamiseks osas, millega jäeti vaidlustus

rahuldamata

Menetlusosalised Kaebaja (vaidlustaja) – AS Atea, lepinguline esindaja Marko

Mehilane

Vastustaja (hankija) – Riigi Info- ja

Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus, volitatud esindaja

Fredy Bogomolov

Kolmas isik – ühispakkujad Green IT OÜ, Telia Eesti AS ja AS

SEB Liising, lepingulised esindajad vandeadvokaat Arne Ots

ja advokaat Alan Paas

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS Atea kaebus rahuldamata.

2. Rahuldada Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse ja ühispakkujate Green

IT OÜ, Telia Eesti AS ja AS SEB Liising kaebused ja tühistada Riigihangete

vaidlustuskomisjoni 14.05.2024 otsus vaidlustusasjas nr 68-24/263728 osas, milles

2(18)

Riigihangete

vaidlustuskomisjon

tunnistas

kehtetuks

Riigi

Info-

ja

Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse

03.04.2024 käskkirja nr 5-1/24/39-1 Green IT OÜ, Telia Eesti AS ja AS SEB Liising,

pakkumuse edukaks tunnistamise kohta hanke osas 4 ja osas, milles Riigihangete

vaidlustuskomisjon mõistis Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuselt AS Atea

kasuks välja menetluskulud summas 1615 eurot. AS Atea vaidlustusmenetluses kantud

menetluskulud jäävad tema enda kanda.

3. Mõista AS-ilt Atea ühispakkujate Green IT OÜ, Telia Eesti AS ja AS SEB Liising kasuks

välja menetluskulud summas 5614,50 eurot. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates

otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 15.07.2024

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 18.08.2023 avaldas Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (hankija/vastustaja)

riigihangete registris avatud menetlusena läbi viidava riigihanke „Sülearvutite ja tahvelarvutite

ostmine ja rentimine raamlepinguga“ (viitenumber 263728) hanketeate. Hange on jagatud 10-ks

osaks. Käesolev vaidlus puudutab hanke osa 4- Sülearvuti klass 3 soetus. Hanke osas 4 soovib

hankija sõlmida raamlepingu ühe pakkujaga.

2. Hanke osas 4 esitati 4 pakkumust, millest 2 lükati hankija poolt tagasi.

3. Hankija tegi 03.04.2024 käskkirjaga nr 5-1/24/39-1 otsuse, millega otsustas tunnistada vastavaks

AS-i Atea pakkumus; tunnistada vastavaks ühispakkujate Green IT OÜ, Telia Eesti AS ja AS SEB

Liising pakkumus; tunnistada edukaks ühispakkujate Green IT OÜ, Telia Eesti AS ja AS SEB

Liising pakkumus.

4. AS Atea (kaebaja) esitas 15.04.2024 Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse

hanke 4. osas tehtud hankija otsusele, millega hankija tunnistas ühispakkujate Green IT OÜ, Telia

Eesti AS-i ja AS-i SEB Liising (kolmas isik) pakkumused vastavaks ja edukaks. VAKO tegi

14.05.2024 otsuse, millega rahuldas kaebaja poolt esitatud vaidlustuse osaliselt ja tunnistas

kehtetuks hankija 03.04.2024 käskkirja nr 5-1/24/39-1 kolmanda isiku pakkumuse edukaks

tunnistamise osas. Samuti mõistis VAKO hankijalt kaebaja kasuks välja tasutud riigilõivu

summas 640 eurot ja lepingulise esindaja kulud 975 eurot. VAKO põhjendused olid kokkuvõtvalt

järgmised.

Vastavaks tunnistamise otsus

4.1 Riigikohtu seisukoht täiendava kontrolli teostamisest on kohaldatav ka pakkumuse vastavuse

kontrollimisele. Puudub mõistlik põhjendus, miks hankija ei võiks küsida täiendavaid selgitusi ja

dokumente siis, kui juba on esitatud vaidlustus.

4.2 HP Gruppi kuuluva tütarettevõtja HP Finland Oy poolt antud tootja kinnituse alusel sai hankija

tuvastada kolmanda isiku pakkumuse vastavuse nõuetele.

4.3 Kolmanda isiku pakkumusest ja sülearvuti mõõtmistest tuleneb, et kolmanda isiku pakutava

USB saatja osas on vastavustabelis toodud nõue täidetud. Vaidlustuskomisjon ei saa kaebaja

mõõtmistulemuste alusel seada kahtluse alla tootja kinnitust ja hankija mõõtmistulemust, sest

kaebajal puudus teave konkreetsetest kolmanda isiku pakkumuses esitatud seadmetest, aga vastav

ulatus sõltub konkreetsetest seadmetest.

3(18)

4.4 VAKO nõustub monitori jala kinnitust puudutavas osas hankijaga, et sellele nõudele vastab

pakkumus, kus on ette nähtud (lisaks tootja kinnitusele) võimalus kinnitada monitori Vesa mount

100x100

kinnitusega.

Kolmas

isik

on

vastuseks

hankija

25.04.2024

selgitusele

vaidlustusmenetluses kinnitanud, et pakutud monitoril on Vesa mount 100x100 ühendamise

võimalus ning komplektis kaasas olev monitori jalg on selle abil ka monitori külge ühendatav. Seega

on olemas mõlemad võimalused- nii tootja kinnitus kui ka nõutav FDMI liidesega kinnituse

võimalus ja puudub alus asuda seisukohale, et kolmanda isiku pakkumus sellele nõudele ei vasta.

4.5 Sülearvuti klaviatuuri nõudele vastab tootjapoolne Eesti paigutusega klaviatuur või Eesti

paigutusega klaviatuuri saavutamiseks kleebiste kasutamine Skandinaavia paigutusega klaviatuuril.

Hankija on õigesti tuvastanud, et kolmanda isiku pakutud sülearvuti klaviatuur ja teised klaviatuurid

on Eesti paigutusega ning et Eesti paigutusega klaviatuur ei ole saavutatud kleebistega. Pakkumus

vastaks nõuetele ka siis kui Skandinaavia paigutusega klaviatuuril oleks Eesti paigutus tagatud

kleebistega. Tootja on andnud kinnituse, et kolmas isik pakub Eesti paigutusega klaviatuuri, kus

puuduvad kleebised.

4.6 Kolmanda isiku sülearvuti ekraani valgustugevuseks on 1000 nitti. Kaebaja on üksnes väitnud,

et see ei saa nii olla, kuid ei ole väitnud, et see ei saa olla 250 nitti.

4.7 Kaebaja on üksnes väitnud, et kolmanda isiku pakutava sülearvuti aku mahutavus ei saa olla

51,3 Wh, kuid pole väitnud, et see ei saa olla 40 Wh.

4.8 Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus oleks vastuolus RHS-ga siis, kui

vaidlustuskomisjon oleks tuvastanud, et hankija on kasvõi ühe vaidlustaja nõude puhul valesti

kolmanda isiku pakkumuse vastavuse kindlaks teinud. VAKO ei saa asuda seisukohale, et mõni nõue

on täitmata sellepärast, et kaebaja leiab, et pakkumuses esitatud näitaja ei ole õige. Edukaks

tunnistamise otsus

4.9 Maksimaalsed punktid andis hankija kolmanda isiku pakkumusele näitaja 1000 nitti eest. Kui

kolmanda isiku sülearvuti ekraani heledustugevuse näitaja oleks näiteks 790 nitti või väiksem, siis

saaks kaebaja selle kriteeriumi alusel punktid, millega osutuks tema pakkumus edukaks. Vaidlustuse

lisadest 11 ja 12 ei ole võimalik järeldada kolmanda isiku sülearvuti ekraani heledustugevust, sest

tegemist on erialaportaalis avaldatud andmetega, mis ei käi konkreetse pakutud ekraani kohta. Mitte

ühestki dokumendist ei tulene, et kolmas isik oleks kinnitanud või tõendanud, et koos sisse ehitatud

privaatsusfiltriga on tema pakutava sülearvuti ekraani heledustugevuse näitaja 1000 nitti. Kolmas

isik ei pidanud esitama pakkumuses ekraani heledustugevuse näitajat, mis arvestaks, et sülearvutis

on privaatsusfilter. Asjaolu, et sülearvuti spetsifikatsioonis ei ole esitatud muid andmeid sülearvuti

ekraani heledustugevuse kohta, ei tähenda, et hankija ei oleks pidanud tegelikku näitajat välja

selgitama. Seega ei saanud hankija selle kriteeriumi alusel anda punkte pakkumusele lähtuvalt

sellest, et kolmanda isiku pakutud sülearvuti ekraani heledustugevuse näitaja on 1000 nitti. Seega ei

ole hankija otsus kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamiseks põhjendatud.

4.10 Kolmanda isiku pakkumuses esitatud tabelis ja sülearvuti spetsifikatsioonis on toodud pakutava

sülearvuti aku nimetus ja see, et just selle aku mahutavus on 51,3 Wh. See, et aku mahutavus sõltub

paljudest teguritest ja aja jooksul muutub, ei muuda uue aku mahutavuse näitajat. Seega on hankija

pakkumuse hindamisel õigesti lähtunud kolmanda isiku pakkumuses esitatud näitajast 51,3 Wh.

4.11 Kolmanda isiku pakkumuses esitatud tabelist ja tootja kinnitusest tuleneb, et Eesti paigutusega

klaviatuur on saavutatud ilma kleebiseid kasutamata. Seega on hankija õigesti omistanud kolmanda

isiku pakkumusele 5 punkti kleebiste puudumise eest.

5.

24.05.2024 laekusid Tallinna Halduskohtule Green IT OÜ, Telia Eesti AS ja AS SEB Liising

kaebus ja Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse kaebus Riigihangete

vaidlustuskomisjoni 14.05.2024 otsuse vaidlustusasjas nr 68-24/263728 tühistamiseks osas, millega

4(18)

rahuldati osaliselt AS Atea vaidlustus; AS Atea kaebus Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia

Keskuse 03.04.2024 käskkirja nr 5-1/24/39-1 tühistamiseks osas, millega tunnistati vastavaks ja

edukaks Green IT OÜ, Telia Eesti AS ja AS SEB Liising ühispakkumus, ning Riigihangete

vaidlustuskomisjoni 14.05.2024 otsuse vaidlustusasjas nr 6824/263728 tühistamiseks osas, millega

jäeti vaidlustus rahuldamata.

6. Tallinna Halduskohus võttis oma 28.05.2024 määrusega kaebused menetlusse ja liitis need

ühte menetlusse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Kaebaja seisukoht enda poolt esitatud kaebuses

7.1 Käesolevas hankes on RHAD-is sätestatud mitmed eritingimused ja erinõuded pakkumuste

vastavuse kontrollimisele. Põhjendamatu on pakkumuse vastavuse kontrolli redutseerimine pakkuja

kinnitustele. Hankes ei ole ette nähtud, et pakkumuse vastavuse kontroll toimuks pakkuja kinnituste

alusel. Balti müügiesindaja HP Finland OY 12.10.2023 kinnituskiri ei ole seadme tootja kinnituskiri.

7.2 USB saatja ei tohi arvuti korpusest eemale ulatuda rohkem kui 0,7 cm. Vaidlust ei ole, et kolmas

isik on osas 4 lisaseadmetena pakkunud tootja HP komplekti „HP 235 Wireless Mouse and Keyboard

Combo“, mille hulka kuulub ka USB saatja. VAKO on jätnud kaebaja poolt vaidlustusmenetluses

esitatud tõendid arvestamata. Kaebaja esitas VAKO-le kaebaja poolt mõõteseadmega „Scala“

teostatud mõõtmistulemuse, mille kohaselt ulatus USB saatja arvuti korpusest eemale 0,77 cm ja

mõõtevahendite labori METROSERT teostatud täppismõõtetulemuse, mille kohaselt sülearvuti HP

EliteBook 840 puhul ulatub USB saatja arvuti korpusest eemale 0,759 cm. Kaebajale teadaolevalt

ei esitanud hankija vaidlustusmenetluses 22.04.2024 vastust ega väidetavate mõõtmistulemuste

fotosid ega ole osas 4 mõõtmisi ka teostanud. Pakkumuse vastavuse tõendamist ja pakkumuse

vastavuse sisulist kontrollimist ei saa redutseerida üksnes tootja formaalsele kinnitusele.

Käesolevas hankes olid pakkujad kohustatud esitama täieliku tootespetsifikatsiooni ja esitama

tooted hankijale testimiseks. Balti müügiesindaja 12.10.2023 kinnituskirjas üksnes korratakse

copypaste RHAD nõudeid ja kinnitatakse formaalselt hankenõuetele vastavust. Hankenõudeks on

„mitte rohkem kui 0,7 cm“, mis tähendabki mitte rohkem kui 0,7 cm. Kusagil RHAD-is ei ole

sätestatud, et lähtutakse kümnendiku täpsusest.

7.3 Monitori klass 5 ei vasta vastavustabeli (K3 Lisaseadmed) nõudele „monitori jalg peab olema

kinnitatud monitori külge FDMI liidesega (Vesa mount 100x100). Vaidlust ei ole, et kolmas isik on

osas 4 pakkunud tootja HP 34 tollist monitori, konkreetsemalt ilmselt mudelit „HP E34m G4 WQHD

Curved USB-c Conferencing Monitor“. Kõnealuse monitori puhul ei ole monitori jalg kinnitatud

monitori külge Vesa mount 100x100 nagu käesolevas hankes konkreetselt nõutud on. Käsitlus, et

piisab sellest, kui on väidetav või hüpoteetiline võimalus monitori jalga kinnitada monitori külge

FDMI liidesega (Vesa mount 100x100) on vastuolus RHAD tingimustega. VAKO on nõuet

vastuolus RHAD tingimustes sätestatuga ja sellest väljuvalt tõlgendanud. Asjakohatud on hankija

04.06.2024 menetlusdokumendis toodud viited selle kohta, et kolmanda isiku pakutud monitori jala

kinnitus klassifitseeruks tingimusele „või sellega samaväärne“.

7.4 Kolmanda isiku pakutud sülearvuti ei vasta RHAD nõuetele klaviatuuri osas ning kolmanda

isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus on õigusvastane. RHAD kohaselt „Eesti paigutusega

klaviatuuri“ nõude täitmiseks on 2 võimalust: sülearvutil on tootjapoolne Eesti klaviatuur või Eesti

paigutusega klaviatuuri saavutamiseks kleebiste kasutamine Skandinaavia paigutusega klaviatuuril.

Teise variandi puhul ei saa pakkumus aga hindepunkte. Kolmanda isiku pakutud sülearvuti

klaviatuur on selline, kus Skandinaavia klaviatuuril või muul klaviatuuril on klahvidele juurde

lisatud (graveeringuna või muul viisil) Eesti paigutusega klaviatuuri tähed/märgid/sümbolid. Eesti

paigutusega klaviatuur ei tähenda üksnes Eesti täpitähtede Ü, Õ, Ö, Ä, Ž olemasolu klaviatuuril,

5(18)

nagu on järeldanud VAKO. Ettenähtud asetuse ja paigutusega ning kohas peavad olema klahvidel

kõik tähed, märgid ja sümbolid. RHAD nõudeks on Eesti paigutusega klaviatuur, aga mitte, et oleks

klaviatuur, kus muu hulgas oleks leitavad Eesti tähed, märgid ja sümbolid. Skandinaavia

paigutusega ja Eesti paigutusega klaviatuuril on erinevus vähemalt 8 klahvi puhul. Tootja HP ei

tootnud pakkumuste esitamise ajal (02.11.2023) sülearvuteid „Eesti paigutusega klaviatuur“ ega tee

seda teadaolevalt ja tõendatult seniajani. RHAD-is on nõue, et Eesti paigutusega klaviatuur peab

olema tootjapoolne ja sellele peab kehtima tootjagarantii. Kaebajale on kolmanda isiku poolt

21.05.2024 kättesaadavaks tehtud fotod kolmanda isiku poolt pakutavast klaviatuurist ja kolmanda

isiku poolt lisaseadmena pakutavast eraldi klaviatuurist. Fotod kinnitavad, et pakutavad klaviatuurid

ei vasta RHAD nõuetele ja klaviatuuri eest 5 punkti andmine on põhjendamatu. Kolmanda isiku

pakutaval klaviatuuril on erinevused vähemalt 5 klahvil. Skandinaavia klahvidele on juurde

graveeritud Eesti märgid, tähed, sümbolid kokku 8 klahvil. Sülearvuti puhul pakkus kolmas isik

„Eesti paigutusega klaviatuurina“ hoopis Skandinaavia klaviatuuri, kus osade klahvide

juurde/kõrvale graveeritud Eesti tähed, märgid, sümbolid. Kolmanda isiku poolt lisaseadmena

esitatud klaviatuur vastab hankenõuetele ja see on „Eesti paigutusega klaviatuur“. Kõigi vastavas

valdkonnas tegutsevate isikute seisukoht kolmanda isiku sülearvuti klaviatuuri kohta on, et see ei

ole Eesti paigutusega klaviatuur.

7.5 Klaviatuuri eest kolmandale isikule 5 hindepunkti andmise tõttu osutus kolmanda isiku

pakkumus napilt edukaks kaebaja pakkumuse ees. Hankija poolt kolmanda isiku pakkumusele

klaviatuuri eest hinde andmine on ka eraldiseisvalt põhjendamatu, kuna klaviatuuriga on trikitatud

ja hindepunktide eesmärgil kleebiste kasutamise asemel klaviatuurile Eesti tähed/märgid/sümbolid

juurde graveeritud.

7.6 Kaebaja loobub 24.05.2024 kaebuses esitatud punktist, mis puudutas sülearvuti aku mahutavust.

8. Hankija seisukoht enda poolt esitatud kaebuses

8.1 Hankijal puudub kahtlus, et kolmanda isiku pakutud ekraani heledustugevus, 1000 nitti, ei ole

õige. Hankija on teadlik, et nii paigaldatava kui ka sisse ehitatud privaatsusfiltri funktsiooni

sisselülitamisel on ekraani heledus madalam.

8.2 Asjaolu, et HP Sure View mõjutab ekraani tegelikku heledustugevust on üksnes informatiivse

iseloomuga, kuivõrd hankijal ei olnud võimalik seda arvesse võtta. Vastasel juhul tulnuks hinnata

ka teiste pakutud sülearvutite ekraanide heledustugevust koos privaatsusfiltriga.

8.3 Hanke alusdokumendid, sh tehnilise kirjelduse p 3.15 ei võimaldanud hankijal teostada mõõtmisi

ekraani tegeliku valgustugevuse väljaselgitamiseks. Testimiseks toodud seadmete puhul ei

sätestatud kontrolli teostamist esitatud näitajatele, vaid testiti seadme üldist sobivust ning seadmete

koostoimet.

8.4 Hindamisotsust tehes on tagatud pakkujate võrdne kohtlemine, kuna ka teistelt pakkujatelt, kes

ei kasuta sisse ehitatud privaatsusfiltrit, vaid eraldi paigaldatavat, ei ole küsitud eraldi paigaldatava

privaatsusfiltri mõju ekraani heledustugevusele, ega hinnatud tegelikku ekraani heledust koos

paigaldatud privaatsusfiltriga, vaid lähtudes tootja tehnilisest spetsifikatsioonist ja ekraani heleduse

näitajast ilma privaatsusfiltrita, sh sisseehitatud privaatsusfiltri HP Sure View kihita.

8.5 Seega on VAKO 14.05.2024 otsus õigusvastane osas, millega rahuldati osaliselt kaebaja poolt

esitatud vaidlustus.

6(18)

9. Kolmanda isiku seisukoht enda poolt esitatud kaebuses

9.1 Kolmas isik esitas riigihankes pakkumuse, mille koosseisus on tootja spetsifikatsiooni

dokument, mille lk-del 5 ja 17 on selgelt näha, et pakutava seadme ekraani valgustugevuseks on

1000 nitti. 9.2 VAKO on omistanud põhjendamatult olulist tähendust asjaolule, et kui pakutavat

sülearvutit kasutada koos HP Sure View tehnoloogiaga, võib ekraani heledustugevus olla väiksem

kui 1000 nitti. Ekraani heledustugevuse hindamiskriteerium puudutab just sülearvuti enda ekraani

heledustugevuse omadusi, mille puhul ei oma tähendust HP Sure View tehnoloogia ega selle

kasutamine sülearvutil.

9.3 Nagu VAKO on ise selgitanud, on HP Sure View tehnoloogia puhul tegemist privaatsusfiltriga.

Privaatsusfilter on RHAD tehnilise kirjelduse punktis 3.3 nimetatud sülearvuti juurde kuuluvaks

lisaseadmeks. Lisaseadme alusel ei saa aga hinnata sülearvuti enda omadusi. Sülearvuti enda

heledustugevuse hindamisel tuli lähtuda pakkumusega esitatud dokumentidest, sh tootja

spetsifikatsioonist, mille järgi on kolmanda isiku pakutava sülearvuti ekraani heledustugevus 1000

nitti. 9.4 Isegi kui HP Sure View tehnoloogia on arvutisse paigaldatud, on see funktsioon sisse ja

väljalülitatav. Sõltumata sellest, kas privaatsusfilter mõjutab ekraani heledustugevust, ei ole

tegemist pakutava sülearvuti enda omadusega, vaid tootja poolt pakutava täiendava funktsiooniga,

mida võib, aga ei pea kasutama. VAKO on seega teinud ekslikult HP Sure View tehnoloogia kasutuse

põhjal järelduse sülearvuti enda omaduste kohta. VAKO on asunud hindamiskriteeriume ise

meelevaldselt tõlgendama. RHAD-is ei ole muuhulgas välja toodud, et spetsifikatsioonis toodud

valgustugevus oleks saavutatud alati ükskõik millistes tingimustes.

9.5 Käesoleval juhul tuleb mõistlikuks pidada arusaama, et pakkumuste hindamisel lähtuti just

sülearvuti enda ekraani heledusvalgustusest sõltumata sellest, kuidas seda mõjutab HP Sure View

tehnoloogia või mõni muu täiendav seade või arvuti tööreežiim. Seda kinnitab ka asjaolu, et

kolmanda isikuga samasugusele tõlgendusele on asunud VAKO sama hanke 2 ja 3 osa kohta tehtud

otsustes.

9.6 VAKO on jätnud tähelepanuta, et RHAD-i järgi toimus pakkumuste hindamine vaid pakkumuste

koosseisus esitatud dokumentide, mitte näidisseadmete põhjal ega muudel alustel. Hankijal ei olnud

seega kohustust mõõta näidisseadme heledustugevust. RHAD-ist tulenevalt koosneb pakkumus

valdavalt dokumentidest, sh kinnitustest, mis esitatakse registri kaudu. Hankija sai lähtuda vaid

pakkumuse dokumentidest, mille alusel oli selge, et kolmas isik pakub sülearvutit ekraani

heledustugevusega 1000 nitti ning kaebaja heledustugevusega 250 nitti. RHAD järgi ei saanud

hankija pakkumuste hindamisel teha muud otsust punktide jagamisel, kui anda kolmanda isiku

pakkumusele 10 punkti ja kaebaja pakkumusele 2,5 punkti.

9.7 Hankija jättis endale küll võimaluse küsida pakkujalt ka näidisseadme esitamist (TK p 3.15),

kuid tegemist oli hankija kaalutlusõigusel põhineva otsusega, mitte pakkumuse koosseisus

kohustuslikult esitatava infoga. Nimetatust ei järeldu, nagu tulnuks või saanuks pakkumuste

hindamine toimuda näidisseadme tehnilise kontrolli teostamise ja selle tulemuse kaudu. Hankija ei

nõudnud näidisseadet pakkumuse osana ja pakkumuse kontroll ei saa seetõttu toimuda näidisseadme

ekspertiisi kaudu. 9.8 VAKO on otsuses ekslikult leidnud, nagu pidanuks hankija küsima pakkujalt

täiendavaid selgitusi sülearvuti ekraani heledustegevuse kohta. Käesoleval juhul ei pidanud hankijal

tekkima sellist kahtlust, mis kohustaks hankijat küsima kolmandalt isikult täiendavaid selgitusi

pakutava seadme ekraani heledustugevuse kohta. Kolmanda isiku pakkumusest nähtus selgelt, et

sülearvuti ekraani heledustugevus on 1000 nitti tootja spetsifikatsiooni kohaselt.

9.9 VAKO on asunud otsuses põhjendamatult eeldama, et pakkumustele antavad hindamispunktid

võivad jaotuda teisiti, mis on viinud ka eksliku VAKO otsuseni. Kuna VAKO leidis sisuliselt, et

ekraani heledustugevust võivad mõjutada sülearvuti lisaseadmed ja funktsioonid, oleks VAKO

7(18)

pidanud nendega arvestama ka kaebaja pakkumuse puhul, st võimalusega, et kaebaja pakkumus ei

vasta isegi minimaalsele heledustugevuse nõudele (250 nitti). Kolmandal isikul on olemas tõendid,

mis seda kinnitavad. Kõrvutades riigihanke alusdokumentide tingimusi ja tootja Lenovo seadmete

tooteinfot, järeldab kolmas isik, et kaebaja võttis riigihanke 4. osa pakkumuses aluseks sülearvuti

mudeli Thinkpad L14 Gen4. Nimetatud seadme mõõtmise tulemused on esitatud lisatud mõõtmise

aruandes. Mõõtmiste tulemusel on selgunud, et kaebaja poolt pakutud seadme minimaalne heledus

on 242 nitti, samas kui hanke tingimuste kohaselt pidi pakutava seadme valgustugevus olema

vähemalt 250 nitti (vastavustabeli vaheleht Klass 3 (K3) rida 10). Arvestades ekraani

heledustugevuse võimalikku muutumist sõltuvalt arvuti konfiguratsioonist, lisaseadmete

kasutamisest jne, on enam kui tõenäoline, et kaebaja pakutud seade ei vasta ekraani heledustugevuse

nõudele. Isegi kui kaebaja on märkinud oma pakkumuses muu seadme, peab tegemist olema Lenovo

Thinkpad L14 Gen4 mudeliga omaduste poolest sarnase seadmega.

9.10 Kui lähtuda kaebaja tõlgendusest, millega VAKO näib olevat nõustunud, et pakkumusi võis

hinnata näidisseadmete alusel, tuleks viidatud mõõtmistulemuste valguses jätta kaebus

läbivaatamata kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu (HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1).

VAKO praktika järgi ei ole pakkujal vaidlustamisõigust, kui isegi vaidlustuse täieliku rahuldamise

korral ei jõuaks ta hankelepingu sõlmimiseni (VAKO 13.02.2018 otsus asjas nr 5-18/192791, p 20).

Käesoleval juhul ongi tegemist sellise juhtumiga.

10. Kaebaja seisukoht hankija ja kolmanda isiku poolt esitatud kaebuste osas

10.1 Kaebaja leiab, et kolmanda isiku 24.05.2024 kaebus on ekslik ja alusetu. Riigihanke

alusdokumentide nõuete ja tingimuste tõlgendamisel lähtutakse vastavas valdkonnas tegutseva

mõistliku isiku arusaamast, mitte n.ö keskmise mõistliku inimese või kodaniku tänavalt arusaamast.

Käesoleval juhul on tegemist tehniliselt nüansseeritud ning erinevaid IT valdkonna detaile ja

spetsiifikat kätkeva riigihanke ja hankevaidlusega. Sellise vaidluse lahendamine on IT valdkonnas

eriteadmisi mitteomavale VAKO-le komplitseeritud ja väljakutserohke ülesanne.

10.2 Nagu hankija on selgitanud, oli lubatud pakkuda nii sülearvutit, kus privaatsusfiltri funktsioon:

1) on eraldi paigaldatav ehk ekraanile lisatav-eemaldatav eraldi toode privaatsusfilter, või 2) on

arvutisse sisse ehitatud. Nagu hankija on selgitanud lähtutakse hindamiskriteeriumis „Ekraani

heledustugevus (mõõtmisühik nitt)“ pakkumuste hindamisel ja hindepunktide andmisel ekraani

heledustugevusest ilma privaatsusfiltrita. Hankija on vaidlustusmenetluses samuti selgitanud, et

kolmanda isiku pakutud sülearvutil HP on sisseehitatud privaatsusfilter ja selle ekraani

heledustugevuse tuvastamiseks tuleks sisseehitatud privaatsusfilter välja monteerida. Vt Hankija

03.05.2024 seisukoht vaidlustusmenetluses: „/…/ kolmanda isiku seadmel on sisseehitatud

privaatsusfilter. Tegeliku heledustugevuse mõõtmiseks tuleks sisseehitatud privaatsusfilter välja

monteerida /…/“. VAKO otsuses, p 12.2.1.4 on adekvaatselt tuvastatud, et kolmanda isiku pakutud

sülearvuti HP puhul ei nähtu tootjaspetsifikatsioonist sülearvuti ekraani heledustugevus ilma

privaatsusfiltrita ja et kõnealuses hindamiskriteeriumis pakkumuste hindamiseks ja hindepunktide

andmiseks peab hankija selle kolmanda isiku sülearvuti ekraani heledustugevuse kohta välja

selgitama.

10.3 Lisaks sellele, et HP tootjaspetsifikatsioonis puuduvad andmed selle kohta, mis on kolmanda

isiku

pakutud

sülearvuti

HP

ekraani

heledustugevus

ilma

privaatsusfiltrita.

Nagu

tootjaspetsifikatsioonist (lk 5-6) nähtub, on sülearvuti HP ekraani heledustugevus sõltuvalt mudeli

variandist kas

250 nitti või 400 nitti. Heledustugevused 250 või 400 nitti on vastavuses teiste arvutitootjate sama

klassi sülearvutite ekraanide heledustugevuse näitajatega. Jutt käib tootja HP ametlikust

tootespetsifikatsioonist (QuickSpecs). Ühe erivariandina on tootjaspetsifikatsioonis tõesti HP Sure

View, mille puhul on viidatud justkui heledustugevusele 1000 nitti. Kuid oluline ja määrav on selle

8(18)

kohta tootjaspetsifikatsioonis igal pool esitatud märkus/selgitus: „Actual brightness will be lower

with

/…/ Sure View“. Selliselt on juba HP tootjaspetsifikatsioonis otse välja öeldud, et ka kõnealuse HP

Sure View erivariandi puhul on ekraani heledustugevus alla 1000 nitti (tootjaspetsifikatsioonis ei

avaldata, mis on selle HP Sure View variandi puhul ekraani heledustugevus, on vaid info, et see on

alla 1000 nitti). Seejuures ei oma õigupoolest tähtsust, kas privaatsusfiltri funktsioon on välja või

sisse lülitatud – igal juhul on ekraani heledustugevus alla 1000 nitti nagu nähtub ka juba HP

tootjaspetsifikatsioonist.

10.4 Nagu öeldud, on hankija selgitanud, et hindamiskriteeriumis „Ekraani heledustugevus“

pakkumuste hindamisel ja hindepunktide andmisel tuleb lähtuda ekraani heledustugevuse näitajast

ilma privaatsusfiltrita. VAKO otsuses on põhjendatult leitud, et kolmanda isiku pakutud sülearvuti

HP ekraani heledustugevus on teadmata (igal juhul on see madalam kui Kolmanda isiku pakkumuse

Vastavustabelis eksitavalt väidetud 1000 nitti) ning see on jäetud hankija poolt hankemenetluses

välja selgitamata. Selle tulemusel on igal juhul defektsed/õigusvastased hankija poolt kriteeriumis

„Ekraani heledustugevus“ pakkumustele omistatud hindepunktid, kui ka selle tulemusel kolmanda

isiku pakkumuse edukaks tunnistamine.

11. Hankija seisukoht kaebaja poolt esitatud kaebuse osas

11.1 Hankija leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

11.2 Ebaõige on kaebaja läbiv väide üksnes formaalse kontrolli teostamise kohta, kuivõrd formaalne

kontroll vaidlusaluse hanke puhul on olnud nõuetele vastavate kinnituste ja tõendite olemasolu ning

sisuline kontroll on teostatud nende nõuete sisulise hindamise pinnalt esitatud dokumentaalsete

tõendite alusel. Hanke alusdokumendid ei näinud ette võimalust mõõtmiste jms teostamiseks.

Vastustaja on vaidlustusmenetluses selgitanud nimetatud nõuete tähendust. Kolmanda isiku poolt

esitatud kinnitused ja spetsifikatsioon ei ole üksnes tema enda allkirjastatud dokumendid, vaid nende

õigsust on kinnitanud tootja või tootja esindaja. Vastustaja on pidanud neid piisavaks. Vastustaja

pädevuses on hanketingimuste seadmine.

11.3 Vastustaja nõustub VAKO tõlgendusega, mille kohaselt ei olnud testimiseks toodud seadmete

primaarne eesmärk nende vastavuse kontrollimine. Kahtlusi pakutud seadmete osas ei tekkinud.

Teostatud kontroll ei olnud seotud vastavuse hindamisega. Testimist hanke alusdokumendid ette ei

näinud. Väide, et teine riigiasutus on tõlgendanud sarnaseid hanketingimusi kaebaja jaoks

sobivamalt, ei ole vastustaja jaoks siduv.

11.4 Eesti klaviatuur ei ole saavutatud kleebiste läbi. Kolmas isik on esitanud oma pakkumuses

kinnituse, et kleebiseid ei ole kasutatud. Samuti on kinnitus, et klaviatuur ei ole ümbertöödeldud.

Kaebaja leiab ekslikult, et Eesti paigutusega klaviatuuri sätestamise nõue tähendab, et paigutus peab

vastama standardile EVS 8:2008 „Infotehnoloogia reeglid eesti keele ja kultuuri keskkonnas“.

Standardist lähtumise nõuet ei ole hanke alusdokumentides kehtestatud, seega ei saanud sellest

lähtuda ka hindamisel. Kaebaja on seevastu õigesti leidnud, et Eesti klaviatuuri eripäradeks on

muuhulgas täpitähed, nende asetus klaviatuuril ja erinevate märkide-sümbolite asukoht ja

koospaiknemine klahvidel. Asjaolu, et klahvidel on ka täiendavaid märke ei muuda seda

mittevastavaks. Kui ühel klaviatuuril esinevad mitme klaviatuuri tunnused, tuleb mõistlikult

hinnata, et tegemist ongi nii Eesti kui Rootsi asetusega klaviatuuridega. Kolmanda isiku pakutud

seadmel ei ole erinevust ka viie klahvi osas, kuivõrd need sisaldavad kahe standardi märke.

Hindamisotsust ei saanud teha lähtuvalt standarditest. Vastustaja ei pea õigustatuks kaebaja kahtlust,

et Eesti klaviatuur on saavutatud graveerimise teel. Eesti klaviatuuri osas on kinnituse andnud tootja

esindaja.

9(18)

11.5 Kolmanda isiku pakkumuses USB saatja osas deklareeritud väärtus on vastav ja tõendatud

hanke tingimuste kohaselt. RHAD kohaselt on hankija sätestanud tingimuseks, et USB saatja ei tohi

arvuti korpusest eemale ulatuda rohkem kui 0,7 cm. Tehniline kriteerium on antud kümnendiku

täpsusega. Kaebaja poolt esitatav väide ja mõõtmistulemused, et kolmanda isiku pakutav USB saatja

ulatub sülearvuti korpusest eemale vähemalt 0,759 cm või 0,741 cm, ehk rohkem kui hankes lubatav,

on ekslik, sest kriteerium ei ole 0,70 cm (sajandiku täpsusega), vaid 0,7 cm (kümnendiku täpsusega).

Seega oleks hankija hinnangul mittevastav USB saatja sülearvuti korpusest väljaulatuv osa 0,8 cm

ja rohkem. Samuti on oluline mõista, et mõõtmised teostati oletataval arvutil, kusjuures ei ole teada

ka lisaseadme arvutisse paigaldamise korrektsus ega muud asjaolud, sh ka lisaseadme samasus.

Kindlalt saab väita, et tegemist ei olnud nende seadmetega, mille kolmas isik oleks esitanud

demoseadmetena. Isegi kui jaatada eksimust tootja kinnituses, ei oleks vastustaja saanud seda oma

otsuse tegemisel teada, kuna väidetavalt ulatub saatja korpusest välja maksimaalselt 5,9 mm, mis ei

ole inimsilmale lihtsasti tajutav. Väärtus oli kolmanda isiku poolt deklareeritud ja tõendatud

nõuetekohaselt, mistõttu ei ole vastustajal alust selles kahelda. Samuti ei näinud hanke

alusdokumendid ette mõõtmiste teostamist.

11.6 Kaebaja on õigesti tuvastanud, et kolmanda isiku pakutud monitori jala pesa sisse on ehitatud

Vesa mount 100x100 kinnitus, kuid jala tootja kinnitus ei ole Vesa mount 100x100. Väidet on

kasutatud VAKO ja kohtu eksitamiseks, kuivõrd vaidlustaja, kinnitades igas dokumendis enda

kogemust valdkonnas, on teadlik, et Vesa mount kinnituse eesmärk ei ole monitori jala tavapärane

kinnitamine. Vastustaja möönab, et hanke alusdokumendis on sätestatud nimetatud nõue küsimusi

tekitavalt. Seepärast pidas vastustaja vajalikuks 25.04.2024 täpsustada mõlema menetlusosalisega,

kuidas nemad hankija kirjeldatud nõudest aru on saanud. Küsimusele andis sisulise vastuse üksnes

kolmas isik. Vesa standardi eesmärk on tagada universaalselt kasutatav liides monitoride

kinnitamiseks erinevate tootjate jalgadega erinevates monitorides rakenduskohtades. Tingimust

„Monitori jalg peab olema kinnitatud monitori külge FDMI liidesega (Vesa mount 100x100)“ tuleb

RHS §

88 lg 3 kohaselt lugeda „või sellega samaväärne“, kuna Vesa puhul on tegemist standardiga RHS §

88 lg 2 p 5 tähenduses. Tingimuse seadmisel on hankija pidanud silmas, et monitori kinnituseks

peab olema ka Vesa mount 100x100 kinnitus. See ei tähenda, et tootja poolne originaal jalg peab

tingimata kinnituma Vesa mount 100x100 kinnitusega, vaid võimalus peab olema kinnitada monitor

Vesa mount 100x100 kinnitusega. Kolmanda isiku pakutud tootjapoolne originaalkinnitus

klassifitseerub tingimusele „või on sellega samaväärne“. Seega ei ole kolmanda isiku pakkumust

hinnatud valesti, sest pakutud on mõlemad võimalused. Menetlusosalised on mõlemad pakkunud

monitore, millel on tootja jala ühendamiseks tootja enda kiirkinnitus ning Vesa mount 100x100

liides jalgade, sh kolmandate jalgade ühendamiseks. Samuti on nii kolmanda isiku pakutud monitori

kui ka kaebaja pakutud monitori tootjate kasutusjuhendites kirjas, et Vesa liidest kasutatakse muude

tootjate jalgade ühendamiseks. Vastustaja ei ole soovinud vaidlusaluse tingimuse kehtestamisega

välistada konkurentsi monitoride välistamise läbi, millede koosseisus on suurtootjate kiirkinnitusega

jalad. Keskse hankijana on vastustaja teadlik, et tootjad kasutavad oma kiirliideseid, mis on

mugavamad, esteetilisemad ja võimaldavad ka kiiremat paigaldust ja eemaldamist. Vastustaja ei ole

kindlasti soovinud selliseid mugavaid lahendusi vaidlusaluse tingimusega välistada. Selline

tingimus ei tekitanud ka ühelegi pakkujale, sh kaebajale küsimusi. Vastustaja on kõiki pakkujaid ka

võrdselt kohelnud, hinnates tootja enda kiirliidest samaväärseks või paremaks kui Vesa standard,

jäädes samal ajal kindlaks ka vaidlusalusele hanketingimusele, mille kohaselt peab pakutaval

monitoril olema Vesa 100x100 liides. Kolmanda isiku pakutud monitori kohta on esitatud kinnitus,

et monitori jalg kinnitub nõutud liidesega. Tõendiks on Vesa kinnituse kohta lisatud, et kinnitus on

olemas ja monitori kastis on ka adapter. Pakkuja kinnituse ja selle lisaks esitatud tootjapoolse

spetsifikatsiooni alusel on vastustajas kujunenud veendumus, et pakutav monitor vastab

hanketingimustele.

10(18)

12. Kolmanda isiku seisukoht kaebaja poolt esitatud kaebuse osas

12.1 Kolmas isik leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

12.2 Pakkumuste vastavuse hindamisel ei saa minna kaugemale RHAD tingimustest. Pakkumuste

hindamine on hankija pädevuses. Käesoleval juhul ei ole vastuolus riigihangete läbipaistvuse ja

kontrolli põhimõttega pakkumuse dokumentidel tuginev hindamine. RHAD ei näinud ette, et

pakkumuse osaks oleks näidisseade või et pakkumuse kontrolli teostataks esitatava näidisseadme

alusel.

12.3 Kolmanda isiku pakkumus vastab riigihanke nõuetele ning pakutavad seadmed vastavad

pakkumusele. TK p 3.9 tuleb mõista selliselt, et pakutavate asjade tehnilist kirjeldust sellises

täpsusastmes, nagu tootja on pidanud oluliseks esitada, peab olema võimalik kontrollida tootja

avalikult veebilehelt. Hankijal võimaldab pakkumuse koosseisus esitatav informatsioon teostada

pakkumuse vastavuse kontrolli just pakkumuse, mitte avaliku veebilehe alusel. Tehnilise kirjelduse

p 3.10 järgi oli sülearvutite puhul üheks selliseks täpsustavaks pakkumuses esitatavaks

dokumendiks sülearvutite täielik tootjaspetsifikatsioon.

12.4 Kaebaja väited, nagu HP ei toodaks üldse Eesti paigutusega klaviatuuri, on ainetud. HP-lt on

võimalik saada ka Eesti paigutusega klaviatuuri. Samuti ei ole pakutavate seadmete puhul Eesti

klaviatuuri saavutamiseks kasutatud graveeringuid ega mingil viisil RHAD nõudeid rikkudes

„trikitatud“. Kolmas isik märkis vastavustabelis, et klaviatuuri nõuetele vastavust tõendab

pakkumuse osaks olev dokument jrk nr 4-14-1. Viidatud dokumendis on tootja (HP) kinnitanud, et

pakutava sülearvuti klaviatuur on Eesti paigutusega ning sisaldab põhilisi klahve „<“, „>“ ja

windows“ klahvi. Kuigi HP ei ole avalikult veebis avaldanud, et ta toodab ka Eesti paigutusega

klaviatuuri, on HP ise kinnitanud, et ta toodab Eesti paigutusega klaviatuuri. Kolmanda isiku poolt

hankijale esitatud näidisseade võimaldas hankijal selles ka veenduda.

12.5 Vastavustabel sätestas nõude, et klaviatuur peab olema Eesti paigutusega, viitamata seejuures

kindlale õigusaktile, standardile või muule dokumendile ega mõne asutuse või isiku seisukohale.

Täheklahvidele ei olnud aga seatud mingeid täiendavaid nõudeid. Klaviatuuri muudab Eesti

paigutusega klaviatuuriks tark- ja riistvaralise lahenduse kombinatsioon, mis arvestab eesti

kirjakeele tavapärast asetust klaviatuuril. Kaebaja väited selle kohta, kuidas Eesti paigutusega

klaviatuuri nõuet peaks tõlgendama, on asjakohatud, kuna pakkuja ei saa hankijale ette kirjutada,

kuidas hankija peaks enda vajaduste täitmiseks sätestatud nõuet tõlgendama. Muuhulgas ei ole

hankija seadnud tingimuseks, et mingil konkreetsel klahvil ei tohiks olla mistahes muud märget või

tähte. HP on oma 27.03.2024 vastuses kaebaja päringule otsesõnu kinnitanud, et Eesti paigutusega

seadmeid on võimalik tellida. Seda arvestades on kogu kaebaja käsitlus sellest, nagu HP ei toodaks

Eesti paigutusega klaviatuuri pahatahtlik. Seejuures ei saa RHAD tõlgenduseks kasutada kaebaja

poolt viidatud jaemüüjate seisukohti. Ka HP Nordic on kaebajale kinnitanud, et HP saab sellist

klaviatuuri pakkuda. Kolmanda isiku pakkumuse koosseisus esitatud tootja kinnitus seadme

omaduste ja tehniliste näitajate kohta ei ole üksnes formaalne deklaratsioon, nagu püüab väita

kaebaja.

12.6 Kaebaja käsitlus kleebiste kasutamisest Eesti paigutusega klaviatuuri saavutamiseks on ainetu.

Kolmanda isiku poolt pakutud seadmed on toodetud Eesti klaviatuuriga ja kleebiseid ei kasutata.

Seda on seadme tootja ka kinnitanud. Seega on hankija õigesti andnud pakkumusele 5 punkti. 12.7

USB saatja korpusest väljaulatumise kauguse nõude täitmist tõendab kolmanda isiku pakkumuse

osaks olev dokument „4_14_1_RIT NB 2024-2025 HP technical specs.pdf“, mille lk 2 punkti 13

kohaselt ei ulatu USB saatja arvuti korpusest kaugemale, kui 0,7 cm. Kaebaja püüab kolmanda isiku

poolt pakutava seadme nõuetelevastavust kahtluse alla seada selliste seadmete mõõtmistulemusi

presenteerides, mida kolmas isik ei ole pakutava seadmena nimetanud. Samal põhjusel ei ole

11(18)

asjakohane kaebaja enda poolt teostatud mõõtmine ega selle tulemus. Lisaseadme reaalset mõõtmist

pakkumuste vastavuse kontrolli raames RHAD ette ei näinud. Näidisseadme alusel ei saa seadme

vastavust kontrollida, kui näidisseade ei ole pakkumuse osa ja kui puudub RHAD-is määratud

mõõtemetoodika. Hankija on ka määranud väljaulatuvuse nõude kümnendiku täpsusega. Varasemas

hankes teostatud testseadme mõõtmised ei ole käesolevas asjas asjakohased ja hankijale siduvad.

12.8 Ehkki kaebaja väidab, et kolmanda isiku pakkumus ei vasta monitori jala FDMI liidese (Vesa

mount 100x100) nõuetele, ei ole kaebaja selle kohta esitanud ühtegi tõendit. Nagu kolmas isik on

selgitanud, siis toimus pakkumuste hindamine pakkumuse alusel. Kolmas isik esitas täidetud tabeli,

milles tegi viite tootja HP spetsifikatsioonile, mille lk-l 3 on selgelt näha, et monitori puhul

kasutatakse Vesa mount 100x100 kinnitust. Kuna pakkumus ei sisaldanud seadmeid, vaid koosnes

tooteinfost jm dokumentidest, on igal juhul alusetu väita, et kolmanda isiku pakkumus nimetatud

nõudele ei vasta. Hankija ei saa nõuda, et seadmed oleksid lõplikult kokku pandud juba pakkumuse

esitamisel.

13. Hankija seisukoht kolmanda isiku poolt esitatud kaebuse osas

13.1 Hankija hinnangul on kolmas isik esitanud menetlusse asjakohaseid selgitusi oma pakkumuse

osas ning hanketingimuste tõlgendamise osas selliselt, nagu kõik pakkujad nendest tegelikult aru on

saanud. Vastustaja nõustub kolmanda isiku 17.06.2024 esitatud seisukohas, vastuses kaebusele ning

kolmanda isiku kaebuses esitatuga.

14. Kolmanda isiku seisukoht hankija poolt esitatud kaebuse osas

14.1 Kolmas isik on esitanud iseseisva kaebuse VAKO otsusele osas, milles VAKO kaebaja poolt

esitatud vaidlustuse rahuldas.

KOHTU PÕHJENDUSED

15. Kohus leiab, et VAKO otsus tuleb tühistada osas, milles VAKO vaidlustuse rahuldas. Ülejäänud

osas on VAKO otsus põhjendatud. Vastavaks tunnistamise otsus

16. RHS § 114 lg-1 esimesest lausest ja lõikest 2 tuleneb, et hankija hindab pakkumuste vastavust

vastavalt RHAD-is sätestatud tingimustele ja lükkab pakkumuse tagasi, kui see RHAD-s

esitatud tingimustele ei vasta. Seega seab RHAD piirid pakkumuste kontrolli ulatusele ning

pakkumuste vastavust tuleb kontrollida üksnes RHAD-is sätestatud tingimuste alusel. Hankija

pädevuses on otsustada ja RHAD-is ette näha, mille alusel ja kuidas pakkumuste vastavust

kontrollitakse.

17. Riigikohus on oma lahendis haldusasjas nr 3-19-1464 (p 16) selgitanud, et kui seadus ei sätesta

teisiti, võib hankija otsustada, kas usaldab pakkujate kinnitusi või nõuab vastavate asjaolude

kindlakstegemiseks tõendeid. Kohtul ei ole õigust sekkuda hankija kaalutlusõigusesse ning

nõuda tõendi esitamist seal, kus hankija on õiguspäraselt otsustanud piirduda pakkuja

kinnitusega. Hankemenetlus põhineb suurel määral pakkujate ühepoolsetel kinnitustel ja hankija

võimalusel neid usaldada.

18. Nõuded pakutavatele sülearvutitele ja lisaseadmetele on sätestatud „Vastavustingimustes“, „Lisa

1-2 Tehniline kirjeldus Osa 2-8“ ja selle osaks olevas „Lisa 8-3 Vastavustabel Osa 4 klass 3“.

Vastavustingimuste kohaselt pidi pakkuja muu hulgas esitama kinnituse, et pakkumus vastab

RHAD-s nõutule ja vajadusel on samaväärsus selgitatud ja tõendid samaväärsuse kohta lisatud

(Raadionupp valikutega jah/ei); sülearvutite täieliku tootja spetsifikatsiooni. Lisatoodete

spetsifikatsioon lisada nende olemasolul. Tootja spetsifikatsiooni all käsitleb Hankija tootja

poolset tooteinfot pakutava asja osas. Toodete spetsifikatsioonid peavad võimaldama Hankijal

kontrollida pakkumuse vastavust Tehnilise kirjelduse tingimustele. Pakkumuste koosseisus

oleva vastavustabeli (Lisa 8-3) kohaselt tuli esitada iga nõutud tehnilise tingimuse (parameetri)

12(18)

osas pakkuja pakutud väärtus ning lisada esitatud väärtuste vastavuse kontrolli võimaldamiseks

viide pakkumuse koosseisus esitatud dokumendile või internetileheküljele. Seega oli hankija

kohustuseks kontrollida koos pakkumusega esitatud vastavustabelit, selles esitatud dokumente

ja viidatud internetilehekülgi. Kaebaja väide, nagu ei võimaldaks selline RHAD-iga määratud

pakkumuste kontrolli ulatus pakkumuste sisulist kontrolli on põhjendamatu, kuivõrd kaebaja ei

ole RHAD-i vastavat tingimust vaidlustanud, st on sellega nõustunud. Hankija ei saanud RHAD

sätteid menetluse käigus muuta.

19. RHAD ei näinud ette, et pakkumuse osaks oleks näidisseade või et pakkumuse kontrolli saaks

teostada näidisseadme alusel. Hankija jättis endale küll tehnilise kirjelduse punkti 3.15 kohaselt

võimaluse küsida pakkujalt ka näidisseadme esitamist, kuid tegemist on hankija kaalutlusõigusel

põhineva otsusega, mitte pakkumuse koosseisus kohustuslikus korras esitatava seadmega.

Nimetatud sättest ei tulene aga, et pakkumuse hindamine oleks pidanud toimuma näidisseadme

tehnilise kontrolli ja selle tulemuste kaudu. Sellist võimalust RHAD ette ei näinud. Näidisseade

ei olnud pakkumuse osa ning ka faktiliselt ei esitatud neid koos pakkumusega. Seega on

pakkumuste kontroll käesolevas hankes esitatud dokumentide ja kinnituste põhjal olnud

õiguspärane ja sisuline. Hankija kontrollis esmalt vastavate dokumentide ja kinnituste olemasolu

ning sisulise kontrolli käigus hindas esitatud tõendite pinnalt pakutavate toodete nõuetele

vastavust. Hankija on VAKO palvel esitanud iga vaidlusaluse nõude puhul ka kontrollimise

kohta täiendava selgituse, milliste andmete ja dokumentide põhjal järeldati kolmanda isiku

pakkumuse vastavust. Nimetatud vastusest nähtub, et hankija teostas pakkumuste vastavuse

kontrolli vaidlusalustele nõuetele vastavustabeli, tootja kinnituse, sülearvuti spetsifikatsiooni ja

vastavustabelis viidatud internetilehekülgede ja teatud nõuete puhul ka tehnilise kirjelduse

punkti 3.15 alusel esitatud seadmete alusel. Asjaolu, et hankija kontrollis pakkuja esitatud teabe

tegelikkusele vastavust mõningatele omadustele näidisseadme abil ei tähenda seda, et kogu

pakkumuse vastavuse kontroll oleks pidanud toimuma näidisseadme vaatluse ja testimise läbi.

Vastav võimalus oli ette nähtud hankija valiku, mitte kohustusena. Samuti ei saanudki kogu

vajalik informatsioon nähtuda tootja veebilehelt. Kohus loeb usutavaks, et tootja veebileht ei

pruugi sisaldada kõiki spetsiifilisi andmeid, mida hankija pakkumuse hindamiseks vajab.

Seetõttu pididki pakkujad esitama hankijale pakutavate toodete spetsifikatsioonid ja tootja

kinnitused nõutavate omaduste olemasolu kohta. Pakkuja ei saa kontrollida tootja lehel oleva

teabe kvaliteeti, mistõttu ei saa tehnilise kirjelduse punkti 3.9 käsitleda selliselt, et tootja lehelt

peab nähtuma kogu info, mida hankija vajab. Sellises olukorras muutuks sisutuks tehnilise

kirjelduse p 3.10, mis näeb ette spetsifikatsioonide esitamise.

20. Poolte vahel on vaidlus seoses kolmanda isiku poolt pakutava klaviatuuri vastavusega RHAD

nõuetele. Pooled vaidlevad selle üle, kuidas sisustada RHAD-i tähenduses mõistet „Eesti

paigutusega klaviatuur“ ning kas kolmanda isiku poolt pakutud seadme klaviatuur vastab

RHADis nõutud tingimusele. Nimetatud küsimuse üle vaidlevad pooled nii seonduvalt

vastavaks tunnistamise otsuse õiguspärasusega kui ka hindepunktide andmise osas.

20.1 Vastavustabelis on sülearvuti klaviatuurile kehtestatud nõue – Eesti paigutusega ning

klahve märgistustega: „<“, „>“ ja „windows klahvi“ sisaldav klaviatuur.

Vastavustabelis on täpsustus: Kleebiste kasutamine Eesti paigutuse saavutamiseks on

lubatud, kuid sellisel juhul peab klaviatuuri originaalpaigutus olema skandinaavia

oma. VAKO tuvastas oma otsuses, et Eesti paigutusega klaviatuuri peamisteks

tunnusteks on täppidega tähed „Ü“, „Õ“, „Ö“, „Ä“ olemasolu ning paiknemine

klaviatuuril konkreetses asukohas. Sellele tingimusele kolmanda isiku pakutud

klaviatuur vastab. Klaviatuuril on ka tähed „Š“ ja „Ž“ ning hankija nõutud klahvid „<“,

„>“ ja „windows klahv“. Kolmanda isiku klaviatuuril on ka muid tähti ja märke, kuid

hankija ei ole RHAD-is kehtestanud nõuet, et mingil klahvil ei tohi olla mistahes muud

13(18)

märki või seda, et Eesti paigutusega on klaviatuur vaid siis, kui mingeid muid

märke/sümboleid koos tähtedega „Ü“, „Õ“ (va §), „Ö“, ja „Ä“ klaviatuuril ei ole. Kui

seadme funktsionaalsus võimaldab midagi lisaks sellele, mida RHAD ette näeb, ei

muuda see seadet nõuetele mittevastavaks. VAKO tuvastas nimetatud nõuete täidetuse

hankija 22.01.2024 vastuse lisa, VAKO-le tutvumiseks esitatud sülearvuti ja eraldi

esitatud klaviatuuri põhjal. Kohus nõustub VAKO põhjendustega. Kaebaja esitas koos

oma 17.06.2024 menetlusdokumendiga kolmandalt isikult saadud fotod kolmanda isiku

poolt

vaidlusaluses

hankes

pakutavatest

klaviatuuridest

(nimetatud

menetlusdokumendi lisad 4 ja 5). Nimetatud fotodelt on nähtav VAKO otsuses

kirjeldatu, st VAKO otsuses toodud klaviatuuride kirjeldus on õige ja ühtib fotodel

kujutatuga.

20.2 Vastavustabel sätestas nõude, et klaviatuur peab olema Eesti paigutusega, viitamata

seejuures kindlale õigusaktile, standardile, muule dokumendile või mõne teise asutuse

seisukohale. Nõue oli vaid, et klaviatuur peab olema Eesti paigutusega ning peab

sisaldama klahve märgistustega: „<“, „>“ ja „windows klahvi“. Vastavustabelis on

täpsustus: Kleebiste kasutamine Eesti paigutuse saavutamiseks on lubatud, kuid sellisel

juhul peab klaviatuuri originaalpaigutus olema skandinaavia oma. Kohus nõustub

VAKO, hankija ja kolmanda isikuga, et ilmselgelt peavad Eesti paigutusega klaviatuuril

paiknema eesti keelele omased tähed nagu „Õ“, „Ä“, „Ö“, „Ü“, mis võimaldavad

klaviatuuril eesti keeles kirjutada. Klaviatuuri muudab Eesti paigutusega klaviatuuriks

tark- ja riistvaralise lahenduse kombinatsioon, mis arvestab eesti kirjakeele tähtede

tavapärast asetust klaviatuuril. Nimetatud nõudele kolmanda isiku poolt pakutud

klaviatuur igal juhul vastab. Klaviatuuril on ka tähed „Š“ ja „Ž“ ning hankija nõutud

klahvid „<“, „>“ ja „windows klahv“. Tõsi on see, et kolmanda isiku poolt pakutud

klaviatuuril on ka teisi tähemärke, kuid täheklahvidele ei olnud RHAD-is seatud

mingeid täiendavaid nõudeid, sh nõuet, et täheklahvidel ei tohi olla muid märke või

sümboleid. Seega ei ole kaebaja viited standardile (EVS 8:2008 „Infotehnoloogia

reeglid eesti keele ja kultuuri keskkonnas“) ega erinevate isikute seisukohtadele osas,

mida nad peavad Eesti paigutusega klaviatuuriks asjakohased, sest hankija ei ole

tehnilises kirjelduses nõudnud teatud standardist või teatud isikute arusaamadest

lähtumist.

Kaebaja ei saa hankijale ette kirjutada, kuidas hankija peaks RHAD-i tõlgendama ja selles toodud

mõisteid sisustama. Muu hulgas ei saa RHAD-i tõlgendamisel tugineda kaebaja poolt viidatud

jaemüüjate seisukohtadele. Kohus juhib tähelepanu ka tehnilise kirjelduse p-le 2.1, mille kohaselt

iga viidet, mille hankija teeb käesolevas dokumendis mõnele riigihangete seaduse § 88 lõikes 1

nimetatud alusele kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda

selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Seetõttu, isegi kui pakkujad pidid

lähtuma infotehnoloogia standardist – millist nõuet hankija kehtestanud ei olnud – tulnuks ikkagi

kolmanda isiku poolt pakutav klaviatuur lugeda „samaväärseks“, sest selle erinevused

infotehnoloogia standardis kirjeldatud „Eesti klaviatuurist“ on marginaalsed. Hankija ei ole väitnud,

et ta oleks tahtnud teatud erisused välistada.

20.3 Kohus nõustub VAKO-ga ka selles, et hankija on klaviatuuri nõuetele vastavust

sisuliselt kontrollinud. Lisaks pakkuja kinnitusele on küsitud HP piirkonna esindaja (HP

kontserni kuuluv HP Finland OY) kinnitus seadme omaduste ja tehniliste näitajate

kohta. Nimetatud kinnitus ei ole deklaratiivne ega formaalne, nagu püüab väita kaebaja.

Kohtu jaoks ei ole usutav, et HP avaldaks oma toodete kohta teadlikult vale

informatsiooni. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et nimetatud kinnitust ei ole võimalik

käsitleda tootja kinnitusena. HP Finland OY on HP piirkonna esindaja, mis eeldab

vastavate volituste olemasolu, sh volituse olemasolu müüdavate seadmete omaduste

14(18)

kinnitamisel. Hankija veendus kolmanda isiku poolt pakutud klaviatuuri vastavuses ka

näidisseadmega tutvudes.

20.4 Kohus leiab, et hankijal ei olnud kohustust teostada uuringuid selles osas, kas HP

pakutavat seadet tegelikult üldse toodab, kas tagatud on nõuetekohane garantii jms.

Nimetatud küsimuses ei pidanud hankijal tekkima kahtlust, sest kolmas isik oli esitanud

pakutava toote kohta tootja kinnituse, spetsifikatsiooni, kinnitanud vastavustabelis

toote vastavust RHAD nõuetele ning toonud hankijale tutvumiseks näidisseadme.

Sellises olukorras ei ole usutav, et kolmas isik pakub sülearvutit, mida ta tegelikkuses

ei tooda. Kuigi HP ei ole avalikult veebis avaldanud, et ta toodab ka Eesti paigutusega

klaviatuuri, ei ole võimalik sellest järeldada, et ta vastava tellimuse korral Eesti

klaviatuuri ei toodaks. HP on kinnitanud, et toodab Eesti paigutusega klaviatuuri ja

sellele ning näidisseadmele tuginedes sai kolmas isik ka pakkumuse esitamisel

kinnitada, et vaidlusaluses hankes pakutaval seadmel on Eesti paigutusega toimiv

klaviatuur.

20.5 Kaebaja on esitanud arvukalt dokumente, millega soovib tõendada vastavas valdkonnas

tegutsevate isikute arusaama „Eesti paigutusega“ klaviatuurist. Kohus jätab need

tõendid tähelepanuta, kuna hanke esemeks ei olnud sellise klaviatuuriga seadme

ostmine, mis vastab teatud standardile või vastavas valdkonnas tegutseva isiku

arusaamale Eesti paigutusega klaviatuurist. Kaebaja on ka väitnud, et pakutava

klaviatuuri puhul on tegemist Skandinaavia paigutusega klaviatuuriga, kuhu on juurde

graveeritud Eesti tähed ja sümbolid. Hankija on menetluses kinnitanud, et ta sellist

kahtlust õigustatuks ei pea, kuna Eesti klaviatuuri kohta on andnud kinnituse tootja

esindaja. Kaebaja on jätnud arvestamata, et Eesti klaviatuuri või mitme klaviatuuri

koosesinemine võib olla tootja huvi, arvestades hanke mahtusid. Olukorras, kus

hankijal ei tekkinud näidisseadme põhjal kahtlust, et tegemist ei ole graveerimisega, ei

pea kohus kaebaja kahtlusi põhjendatuks. Samuti ei ole RHAD-is keelatud graveerimist

kasutada. Eraldi on reguleeritud vaid kleebiste kasutamine.

20.6 Asjakohased ei ole ka kaebaja esitatud arvukad dokumendid, millega kaebaja soovib

tõendada, et HP ei paku Eesti paigutusega klaviatuuri. Seonduvalt kaebaja poolt esitatud

HP Inc seisukohaga märgib kohus, et (kaebaja 17.06.2024 seisukoha lisa 11) tegemist

ei ole käesolevas asjas asjakohase seisukohaga. Kirjavahetusest nähtub, et tegemist on

Hispaanias HP arvutite müüja esindajaga (kes teadaolevalt Eestisse arvuteid ei müü)

ning kes selgitab ise, et HP Elite seeria arvutitega (mida kolmas isik kaebaja seisukohalt

pakkus) nende meeskond ei tegele. Seega tuleb jätta viidatud kirjavahetus tähelepanuta.

Kaebaja väide HP Nordics esindaja seisukoha osas, justkui tõendab see, et pakkumuse

esitamise seisuga HP Eesti klaviatuuri ei paku, ei ole samuti asjakohane. Pakutava

seadme tootja on andnud kinnituse, et HP pakub Eesti klaviatuuri ning kolmas isik on

selle oma pakkumuses esitanud. HP Nordic on kaebajale ka kinnitanud, et HP saab

sellist klaviatuuri pakkuda (kolmanda isiku 04.06.2024 vastuse lisa 3). Lisaks on

kolmas isik esitanud ka näidisseadme, mille puhul ei tekkinud hankijal kahtlust, et

tegemist on Eesti klaviatuuriga.

20.7 Hindamiskriteeriumite kohaselt saab 5 punkti pakkumus, mille sülearvuti klaviatuuril

kleebiseid ei ole kasutatud. Puuduvad tõendid selle kohta, et kolmas isik oleks enda

poolt pakutaval tootel kleebiseid kasutanud, mistõttu on pakkumusele nimetatud

kriteeriumi alusel 5 punkti osutamine põhjendatud.

21. Järgnevalt vaidlevad pooled lisaseadme (USB seade) väljaulatuvuse nõude täidetuse üle.

15(18)

21.1 Vastavustabeli vahelehe K3 Lisaseadmed sätestab real 36 nõude, et „USB saatja peab

olema vähemalt AES-128 krüpteeringuga ning ei tohi arvuti korpusest eemale ulatuda

rohkem, kui 0,7 cm“. Hankija on järeldanud kolmanda isiku pakutud USB seadme

vastavuse nimetatud nõude vastavustabelist ja tootja kinnitusest „4_14_1_RIT NB

2024-2025 HP technical specs.pdf“. Kohus veendus nimetatud dokumendi uurimisel,

et nimetatud dokumendi leheküljel 2 on tootja kinnitus, mille kohaselt ei ulatu USB

saatja arvuti korpusest kaugemale kui 0,7 cm. Hankija on vaidlustusmenetluses

teostanud ka sülearvuti mõõtmise ja on selle kohta VAKO-le esitanud 22.04.2024

vastuse lisana foto 4. Nimetatust ja pakkumusega esitatud dokumentidest järeldas

VAKO, et kolmanda isiku pakkumusest ja sülearvuti mõõtmistulemusest järeldub, et

nõue on täidetud. VAKO märkis, et ei saa kaebaja mõõtmistulemuste alusel seada

kahtluse alla tootja kinnitust ja hankija mõõtmistulemust, sest kolmandal isikul puudus

teave konkreetsest kolmanda isiku poolt esitatud seadmest.

21.2 Kohus nõustub hankija ja kolmanda isikuga selles, et RHAD ei näinud ette lisaseadme

reaalset mõõtmist pakkumuste vastavuse kontrollimise raames. Näidisseadme alusel ei

saanud pakkumuste vastavust kontrollida, kuna näidisseadmed ei olnud pakkumuse osa

ja RHAD-is puudus täpne kindlaks määratud mõõtemetoodika. Seega said pakkujad

tootja infoga tõendada pakkumuse vastavust RHAD-ile. Hankijal ei tekkinud kohustust

testimiseks toodud seadme üle mõõtmiseks, kui tal kahtlust seadme vastavuses ei

tekkinud. Kohtu jaoks on usutav kolmanda isiku selgitus, mille kohaselt omab

lisaseadme korpusest väljaulatuva osa mõõtmisel tähendust nii konkreetne lisaseade,

kui ka täpne põhiseadme mudel, millesse lisaseade paigaldatakse, kuivõrd korpusest

välja ulatumine sõltub mh konkreetsest korpusest. Nimetatud põhjusel ei ole

asjakohased kaebaja poolt tellitud mõõtmised ja mõõtmiste tulemused. Samuti, kui

lähtuda kaebaja poolt teostatud mõõtmiste tulemustest, siis on need niivõrd väikeste

erinevustega, et need on inimsilmale märkamatud. Samuti võimaldab RHAD nõue

„kuni 0,7 cm“ tõlgendamist ning õiguspärane on võtta arvesse tooteid, mis sajandiku

täpsusega jäävad vahemikku 0,71-0,79. Selliselt on mõistnud RHAD nõuet ka hankija.

21.3 Nimetatust tulenevalt on ka USB välja ulatuvuse osas RHAD nõue täidetud.

22. Vastavustabelis sisaldub nõue, mille kohaselt peab monitori jalg olema kinnitatud monitori külge

FDMI liidesega (Vesa mount 100x100).

22.1 Hankija on nii vaidlustusmenetluses (03.05.2024 seisukoht) kui ka oma 04.06.2024

menetlusdokumendis selgitanud, et on pidanud silmas, et monitoril peab olema ka Vesa

mount

100x100 kinnitus. See ei tähenda aga, et tootjapoolne originaaljalg peab tingimata kinnituma Vesa

mount 100x100 kinnitusega, vaid selle liidesega kinnitumise võimalus peab olemas olema. Hankija

on selgitanud, et tootjate kiirliidesed on üldjuhul mugavamad, esteetilisemad ja võimaldavad

kiiremat paigaldust/eemaldust. Hankija ei ole soovinud selliseid lahendusi välistada, millede

koosseisus on suurtootja kiirkinnitusega jalad. Vastustaja on selgitanud, et on teadlik, et tootjad

kasutavad oma kiirliideseid. Kaebaja ei ole ümber lükanud vastustaja selgitust, mille kohaselt

mõistis ka kaebaja ise hankija poolt seatud tingimust nii, nagu hankija ning on pakkunud samuti

monitori ühendust nii tootja kiirühendusega kui ka Vesa mount 100x100 kinnituse võimalust.

Kaebaja pakkumuse vastavus ei ole küll käesoleva vaidluse esemeks, kuid asjaolu, et kaebaja

mõistis vaidlusalust tingimust sarnaselt hankija ja kolmanda isikuga, kinnitab seda, et vastavas

valdkonnas tegutsevatele isikutele oli tingimus üheselt mõistetav, st et Vesa FDMI 100x100 on

mõeldud kolmanda tootja jalgade ühendamise eesmärgil ning ei oma tähtsust monitori originaaljala

korral.

16(18)

22.2 Kohus nõustub VAKO-ga, et RHAD-ile vastab pakkumus, kus on ette nähtud (lisaks

tootja kinnitusele) võimalus kinnitada monitor Vesa mount 100x100 kinnitusega. Kohtu

hinnangul ei ole usutav, et hankija soovis nimetatud tingimuse kehtestamisega välistada

konkurentsi monitoride välistamise läbi, millede koosseisus on suurtootjate

kiirkinnitusega jalad. Vastustaja on menetluses kohelnud võrdselt kõiki pakkujaid, sh

kaebajat, hinnates tootja enda kiirliidest samaväärseks või paremaks kui Vesa standard,

jäädes selle juurde, et pakutaval monitoril peab olema Vesa 100x100 liides.

22.3 Kolmanda isiku pakkumuses on vastavustabelis monitori all (jrk 180) kirjas, et monitori

jalg on kinnitatav monitori külge FDMI liidesega (Vesa mount 100x100) ning toodud

viide konkreetsele interneti leheküljele. Kolmas isik on vaidlustusmenetluses

selgitanud ja hankija on selle tuvastanud, et pakutud monitoril on Vesa 100x100

ühendamise võimalus ning komplektis kaasas olev monitori jalg on selle abil monitori

külge ühendatav. Seega olid pakutaval monitoril olemas mõlemad võimalused- nii

monitori tootja kinnitus kui ka nõutava FDMI liidesega (Vesa mount 100 x 100)

kinnituse võimalus ning puudus alus asuda seisukohale, et kolmanda isiku pakkumus

nimetatud nõudele ei vasta. 23. Sülearvuti ekraani heledustugevus.

23.1 Vastavustabeli osa 4 klass 3 jrk nr 10 kohaselt peab sülearvuti ekraani valgustugevus olema

vähemalt 250 nitti. Kolmas isik on märkinud oma pakkumuses, et tema poolt pakutava sülearvuti

ekraani heledustugevus on 1000 nitti, viidates seejuures tootja spetsifikatsiooni vastavale leheküljele

17, milles tootja on kinnitanud, et pakutava sülearvuti ekraani heledustugevuse näitaja on 1000 nitti.

Kaebaja väidab, et kolmanda isiku sülearvuti ekraani heledustugevus ei saa olla

1000 nitti. Kaebaja ei väida aga, et ekraani heledustugevus ei saa olla 250 nitti. Seega on õige VAKO

otsuse punktis 11.7 toodud seisukoht, mille kohaselt pole vaidlustuskomisjonil nimetatust tulenevalt

põhjust asuda seisukohale, et kolmanda isiku pakutud sülearvuti ekraani valgustugevus ei vasta

nõuetele.

24. Vaidlustusmenetluses vaidlesid pooled ka selle üle, kas sülearvuti aku mahutavus vastab

nõuetele. Kaebaja loobus minetatud väitest oma 17.06.2024 menetlusdokumendis, mistõttu ei hinda

kohus kaebaja sellekohaseid väiteid.

25. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hankija otsus, millega tunnistati kolmanda

isiku pakkumus vastavaks, on õiguspärane. Sellest tulenevalt on õiguspärane ka VAKO otsus osas,

millega VAKO otsustas jätta kaebaja poolt esitatud kaebuse pakkumuse vastavaks tunnistamise

otsuse kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata. Edukaks tunnistamise otsus

26. Hankija otsustas 03.04.2024 käskkirjaga tunnistada edukaks kolmanda isiku pakkumuse.

Kolmanda isiku pakkumus on hanke osas 4 saanud pakkumuste hindamise tulemusena 93,14 punkti.

Kaebaja pakkumus sai 92,5 punkti. Hankija andis ekraani heledustugevuse hindamiskriteeriumi

alusel kolmanda isiku pakkumusele 10 punkti (1000 nitti) ja kolmanda isiku pakkumusele 2,5 punkti

(250 nitti). VAKO tunnistas hankija otsuse kehtetuks kolmanda isiku pakkumuse edukaks

tunnistamise osas leides, et hankija on eksinud heledustugevuse hindamiskriteeriumi alusel punktide

andmisel. VAKO leidis oma otsuses, et kolmanda isiku sülearvuti ekraani heledustugevus ei ole

teada, kuna sellel on kasutatud HP Sure View tehnoloogiat, mille tõttu võib sülearvuti ekraani

heledustugevus olla madalam, kui spetsifikatsioonis märgitud 1000 nitti. Kolmas isik ei ole

kinnitanud ega tõendanud, et koos sisse ehitatud privaatsusfiltriga on tema pakutava sülearvuti

ekraani heledustugevuse näitaja 1000 nitti. Hankija oleks pidanud ekraani heledustugevuse näitaja

välja selgitama.

27. Hankija ning kolmas isik on vaidlustanud VAKO otsuse osas, milles VAKO tunnistas hankija

otsuse kehtetuks kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise osas. Kohus leiab, et hankija ja

kolmanda isiku poolt esitatud kaebused on põhjendatud ning VAKO otsus tuleb tühistada osas,

17(18)

milles VAKO tunnistas kehtetuks hankija 03.04.2024 otsuse kolmanda isiku pakkumuse edukaks

tunnistamise osas. Kohus põhjendab seisukohta järgmiselt.

28. Hankedokumendi osas „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ on hanke osas 4

toodud, et hanke osas 4 hinnatakse muu hulgas ekraani heledustugevust (dokumendi lk 22).

Nimetatud kriteeriumi osas on sätestatud „Ekraani heledustugevus (mõõtmisühik nitt). Ekraani

minimaalse väärtuse tingimus on tehnilises kirjelduses“. Ekraani hindamismetoodika kirjelduse

kohaselt saab suurima väärtusega pakkumus maksimaalse arvu punkte, st 10 punkti. Puudub vaidlus

selles, et hankija andis kolmanda isiku pakkumusele 10 punkti põhjusel, et kolmanda isiku

pakkumuse kohaselt oli kolmanda isiku sülearvuti ekraani heledustugevus 1000 nitti. Kaebaja

pakkumus sai nimetatud kriteeriumi alusel 2,5 punkti (250 nitti).

29. Vastavustabeli osa 4 klass 3 jrk nr 10 kohaselt peab sülearvuti ekraani valgustugevus olema

vähemalt 250 nitti. Kolmas isik on märkinud oma pakkumuses, et tema poolt pakutava sülearvuti

ekraani heledustugevus on 1000 nitti, viidates seejuures tootja spetsifikatsiooni vastavale

leheküljele 17, milles tootja on kinnitanud, et pakutava sülearvuti ekraani heledustugevuse näitaja

on 1000 nitti. 30. Kohus nõustub kolmanda isikuga selles, et käesoleval juhul puudutab ekraani

heledustugevuse kriteerium sülearvuti enda ekraani heledustugevuse omadusi, mille puhul ei oma

tähendust HP Sure View tehnoloogia ega selle kasutamine. Privaatsusfilter on tehnilise kirjelduse

punktis 3.3 nimetatud sülearvuti juurde kuuluvaks lisaseadmeks ning lisaseadme omaduste läbi ei

saa hinnata sülearvuti enda tehnilisi omadusi. Seega tuli sülearvuti ekraani heledustugevuse

hindamisel lähtuda koos pakkumusega esitatud dokumentidest, mis käisid sülearvuti enda omaduste

kohta. Sõltumata sellest, kas HP Sure View privaatsusfilter mõjutab ekraani heledustugevust, ei ole

tegemist pakutava sülearvuti enda omadustega, vaid täiendava funktsiooniga, mida ilmtingimata ei

pea kasutama. Kuna RHAD-is polnud nõutud, et heledustugevus tuleb kajastada privaatsusfiltrit

kasutades ning privaatsusfiltrit on võimalik nii sisse kui ka välja lülitada, on põhjendatud lähtuda

toote spetsifikatsioonis toodud näitajast, milleks on 1000 nitti. RHAD-is ei ole seejuures välja

toodud, et valgustugevus 1000 nitti tuleks saavutada alati ükskõik millistes tingimustes.

Valgustugevus sõltub paljudest erinevatest teguritest ning ei saa igas võimalikus olukorras olla

konstantne. Pakkumuste hindamisel saab võrrelda võrreldavaid tooteid. Privaatsusfiltriga sülearvuti

valgustugevust ei saa võrrelda privaatsusfiltrita sülearvuti valgustugevusega. Hindamisotsuse puhul

oli tagatud pakkujate võrdne kohtlemine, kuna ka teistelt pakkujatelt, kes ei pakkunud sisse ehitatud

privaatsusfiltriga sülearvuteid, vaid eraldi paigaldatava privaatsusfiltriga sülearvuteid ei küsitud

eraldi paigaldatava privaatsusfiltri mõju ekraani heledustugevusele ega hinnatud ekraani

heledustugevust koos paigaldatud privaatsusfiltriga ja ilma selleta. Hankija lähtus kõigi pakkumuste

hindamisel tootja spetsifikatsioonidest ja ekraani heleduse näitajast ilma privaatsusfiltrita. Kui

lähtuda VAKO tõlgendusest, siis sisuliselt tuleks hankijal hakata lisaks sülearvuti enda omadustele

hindama ka sülearvuti enda omaduste muutust koosmõjus erinevate lisaseadmetega. RHAD sellist

hindamismetoodikat aga ette ei näinud. Seega tuli pakkumuste hindamisel lähtuda sülearvuti enda

omadustest sõltumata sellest, kuidas seda mõjutab privaatsusfilter. VAKO tõlgendus ei ole

kooskõlas RHAD-iga ega ole õige.

31. RHAD tehnilise kirjelduse p 3.10 kohaselt toimus pakkumuste hindamine pakkumuse

koosseisus esitatud dokumentide, mitte näidiste põhjal. Kuna RHAD ei näinud ette, et pakkumuse

osaks on näidisseade või et pakkumuse hindamine teostatakse näidisseadme alusel, siis ei olnud

hankijal seega kohustust nõuda näidisseadme esitamist ja hinnata näidisseadme ekraani

heledustugevust. Hankija on tehnilise kirjelduse punktis 3.15 küll jätnud endale võimaluse küsida

pakkujalt näidisseadme esitamist, kuid tegemist oli hankija kaalutlusõiguse, mitte kohustusega.

Puudub vaidlus selles, et hankija seoses ekraani heledustugevusega näidisseadme esitamist ei

nõudnud. Nimetatust tulenevalt on alusetu VAKO seisukoht, mille kohaselt oleks hankijal olnud

justkui ühe alternatiivina kohustus hinnata pakkumusi ka näidisseadme põhjal. RHAD sellist

18(18)

kohustust hankijale ette ei näe. Seega oli hankijal võimalik hinnata sülearvuti omadusi lähtuvalt

kolmanda isiku poolt esitatud dokumentidest ja seda on hankija ka teinud.

32. Hankija on vaidlustus- ja kohtumenetluses selgitanud, et kolmanda isiku pakkumuses

esitatud 1000 nitti oli pakkumuses deklareeritud ja hankija kehtestatud nõuetele vastavalt tõendatud.

Kuna kolmas isik oli pakkumuses esitatud tabelis ja sülearvuti spetsifikatsioonis kinnitanud, et

sülearvuti ekraani valgustugevus on 1000 nitti, siis puudus hankijal ka vajadus täiendavate selgituste

küsimiseks. RHAD ei näinud ette, et heledustugevuse hindamisel oleks pidanud arvestama ka

täiendavaid lisaseadmeid, nagu HP Sure View privaatsusfiltrit. Seetõttu ei oma asjas tähendust

hankija poolt vaidlustusmenetluses antud selgitus „Kolmanda isiku sülearvutil on sisse ehitatud

privaatsusfilter, tegeliku heledustugevuse mõõtmiseks tuleks see välja monteerida“. Nimetatud

selgitust andes ei ole hankija möönnud, et ekraani tegelik heledustugevus ei ole kolmanda isiku

poolt pakutud sülearvuti puhul teada. Hankija on selgitanud, et ekraani heledustugevus koos

privaatsusfiltriga ei ole teada. Sülearvuti ekraani heledustugevus koos privaatsusfiltriga ei olnud aga

hankes hinnatavaks sülearvuti omaduseks. Väide, et HP Sure View privaatsusfilter mõjutab ekraani

tegelikku heledustugevust (st sisse lülitatud olekus) on üksnes informatiivse iseloomuga, kuivõrd

hankijal ei olnud võimalik nimetatud näitajat hindepunktide andmisel arvesse võtta. Vastasel juhul

oleks hankija pidanud hindama ka teiste pakkujate pakutud sülearvutite ekraanide heledustugevust

koos privaatsusfiltriga. Seda RHAD aga ette ei näinud. 33. Eeltoodust tulenevalt ei ole hankija

eksinud kolmanda isiku pakkumusele punktide andmisel. Kohus jätab tähelepanuta kolmanda isiku

väited seonduvalt kaebaja poolt pakutava arvuti ekraani heledustugevusega, kuivõrd kohus leidis,

et kolmanda isiku pakkumusele antud punktide arv on põhjendatud. Seega ei oma kolmanda isiku

väited tähtsust pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kontrollimisel.

34. Ülaltoodu alusel tühistab kohus VAKO 14.05.2024 otsuse osas, milles VAKO tunnistas

kehtetuks Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse 03.04.2024 käskkirja nr 51/24/39-

1 kolmandate isikute pakkumuse edukaks tunnistamise kohta hanke osas 4. Kuivõrd kohus tühistab

VAKO otsuse osas, milles VAKO vaidlustuse rahuldas, siis tuleb VAKO otsus tühistada ka osas,

milles VAKO mõistis hankijalt kaebaja kasuks välja menetluskulud. Hankija ja kolmanda isiku poolt

esitatud kaebused tuleb rahuldada.

MENETLUSKULUD

35. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna

kaebus jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Kaebaja menetluskulud jäävad

tema enda kanda. HKMS § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole

vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele.

36. VAKO menetluses vastustaja ja kolmas isik menetluskulude hüvitamist ei taotlenud.

Kohtumenetluses taotles kolmas isik menetluskulude hüvitamist. Kolmanda isiku menetluskuludeks

on asjas tasutud riigilõiv summas 1280 eurot ja lepinguliste esindajate kulud summas 4334,50 eurot

(käibemaksuta). Kolmanda isiku esindajad on kinnitanud, et ehkki kolmandat isikut on esindanud

menetluses kaks advokaati, ei ole see toonud kaasa kulude dubleerimist. Kohus peab seda asja mahtu

ja keerukust arvestades usutavaks. Samuti leiab kohus, et kulude suurus on põhjendatud ning kulud

tuleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm