2-21-17881/60 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Moonika Tähtväli

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.07.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-17881

Tsiviilasi

Omega Laen AS hagi Ü T vastu võla saamiseks

Tsiviilasja hind

174 727,61 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Omega Laen AS (registrikood 11691792),

lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Heikki Ojamaa

Kostja: Ü T (isikukood xxx), lepinguline esindaja M R

Istungi aeg

Istungil osalenud isikud

11.06.2024

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Heikki

Ojamaa, kostja Ü T, kostja lepinguline esindaja M R

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada Omega Laen AS hagi Ü Ti vastu võla saamiseks.

2. Välja mõista Ü Tilt Omega Laen AS-i kasuks põhivõlg 125 000 eurot, intress 5000,01

eurot, viivis 16.08.2020-05.07.2024 eest 29 882,63 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot ja

kindlustuskulu 82,36 eurot.

3. Punktis 1 ja 2 märgitud nõuded on solidaarnõuded, mille osas kohus tegi käesolevas

tsiviilasjas 17.02.2022 tagaseljaotsuse ja mis on jõustunud xxx OÜ-lt ja OÜ-lt xxx

suhtes.

4. Jätta Omega Laen AS-i menetluskulud Ü Ti kanda.

5. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul

peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 2 järgi.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse senine käik

1. Omega Laen AS (hageja) esitas 12.11.2021 hagi xxx OÜ, Ü Ti (kostja) ja OÜ xxx vastu

solidaarselt põhivõla 125 000 euro, intressi 5000,01 euro, viivise 22 350 euro,

sissenõudmiskulu 35 euro, kindlustuskulu 82,36 euro ja alates 12.11.2021 viivise

saamiseks määras 0,04% päevas kuni põhinõude täitmiseni, kuid Ü Tilt ja OÜ xxx kokku

mitte rohkem kui 160 000 eurot.

2. Harju Maakohus rahuldas 17.02.2022 hagi tagaseljaotsusega (dtl 286-287) ja mõistis xxx

OÜ-lt, Ü Tilt ja OÜ-lt xxx välja solidaarselt Omega Laen AS-i kasuks põhivõla 125 000

eurot, intressi 5000,01 eurot, viivise 22 350 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot,

kindlustuskulu 82,36 eurot ja alates 12.11.2021 viivise määras 0,04% päevas arvestatuna

põhinõudelt (125 000 eurolt) kuni põhinõude täitmiseni, kuid Ü Tilt ja OÜ xxx kokku

mitte rohkem kui 160 000 eurot. Maakohus otsustas jätta menetluskulud solidaarselt xxx

OÜ, Ü Ti ja OÜ xxx kanda ja mõistis xx OÜ-lt, Ü Tilt ja OÜ-lt xxx välja solidaarselt

Omega Laen AS-i kasuks menetluskuluna 2700 eurot. xxx OÜ-l, Ü Til ja OÜ-l xxx tuleb

solidaarselt välja mõistetud menetluskuludelt tasuda Omega Laen AS-ile viivist VÕS §

113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

3. Ü T esitas 08.07.2022 kostja tagaseljaotsusele kaja (dtl 206-207), mida täpsustas

11.11.2022 (dtl 211).

4. 03.03.2023 määrusega (dtl 278-280) rahuldas maakohus Ü Ti kaja ja taastas Ü Ti osas

tsiviilasja 2-21-17881 menetluse. Harju Maakohtu 17.02.2022 tagaseljaotsus ei jõustunud

Ü Ti osas.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

5. Hagiavalduse (dtl 1-6) ja 24.11.2021 selle täienduse (dtl 52-56) kohaselt sõlmisid hageja

laenuandjana ja xxx OÜ laenuvõtjana 19.10.2018 laenulepingu nr xxx ja 14.08.2019 lisa

nr 2. Laenulepinguga andis hageja xxx OÜ-le laenu 100 000 eurot, aastase

intressimääraga 16% + 6 kuu Euribor, maksetähtajaga 15.04.2025. Laenuvõtja pidi

tagastama laenu igakuiste maksetena graafiku järgi. Laenuvõtja tasus maksegraafiku

alusel nii põhiosa kui ka intressimakseid 15.11.2018-15.08.2019. 15.08.2019 makse

järgselt moodustas lepingu tasumata jääk 92 174,74 eurot. 14.08.2020 lepingu lisaga

andis hageja kostja taotlusel täiendavalt laenu 32 825,26 eurot ja lepiti kokku viimane

maksetähtaeg 15.08.2020, mil laenuvõtja pidi tagastama kogu laenusumma 125 000 eurot

ja viimase intressimakse 1666,67 eurot. Esimesel 11 kuul pidi laenuvõtja tasuma

igakuiselt vaid intressimakse 1666,67 eurot.

6. Lepingu täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu nr xxx-ÜT ning

hageja ja OÜ xxx käenduslepingu xxx. Mõlema käenduslepingu järgi kohustusid kostja ja

OÜ xxx käendajana vastutama hageja ees solidaarselt laenuvõtjaga hageja ja laenuvõtja

vahel sõlmitud lepingu ja selle lisadest, sh tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate

laenuvõtja kohustuste kohase täitmise eest. Kummagi käendaja vastutuse rahaline

maksimumsumma oli 160 000 eurot.

7. Laenuvõtja oma lepingujärgseid kohustusi 15.06, 15.07. ja 15.08.2020 kokku summas

130 000,01 eurot ei täitnud, mistõttu andis hageja xxx OÜ-le 02.04.2020 ja 08.09.2020

täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks koos hoiatusega, et kohustuse täitmata jätmisel

ütleb hageja lepingu üles. Hoiatused edastati ka käendajatele. Kuna laenuvõtja täiendava

tähtaja jooksul kohustusi ei täitnud, siis ütles hageja 02.10.2020 ülesütlemisavaldusega

lepingu üles alates 02.10.2020.

8. Hageja nõuab kostjalt põhivõlga 125 000 eurot, perioodi 15.05.2020-15.08.2020 eest

intressi 5000,01 eurot, perioodi 16.08.2020-12.11.2021 viivist 22 350 eurot,

sissenõudmiskulu 35 eurot, kindlustuskulu 82,36 eurot ja alates 12.11.2021 viivist 0,04%

päevas arvestatuna põhinõudelt (125 000 eurolt) kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte

rohkem kui 160 000 eurot. Kostja vastutab solidaarselt xxx OÜ-ga ja OÜ-ga xxx.

9. Kindlustuskulu tasumise kohustus tuleneb lepingu punktist 8.1 ja käenduslepingu punktist

1 ning VÕS §-st 145. Laenuvõtja ei sõlminud kindlustuslepingut ja hagejal oli õigus

sõlmida see laenuvõtja asemel ja nõuda nende kulude hüvitamist.

10. Lepingu täitmise tagamiseks on seatud hageja kasuks 3-6. järjekohaga hüpoteegid

kolmandale isikule A P (kostja endisele abikaasale) kuuluvale kinnistule registriosaga nr

xxx, aadressiga xxx. xxx AS-i kasuks olid seatud 1. ja 2. järjekoha hüpoteegid. Lepingu

lisaga muudeti lepingu p 1.10.3. ja keelati laenuvõtjal hageja kirjaliku nõusolekuta

suurendada 14.08.2019 seisuga xxx AS ees laenuvõtja kohustust ning loeti seda

rikkumiseks, mis toob kaasa lepingu erakorralise ülesütlemise. Laenuvõtja rikkus

kohustust ja jagas esmalt xxx AS-i kasuks seatud 2. järjekoha hüpoteegi

osahüpoteekideks nr 7 ja 8 ja seadis ühele uuele osahüpoteegile hüpoteegi OÜ xxx

kasuks. Hageja leiab, et arvestades hageja hüpoteekide paiknemist tagapool esimesele ja

teisele järjekohale seatud hüpoteekidest, laenuvõtja poolt osahüpoteekideks jagamist ja

uue hüpoteegi seadmist, hageja huvide kahjustamist, kinnistule seatud hageja

hüpoteekidest eespool asuvaid hüpoteeke, kinnistu väärtust ja hageja nõude suurust, on

ilmne, et täitemenetluses ei suudeta rahuldada hageja nõudeid kinnistu

sundvõõrandamisest laekuvatest rahadest. Hageja 12.11.2021 täitmisavalduse alusel on

kohtutäitur xxx algatanud samal päeval täitemenetluse nr 008/2021/2473 hüpoteegiga

koormatud kinnisasja omaniku A Pi vastu.

Kostja vastuväited

11. Kostja esitas vastuse hagile esmakordselt peale menetluse taastamise avaldusele tehtud

puuduste kõrvaldamist 27.12.2022.

12. Kostja leiab, et käendusleping on TsÜS § 86 järgi tühine. Kostja on laenuvõtja xxx OÜ

osanik ja juhatuse liige, mistõttu on tegemist omavahel lähedaste isikutega. Kostja

nõustus käendama xxx OÜ 19.10.2018 laenu füüsilise isikuna selleks, et välistada xxx

OÜ pankrot ja seega päästa enda sissetulek ning äripartneritega saavutatud aastatepikkune

usaldussuhe. Kostja oli sundolukorras ja tegutses erakorralise vajaduse ajel. Ettevõtluse

käigus tekkivad makseraskused mõjutavad ka kostja kui füüsilisest isikust tarbija

elukorraldust. Kostja soovis vältida pankrotiga kaasnevaid tagajärgi enda elukorraldusele.

xxx OÜ 2017 majandusaasta aruandest nähtuvalt oli aruandeaasta kasum 11 eurot ning

2018 811 eurot, mis näitab, et ettevõtlustegevus ei olnud tegelikult kasumlik ega pikemas

perspektiivis jätkusuutlik, sest tulud ületasid napilt tegevuskulusid. Juhtorganis

tegutsemise eest juhatuse liikmetele tasu ei makstud, seega ei saanud kostja xxx OÜ-st

juhatuse liikme tasu.

13. Käenduslepingu sõlmimisest kostja isikult kasu ei saanud, sest käendas üksnes A&A Acta

OÜ laenu.

14. Arvestades, et käendusleping sõlmiti 160 000 euro käendamises, siis pidi mõistlik isik aru

saama, et füüsiline isik ei ole võimeline makseraskustesse sattunud osaühingu

käendatavaid kohustusi sedavõrd suures ulatuses ühekorraga täitma. Laenuandja pidi aru

saama, et 160 000 euro käendamise tagajärjel võib füüsiliselt isikust käendaja kaotada

kogu oma vara (k.a eluaseme), muutuda maksejõuetuks ning selle tulemusel võib

füüsilisest isikust käendaja elujärg oluliselt halveneda. Kuna laenulepingu 14.08.2019 lisa

2, milles lepiti kokku laenulimiidi suurendamine ning maksegraafikus, mille järgi pidi xx

OÜ tasuma laenu põhiosa ühe korraga, siis ei või kohustuse täitmist sellisel viisil

füüsilisest isikust käendajalt mõistlikult oodata.

15. xxx on esimese järjekoha hüpoteegipidaja nõudel kindlustatud juba pea 20 aastat ja see

kindlustusleping on automaatselt pikenev seni kuni esimese hüpoteegipidaja antud laen

on tasutud ehk kuni 2026 aastani on xxx kindlustatud xxx nõudmisel ja sellest

kindlustusest loobuda ei saa. Ühe kinnistu topelt kindlustamine ei anna midagi juurde ja

kahte kindlustuslepingut välja ei maksta.

16. Hageja andis laenuvõtjale laenu 2015 septembris, 2017 oktoobris, 2018 oktoobris ja 2019

augustis. Vastavalt laenu suurenemisega on suurenenud järjest ka Muskaadi 7 kinnistule

seatud hüpoteegid ja kostja käendus. Hagejat ei huvitanud kostja majanduslik seis enne

viimase laenusumma väljastamist. Üle jõu käivaks osutus just viimane laen. Hageja on

ekslikult pidanud kostja kontole laekunud kõiki summasid ekslikult kostja sissetulekuks.

17. Kostjale jäi laenuandja selgitusest käenduslepingut sõlmides mulje, et nii kinnisvarale

seatud hüpoteek kui ka kostja ja OÜ xxx käendus on piiratud 160 000 euroga ning kuna

kinnistu hüpoteegi piirmäär on 200 000 eurot, siis ei tule kostjal kinnistu õnnestunud

müügi korral midagi tasuda. Kui kostja oleks teadnud vastutuse kogusummat 520 000

eurot, ei oleks ta hagejaga ühtegi lepingut allkirjastanud. Käendajad ja laenusaaja peaksid

aru saama maksimaalsest summast.

18. Kostja leiab, et lähtudes käenduslepingu punktist 5 ja laenulepingu nr xxx 02.10.2020

ülesütlemisavaldusest oli xxx OÜ poolt põhivõlgniku võlgnetava kohustuse 132 610,35

eurot tasumise tähtpäevaks 19.10.2020. Seega vastutas kostja kui käendaja põhivõlgniku

xxx OÜ täitmata kohustuste eest kuni 19.10.2020 ja hagejal ei ole õigus nõuda kostjalt

kui käendajalt kohustuse täitmist. Vastutus oli kindlaks määratud tähtajaga.

19. Kostja leiab, et hageja nõude kujunemine ei ole selge. Hageja ei ole tõendanud, kui palju

on kostja laenu saanud 19.10.2018 lepingu ja kui palju 14.08.2019 lisa 2 alusel.

20. 24.04.2024 esitas kostja tasaarvestusavalduse. Kostja on seisukohal, et hageja kui

professionaalne krediidiandja ei ole nõuetekohaselt täitnud oma kohustusi hinnata

laenutaotleja krediidivõimet. Sellega on hageja rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Laenuandja kohustus oli hinnata laenusaaja võimekust saadud laen tagasi

maksta. Kostja seisukohalt ei ole hageja esitanud kohtusse mitte ühtegi tõendit selle

kohta, kuidas ta hindas krediidisaaja (xxx OÜ) maksevõimet. Kostja leiab, et ta on

õigustatud VÕS § 197 lg 1 alusel tasaarvestama oma kahju hüvitamise nõude hageja 154

442,71 euro suuruse nõudega (sh. põhivõlg 125 000 eurot, intressid 5000,01 eurot,

viivised 22 525,34 eurot seisuga 12.11.2021, võlgnevuse sissenõudmiskulud 35 eurot,

kindlustuskulud 82,36 eurot, riigilõiv hagi esitamisel 1800 eurot, lisanduvad õigusabi

kulud ja täiendavad viivised). Hageja nõue kostja vastu on seega lõppenud. Kui hageja

ei oleks rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, poleks ka kotjale kahju

tekkinud. Hageja vastutus tuleneb ka sellest, et hageja on sõlminud kostjaga

käenduslepingu heade kommete vastaselt, kuna ei ole kostjale selgitanud, millised on

laenu andmise tingimused, laenusumma tagasimaksete erinevad viisid, laenu saamiseks

vajalikud tagatised, sh käendusest tulenev vastutus. Hageja on rikkunud kostja suhtes

teavitamiskohustust (TsÜS § 14 lg 2).

Kohtuotsuse põhjendused

21. Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid

tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

22. Pooltel ei ole vaidlust selles, et

:

22.1.

kostja on xxx OÜ ja OÜ xxx juhatuse liige;

22.2.

hageja laenuandjana ja xxx OÜ laenuvõtjana sõlmisid 19.10.2018 laenulepingu nr

xxx (dtl 10-29) ja 14.08.2019 lisa nr 2 (dtl 33-35), millega andis hageja laenu 100

000 eurot, aastase intressimääraga 16% + 6 kuu Euribor, maksetähtajaga 15.04.2025;

laenuvõtja pidi tagastama laenu igakuiste maksetena graafiku järgi; laenuvõtja tasus

maksegraafiku alusel nii põhiosa kui ka intressimakseid 15.11.2018-15.08.2019;

15.08.2019 makse järgselt moodustas lepingu tasumata jääk 92 174,74 eurot;

22.3.

14.08.2020 lepingu lisaga nr 2 (dtl 33-35) andis hageja kostja taotlusel täiendavalt

laenu 32 825,26 eurot ja lepiti kokku viimase maksetähtaja kuupäev 15.08.2020, mil

laenuvõtja pidi tagastama kogu laenusumma 125 000 eurot ja viimase intressimakse

1666,67 eurot; esimesel 11 kuul pidi laenuvõtja tasuma igakuiselt vaid intressimakse

1666,67 eurot.

22.4.

hageja ja kostja sõlmisid käenduslepingu nr xxx-ÜT (dtl 8-9) ning hageja ja OÜ

xxx käenduslepingu nr xxx-TB (30-31); mõlema käenduslepingu järgi kohustusid

kostja ja OÜ xxx käendajatena vastutama hageja ees solidaarselt laenuvõtjaga hageja

ja laenuvõtja vahel sõlmitud lepingu ja selle lisadest, sh tulevikus sõlmitavatest

lisadest tulenevate laenuvõtja kohustuste kohase täitmise eest; kummagi käendaja

vastutuse rahaline maksimumsumma oli 160 000 eurot;

22.5.

laenuvõtja lepingujärgseid kohustusi 15.06, 15.07. ja 15.08.2020, kokku summas

130 000,01 eurot, ei täitnud, mistõttu andis hageja xxx OÜ-le 02.04.2020 (dtl 36-38)

ja 08.09.2020 (dtl 39-40) täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks koos hoiatusega, et

kohustuse täitmata jätmisel ütleb hageja lepingu üles; hoiatused edastati ka

käendajatele;

22.6.

hageja ütles 02.10.2020 ülesütlemisavaldusega lepingu üles alates 02.10.2020 (dtl

41-42);

22.7.

hageja kasuks on A P (kostja endisele abikaasale) kuuluvale kinnistule xxx seatud

3.-6. järjekohaga hüpoteegid (dtl 43-44);

22.8.

hageja täitmisavalduse alusel algatas kohtutäitur xxx 12.11.2021 täitemenetluse nr

xxx hüpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku A Pi suhtes (dtl 60-190).

23. Pooled vaidlevad selle üle, kas

:

23.1.

kostja käenduslepingust tulenev kohustus on lõppenud;

23.2.

hageja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet;

23.3.

käendusleping on heade kommetega vastuolus ja seetõttu tühine;

23.4.

kostja, OÜ xxx ja OÜ xxx vastutavad kõik solidaarselt kuni 200 000 euro ulatuses;

23.5.

hageja kontrollis kostja kui käendaja võimet laen tagastada;

23.6.

hagejal on õigus kostjalt nõuda kindlustusmakset;

23.7.

kostja tasaarvestusavaldus on põhjendatud.

24. Käenduslepingust tuleneva kohustuse lõppemisest

24.1.

Hageja leiab, et käenduslepingust tulenev kohustus ei ole lõppenud. Kostja on

andnud käenduslepingu punktile 5 meelevaldse ja ebaõige tõlgenduse. Lepingu

punktis 5 on lahti kirjutatud käendatava kohustuse, milleks on põhivõlgniku

laenulepingust ja selle lisadest tulenevate kohustuste hagejale, täitmise tähtpäev,

milleks on iga laenumakse tagumise tähtpäev vastavalt laenulepingu lisaks olevale

maksegraafikule, samuti ka põhivõlgniku kohustuste täitmise tähtpäev laenulepingu

ülesütlemisel. Tegemist ei ole käendaja käenduslepingust tuleneva kohustuse

täitmise tähtpäevaga ega käenduse kehtivuse tähtajaga. See nähtub ainuüksi

sõnastusest.

24.2.

Kostja leiab, et käenduslepingust tulenev kohustus on lõppenud, kuna vastutus oli

kindlaks määratud tähtajaga. Peale 19.10.2020 tähtaja möödumist ei kohustu kostja

vastutama põhivõlgniku kohustuse eest. Käendus on möödunud tähtaja

möödumisega VÕS § 153 lg 1 p 3 alusel.

24.3.

VÕS § 142 lg-s 1 sätestatakse, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda

isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

Sama sätte lg 3 järgi võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti

võib see olla seotud muu tingimusega. Vastavalt VÕS § 153 lõikele lõpeb käendus:

1) käendusega tagatud kohustuse lõppemisega; 2) kohustuse ülevõtmisega, kui

käendaja ei andnud nõusolekut vastutada uue võlgniku eest; 3) tähtajalise käenduse

korral tähtaja möödumisega.

24.4.

Käenduslepingu punkti 5 (dtl 9) teise lause kohaselt on lepingu ülesütlemisel

kohustuse täitmise tähtpäevaks päev, milliseks põhivõlgnik kohustub ennetähtaegselt

tasuma kõik lepingu alusel võlgnetavad summad. 02.10.2020 laenulepingu nr xxx

ülesütlemisavalduse ja täitemenetluse algatamise hoiatuse järgi andis laenuandja

OÜ-le xxx aega lepingujärgse võlgnevuse kogusummas 132 610,35 euro

maksmiseks kuni 19.10.2020. Hageja hoiatas, et kui nimetatud tähtajaks pole

lepingujärgne võlgnevus täies ulatuses tasutud, alustab laenuandja võla täieliku

sissenõudmist seaduses ettenähtud korras ehk esitab avalduse täitemenetluse

algatamiseks tagatise realiseerimiseks.

24.5.

Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et käendusleping oli tähtajaline. Kohtu

hinnangul ei ole kostja veenvalt selgitanud, kuidas saab lepingu punkti 5 teisest

lausest (dtl 9) koostoimes laenulepingu nr xxx ülesütlemisavalduses ja

täitemenetluse algatamise hoiatuses märgitud kohustuse täitmise kuupäevast

(19.10.2020 dtl 42) teha järelduse, et käendus oli tähtajaline. Kohtu hinnangul saab

käenduslepingu tähtajalisus tulla selgelt vaid käenduslepingust. Nimetatud punktist

nähtub kostja kui käendaja vastu suunatud hageja kui võlausaldaja nõude

rakendamise eelduse algusaeg, enne mida ei saa hageja kostja vastu nõudeid esitada.

Seega saab lepingu järgi hageja esitada nõude kostja vastu alles siis, kui OÜ Axxx ei

ole oma laenulepingujärgseid kohustusi täitnud selleks kokkulepitud tähtpäeval ja

viisil. Tähtpäevad on märgitud käenduslepingu punktis 5. Enne nimetatud tähtpäevi

ei saanud hageja kostja vastu esitada vastu nõuet vastaval kuupäeval tasumisele

kuuluva kohustuse täitmiseks. Lepingu ajaline kestus on kokku lepitud punktis 9,

mille kohaselt käendus lõpeb tagatud kohustuse lõppemisega. Käendus lõpeb siis,

kui põhivõlgniku laenulepingust nr xxx ja selle kõigist lisadest tulenevad kõik

kohustused hageja ees on täidetud, sh kas kostja, OÜ xxx või siis OÜ xxx poolt.

Kostja tõlgenduse kohaselt ei oleks võimalik ühtegi käenduslepingut täita, kui

käendaja käendus lõpeks samal päeval, kui põhivõlgnik on kohustatud laenulepingu

alusel kohustust täitma, sest seda, kas põhivõlgnik oma kohustuse kohaselt täidab

või mitte, selgub alles vastava kohustuse täitmise tähtpäeva möödumisel.

24.6.

Õiguskirjanduses on leitud, et tähtajalise käenduse puhul võivad tähtaja

möödumisel olla kahesugused tagajärjed. Tähtaja möödumine võib esmalt lõpetada

käenduslepingu tuleviku suhtes. Sellisel juhul vastutab käendaja edasi nõuete eest,

mis on tekkinud kuni tähtaja möödumiseni, st tähtaja möödumise hetkeks tekkinud

nõuete suhtes säilib käendaja vastutus ka pärast tähtaja möödumist. Nõuetele, mis

tekivad pärast tähtaja möödumist, käendaja vastutust ei laienda, st olukord on seega

sama, mis käenduse ülesütlemise korral. Teiseks võib tähtajaline käendus tähendada,

et nõuded, millele käendus iseenesest laieneb, tuleb käendaja vastu maksma panna

teatava tähtaja jooksul. Tähtaja möödumisel lõpeb sellisel juhul käendaja vastutus

nõuete eest, millest ei ole talle tähtaja saabumise hetkeks teatatud. Milline toime

tähtajalisel käendusel üksikjuhul on, peab määrama konkreetne käendusleping. Kui

vastav erikokkulepe puudub, kehtib § 153 lg 3 kohaselt eeldus, et tähtajalise

käenduse puhul lõpeb käendusleping tuleviku suhtes ning käendaja vastutus

käenduse lõppemise hetkeks juba tekkinud kohustuste eest säilib ka pärast käenduse

lõppemist (P. Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura

2016, § 153 p 3.3.-3.4.). Viidatud seisukohta kinnitas Riigikohus ka otsuse nr 3-2-1-

178-10, punktis 34, mille järgi lõpeb olulise erisusena võlaõigusseadusest käendus

TsK § 211 p 2 järgi, kui võlausaldaja kolme kuu jooksul, arvates kohustuse täitmise

tähtpäeva saabumisest, ei esita hagi käendaja vastu ning kui kohustise täitmise

tähtpäeva ei ole määratud või on määratud nõude esitamise momendiga, siis

teistsuguse kokkuleppe puudumise korral ühe aasta möödumisega käenduslepingu

sõlmimise päevast. Seevastu VÕS § 153 lg 1 p 3 järgi lõpeb käendus tähtajalise

käenduse korral tähtaja möödumisega, kusjuures VÕS § 153 lg 3 järgi eeldatakse

tähtajalise käenduse lõppemise korral, et käendaja vastutab edasi enne tähtaja

möödumist tekkinud kohustuse eest. Eelnevat selgitas kohus kostjale ka 20.03.2024

e-kirjas (dtl 498).

24.7.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja käenduslepingust tulenev kohustus ei

ole lõppenud. Kostjal kui käendajal tekkis hageja ees kohustus võlgnevuse

tasumiseks alates 20.10.2020 s.t hetkest, kui laenuvõtja OÜ xxx ei tasunud

laenulepingu ülesütlemisavalduses märgitud tähtajaks (19.10.2020) selles märgitud

kohustust.

25. Käenduse ulatusest

25.1.

Hageja leiab, et alusetud, tõendamata ja ebaõiged on kostja väited, nagu oleks

hageja talle kogu aeg mõista andnud, et käendus on puha formaalsus, et seetõttu

määratakse käenduse summa väiksem kui kinnistule seatud hüpoteek.

25.2.

Kostja selgitas, et ei saanud käenduslepingut sõlmides aru, et kokku vastutab ta

koos OÜ-ga xxx ja OÜ-ga xxx hageja ees kuni 520 000 euroga (hüpoteek 200 000

eurot + OÜ xxx käendus 160 000 eurot + kostja käendus 160 000 eurot). Kostja

arvas, et kinnistu õnnestunud müügi korral on maksimaalne summa 200 000 eurot.

25.3.

Kohus leiab, et kostja ja kostja juhitavad äriühingud vastutavad kogu

laenulepingust tuleneva võlgnevuse eest solidaarselt, arvestades käendajate

käenduslepingutes märgitud maksimummäära, millele võib lisanduda viivis.

25.4.

Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-8-13 punktis 12 leidnud, et käendaja vastutust

sätestava VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral

põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole

ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet

põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama sätte lg 2 järgi vastutab käendaja käendatava

kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate

tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest,

samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise

eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab

käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus

neid kulusid vältida. Kolleegium leiab, et eeltoodud sätted kehtestavad käendaja

vastutuse ja selle ulatuse põhivõlgniku kohustuse täitmise ehk käendatava kohustuse

täitmise eest. Eeltoodu ei piira aga käendaja vastutust temast endast sõltuva

kohustuse rikkumise eest. Kolleegium on selgitanud, et käenduslepingus märgitud

piirsumma kaitseb käendajat üksnes tagatud võla suurenemise eest, mitte aga nt

käendaja enda viivitusest tekkivate nõuete, eelkõige viivisenõude või

menetluskulunõuete vastu, st need saab võlausaldaja käendaja vastu esitada ka

piirsummat ületavas osas (vt Riigikohtu 27. novembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-136-12, p 15). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Õige on

kassatsioonkaebuse väide, et kohtud on jätnud arvestamata, millisest õigussuhtest

tulenevast raha maksmise kohustusest viivisenõue tulenes. Kui käenduslepingus on

kokku lepitud käendaja vastutuse piirmääras, siis võlausaldaja ei saa nõuda

käendajalt põhivõlgnikust sõltuva kohustuse täitmisega viivitamisest tulenevalt

viivist, mis ületab kokkulepitud käendaja vastutuse piirmäära. Küll aga on

võlausaldajal õigus nõuda käendajalt sõltumata kokkulepitud käendaja vastutuse

piirmäärast viivist, mis tuleneb käendajast endast sõltuva kohustuse täitmisega

viivitamisest. Käenduslepingus märgitud piirsumma kaitseb käendajat üksnes

tagatud võla suurenemise eest.

25.5.

Kostja puhul on tegemist mitme äriühingu seadusliku esindajaga, kes on korduvalt

eelnevalt sõlminud lepinguid, sh laenu- ja käenduslepinguid. Kohus leiab, et kostjale

kui majandus- ja kutsetegevuses tegutsevale isikule ning korduvalt erinevaid laenu-

ja käenduslepinguid sõlminud isikule pidi käenduslepingust tuleneva rahalise

kohustuse suurus ja olemus olema mõistetav. Kostja pidi aru saama, mida tähendab

isikliku käenduse puhul vastutuse rahaline maksimumsumma 160 000 eurot. Kostja

ei saa äriühingu seadusliku esindajana eeldada, et laenulepingu rikkumisel peaks

rikkumisest tekkinud kahjud olema rahaliselt piiratud. Kostja poolt juhitava

äriühingu laenukohustuse isiklikult tagamise eesmärgiks saabki ju olla laenuandjal

võimaliku ühingu maksejõuetuse või kohustuse täitmise võimatuse korral laenu

tegelik tagastamine. Käenduslepingust on selgelt ka mõistetav, et selline füüsilise

isiku poolt isiklikult võetud kohustus on piiratud 160 000 euroga, millele lisanduvad

käendaja enda viivituse korral viivised. Käenduslepingus märgitud piirsumma

kaitseb käendajat üksnes tagatud võla suurenemise eest.

25.6.

Laenu põhivõlgnevust ja intressimakseid ületavaid summasid (viivised,

menetluskulud) olnuks kostjal laenuvõtja seadusliku esindajana võimalik vältida

kohustuste õigeaegse tasumisega. Samuti olnuks kostjal käendajana võimalik vältida

lisanduvate summade maksmist ja tasuda kohustus endal.

25.7.

Kohus loeb 02.04.2020 nõudega (dtl 36-38), 08.09.2020 nõudega (dtl 39-40) ja

02.10.2020 laenulepingu nr xxx ülesütlemisavalduse ja täitemenetluse algatamise

hoiatusega (dtl 41) tõendatuks, et hageja saatis 02.10.2020 viidatud dokumendid ka

kostjale. Hageja nõudis ülesütlemisteates põhivõlgnevuse, tasumata intresside,

viivise ja sissenõudmiskulude, kokku 132 610,35 euro tasumist hiljemalt

19.10.2020. Seega teavitas hageja kostjat kui käendajat korduvalt sellest, et

põhivõlgnik ei ole laenukohustust täitnud ja kui ta teates märgitud tähtajaks

kohustusi ei täida, siis tuleb kohustused täita käendajana kostjal. Kostja ei ole

vaidlustanud kirjade kättesaamist. Kostja ei ole kohustust täitnud.

26. Käenduslepingu heade kommetega vastuolust

26.1.

Hageja leiab, et kõigi asjaolude kogumi puhul võib käendusleping olla heade

kommetega vastuolus, mitte et ta seda automaatselt oleks. Antud juhul ei esine aga

ükski Riigikohtu nr 2-14-21710/105 lahendis viidatud asjaolu, rääkimata nende

kogumist. Kostja ei ole põhivõlgnikuga lähedastes isiklikes suhetes isik, eelkõige

perekonnaliige, kes oleks sõlminud lepingu sõltuvussuhtest või muust isiklikust

põhjusest tulenevalt.

26.2.

Kostja leiab, et käenduslepingu on TsÜS § 86 järgi tühine. Kostja on laenuvõtja

xxx OÜ osanik ja juhatuse liige, mistõttu on tegemist omavahel lähedaste isikutega.

Kostja nõustus käendama laenu selleks, et välistada ühingu pankrot ja oli

sundolukorras ja tegutses erakorralise vajaduse ajel. Kostja ei saanud käendajana

käenduslepinguga tagatavast kohustusest isiklikku kasu. Käendaja vastutuse

maksimumsumma on käendaja sissetulekute suhtes (arvestades mh nende

tulevikuperspektiivi) äärmiselt ebaproportsionaalne ja mõistlik isik pidi aru saama,

et füüsiline isik ei suudaks nii suurt kohustust täita. Kostja sissetulekud olid

ebaproportsionaalselt väiksed võrreldes tagatava summaga.

26.3.

Riigikohus leidis tsiviilasja nr 2-14-21710/105 otsuse punktis 49, et

käendusleping võib siiski olla heade kommetega vastuolus mh juhul, kui esineb

järgmiste asjaolude kogum:

· käendajaks on põhivõlgnikuga lähedastes isiklikes suhetes isik, eelkõige

perekonnaliige, kes sõlmis lepingu sõltuvussuhtest või muust isiklikust põhjusest

tulenevalt;

· käendaja ei saa käenduslepinguga tagatavast kohustusest isiklikku kasu;

· käendaja vastutuse maksimumsumma on käendaja sissetulekute suhtes (arvestades

mh nende tulevikuperspektiivi) äärmiselt ebaproportsionaalne ning seetõttu võis juba

lepingu sõlmimise ajal eeldada, et käendusriisiko realiseerumisel ei suuda käendaja

põhivõlgniku kohustust olulises osas täita;

· eespool nimetatud eeldused olid võlausaldajale lepingu sõlmimisel äratuntavad.

Kolleegium ei välista, et käendaja vastutuse maksimumsumma suuruse tõttu võib

käendusleping olla vastuolus heade kommetega ka ainuüksi vastutuse

maksimumsumma suuruse tõttu. Näiteks, kui maksimumsumma on sedavõrd

ebaproportsionaalne, et tarbijal ei ole ka minimaalset elatustaset säilitades ja

jooksvaid vältimatuid kulutusi kandes eeldatavasti võimalik tagatava laenulepingu

tähtaja (või oma eeldatava eluea, kui see on lühem) jooksul sellist rahasummat

tasuda ei sissetulekust ega olemasoleva või eelduslikult omandatava vara arvel, või

kui see summa on sedavõrd suur või ebamäärane, et tähendab tarbija jaoks sisuliselt

piiramatut vastutust.

26.4.

Kohus leiab, et kostja ei ole põhivõlgnikuga lähedastes isiklikes suhetes isik,

eelkõige perekonnaliige, kes oleks sõlminud lepingu sõltuvussuhtest või muust

isiklikust põhjusest tulenevalt. Kostja on laenuvõtja xxx OÜ juhatuse liige. Seega ei

saanud käenduslepingu sõlmimine tuleneda sõltuvussuhtest või muust isiklikust

põhjusest. Kostja kui xx OÜ juhatuse liige ja ainuosanik sai xxx OÜ-le laenu

andmisest kasu, sest raha kasutati kostja äriühingu majandustegevuseks. xxx OÜ

laenu tagamiseks olid kostja ja OÜ xxx käenduslepingud ning hüpoteek kostja ja A

Pi xxx omandis oleval kinnistul. Seega ei olnud kostjaga sõlmitud käendusleping

ainukeseks tagatiseks. Kohtu hinnangul puudus laenuandjal põhjus lepingu

sõlmimisel eeldada, et käendusriisiko realiseerumisel ei suuda käendaja

põhivõlgniku kohustust peale kinnistule seatud hüpoteegi realiseerimist täita.

26.5.

Kohus loeb hageja laenutaotlustele lisatud arvelduskontolt nähtuvate sissetulekute

kokkuvõttega (dtl 257-265) ja konto väljavõttega (dtl 266-270), et kostja

sissetulekud olid piisavad käenduse andmiseks. Hageja ei saanud laenu andmisel

eeldada, et kostja enda tegevuse tagajärjel ei õnnestu laenu tagatiseks seatud

hüpoteeki pika aja jooksul realiseerida ja seetõttu tuleb kogu võlgnevust nõuda

käendajatelt. Vaatamata sellele, et hageja ei pidanud kontrollima kostja kui käendaja

maksevõimet, nähtub kostja hagejale esitatud konto väljavõttest, et hageja seda tegi.

01.04.2018-15.10.2018 sai kostja palka ja tasu tõlketeenuste eest kätte 55 716,39

eurot. Lisaks oli kostjal kaks kinnisasja (xxx ja xxx).

26.6.

Eeltoodu tõttu ei ole kostja tõendanud, et käendusleping võib olla vastuolus heade

kommetega ainuüksi vastutuse maksimumsumma suuruse tõttu, sh põhjusel, et ta ei

oleks suutnud seda summat tasuda minimaalset elatustaset säilitades ja jooksvaid

vältimatuid kulusid kandes või tema eeldatava eluea tõttu. Samuti ei ole antud juhul

olnud tegemist olukorraga, kus see summa on sedavõrd suur või ebamäärane, et

tähendab tarbija jaoks sisuliselt piiramatut vastutust. Kostja ei teavitanud hagejat

enne kohtumenetlust kordagi majandusliku olukorra olulisest muutusest või sellest,

et ta oleks sõlminud käenduslepingu TsÜS § 86 lg 2 toodud põhjustel.

Käenduslepingu punktist 7 tulenevalt oli kostjal teavitamiskohustus 5 päeva jooksul

asjaolude ja andmete muutumisest, sh sissetulekute vähenemisest ja muudest

asjaoludest, mis võivad põhjustada käenduslepingust tulenevate kohustuste

mittekohast täitmist.

26.7.

Osundatud põhjustel leiab kohus, et hageja ja kostja vahel sõlmitud käendusleping

ei ole vastuolus heade kommetega ja sel põhjusel ka tühine.

27. Kostja kui käendaja maksevõime kontrollimisest

27.1.

Hageja leiab, et ei pidanud kostja kui käendaja maksevõimet kontrollima.

Alternatiivselt märgib hageja, et kontrollis nii laenuvõtja kui ka käendaja

maksevõimet. Kostja oli hageja kliendiks juba alates 2015. aastast ja täitis kohustusi

korrektselt. xxx OÜ laenulepingute sõlmimiseks esitas kostja hagejale ka oma

pangakontode väljavõtteid, millega tõendas oma võimekust täita

laenulepingujärgseid kohustusi. Kostja sissetulekud olid kohustuste täitmiseks

piisavad. Kostja sai nii igakuist palka (3280-3360 eurot kuus) kui ka tasu osutatud

(tõlke)teenuste eest ja perioodil 01.04.-15.10.2018 olid sissetulekud esitatud

pangakonto järgi kokku 55 716,39 eurot. Lisaks oli kostjal kaks kinnisvara.

Tegemist ei ole olukorraga, kus summa on sedavõrd suur või ebamäärane, et

tähendab sisuliselt piiramatut vastutust.

27.2.

Kostja leiab, et hageja ei kontrollinud kostja maksevõimet. Käendus toimus laenu

mitmes järgus ja käendatav summa järjest suurenes. Laenu on väljastatud neljal

korral, nii on suurenenud hüpoteegi summa ja ka kostja käendus. Laenuandja tundis

käendaja majandusliku olukorra vastu huvi eelviimast laenu välja andes. Oktoobris

2018 ja 2019 augustis laenu välja andes laenuandjat käendaja olukord ei huvitanud,

probleeme ei tekkinudki esimeses kolme laenuga, üle jõu käivaks osutus viimane,

neljas laen.

27.3.

Kohus leiab, et käesolevas menetluses ei pea kohus kontrollima, kas hageja hindas

kostja kui käendaja krediidivõimet. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-157-14 punktis

11 leidnud, et kuigi krediidiasutustele on krediidi andmisel vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimise kohustus sõnaselgelt sätestatud alates 1. jaanuarist

2007 kehtivas krediidiasutuste seaduse § 83 lg 3 redaktsioonis ning see on

põhimõtteliselt järeldatav ka sama sätte varem kehtinud redaktsioonist, on

krediidiasutusel selline kohustus siiski laenulepinguid sõlmides, aga mitte

käenduslepingute puhul. Käendaja nõuded võivad tuleneda üksnes VÕS §-st 14 ja

eelkõige juhul, kui krediidiasutus ei ole lepingueelseid läbirääkimisi pidades

avaldanud talle olulist informatsiooni. Käendaja võib VÕS § 149 lg-te 1 ja 3 järgi

esitada võlausaldaja vastu samu vastuväiteid nagu põhivõlgnik, sh tasaarvestada

võlgniku kahju hüvitamise nõude, mis tuleneb vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumisest, krediidiandja nõudega. Samuti võib käendajal olla iseseisev kahju

hüvitamise nõue krediidiandja vastu, kui krediidiandja on rikkunud oma kohustust

teavitada käendajat käenduslepingu sõlmimisel võlgniku majandusliku seisundiga

seotud olulistest asjaoludest. Sel juhul võib käendaja ka käenduslepingu eksimuse

või pettuse tõttu tühistada (vt Riigikohtu 27. novembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-136-12, p 24–25). Käendaja enda krediidivõimekuse kontrollimata jätmine

käenduslepingu sõlmimisel ei anna siiski alust pidada käenduslepingut tühiseks ega

kohaldada ülalnimetatud muid õiguskaitsevahendeid, sest vastutustundliku

laenamise põhimõte kohaldub võlgniku ja võlausaldaja vahelises võlasuhtes, mitte

aga käenduslepingule.

27.4.

Seega ei ole kostja käendusleping tühine ja kostja vastutab käenduslepingu järgi

laenuvõtja kohustuste täitmise eest. Viidatut selgitas kohus kostjale 27.03.2024 e-

kirjas (dtl 509).

27.5.

Alternatiivselt leiab kohus, et hageja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtet

ja kontrollis ka kostja maksevõimet. Kostja kohustused olid piisavad vajadusel

käenduskohustuse täitmiseks. Laenu tagamiseks oli seatud hüpoteek xxx kinnistule.

Kostjal on korteriomand ka xxx. Lisaks selgitas kostja 11.06.2024 toimunud istungil,

et üritas enne ja pärast xxx OÜ viimase laenulepingu sõlmimist aktiivselt müüa

laenulepingu tagatiseks olevat vara, millest soovis rahuldada xxx OÜ laenulepingust

tekkinud kohustused. Ka hageja on menetluses selgitanud, et laenulepingu nr xxx

lisa 2 sõlmimise taotluse esitas kostja ja soovis väikesemat igakuist osamakset ning

oli kindel, et 12 kuu jooksul õnnestub tal võõrandada tagatiseks olev kinnistu. Seega

oli lisa 2 sõlmimine laenuvõtja ja ka kostja huvides.

27.6.

Kohus leiab, et asjakohatud on kostja vastuväited, et hageja on märkinud kostja

sissetulekuks ka notari- ja tõlketasusid. Tegemist on kostja enda poolt juhitava OÜ

xxx korduvate maksetega kostja kontole. Seega saab viidatud makseid pidada

regulaarseks sissetulekuks. Isegi kui hageja on koostatud arvestusse (dtl 257-264)

märkinud lisaks igakuisele 3280-3360 euro suurusele töötasule, perioodi 01.04.-

15.10.2018 hulka ka mõne summa, mis ei olnud kostja tasu, siis olid esitatud

pangakonto (dtl 265-271, dtl 661-666) järgi kostjale laekunud summad 6,5 kuu eest

siiski kokku 55 716,39 eurot, mis on piisavaks, et kostja saanuks vajadusel peale

hüpoteegi realiseerimist täita järele jäävaid kohustusi. Kostja ei teatanud hagejale

lepingute sõlmimise eel, et tema sissetulekud või ka xxx OÜ/ OÜ xxx maksevõime

oleks muutunud. Käesoleval hetkel on kostja ja tema endine abikaasa A. P ise

tekitanud olukorra, kus laenu tagatiseks olevat vara ei ole võimalik laenude katteks

realiseerida.

28. Laenulepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisest

28.1.

Hageja märgib, et kontrollis nii laenuvõtja kui ka käendaja maksevõimet. Viimast

lepingumuudatust soovis põhivõlgniku esindajana kostja. Sellega vähenes

põhivõlgniku maksekohustus 2070,05 eurolt 1666,67 euroni.

28.2.

Kostja leiab, et hageja ei kontrollinud xxx OÜ laenuvõimet ja tema sissetulekud

olid ebaproportsionaalselt väiksed võrreldes tagatava summaga. Laen väljastati

mitmes järgus: 2015 septembris, 2017 oktoobris, 2018 oktoobris ja 2019 augustis.

Hagejat ei huvitanud kostja majanduslik seis enne viimase laenusumma väljastamist.

Üle jõu käivaks osutus just viimane laen. Hageja on ekslikult pidanud kostja kontole

laekunud kõiki summasid ekslikult kostja sissetulekuks.

28.3.

Krediidiasutuse seaduse (KAS) § 83 lg 3 kohaselt on krediidiasutus kohustatud

laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise

põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks on krediidiasutus kohustatud

koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja

maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku

laenukoormuse arvutamiseks.

28.4.

Kohus leiab, et hageja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja

hinnanud laenuvõtja maksevõimet.

28.5.

Hageja nõudis enne laenulepingu sõlmimist xxx OÜ-lt 6 kuu konto väljavõtet.

Kohus nõustub hagejaga, et 18.04.-18.10.2018 väljavõttest (dtl 447-458) nähtub, et

xxx OÜ oli tegutsev ettevõte ja tal oli laenu teenindamiseks piisav rahavoog. Lisaks

kontrollis hageja xxx OÜ 2017.a majandusaasta aruannet (dtl 459-468). Kohus

nõustub hagejaga ka selles, et oluline ei ole laenuvõtjast äriühingu arvelduskonto

seis majandusaasta lõpus, vaid rahavoog ja võime laenukohustust täita. Kohtu

hinnangul ei tõenda hageja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata

jätmist kostja koostatud kokkuvõte ja selle lisad (dtl 524-580).

28.6.

14.08.2019 laenulepingu muudatus ja käenduslepingud sõlmiti laenuvõtja

taotlusel. Kostja oli kõigi lepingute sõlmimisest ja nende sõlmimise asjaoludest hästi

teadlik, sest kostja oli lepingute sõlmimisel laenuvõtja ja teise käendaja seaduslik

esindaja ja hüpoteegieseme (xxx kinnistu) omaniku abikaasa (käesoleval hetkel

endine abikaasa). Seega ei saa kostja käendajana täna väita, et laenuvõtja esitas

laenuandjale ebaõigeid andmeid, selleks, et laenu saada. Laenuvõtja seadusliku

esindajana oli kostja ise hagejale andmete esitajaks. Lisaks leiab kohus, et kostja

enda poolt ebaõigete andmete esitamine ei saanud kostjale kaasa tuua kahju.

29. Hageja nõude kujunemisest

29.1.

Põhivõlgnevusest ja intressist

29.1.1. Hageja leiab, et on läbi menetluse nõude kujunemist selgitanud. Põhivõlgnik

ja ka käendajad ei ole kunagi vaidlustanud, et ei ole laenuraha saanud või et ei

saa võlgnevuse kujunemisest aru.

29.1.2. Kostja leiab, et hageja nõude kujunemine ei ole selge. Hageja ei ole

tõendanud, kui palju on kostja laenu saanud 19.10.2018 lepingu ja kui palju

14.08.2019 lisa 2 alusel.

29.1.3. 14.08.2019 laenulepingu nr xxx lisa nr 2 (dtl 33) punkti 1.1. kohaselt summa

30 950,26 eurot kantakse laenusaaja soovil notar xxx pangakontole ja punkti

1.2. järgi ei kuulu 1875 eurot väljamaksmisele, vaid tasaarveldatakse

laenusaaja käesoleva lisa punktis 11 nimetatud lepingutasu tasumise

kohustusega. Kohus loeb 14.08.2019 maksekorraldusega (dtl 416) tõendatuks,

et hageja on ülekande teinud lepingus märgitud isikule – notar xxx. Raha

kasutamine nähtub 15.08.2019 hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu

punktidest 2.1., 2.1.1. ja 2.1.2 (dtl 411). Viidatud summast kanti 6716,64 eurot

hageja kontole laenulepingu nr xxx jooksva võla tasumiseks ja 24233,62 eurot

kanti xxx OÜ kontole selgitusega xxx Lisa 2 väljamakse. xxx OÜ ei ole

väitnud, et ei oleks notarilt märgitud summat saanud.

29.1.4. Enne hagejaga laenulepingu nr xxx (dtl 419-437) sõlmimist sõlmis xxx OÜ

27.08.2015 laenuleping nr xxx ja lisa xxxxx AS-iga, mille alusel maksis xxx

AS xxx OÜ-le laenu reaalselt välja, kandes laenusummad xxx OÜ kontole (dtl

438).

29.1.5. 19.10.2018 laenulepingu nr xxx punktis 1.3. (dtl 21) järgi märgitud

laenusummast 100 000 eurost:

1) laenusaaja soovil 79 230,29 eurot välja ei makstud, vaid tasaarveldati

laenusaaja palvel xxx OÜ laenulepingu nr xx jooksva võlgnevusega;

nimetatud laenusumma tuleneb hageja ja xxx OÜ vahel 05.10.2017 sõlmitud

laenulepingust nr xxx (dtl 419-437); lepingu punkti 1.3.1. (dtl 421) kohaselt

30 011,27 eurot tasus hageja (dtl 438) xxx palvel xxx AS kontole selgitusega

„xxx lõpetamine“; 1740 eurot tasaarveldati lepingutasu tasumise kohustusega

ja 55 220,73 eurot maksis hageja välja xxx kontole (dtl 439); hageja ja xxx

xxx OÜ vahelisele 05.10.2017 laenulepingu nr xxx kohta sõlmiti 16.03.2018

lisa nr 2 (dtl 441-445), mille punkti 1 (dtl 441) alusel maksis hageja samal

kuupäeval xxx OÜ-le välja lisalaenu summas 4 905,91 eurot (dtl 446);

2) 415 eurot tasaarveldatati lepingutasu tasumise kohustusega;

3) 20 354,71 eurot kanti laenusaaja xxx pangakontole (dtl 417).

29.1.6. Kohus nõustub hagejaga, et kuna 30 011,27 euro ülekandmine xxx AS-ile on

tõendatud 08.10.2017 maksekorraldusega (dtl 438), siis on tõendatud ka

reaalse laenu väljamaksmine xxx ning põhivõlgnikul võlgnevuse kujunemine,

mida vastavalt käenduslepingule kohustub tasuma kostja.

29.1.7. 14.08.2019 sõlmitud lepingu lisa 2 (dtl 33) kohaselt anti xxx OÜ-le lisaks juba

lepingu alusel väljastatud ja tagasi maksmata põhiosale 92 174,74 eurot

lisalaenu 32 825,26 eurot, mistõttu moodustas uus laenu põhiosa summa 125

000 eurot. xxx OÜ kohustus lepingu punkti 2 ja 7 (dtl 33-34) järgi laenu

põhiosa 125 000 eurot ja intressid tagastama lepingu lisaks oleva uue

maksegraafiku alusel igakuiste maksetena 12 kuu jooksul. Intressimääraks

aastas leppisid laenuandja ja -võtja kokku 16,00% + 6 kuu Euribor. Hageja

selgitas menetluses (dtl 54), et lepingu lisa sõlmimisest kuni selle kehtivuse

lõpuni intressi määr ei muutunud. Esimesel 11 kuul pidi xxx OÜ tasuma

igakuiselt vaid intressimakseid summas 1666,67 eurot ja viimase 15.08.2020

maksega lisaks intressile summas 1666,67 ka põhiosa tagasimakse summas

125 000 eurot, kokku viimase maksega 126 666,67 eurot. xxx OÜ jättis

tasumata igakuised maksed 15.06, 15.07. ja 15.08.2020, kokku summas 130

000,01 eurot, millest kolme kuu intressimaksed summas on 5000,01 eurot ja

põhiosa makse 125 000 eurot. Kuivõrd põhivõlgnik laenu ei tasunud, tuli

laenu põhivõlgnevus ja intressimaksed tasuda kostjal kui käendajal.

29.1.8. Osundatud põhjustel tuleb hageja põhinõue 125 000 eurot ja intressinõue

5000,01 eurot kostja vastu rahuldada ja need kostjalt välja mõista.

29.2.

Sissenõudmiskulust

29.2.1. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulu 35 eurot.

29.2.2. Kostja leiab, et hageja ei ole sissenõudmiskulu varem kostjalt nõudnud.

29.2.3. Hageja on kostjale sissenõudmisega tekitatud kulust teatanud 02.10.2020

ülesütlemisavalduses (dtl 41). Sissenõudmiskulu nõude õigus tuleb hageja ja

xxx OÜ vahel sõlmitud laenulepingu punktist 6.3.3., mille kohaselt kaasneb

laenuandjal maksete hilinemisega õigus nõuda võlgnevusega seoses telefoni,

posti või e-posti teel teatise saatmise teenustasu võlanõudekirja eest 35 eurot

(dtl 24-25).

29.2.4. Kohus peab hageja nõuet põhjendatuks ja rahuldab selle.

29.3.

Kindlustusmakse nõudest

29.3.1. Hageja leiab, et laenuvõtja kindlustuskulu tasumise kohustus tuleneb lepingu

punktist 8.1 ja käenduslepingu punktist 1 ning VÕS §-st 145. Laenuvõtja ei

sõlminud kindlustuslepingut ja/või ei teavitanud vara kindlustamisest ning

hagejal oli õigus sõlmida see laenuvõtja asemel ja nõuda nende kulude

hüvitamist.

29.3.2. Kostja leiab, et igal aastal olid kindlustusmaksed tasutud, kuna xxx AS, kelle

kasuks oli seatud esimese ja teise järjekoha hüpoteegid, nõudis vara

kindlustamist ja see kindlustusleping oli automaatselt pikenev kuni laenu

tasumiseni 2026. Hagejal puudus vajadus kindlustusmakse tasumiseks ning

seetõttu ei ole hagejal ka alust kindlustusmakse nõudmiseks.

29.3.3. Laenulepingu punktide 8.1. ja 8.2. (dtl 25) järgi on laenusaaja kohustatud omal

kulul sõlmima lepingu p-s 1.7 nimetatud hüpoteegiga koormatava kinnisasja

kindlustuslepingu laenuandjaga eelnevalt kooskõlastatud tingimustel ja

esitama laenuandjale kindlustamist tõendavad dokumendid 7 kalendripäeva

jooksul peale notariaalselt sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingut märkides

hüpoteegipidajaks ja soodustatud isikuks ehk hüvitise saajaks laenuandja.

Laenusaaja on kohustatud hoidma kindlustuslepingu kehtivana eelnimetatud

tingimuste kohaselt lepingu kehtivuse ajal ning kindlustuslepingut võib

laenusaaja muuta, lõpetada või kindlustusandjal õigus lõpetada üksnes

laenuandja eelneval kirjalikul nõusolekul. Laenusaaja on kohustatud esitama

laenuandjale igakordse kindlustuspoliisi koopia. Kui laenusaaja ei ole 10

kalendripäeva jooksul pärast laenuandja poolt vastavasisulise teatise saatmist

esitanud laenuandjale kehtiva kindlustuspoliisi koopiat, on laenuandjal õigus

sõlmida uus kindlustusleping lepingu punktis 8.1 nimetatud tingimustel

laenusaaja eest ja laenusaaja arvel ning sellisel juhul märgitakse

kindlustuslepingusse kindlustusvõtjaks laenuandja. Laenusaaja on kohustatud

hüvitama laenuandjale kõik kindlustuslepingu sõlmimisega seotud kulud 10

kalendripäeva jooksul arvates vastava nõude saamisest.

29.3.4. Kohus loeb 21.09.2021 arve nr xxx ja maksekorraldusega nr 790 (dtl 58-59)

tõendatuks, et hageja tasus laenuvõtja eest Harjumaal xxx asuva elamu

kindlustusmakse 82,36 eurot kindlustusperioodi 21.09.2021-20.09.2022 eest.

Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et viidatud perioodiks oli vara

kindlustanud ja sellest hagejat ka õigeaegselt teavitanud. Hageja märgitud

perioodi eest topeltkindlustuse tasumist ei tõenda kostja poolt esitatud

kodukindlustuse poliis perioodist 24.12.2022-04.12.2023 (dtl 324-327). Seega

oli põhjendatud hageja poolt kindlustuslepingu sõlmimine ja selle eest

tasumine.

29.3.5. Laenuvõtjal oli lepingust tulenev kohustus vara kindlustada, st põhivõlgnik

vastutab lepingu rikkumise eest. Kindlustuskohustuse täitmisest laenuvõtja või

kostja hagejat ei teavitanud. Seega rikkus põhivõlgnik lepingut. Hageja täitis

kindlustamiskohustuse põhivõlgniku eest ja seetõttu tekkis hagejal kahju.

Kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga.

Põhivõlgnikule pidi laenulepingu sõlmimisel kindlustuskohustuse (või sellest

teavitamise kohustuse) võtmisega olema ettenähtav, et hageja poolt

kindlustuslepingu sõlmimisega võib hagejale tekkida kahju. Rikkumise ja

kahju vahel on põhjuslik seos – kui põhivõlgnik või kostja oleks hagejale

esitanud vara kindlustamise lepingu, oleks hagejal puudunud vajadus laenu

tagatiseks seatud vara kindlustamiseks ning hagejal ei oleks tekkinud kahju.

29.3.6. Osundatud põhjustel tuleb hageja nõue kostja vastu kindlustusmakse 82,36

eurot hüvitamiseks rahuldada.

29.4.

Viivisest

29.4.1. Hageja palub 12.11.2021 seisuga kostjalt välja mõista viivisvõlgnevus

viivismäära alusel 0,04% päevas 22 525,34 eurot. Samuti palub hageja välja

mõista TsMS § 367 alusel viivised määraga 0,04% päevas põhivõlgnevuselt

125 000 eurot alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni, sh kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina 0,04% päevas

põhivõlgnevuselt 125 000 eurolt.

29.4.2. Hageja selgitas menetluses (dtl 54), et arvestas viivist arvestatud määraga

0,04% päevas põhiosa võlgnevuselt 125 000 eurot alates 16.08.2020. xxx OÜ

oli lepingu lisa maksegraafiku järgi kohustatud tasuma põhivõlgnevuse 125

000 eurot 15.08.2020. Seega arvestas hageja viivist sellele järgnevast päevast.

Hageja arvestas sissenõutavaks muutunud viivist alates 16.08.2020 kuni

12.11.2021 s.o hagi esitamiseni, kokku 447 päeva eest arvestusega 50 eurot

päevas. Täiendavalt selgitas hageja, et viivise määraks on hageja võtnud

väiksema viivise määra kui lepingu punktis 1.5. kokku lepitud 0,2 % päevas ja

arvestanud hagi nõudes viivise määraks 0,04% tasumata põhiosa makselt

päevas.

29.4.3. xxx OÜ viivisevõlgnevus perioodi 16.08.2020-05.07.2024 (käesoleva otsuse

tegemise kuupäev) on 71 000 eurot. Vaatamata Riigikohtu lahendis toodud

seisukohale on hageja käesolevas menetluses (dtl 3, 55) soovinud kostja Ü Ti

vastutust piirata käenduslepingus toodud maksimumsummaga s.o 160 000

euroga. Seetõttu mõistab kohus mõistab kostjalt välja viivise 29 882,63 eurot.

30. Kokku kuulub kostjalt väljamõistmisele 160 000 eurot järgmiselt: põhivõlgnevus 125000

eurot, intressid 5000,01 eurot, viivis 16.08.2020-05.07.2024 eest 29 882,63 eurot,

sissenõudmiskulu 35 eurot ja kindlustuskulu 82,36 eurot.

31. Tasaarvestusavaldusest

31.1.

Kostja esitas 24.04.2024 tasaarvestusavalduse, millele hageja vaidles vastu.

31.2.

Kohus leiab, et kuivõrd hageja viis läbi xxx OÜ (ja ka kostja) krediidivõimekuse

analüüsi, siis ei rikkunud hageja laenuandjana vastutustundlikku laenamise

põhimõtet. Seega ei saanud kostjal tekkida väidetavast rikkumisest kahju, mida

hageja nõudega tasaarvestada.

31.3.

Samuti tuvastas kohus eelnevalt, et käenduslepingu sõlmimine ei olnud vastuolus

heade kommetega. Kostja pidi majandus- ja kutsetegevuses mitmeid laenu- ja

käenduslepinguid sõlminud isikuna, et millised on laenu andmise tingimused,

laenusumma tagasimaksete viisid, laenu saamiseks vajalikud tagatised, sh

käendusest tulenev vastutus. Hageja ei rikkunud kostja suhtes teavitamiskohustust

(TsÜS § 14 lg 2).

31.4.

Osundatust tulenevalt tuleb kostja tasaarvestusavaldus jätta rahuldamata.

32. Menetluskuludest

32.1.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt

TsMS § 162 lg-st 1 jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul peale käesoleva

kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 2 järgi.

32.2.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Moonika Tähtväli

kohtunik