2-23-17714/22 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Margit Jäätma

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 5. juuli 2024

Tsiviilasja number

2-23-17714

Tsiviilasi

Kaugemäe OÜ avaldus Perfect Plant OÜ pankroti

väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 25. jaanuari 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Perfect Plant OÜ määruskaebus

Menetlus

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindaja

Määruskaebuse esitaja (võlgnik, puudutatud isik):

Perfect Plant OÜ

(rg-kood

11091371),

lepinguline

esindaja vandeadvokaat Martin Kruus

Avaldaja (võlausaldaja): Kaugemäe OÜ (rg-kood

12247958), esindaja Tarmo Noot

RESOLUTSIOON

1. Jätta Perfect Plant OÜ määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta tsiviilasjas nr 2-23-17714 25. jaanuaril 2024 tehtud Tartu Maakohtu määruse

resolutsioon muutmata, kuid täiendada ja osaliselt muuta määruse põhjendusi.

3. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Perfect Plant OÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Ringkonnakohtu määruse resolutsiooni punkti 3 peale on õigus esitada määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Kaugemäe OÜ (avaldaja, võlausaldaja) esitas Tartu Maakohtule 15. detsembril 2023

avalduse Perfect Plant OÜ (võlgnik, puudutatud isik) pankroti väljakuulutamiseks.

Avalduse kohaselt on avaldajal võlgniku vastu 11. novembril 2023 jõustunud Tallinna

Ringkonnakohtu 8. novembri 2023. a määrusest tsiviilasjas nr 2-21-18448 (8. novembri 2023.

a määrus) tulenev nõue 8500 eurot, mille võlgnik pidi täitma määruse jõustumisele järgneval

päeval, s.o 12. novembril 2023. Võlgnik kohustust ei täitnud ja avaldaja palkas lepingulise

esindaja. Esindaja edastas 12. detsembril 2023 pankrotihoiatuse, saates selle aadressidel

XXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXX, sest võlgnik oli endaga seotud e-posti aadressi

XXXXXXXXXX välja lülitanud. Võlgniku juhatuse liige Tarmo Tael teatas 12. detsembri

2023. a telefonikõnes, et asjaga tegeleb juhatuse liige Ago Siiner. Ago Siiner on alates

13. detsembrist 2023 saatnud avaldaja esindajale kuus tekstisõnumit, mille kohaselt ei kavatse

võlgnik kohustust täita. Seetõttu ei oota avaldaja pankrotiavalduse esitamisega 10 päeva.

Pankrotiavalduse esitamise seisuga on lisandunud viivis 62 eurot, lisaks kandis avaldaja

esindaja kulu 420 eurot.

2. Maakohus võttis avalduse 18. detsembril 2023 menetlusse ja edastas selle võlgnikule

vastamiseks.

3. Võlgnik palus jätta avalduse läbi vaatamata ja ajutise halduri nimetama ning lõpetada

asjas menetluse. Avaldaja pöördus kohtusse ennatlikult ja ilma, et esineks ükski

pankrotiseaduse (PankrS) § 10 lg-s 2 sätestatud eeldus.

Seoses täitemenetluses ootamatult tehtud toimingutega ei olnud võlgnikul võimalik kohustust

koheselt täita. Võlgnik kavatses tasuda võla ja sellelt arvestatud seadusjärgse viivise 114 eurot

58 senti pankrotihoiatuses antud tähtaja jooksul (hiljemalt 22. detsembril 2023). Võlgnik

vaidleb vastu avaldaja esindaja kuludele, esindaja palkamiseks puudus vajadus. Nii 8. novembri

2023. a määruses kui ka pankrotihoiatuses puudusid kohustuse täitmiseks vajalikud rekvisiidid.

Avaldaja esindaja Tarmo Noot palus 11. detsembri 2023. a e-kirjas võlgnikult teavet kohustuse

täitmise kohta ja esitas vastust ootamata pankrotihoiatuse. 13. detsembril 2023 esitas

Tarmo Noot võlgniku juhatuse liikmetele teate, mille kohaselt on 8. novembri 2023. a

määrusest tulenevad nõuded võlgniku vastu loovutatud Üheksavara OÜ-le. 20. detsembril 2023

esitas Tarmo Noot võlgnikule teate, milles palus täita kohustuse Lilli Agro OÜ kontole.

Avaldajal on maksuvõlg ja ta on maksevõimetu. Võlgnik ei soovi aidata avaldajal vältida riigi

ees kohustuste täitmist. Võlgnikul puudub selgus, kellele ja kuidas kohustus täita. Lisaks on

võlgnikul huvi tagada põhjendamatu pankrotimenetlusega seonduvate kulude hüvitamine.

Seetõttu tasus võlgnik 22. detsembril 2023 kohtu deposiitkontole 8614 eurot 58 senti. Sellega

täitis võlgnik avaldaja ees kohustuse või alternatiivselt andis tagatise vaidlustamata osas

kohustuse täitmiseks. Kohtul on võimalik määrata kohustuse tasumine deponeeritud summa

arvel. Kuna võlgnik täitis kohustuse pankrotihoiatuses antud tähtpäevaks, on ajutise halduri

nimetamine välistatud ka pankrotiseaduse (PankrS) § 15 lg 3 p 6 alusel.

Võlgnik palus jätta menetluskulud avaldaja kanda, määrata kindlaks oma hüvitatavate

menetluskulude rahalise suuruse ning mõista avaldajalt välja ka viivise menetluskuludelt.

24. jaanuari 2024. a menetluskulude nimekirjas palus võlgnik määrata kindlaks määruse

täitmise korra selliselt, et deposiitkontole kantud ajutise halduri tasu ja deponeeritud võlgniku

kohustus kantakse avaldajale üle pärast seda, kui ta on hüvitanud võlgnikule menetluskulud.

4. Avaldaja leidis, et Ago Siineri 22. detsembri 2023. a ülekannet Rahandusministeeriumi

kontole ei saa käsitada võlgniku poolt avaldajale kohustuse täitmisena. Võlgnikule oli avaldaja

kontonumber teada, ta oli viimase nelja aasta jooksul teinud avaldaja kontole üheksa makset.

Avaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse. Võlgnik ei täitnud kohustust 30 päeva jooksul

ja sai kätte avaldaja saadetud pankrotihoiatuse (PankrS § 10 lg 2 p 1). Võlgnikul on ka teisi

täitmata kohustusi ja tema suhtes toimuvad täitemenetlused (PankrS § 10 lg 2 p 2). Võlgniku

seaduslik esindaja manifesteeris, et ei kavatse/suuda kohustust täita ja nõudis avaldaja

pöördumist kohtutäituri poole (PankrS § 10 lg 2 p 4). Avaldaja tasus deposiidina ajutise halduri

tasu ja kulude katteks 2000 eurot.

5. Avaldaja esindaja Tarmo Noot selgitas 24. jaanuari 2024. a ärakuulamisel, et teade tasuda

võlg Lilli Agro OÜ kontole oli ekslik. Maakohus tegi ettepaneku, et võlgnik täidab nõude,

menetluskulud jäävad poolte endi kanda ja menetlus lõppeb. Võlgniku lepinguline esindaja

kinnitas, et võlgnik kannab raha avaldajale üle.

6. Võlgnik esitas 24. jaanuaril 2024 maksekorralduse avaldaja kontole 8614 euro 58 sendi

tasumise kohta. Avaldaja esitas avalduse pankrotiavaldusest loobumiseks, sest võlgnik tasus

põhinõude ja osaliselt ka viivise.

MAAKOHTU MÄÄRUS

7. Maakohus võttis 25. jaanuari 2024. a määrusega vastu avaldaja avaldusest loobumise

(resolutsiooni p 1) ja lõpetas tsiviilasja menetluse (p 2), jättis menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks määramata, kuivõrd menetluskulud jäävad poolte endi kanda (p 3), ning tagastas

avaldajale poole riigilõivust, s.o 210 eurot (p 4), samuti kohtu deposiiti tasutud ettemaksu

2000 eurot (p 5).

Menetluskulude jaotust põhjendades viitas maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 168 lg-tele 4 ja 5 ning märkis, et pooled paluvad jätta menetluskulud neid kandnud poole

kanda.

MÄÄRUSKAEBUS JA EDASINE MENETLUS

8. Võlgnik esitas 9. veebruaril 2024 määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määruse osas, milles maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda (p 3) ning tagastas

avaldajale poole riigilõivust (p 4) ja deposiitkontole kantud 2000 eurot (p 5). Võlgnik palub

teha tühistatud osas uue määruse, millega jätta menetluskulud avaldaja kanda ja määrata

võlgnikule hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 2288 eurot. Võlgnik palub

lahendada oma 24. jaanuari 2024. a taotluse ning määrata TsMS § 445 lg 1 kohaselt kindlaks

määruse täitmise kord selliselt, et deposiitkontole kantud ajutise halduri tasu ja tagastamisele

kuuluv riigilõiv kantakse avaldajale üle pärast seda, kui avaldaja on hüvitanud võlgnikule

menetluskulud.

Võlgnik on läbivalt selgitanud, et ei ole püsivalt maksejõuetu ja avaldaja pöördus kohtusse ilma,

et täidetud oleksid pankrotiavalduse esitamise formaalsed eeldused (pankrotihoiatuses antud

tähtaeg ei olnud möödunud). Võlgnik täitis kohustuse deposiitmaksena Rahandusministeeriumi

kontole, sest tal puudus selgus, kellele kohustus kohaselt täita, samuti seetõttu, et avaldaja ei

suuda oma majandusliku seisundi tõttu tõenäoliselt hüvitada võlgnikule põhjendamatu avalduse

esitamisest tekkinud menetluskulusid. Avaldaja kinnitas ärakuulamisel, et nõuet ei ole

loovutatud ja võimalike täiendavate arusaamatuste vältimiseks oli võlgnik nõus täitma

kohustuse veel kord otse avaldaja kontole.

Pooled ei palunud jätta menetluskulusid neid kandnud poole kanda. Võlgnik on läbivalt palunud

jätta oma menetluskulud avaldaja kanda. Võlgnik ei ole loobunud 24. jaanuari 2024. a

menetluskulude nimekirjas esitatud määruse täitmise korra kindlaksmääramise taotlusest.

Maakohus märkis ärakuulamisel tehtud ettepanekus, et menetluskulude jaotus määratakse

vastavalt PankrS sätetele. PankrS § 150 lg 3 alusel tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda.

9. Avaldaja

palub

jätta

määruskaebuse

rahuldamata.

Võlgnik

pidi

täitma

kompromissimäärusest tuleneva kohustuse koheselt, jõustumisele järgneval päeval. Võlgnik ei

täitnud kohustust 30 päeva jooksul. Sellega põhjustas kogu menetluse ja kulud võlgnik.

10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle läbivaatamiseks ja

lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalide ja määruskaebusega, leiab, et

määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659

alusel maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid täiendab ja osaliselt muudab määruse

põhjendusi.

12. Ringkonnakohus märgib, et võlgnik kajastab määruskaebuses ärakuulamise

helisalvestist seoses maakohtu menetluskulude jaotuse ettepanekuga ebatäpselt, jättes välja

endale ebasobiva osa. Helisalvestise järgi tegi maakohus ettepaneku, et võlgnik tasub

võlausaldajale võla, menetluskulud jäävad enda kanda vastavalt pankrotimenetluse sätetele ja

sellega lõpeb asi ära (helisalvestis al 00:23:49). Pärast kohtu vastavat ettepanekut on kuulda mh

võlgniku nõustumist sellega (helisalvestis al 00:24:11). Isegi kui menetlusosalised ei esitanud

ärakuulamisel selget taotlust jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda, saab seda

järeldada nende nõustumisest kohtu ettepanekuga.

Menetluskulude nimekiri, millele võlgnik määruskaebuses tugineb, on esitatud juba enne

ärakuulamist (kohtute infosüsteemis (KIS) dokument nr 22S, dtl 113–115). Ärakuulamine algas

24. jaanuaril 2024 kell 11.15, võlgniku menetluskulude nimekiri on digiallkirjastatud ja lisatud

KIS-i vastavalt kell 10.51 ja 10.53. Seega ei saa menetluskulude nimekirja esitamisest tuletada

seda, et võlgnik palus jätkuvalt jätta menetluskulud avaldaja kanda, mõista avaldajalt enda

kasuks välja menetluskulud ja siduda avaldajale deposiidi tagastamise võlgnikule

menetluskulude hüvitamisega.

Seega on maakohus iseenesest õigesti arvestanud menetlusosaliste nõustumist sellega, et

menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda. Samas jääb arusaamatuks, kuidas

annab menetluskulude selliseks jaotamiseks alust maakohtu viidatud TsMS § 168 lg-d 4 ja 5.

13. Ringkonnakohus

leiab,

et

maakohtu

määratud

menetluskulude

jaotus

on

lõpptulemusena õiglane ja põhjendatud, kuid maakohtu põhjendusi tuleb täiendada ja osaliselt

muuta.

13.1. Maakohus oli võtnud pankrotiavalduse menetlusse ning tsiviilasi oli enne menetluse

lõpetamist sisuliselt PankrS § 15 kohaselt ajutise halduri nimetamise otsustamise staadiumis.

PankrS § 3 lg 2 kolmandast lausest, TsMS § 475 lg 1 p-st 122 tulenevalt lahendatakse

pankrotimenetluse algatamine (ajutise halduri nimetamine) hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1

kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita

menetluse kohta sätestatud erisusi.

Avaldaja loobus pankrotiavaldusest ning maakohus võttis loobumise TsMS § 477 lg 1,

§ 428 lg 1 p 3, § 429 kohaselt vastu ja lõpetas asjas menetluse.

PankrS § 150 lg 3 näeb ette, et kui kohus jätab võlausaldaja pankroti- või maksejõuetusavalduse

rahuldamata või läbi vaatamata, samuti kui menetlus lõpetatakse seetõttu, et võlausaldaja oma

pankroti- või maksejõuetusavaldusest loobub, hüvitab pankrotimenetluse kulud võlausaldaja.

Ringkonnakohus leiab, et PankrS § 150 lg 3 ei reguleeri menetluskulude jaotust ammendavalt

ega sisalda menetluskulude jaotamise kohta eriregulatsiooni kõigiks juhtudeks, sõltumata

menetluse lõpetamise põhjustest. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna PankrS ei täpsusta

menetluskulude jaotust olukorras, kus menetlus lõpetatakse avaldaja avaldusest loobumise tõttu

põhjusel, et võlgnik tasus võla, saab sellisel juhul lähtuda PankrS § 3 lg 2 alusel TsMS-is

sätestatud põhimõtetest. Sama on PankrS § 15 lg 3 p 6 alusel ajutise halduri nimetamata jätmise

korral leidnud nt ka Tartu Ringkonnakohus 13. detsembri 2022. a määruses tsiviilasjas nr 2-22-

13504.

Avaldaja loobus pankrotiavaldusest, sest võlgnik tasus talle pärast pankrotiavalduse esitamist

põhivõla ja osa viivisest. Kuna menetlus lõppes sisuliselt põhjusel, et võlgnik rahuldas

pankrotiavalduse aluseks oleva avaldaja nõude, tuleks menetluskulud jätta TsMS § 477 lg-t 1

ja § 168 lg-d 4, 5 arvestades võlgniku kanda. Samas leiab ringkonnakohus, et avaldaja

menetluskulude võlgniku kanda jätmine ei oleks menetluse käiku ja avaldaja tegevust

arvestades samuti põhjendatud.

13.2. Riigikohus on selgitanud, et hagita asjades annab TsMS § 172 lg 1 teine lause kohtule

ulatusliku kaalutlusõiguse otsustada menetluskulude mõne menetlusosalise kanda jätmine, kui

see on asjaolusid arvestades õiglane ning üldjuhul on õiglane jätta menetluskulud selle isiku

kanda, kelle kahjuks lahend tehti (vt RKTKm, 20.04.2022, 2-19-5997, p 21). Kuna käesolev asi

lahendatakse hagita menetluses, on kohtul menetluskulude jaotamisel ulatuslik kaalutlusõigus.

Ringkonnakohus

leiab,

et

avaldaja

pöördus

kohtusse

ennatlikult,

ootamata

ära

pankrotihoiatuses antud tähtaja möödumist ja samas tõendamata ka muude PankrS § 10 lg 2

asjaolude esinemist. Avaldaja esitas pankrotiavalduse 15. detsembril 2023 ja märkis, et ei pea

vajalikuks oodata ära pankrotihoiatusega seonduvaid tähtaegu, sest võlgniku seaduslik esindaja

manifesteeris kuues tekstisõnumis, et ei kavatse kohustusi täita (dtl 4, 125; PankrS § 10 lg 2

p 4); ühtegi tõendit võlgniku väidetavate sõnumite kohta ei ole avaldaja esitanud, kuigi võlgnik

vaidlustas selle avaldaja paljasõnalise väite (dtl 40). Võlgniku suhtes toimusid küll

täitemenetlused, kuid mitte avaldaja täitmisavalduse alusel ning avaldaja nõude täitmiseks,

seega ei olnud avaldajal alust tugineda PankrS § 10 lg 2 p-le 2. Lisaks ei olnud avaldaja nõue

esindaja kulu osas selge ja tõendatud, võlgnik vaidles sellele vastu ega ole seda hüvitanud.

Teisalt ei pöördunud avaldaja kohtusse lõppkokkuvõttes täiesti põhjendamatult, sest võlgnik oli

jätnud võla tasumata ning tasus selle ka hiljem kui pankrotihoiatuse järgi tulnuks maksta.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on

täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

VÕS § 76 lg 3, § 91 lg 2 alusel saanuks lugeda kohustuse täidetuks raha tasumisega avaldaja

kontole või VÕS § 79 lg 1 alusel alates avaldaja 20. detsembri 2023 teatest (dtl 44–45, 62–63)

Lilli Agro OÜ kontole. Kohustuse täitmist ei saanud takistada asjaolu, et 8. novembri 2023. a

määruses ja pankrotihoiatuses puudus võlgniku kontonumber. Avaldaja on tõendanud, et

võlgnikule oli tema kontonumber teada (dtl 57, 59–61, 107). Võlgniku seisukohad raha

Lilli Agro OÜ kontole (dtl 41) tasumata jätmise kaalutluste kohta ei ole asjakohased, mh

arvestades

asjaolu,

et avaldaja nõue ületas

mitmekordselt võlgniku võimalikke

menetluskulusid. Arvestades VÕS § 170, puudus võlgnikul Tarmo Noodi BJ Tootmise OÜ

seadusliku esindajana digiallkirjastatud 13. detsembri 2023 teatise (dtl 93–94) põhjal alus

arvata, et võlausaldaja on nõude loovutanud Üheksavara OÜ-le. Käesoleval juhul oli

võlausaldajaks Kaugemäe OÜ, mitte loovutamise teatises märgitud BJ Tootmise OÜ;

äriregistrist nähtuvalt ei ole Kaugemäe OÜ ärinimi olnud BJ Tootmise OÜ. Kohustust ei saa

lugeda täidetuks ka Ago Siineri poolt 22. detsembril 2023 Rahandusministeeriumi kontole

8614 euro 58 sendi tasumisega (dtl 41, 52, 54). Võlgnikul ei saanud olla ebaselgust, kuhu ja

kellele raha tasuda. Võlgnik täitis 8. novembri 2023. a määrusest tuleneva kohustuse alles

24. jaanuaril 2024. Hiljem võlga tasudes rahuldas võlgnik menetluse ajal sisuliselt võlausaldaja

nõude.

Maakohus ei teinud lõpplahendit kummagi menetlusosalise kahjuks.

Eeltoodut arvestades ei ole ringkonnakohtu hinnangul õiglane ja põhjendatud jätta

pankrotiavalduse läbivaatamisega seotud menetluskulusid tervikuna kummagi menetlusosalise

kanda, vaid menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätta PankrS § 3 lg 2 kolmanda lause ja

TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaselt menetlusosaliste endi kanda.

14. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu määratud menetluskulude jaotuse muutmata,

puudub vajadus võtta seisukoht võlgniku muude määruskaebuses esitatud väidete ja taotluste

kohta.

15. Võlgniku määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb jätta määruskaebuse

menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda. Ringkonnakohus

märgib, et TsMS § 178 lg 4 piirab üksnes menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise

vaidlustamise kulude hüvitamist ega kohaldu menetluskulude jaotuse vaidlustamise korral

(vt RKTKo, 16.06.2021, 2-20-5019, p 11).

TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2 alusel tuleb menetluskulude rahaline suurus määrata kindlaks

maakohtul mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Maakohtul tuleb

anda enne menetluskulude suuruse kindlaksmääramist avaldajale tähtaeg menetluskulude

nimekirja esitamiseks.

16. Ringkonnakohtu määruse resolutsiooni punkti 3 peale ehk osas, milles ringkonnakohus

jaotas ringkonnakohtus kantud menetluskulud, on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule.

Muus osas ei ole ringkonnakohtu määrus edasikaevatav (PankrS § 5 lg 2, § 150 lg 5).

(allkirjastatud digitaalselt)