2-14-57225/173 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margit Jäätma, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 5. juuli 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-14-57225 Tsiviilasi Andrei Leontijevi hagi Maksim Belozjorovi ja Marina Belozerova vastu tehingute kehtetuks tunnistamiseks Hagi muutmise lubatavuse otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 21. novembri 2023 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Andrei Leontijevi määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (hageja): Andrei Leontijev (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Aleksei Forstiman Puudutatud isikud (kostjad): 1. Maksim Belozjorov (isikukood XXXXXXXXXXX) 2. Marina Belozjorova (isikukood XXXXXXXXXXX) Vastustajate lepinguline esindaja vandeadvokaat Küllike Namm RESOLUTSIOON 1. Jätta Andrei Leontijevi määruskaebus Viru Maakohtu 21. novembri 2023 määruse peale läbi vaatamata. 2. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

2

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD 1. Viru Maakohtu menetluses on Andrei Leontijevi (hageja) 11. septembri 2014 hagi Maksim Belozjorovi (kostja I) ja Marina Belozjorova (kostja II) vastu tehingute kehtetuks tunnistamiseks. Hageja palus tunnistada kehtetuks 25. aprilli 2014 asjaõigusleping kostjate vahel, mille alusel korteriomand aadressil XXXXXXXXXXX läks kostja I ainuomandist kostjate ühisomandiks ning 9. juuli 2014 asjaõigusleping kostjate vahel, mille alusel XXXXXXXXXXX korteriomand sai kostja II ainuomandisse. Hageja palus asendada kostjate tahteavaldused kostja I kandmiseks XXXXXXXXXXX korteriomandi ainuomanikuks. Hageja esitas 11. märtsil 2019 hagiavalduse tervikteksti, milles taotles: 1) Tunnistada kehtetuks kostjate 25. aprilli 2014 abieluvaraleping osas, millega korteriomand aadressil XXXXXXXXXXX (registriosa nr XXXXXXX) määrati kostjate ühisvaraks ja vastav asjaõigusleping. Alternatiivselt palus hageja tunnistada kehtetuks kostjate vahel 25. aprillil 2014 sõlmitud asjaõiguslepingu. Kohustada kostjaid andma asjaõiguslepingu sõlmimiseks vajalikud tahteavaldused, mille raames lepivad kostjad kokku, et korteriomand registriosaga nr XXXXXXX läheb üle kostja I ainuomandisse. Kohustada kostjaid andma kinnistusraamatu kande muutmiseks vajalikud nõusolekud omanikukannete muutmiseks ning asendada need kohtuotsusega. 2) Tunnistada kehtetuks kostja I poolt hagi õigeksvõtmine tsiviilasjas nr 2-14-18428. 3) Juhul, kui kohus ei rahulda punktis 1 toodud nõudeid, kohustada kostjaid andma asjaõiguslepingu sõlmimiseks vajalikud tahtevaldused, millega kostjad lepivad kokku, et korteriomand XXXXXXXXXXX läheb üle kostjate ühisomandisse ning kohustada kostjaid andma vastavaid nõusolekuid kinnistusraamatu kannete tegemiseks ja asendada nõusolekud kohtuotsusega. 4) Kohustada kostjaid andma asjaõiguslepingu sõlmimiseks vajalikud tahteavaldused, millega kostjad lepivad kokku, et korteriomand aadressil XXXXXXX (registriosa nr XXXXXXX) läheb kostjate ühisomandisse ning asendada vastavad vajalikud tahteavaldused kohtuotsusega. 5) Juhul, kui kohus ei rahulda punktis 1 toodud nõudeid, jagada korteriomand XXXXXXXXXXX jättes see kostja I ainuomandisse ning mõista kostjalt I kostja II kasuks välja pool korteriomandi väärtusest (1 euro). Kohustada kostjaid andma vastavaid tahteavaldusi asjaõiguslepingu sõlmimiseks, kinnistusraamatu kannete tegemiseks ning asendada need kohtuotsusega. 6) Jagada korteriomand aadressil XXXXXXX jättes see kostja I ainuomandisse ning mõista kostjalt I kostja II kasuks välja pool korteriomandi väärtusest (1 euro). Kohustada kostjaid andma vastavaid tahteavaldusi asjaõiguslepingu sõlmimiseks, kinnistusraamatu kannete tegemiseks ning asendada need kohtuotsusega.

MAAKOHTU SEISUKOHT 2. Maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse hagi muutmiseks ning luges, et menetluses on järgmised hageja nõuded: - Tunnistada kehtetuks kostjate vahel 25. aprillil 2014 sõlmitud abieluvaraleping osas, millega korteriomand aadressil XXXXXXXXXXX (registriosa XXXXXXX) tunnistati kostjate

3

ühisvaraks ja asjaõigusleping (notari Sergei Nikonovi ametitegevuse raamatu registrinumber 1715). Alternatiivselt tunnistada kehtetuks kostjate vahel 25. aprillil 2014 sõlmitud asjaõigusleping (notari Sergei Nikonovi ametitegevuse raamatu registri number 1715). - Kohustada kostjaid andma asjaõiguslepingu sõlmimiseks vajalikud tahteavaldused, mille raames lepivad kostjad kokku, et registriosa nr XXXXXXX kantud korteriomandi omandiõigus läheb üle kostjale I (kostja I on nimetatud korteriomandi ainuomanik). - Kohustada kostjaid andma kinnistusraamatu kande muutmiseks vajalikud nõusolekud KRS § 34¹ lg 1 tähenduses, et kinnistu registriosa nr XXXXXXX teise jao omanikukanne, mille kohaselt on ainuomanikuna sisse kantud kostja II kustutatakse ja tehakse uus kanne, millega kantakse kinnisasja ainuomanikuna kinnistusraamatusse kostja I. - Asendada korteriomandi omandiõiguse üleminekuks vajalikud tahteavaldused kohtuotsusega (TsÜS § 68 lg 5). - Tunnistada kehtetuks kostja I poolt hagi õigeksvõtmine tsiviilasjas nr 2-14-18428. Maakohus selgitas, et menetlusse on võetud hageja 11. septembri 2014 hagiavalduses esitatud nõuded. Muid hageja nõudeid ei ole kohus menetlusse võtnud. 11. märtsil 2019 esitatud hagiavalduse uus terviktekst sisaldab võrreldes esialgse hagiavaldusega uusi nõudeid, mille esitamiseks kostjad nõusolekut andnud ei ole. Kostjad on korduvalt avaldanud, et hagi täienduste näol on tegemist hagi muutmisega, millega kostjad nõus ei ole. Esialgses hagis ei ole esitatud nõudeid seoses XXXXXXX asuva korteriga. Seega on 11. märtsi 2019 menetlusdokumendis hagi muudetud. Kuigi hageja ei taotlenud hagi muutmist, luges maakohus, et hageja on uute nõuete esitamisega seda sisuliselt teinud. Maakohus jätab hageja taotluse hagi muutmiseks rahuldamata. Maakohus selgitas, millised nõuded jätkuvalt menetluses on. Maakohus märkis, et määrusele ei saa esitada määruskaebust.

MÄÄRUSKAEBUS ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 3. Hageja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et tegemist on hagi muutmisega. Riigikohtu praktika muutumisega ja menetluses asjaolude tuvastamisega, ei olnud hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada esialgses hagiavalduses esitatud nõuetega.

PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD 4. Kostjad vaidlesid määruskaebusele vastu. Ringkonnakohus andis 10. septembri 2020 otsusega maakohtule juhised selgitada välja hagejate lõplikud nõuded. Hageja ei ole oma nõudeid täpsustanud, vaid on jäänud oma 11. märtsi 2019 menetlusdokumendis esitatud nõuete juurde. Maakohtu hagi muutmise taotluse rahuldamata jätmise määrus ei ole vaidlustatav ning hageja ei saa nõuda selle tühistamist. 5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel ringkonnakohtule.

4

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus leiab, et hageja määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata ja maakohtu määrus muutmata (TsMS § 664 lg 2). 7. Maakohus jättis vaidlustatud määrusega rahuldamata hageja taotluse hagi muutmiseks ning märkis, millised hageja nõuded on menetluses. Riigikohus on selgitanud, et juhul kui hageja taotleb hagi muutmist või täiendamist, peab kohus selle taotluse nagu iga muu taotluse kas rahuldama või jätma rahuldamata, tehes selle kohta määruse (vt § 463 lg 1 esimene lause) (Riigikohtu 20. detsembri 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-11, p 15). TsMS § 664 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel mh, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud. Maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud (TsMS § 660 lg 1). TsMS § 660 lg-s 1 nimetamata määruse kohta võib esitada vastuväite apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 660 lg 2). Kuna hagi muutmise või täiendamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise määruse peale ei ole võimalik tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel määruskaebust esitada, on määruskaebus ekslikult menetlusse võetud ning ringkonnakohus jätab selle läbi vaatamata (TsMS § 664 lg 2). 8. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS § 173 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)