2-24-1124/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Määruse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

4. juuli 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-1124

Tsiviilasi

Osaühing Maalaegas saneerimismenetlus

Menetlustoiming

saneerimiskava kinnitamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/ettevõtja Osaühing Maalaegas (rg-kood

11721561; asukoht Juhani, Kaalepi küla, Järva vald,

73403

Järva

maakond;

e-post

xxxxxxxxxxx@xxxxxxxxx), seaduslik esindaja H. R. ;

saneerimisnõustaja

Martin

Krupp

(e-post

martin@cavere.ee);

puudutatud isikud/võlausaldajad:

-

I Linas Agro OÜ (rg-kood 16071924; e-post

info@linasagro.ee), seaduslik esindaja L. S. ;

-

II

Scandagra

Eesti

Aktsiaselts

(rg-kood

10188677; e-post scandagra@scandagra.ee), seaduslik

esindaja M. V. ;

-

III Osaühing Kehra Agro (rg-kood 10661441; e-

post andrustang@xxxxxxxxx), seaduslik esindaja A. T.

;

-

IV Osaühing ASAT (rg-kood 10086801; e-post

arvi@asat.ee), seaduslikud esindajad A. T. ja M. S.

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada 19. juunil 2024 Osaühing Maalaegas saneerimismenetluses kohtule esitatud

vastuvõetud saneerimiskava.

2. Osaühing Maalaegas saneerimismenetluses rahuldatakse saneerimiskavaga puudutatud I

rühma pandiga tagamata võlausaldajate nõuded järgmiselt:

2.1. põhinõudeid tasutakse 100%, kõrvalnõudeid vähendatakse 100% ehk 0 euroni;

Võlausaldaja

Põhinõue

(eurot)

Kõrvalnõuded

(eurot)

Saneerimismenetluses

tasutava nõude suurus

(eurot)

Linas Agro OÜ (16071924)

77 176,56

1 772,30

77 176,56

Scandagra Eesti Aktsiaselts (10188677)

422 776,51

8 696,84

422 776,51

Osaühing Kehra Agro (10661441)

63 042,92

1 134,77

63 042,92

Tsiviilasi nr 2-24-1124

2/7

Osaühing ASAT (10086801)

338 833,67

338 833,67

KOKKU

901 829,66

11 603,91

901 829,66

2.2. võlausaldajate nõuded summas 901 829,66 eurot tasutakse iga aastaste osamaksetega

suurusega 75 152,47 eurot 31. detsembril ja 31. juulil algusega 31. detsember 2024

kuni 31. juuli 2030 vastavalt saneerimiskavale lisatud maksegraafikule.

3. Saneerimiskava täitmise tähtpäev on 31. juuli 2030.

4. Saneerimiskava täitmise tagamise abinõuna keelata kuni saneerimismenetluse lõppemiseni

Osaühingul Maalaegas (registrikood 11721561) talle kuuluva vara mistahes koormamine

kolmandate isikute õigustega (välja arvatud igapäevase majandustegevuse käigus

sõlmitavad lepingud) ning talle kuuluva vara võõrandamine seerimisnõustaja Martin Krupi

eelneva kirjaliku nõusolekuta. Lisaks kohustub Osaühing Maalaegas saneerimismenetluse

kestel mitte võtma täiendavaid laenukohustusi ja mitte andma täiendavaid laene, garantiisid

ega käendusi ilma saneerimisnõustaja Martin Krupi eelneva kirjaliku nõusolekuta.

Nimetatud kohustuste rikkumise korral on tegemist saneerimiskavast tulenevate kohustuste

täitmata jätmisega olulisel määral (saneerimisseaduse (SanS) § 51 lg 1 p 2) ning mille alusel

võib kohus saneerimiskava tühistada.

5. Järelevalvet saneerimiskava täitmise üle teostab saneerimisnõustaja Martin Krupp.

6. Kohustada

saneerimisnõustajat

esitama

võlausaldajatele

ja

kohtule

ülevaade

saneerimiskava täitmise kohta vähemalt kaks korda aastas. Esimene aruanne esitada

1. veebruariks 2025, järgmine 15. augustiks 2025, jne. Võlausaldaja põhjendatud huvi

korral

on

saneerimisnõustajal

kohustus

edastada

võlausaldajale

informatsiooni

saneerimiskava täitmise kohta ka sagedamini.

7. Kohustada Osaühingut Maalaegas andma saneerimisnõustajale järelevalve teostamiseks

vajalikku teavet ja osutama saneerimisnõustajale abi järelevalvekohustuse täitmisel.

Kohustada Osaühingut Maalaegas esitama saneerimisnõustajale iga kvartali lõpus

aruandeid saneerimise kohta (sh bilanss, kasumiaruanne, pangakonto väljavõtted, ülevaade

maksmata arvetest) kvartali lõpule järgneva kuu 25.kuupäevaks. Osaühing Maalaegas

kohustub informeerima saneerimisnõustajat koheselt saneerimiskava mistahes rikkumisest

või suutmatusest saneerimiskava täita.

8. Jätta saneerimismenetluse kulud ettevõtja kanda ning võlausaldajate menetluskulud nende

endi kanda.

9. Määrata Osaühing Maalaegas saneerimisnõustaja Martin Krupi tasu suuruseks 20 291,17

eurot,

millele

lisandub

käibemaks

4464,06 eurot,

kokku

24 755,23

eurot,

Saneerimismenetluse OÜ-le arvelduskontole nr EE092200221044428799.

10. Saneerimisnõustaja tasu ja kulutused maksta välja järgmiselt:

10.1.

Osaühing

Maalaegas

poolt

5. veebruaril

2024

kohtu

deposiidina

Rahandusministeeriumi kontole tasutud 8000 eurost tasu 6557,38 eurot, millele

lisandub käibemaks 1442,62 eurot, kokku 8000 eurot, Saneerimismenetluse OÜ-le

arvelduskontole nr EE092200221044428799;

10.2.

kohustada Osaühingut Maalaegas maksma tasust 13 733,80 eurot, millele

lisandub käibemaks 3021,43 eurot, kokku 16 755,23 eurot Saneerimismenetluse OÜ-

le arvelduskontole nr EE092200221044428799.

11. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.

12. Määrus toimetada kätte ettevõtjale, saneerimisnõustajale ja saneerimiskavaga puudutatud

võlausaldajatele. Avaldada saneerimiskava kinnitamise kohta teadaanne väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Tsiviilasi nr 2-24-1124

3/7

Edasikaebamise kord

Saneerimiskava kinnitamise peale võib ettevõtja või puudutatud isik, kes on esitanud kohtule

taotluse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks, esitada määruskaebuse otse Tartu

Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva alates saneerimiskava

kinnitamise kohta teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Saneerimiskava

kinnitamise määruse peale esitatud määruskaebusel ei ole saneerimiskava täitmise elluviimist

peatavat toimet.

Saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste hüvitise osas võib ettevõtja, puudutatud isik või

saneerimisnõustaja esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul.

Menetluskulude jaotuse osas võib ettevõtja või puudutatud isik esitada määruskaebuse

Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul.

ASJAOLUD

1. Osaühing Maalaegas (avaldaja/ettevõtja, Maalaegas) esitas 22.01.2024 Tartu Maakohtule

saneerimisavalduse.

2. Kohus algatas 31.01.2024 määrusega ettevõtja saneerimismenetluse, nimetas

saneerimisnõustajaks Martin Krupi (nõustaja), määras saneerimiskava (kava) vastuvõtmise

tähtpäevaks 25.03.2024 ja kohtule kinnitamiseks esitamise tähtpäevaks 01.04.2024 ning

kohustas ettevõtjat tasuma nõustaja esialgse tasu ja kulutuste katteks deposiidina 8000 eurot.

Ühtlasi peatas kohus ettevõtja vara suhtes võimalikud läbiviidavad täitemenetlused ja muud

sundtäitmised kuni saneerimiskava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõppemiseni, välja

arvatud täitemenetluses, mis viiakse läbi töösuhte alusel tekkinud nõude täitmiseks. Kohus jättis

rahuldamata ettevõtja taotluse lepingute puhul õiguskaitsevahendite kohaldamise piirangute

rakendamiseks.

3. Ettevõtja tasus 05.02.2024 nõustaja tasu ja kulutuste katteks deposiidina 8000 eurot.

4. Kohus rahuldas 09.02.2024 määrusega ettevõtja 08.02.2024 taotluse ja kinnitas ettevõtja

esmavajalikuks täitmisele kuuluvaks lepinguks Osaühinguga Kehra Agro sõlmitud

põllumajandusliku rendilepingu nr 107-23, millest tulenevalt ei või Osaühing Kehra Agro enne

31.01.2024 tekkinud võlgade tõttu ja ainult sellepärast, et ettevõtja ei ole neid tasunud, kuni

saneerimiskava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõppemiseni viidatud lepingu täitmisest

keelduda, lepingu täitmist kiirendada, lepingut lõpetada või seda muul viisil ettevõtjat

kahjustavalt muuta.

5. Nõustaja esitas 01.04.2024 kohtule vastuvõtmata saneerimiskava, oma arvamuse kava

kohta, võlausaldajatele saadetud üleskutsed hääletamiseks koos lisadega ja hääletusprotokolli

koos lisadega, samuti nõustaja tasu hüvitamise taotluse. Ettevõtja esitas 01.04.2024 kohtule

taotluse vastuvõtmata kava kinnitamiseks.

6. Nõustaja avaldas 01.04.2024 Ametlikes Teadaannetes teate vastuvõtmata kava

kinnitamise taotluse kohtule esitamise kohta.

7. SIA Citadele Leasing Eesti filiaal (võlausaldaja) ei esitanud kohtule SanS § 292 lg 2 järgi

taotlust vastuvõtmata kava kinnitamata jätmiseks 14 päeva jooksul 01.04.2024 Ametlikes

Teadaannetes vastuvõtmata kava kinnitamise taotluse kohtule esitamise teate avaldamisest.

Kohus palus 19.04.2024 SIA Citadele Leasing Eesti filiaalilt seisukohta ning SIA Citadele

Leasing Eesti filiaal esitas 02.05.2024 seisukoha saneerimiskava kinnitamata jätmiseks.

8.

20.05.2024 esitasid ettevõtja ja nõustaja kohtule SanS § 361 lg 1 alusel ühise taotluse

pikendada muudetud kava vastuvõtmise tähtaega kuni 26.06.2024 ja kohtule esitamise tähtaega

kuni 28.06.2024.

Tsiviilasi nr 2-24-1124

4/7

9. Kohus pikendas 21.05.2024 määrusega saneerimiskava kohtule kinnitamiseks esitamise

tähtaega kuni 20.06.2024.

10.

05.06.2024 edastas saneerimisnõustaja võlausaldajatele muudetud saneerimiskava ja

üleskutse hääletamiseks. Nõustaja esitas 19.06.2024 kohtule vastuvõetud saneerimiskava ja

hääletusprotokolli koos lisadega ning arvamuse ja taotluse saneerimiskava kinnitamiseks,

samuti tasu ja kulutuste hüvitamise taotluse.

KOHTU SEISUKOHT

11. SanS § 28 lg 1 esimene lause näeb ette, et kui puudutatud isikud on saneerimiskava vastu

võtnud, esitatakse see SanS § 10 lg 2 p-s 3 nimetatud tähtaja jooksul kohtule kinnitamiseks.

SanS § 28 lg 2 kohaselt kinnitab kohus vastuvõetud saneerimiskava 30 päeva jooksul selle

saamisest arvates.

Saneerimiskava on esitatud kohtule 19.06.2024, seega SanS § 10 lg 2 p-st 3 ja §-st 361 ning

21.05.2024 määrusest tuleneva tähtaja jooksul. Saneerimiskavale on vastavalt SanS § 28 lg 1

teisele lausele lisatud hääletusprotokoll koos lisadega, milleks on mh puudutatud isikute

seisukohad/hääletuslehed, samuti tõendid saneerimiskava projekti ning SanS § 20 lg-s 3

nimetatud teate kättetoimetamise kohta.

12. Kohus leiab, et SanS § 28 lg-s 5 märgitud saneerimiskava kinnitamata jätmise ja

saneerimismenetluse lõpetamise aluseid ei esine.

12.1. Puuduvad andmed, et ettevõtja oleks teinud alates saneerimismenetluse algatamisest

tehinguid, mis väljuvad tavapärase majandustegevuse raamest, ja rikkunud SanS § 11 lg 1 p-s 5

nimetatud teavitamiskohustust või rikkunud saneerimiskava koostamisel saneerimisnõustaja

suhtes koostöö- ja kaasaaitamiskohustust (SanS § 28 lg 5 p-d 1, 2).

12.2. Ametlikest Teadannetest nähtuvalt avaldas nõustaja 07.02.2024 ettevõtja saneerimisteate,

mis vastab SanS § 12 nõuetele, ning edastas saneerimisteate ja vajalikud teavitused ka

võlausaldajatele, kelle nõudeid sooviti ümber kujundada (SanS § 28 lg 5 p 3).

12.3. Saneerimiskava projekti kohta teate avaldamisel ja edastamisel ei rikutud SanS § 20

lg-s 3 nimetatud nõudeid, mh edastati projekt puudutatud isikutele ja teade vastab § 20 lg-s 5

nimetatud nõuetele (SanS § 28 lg 5 p 4). Samuti järgiti saneerimiskava vastuvõtmisel SanS

§-s 24 ettenähtud nõudeid ning hääletamisel ei rikutud puudutatud isikute õigusi (SanS § 28

lg 5 p 6).

SanS § 20 lg 3 kohaselt avaldab saneerimisnõustaja vähemalt kaks nädalat enne SanS § 12 lg 2

p-s 6 nimetatud tähtaja (so saneerimiskava vastuvõtmise ja kohtule kinnitamiseks esitamise

tähtaja) lõppu teate saneerimiskava projekti kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded ning

edastab saneerimiskava projekti ja selle kohta avaldatud teate puudutatud isikutele.

Saneerimiskava üle hääletamine toimus koosolekut pidamata. Nõustaja avaldas 05.06.2024

Ametlikes Teadaannetes SanS § 20 lg 3 alusel teate saneerimiskava projekti kohta, märkides,

et kirjalikud seisukohad kava kohta tuleb esitada hiljemalt 19.06.2024. Hääletusprotokollist ja

selle lisaks olevatest võlausaldajate seisukohtadest nähtuvalt rühmi ei moodustatud ja kõik

võlausaldajad (100%) hääletasid 19.06.2024 seisuga saneerimiskava vastuvõtmise poolt.

Hääletustulemuste kohta koostatud protokoll vastab SanS § 25 nõuetele. Kohus ei ole

tuvastanud, et hääletamisel ja hääletamise korraldamisel oleks lõppkokkuvõttes rikutud

võlausaldajate õigusi.

12.4. Saneerimiskava sisaldab SanS §-s 21 märgitut ning vastab nõuetele (SanS § 28 lg 5 p 5).

Saneerimiskava ei puuduta erineva õigusliku seisundiga isikuid ning saneerimiskavas on ette

nähtud üks puudatud isikute rühm pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest.

Saneerimiskavasse ei ole kaasatud liisinguandjaid, kelle ees puudub ettevõtjal jooksev

võlgnevus ning millised lepingud on peagi lõppemas ning liisinguandjaid, kellelt kehtivate

Tsiviilasi nr 2-24-1124

5/7

lepingute alusel saadud liisinguesemed on ettevõtja majandustegevuse jätkamiseks olulised;

laenuandjat, kelle nõue on tagatud hüpoteegiga; laenuandjaid, kelle leping on kohe lõppemas

ning laenu tagasimaksmise võimekus on ettevõtjal olemas; võlausaldajaid, kellelt saadavad

teenused ja/või tooted on igapäevase majandustegevuse jätkumise seisukohalt hädavajalikud

ning kes suure tõenäosusega katkestaksid toodete/teenuste müümise juhul, kui ettevõtja jätaks

nende ees kohustused kasvõi osaliselt täitmata. Esialgselt kavasse kaasata planeeritud

võlausaldaja SIA Citadele Leasing Eesti filiaaliga sõlmis ettevõtja kokkuleppe kohustuste

täitmiseks

väljaspool

saneerimismenetlust

nagu

teistegi

liisinguandjate

puhul.

Saneerimiskavaga kujundatakse ümber kohustused kokku 913 433,57 eurot.

12.5. Saneerimisabinõudeks on kohustuste täitmise tähtaja pikendamine, rahaliste nõuete

täitmine osamaksetega ning võlasumma vähendamine (SanS § 22 lg 1 p-d 1-3). Pandiga

tagamata nõuetega võlausaldajate põhinõuded tasutakse 100% ulatuses ehk kokku 901 829,66

eurot võrdsete osamaksetega 75 152,47 eurot iga aasta 31. detsembriks ja 31. juuliks.

Saneerimiskava täitmise tähtpäev on 31.07.2030 (kaasa arvatud). Väljamakseid tehakse nõuete

katteks arvestades koostatud rahavooprognoosi. Saneerimiskava ei näe ette kõrvalnõuete

tasumist ega täiendavaid intressimakseid, kuna Maalaegas rahavood ei võimalda neid tasuda.

Küll aga pakutakse võlausaldajatele maksimaalselt suure nõude rahuldamise määra, tasudes

põhinõuded kogu ulatuses ning võimalikult kiiresti. Nõuete ümberkujundamise abinõu tulemus

on ettevõtja maksevõime tagamine, võlakoormuse vähendamine, kapitaliseerituse parandamine

ning nõuete tasumine vastavalt saneerimiskavaga ettenähtud maksegraafikule. Nõuete

ümberkujundamisel on lähtutud ettevõtja prognoositavatest reaalsetest rahavoogudest ning

vajadusest ja eesmärgist tagada saneerimismeetmete abil ettevõtjale praegusest kasumlikum

majandustegevus. Kavaga ei nähta ette uue rahastamise vajadust.

12.6. Võlausaldajaid ei ole seatud saneerimisel halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt

oleksid pankrotimenetluse korral. Saneerimismenetluses tehakse väljamakseid oluliselt

suuremas ulatuses kui pankrotimenetluses. Pankrotimenetluse käigus saaksid teise

rahuldamisjärgu

võlausaldajad

oma

nõuded

rahuldatud

üksnes

8,3%

ulatuses.

Saneerimismenetluses tasutakse saneerimiskavasse kaasatud võlausaldajatele 100% nende

põhinõuetest. Ülejäänud võlausaldajatele, keda kavasse kaasatud ei ole, tasutakse kogu nende

võlgnevus jooksvalt. Ükski võlausaldaja ei hääletanud saneerimiskava vastu (SanS § 28 lg 5 p

7).

12.7. SanS § 28 lg 5 p 11 kohaselt võib jätta saneerimiskava kinnitamata ja lõpetada

saneerimismenetluse, kui saneerimiskaval ei ole mõistlikku väljavaadet ettevõtja maksejõuetust

ära hoida või ettevõtja elujõulisust tagada.

Ettevõtja põhitegevus on siiamaani olnud teravilja- (v.a riis) ja kaunviljakasvatus;

õlitaimeseemnete kasvatus. Maalaegas tegeleb toidujulgeoleku valdkonnas, tootes ja

esmatöödeldes teravilja, hernest ja erinevaid õlikultuure. 2023. aastal on ettevõtja alustanud ka

loomasööda tootmisega. Toodang realiseeritakse peamiselt suurtele kokkuostjatele nagu Baltic

Agro AS, Scandagra Eesti AS ja Tartu Mill AS. Loomasööta müüakse kohalikele ettevõtetele.

Ettevõtja on teinud investeeringuid ja parendusi äritegevuse parandamiseks. Nii valmis 2022.

aastal ettevõtjal uus teraviljakuivatikompleks ning 2023 aastal suurendati külvipinda 1200

hektarini. Selle tulemusena on tõusnud ka töötajate arv. Ajutised majanduslikud raskused ning

saneerimise vajaduse on põhjustanud mitmete otseselt majandustegevust mõjutanud

negatiivsete asjaolude ilmnemine. Ulatuslikumalt mõjutas majandustegevust järsk sisendite

hinna tõus, mille tagajärjel on kulutused majandustegevuses hädavajalikele kaupadele nagu

väetisele, seemnele, taimekaitsele ja kütusele oluliselt tõusnud. Ettevõtja makseraskused on

tingitud suuresti ebasoodsatest ilmastikutingimustest. 2022 kuni 2023 talvel hävis Maalaegas

670 hektari talinisu saagist 307 hektarit ehk peaaegu pool kogu saagist. Maalaegas on alustanud

ning planeerib ühe saneerimisabinõuna oma majandustegevuse osaliselt ümber struktureerida.

Ettevõtja eesmärk on tõsta keskmine saagikus viiele tonnile hektarilt, mis tooks kaasa

kogusaagi tõusmise 6500 kuni 7000 tonnini. Ettevõtjal on püsinud võimekus oma

Tsiviilasi nr 2-24-1124

6/7

põhitegevusalaga tegelemiseks. Lisaks põhitegevusele plaanib Maalaegas hakata osutama

teravilja koristus-, transpordi-, kuivatus- ja ladustusteenust, milliste tööde tegemiseks

vajaminevad vahendid on juba olemas ehk see ei nõuaks eraldi täiendavaid investeeringuid,

kuid samas tooks kaasa täiendava tuluallika. Selline majandustegevuse muudatus tagab

ettevõtjale stabiilse tulu ka olukorras, kui enda põldude viljasaak peaks saama mingil põhjusel

kannatada. Samuti soovib Maalaegas suurendada püsirohumaadelt loomasööda nagu silo ja

hein tootmist. Kui minna üle heina tootmisele võiks potentsiaal olla toota kogu kasutuses oleva

maa pealt 6000-8400 tonni kvaliteetset heina, lisaks püsirohumaadelt 900-1000 tonni heina.

Oluline on kulutõhusus, sest heintaimede püsivus maa peal on kuni viis aastat. Soodsate

ilmastikuolude korral on ettevõtjal olemas võimalused oma eelmise aasta saagikuse

kahekordistamiseks. Ka selle tulemuse saavutamiseks puudub vajadus täiendavate

investeeringute tegemiseks. Arvestama peab ka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

strateegiakava aastateks 2023 – 2027, mis hõlmab nii otsetoetusi ja turumeetmeid (senised ühise

põllumajanduspoliitika esimese samba tegevused) kui ka maaelu arengu investeeringutoetusi

(senised ühise põllumajanduspoliitika teise samba tegevused). Tulenevalt sellest, et Euroopa

Liit on ümbermõtestanud senise üleüldise põllumajanduspoliitika, on Maalaegas alustanud

läbirääkimisi ka enda tegevuse muutmiseks. Eelkõige võib see tähendada osalist või täielikku

üleminekut heintaimede kasvatamisele ning kaalumisel on ka mahetootmisele üleminek.

Nimetatud meetmed on soositud nii Euroopa Liidu kui Eesti kehtivas põllumajanduspoliitikas.

Ettevõtja on läbi rääkinud ka heintaimede võimalike kokkuostjatega ning esialgsete arvestuste

kohaselt on selline tegevus kasumlik. Võlausaldajate nõuete ümberkujundamine loob vajaliku

eelduse äriühingu tegevuse jätkamiseks, kasumlikkuse taastamiseks ning seeläbi omakorda

kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kreeditoride sissenõudeõiguse ajutine peatamine

võimaldab säilitada olemasoleva struktuuri koos meeskonnaga ja samuti läbi viia planeeritud

muudatused. Prognoositavalt on saneerimiskava täitmise perioodi möödudes Maalaegas

majanduslik olukord hea, omakapital nõuetele vastav ja äritegevus jätkuv. Kohus peab ettevõtja

saneerimiskava realistlikuks ja realiseeritavaks.

13. Saneerimisnõustaja on esitanud SanS § 27 kohase arvamuse saneerimiskava kohta.

Saneerimisnõustaja hinnangul vastab Maalaegas saneerimiskava SanS § 21 ettenähtud

nõuetele. Saneerimisnõustaja on arvamusel, et ettevõtja majandusliku olukorra parandamine ja

tema kasumlikkuse taastamine on saneerimiskava alusel võimalik ning ettevõtja suudab

olemasoleva äriplaani alusel täita saneerimiskavaga võetud kohustused. Juhul, kui ettevõtja ei

suuda oma majandustegevuses ellu viia vajalikke muudatusi, tootlikkust tõsta ja saneerimiskava

täita, siis järgneb pankrotimenetlus ja ettevõtja varade realiseerimine võlausaldajate nõuete

katteks. Saneerimismenetluse edukusse ja ettevõtja tulevikku usuvad ka ettevõtja

võlausaldajad, kes hääletasid saneerimismenetluse poolt. Saneerimisnõustaja leiab, et kava

heakskiitmine on ainuvõimalik viis kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks võimalikult

suures ulatuses.

14. Eeltoodut arvestades kinnitab kohus Maalaegas saneerimiskava. Kohtu kinnitatud

saneerimiskava on täitedokument saneerimiskavaga ümberkujundatud nõude suhtes ja

saneerimiskavas nimetatud tähtaja jooksul ei saa nõuet maksma panna (SanS § 45 lg 5).

15. Järelevalvet saneerimiskava täitmise üle teostab saneerimisnõustaja Martin Krupp (SanS

§ 50 lg 1), kellel tuleb mh esitada saneerimiskava täitmise kohta võlausaldajale ja kohtule igal

poolaastal aruanne (SanS § 50 lg 2).

16. Ettevõtjal on kohustus anda saneerimisnõustajale järelevalve teostamiseks vajalikku teavet

ja osutada saneerimisnõustajale abi järelevalvekohustuse täitmisel (SanS § 50 lg 5). Ettevõtja

peab viivitamata teavitama saneerimisnõustajat tehingutest, mis väljuvad tavapärase

majandustegevuse raamest (SanS § 11 lg 1 p 5).

Menetluskulud ning saneerimisnõustaja tasu ja kulutused

Tsiviilasi nr 2-24-1124

7/7

17. SanS § 41 lg 1 alusel kannab saneerimismenetluse kulud ettevõtja ja võlausaldajate

menetluskulud jäävad nende endi kanda.

18. Saneerimisnõustaja palub 19.06.2024 tegevuse ja kulude aruandes määrata 85 töötunni eest

tasuks 20 291,17 eurot, millele lisandub käibemaks. Nõustaja palub tasu 8000 euro ulatuses

hüvitada kohtu deposiitkontol oleva 8000 euro arvel ja ületavas osas kohustada tasuma

Maalaegast. Tasu taotleb nõustaja kanda Saneerimismenetluse OÜ-le, mille kaudu ta tegutseb.

SanS § 18 lg 2 kohaselt on saneerimisnõustajal saneerimiskava kinnitamisel õigus saada oma

kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste eest hüvitist ja tasu oma

ülesannete täitmise eest. SanS § 18 lg 3 esimese lause järgi otsustab kohus saneerimisnõustaja

tasu ja kulutuste hüvitise suuruse saneerimiskava kinnitamisel saneerimisnõustaja tegevuse ja

kulutuste aruande alusel, mis on esitatud SanS § 10 lg 2 p 3 nimetatud tähtaja jooksul.

Justiitsiministri 09.01.2009 määruse nr 1 „Saneerimisnõustaja tasu ja hüvitatavate kulutuste

arvestamise kord ning tasu piirmäärad“ (määrus) § 2 kohaselt lähtub kohus saneerimisnõustaja

tasu määramisel saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahelisest kokkuleppest saneerimisnõustaja

tasu kohta. Kui ettevõtja ja saneerimisnõustaja vahel selline kokkulepe puudub või kokkuleppes

ettenähtud tasu suurus kahjustab kohtu hinnangul ilmselgelt võlausaldajate huve, määrab kohus

saneerimisnõustaja tasu suuruse määruse §-de 4 ja 5 või 6 alusel. Määruse § 5 lg 1 sätestab, kui

saneerimisnõustaja ja ettevõtja vaheline kokkulepe saneerimisnõustaja tasu suuruse kohta

puudub või kui kohtu hinnangul kahjustab sellest tulenev tasu suurus ilmselgelt võlausaldajate

huve, peab käesoleva määruse § 4 alusel määratud saneerimisnõustaja tasu suurus jääma

käesolevas paragrahvis sätestatud tasu alam- ja ülemmäära vahele. Vastuvõetud saneerimiskava

alusel rahuldatakse võlausaldajate nõudeid 901 829,66 euro ulatuses. Saneerimisnõustaja tasu

alammäär saneerimiskava alusel rahuldatavate nõuete kogusummalt 901 829,66 eurot on

20 291,17 eurot, millele lisandub käibemaks 4464,06 eurot, kokku 24 755,23 eurot. Nõustaja

tasu tuleb 8000 euro ulatuses hüvitada kohtu deposiidist ja 16 755,23 eurot tuleb tasuda

ettevõtjal. Tasu ja kulude tasumine tuleb määrata Saneerimismenetluse OÜ-le.

19. Kohus selgitab, et saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste määramise osas on kohtulahend

ettevõtja suhtes täitedokumendiks selle summa ulatuses, mis ületab deposiidina selleks

ettenähtud kontole makstud summat (SanS § 18 lg 5).

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik