2-24-8951/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-24-8951

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

4. juuli 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-8951

Tsiviilasi

M. I. maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

avaldaja/võlgnik M. I. (isikukood xxxxxxxxxx; elukoht

xxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxx; telefon xxxxxxx; e-post

xxxxxxxxxxxx@xxxxxxxxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta M. I. maksejõuetusavaldus menetlusse.

2. Kuulutada välja M. I. (isikukood xxxxxxxxxx) pankrot kell 15.30 ja algatada M. I.

kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Sirje Tael (Jaama 76 D-korpus, 50605

Tartu; telefon 740 7611, 5650 3342; e-post sirje@stael.ee).

4. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 19. juulil 2024 kell 10.20 J. Liivi 4 Tartus Tartu

kohtumaja saalis nr 105.

5. Kohustada M. I. osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.

6. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue

pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul

pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist

oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast

nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja.

Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002

lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta

üksnes haldur.

7. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja

võlanimekiri.

8. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule

esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 4. juulil 2025.

9. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara

kohta (FIMS § 47 lg-d 1, 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab

kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta

määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada

mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49

lg 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need

pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku

varale.

10. Jätta menetluskulud M. I. kanda.

11. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.

Asjaolud

1. M. I. (avaldaja/võlgnik) esitas 06.06.2024 Tartu Maakohtule füüsilise isiku

maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-24-8951).

Avalduse kohaselt on võlgnik vabaabielus ja ülalpeetavaid tal ei ole. Varasemalt töötas võlgnik

perioodil 2005 – 2022 kassapidaja/ teenindajana xx-xxxxxxx, töösuhe lõppes poolte kokkuleppel.

Käesoleval ajal töötab võlgnik xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx müüjana

netosissetulekuga 950 eurot kuus. Võlgniku igakuised väljaminekud on 920 eurot: eluasemekulud

535 eurot, kulutused toidule 200 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 60 eurot, kulutused

transpordile 18 eurot, sidekulud 67 eurot, kulutused tervishoiule ja hügieenitarvetele 40 eurot.

Võlgnikule ei kuulu realiseeritavat vara. Võlgnikul on arvelduskontod AS-is Swedbank (nr

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxxxx), avalduse esitamise seisuga on kontode jääk

kokku 0,75 eurot. Võlgniku kohustuste suurus on 39 116,75 eurot.

Võlgniku selgituse kohaselt makseraskuste tekkimise põhjuste kohta võttis võlgnik esimese laenu

kunagi ammu Bigbankist, et soetada kodumasinaid. 2021 – 2022 kaotas aga mees töö ja siis

tekkisid taas makseraskused ja võlgnik võttis laene juurde, et ära elada ja juba olemasolevaid laene

tagasi maksta. Raha oli vaja ka lihtsalt äraelamiseks. Kõik kulus ära ja mitte midagi suurt polegi

endale osta saanud. Mehel on probleemid ja ta on siiani pidevalt tööta või töötab ainult lühiajaliselt.

Võlgnik taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Kohtu põhjendused

2. Kohus leiab, et M. I. maksejõuetusavaldus vastab füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS)

§-s 11 sätestatud nõuetele ning avaldus tuleb menetlusse võtta. FIMS § 14 lg-s 1 sätestatud

avalduse menetlusse võtmise keeldumise aluseid ei esine.

3. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine.

Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti kohtu

poolt avalikest registritest kogutud andmetest nähtub, et võlgniku kohustused (39 116,75 eurot)

ületavad tema võime oma vara arvel võlausaldajate nõuete proportsionaalseks mõistliku aja

jooksul rahuldamiseks.

Võlgnik töötab xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx müüjana netosissetulekuga

950 eurot kuus. Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt ei ole käesoleval ajal võlgniku suhtes

pooleli olevaid kohtumenetlusi. Registrisse kantavat kinnis- ja vallasvara võlgnikule ei kuulu. Ta

ei ole seotud ühegi äriühinguga. Maksejõuetusavalduse alusel on võlgnikul kohustusi 39 116,75

eurot alljärgnevalt:

1) Omaraha OÜ (12045597) ees 9100,67 eurot;

2) AS Inbank (12001988) ees 1832,80 eurot;

3) TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (14304235) ees 472,73 eurot;

4) Bigbank AS (10183757) ees 5896,00 eurot (täitemenetlus 084/2024/2565, kohtutäitur Oksana

Kutšmei, notar Andrus Ruuli 09.05.2012 notariaalselt tõestatud dokumendi alusel);

5) Coop Pank AS (10237832) ees 3013,53 eurot;

6) Bondora AS (11483929) ees 4103,28 eurot;

7) PLACET GROUP OÜ (11198910) ees 1562,75 eurot;

8) Ferratum Bank p.l.c. (registrikood C-56251) ees 5783,62 eurot;

9) Credit.ee OÜ (11898079) ees 1475,39 eurot;

10) Kreditex Ühisraha ees 151,74 eurot;

11) IPF Digital AS (11034137) ees 3251,66 eurot;

12) Holm Bank AS (14080830) ees 2472,58 eurot

4. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga,

mistõttu ei ole võimalik tema suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine. Võlgniku

maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on eeskätt oma krediidivõimekust arvestamata kergekäeline

laenude võtmine, so muu asjaolu PankrS mõttes. Pankrotihaldur on nõuete kaitsmisel kohustatud

kontrollima krediidiandjate nõuete suurust, kujunemist ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 järgi

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel, kusjuures VÕS § 4034 lg 13

kohaselt tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist

tõendada krediidiandjal. Arvestades asjaolu, et maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik, kes on

selles taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist,

kuulutab kohus võlgniku varalist olukorda arvestades pankroti välja ja algatab võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FIMS §-s 45 sätestatule (FIMS § 15

lg 9). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid

seoses pankrotivaraga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti

väljakuulutamisel täitemenetlus.

5. Kohus nimetab pankrotihalduriks Sirje Taela, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile

esitatavatele nõuetele. Kohus kohustab M. I. osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.

6. FIMS § 45 lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule

tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus

algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks

ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti

välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4).

FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata,

kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo,

rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku (KarS) §-s 214, 2172, 381 või 3811

nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku

nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke

andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku

omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne

aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise;

4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku

või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse

võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske

hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja

sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske

hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.

7. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse

lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja

kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui

pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata

usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku

ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et Sirje

Tael on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete

täitmiseks. FIMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest

isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta,

tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 04.07.2025.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik